Kaitseväe korralduse seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise alused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kaitseväe õiguslik seisund

(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

(2) Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3. Kaitseväe ülesanded

(1) Kaitseväe ülesanded on:

1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;

2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;

3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras;

4¹) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;

4²) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel;

4³) Kaitseväe aktsiisilao pidamine;

4⁴) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;

4⁵) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine;

4⁶) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse;

4⁷) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine;

4⁸) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal;

4⁹) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel;

4¹⁰) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine;

5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine.

(1) Kaitsevägi kaasatakse vajaduse korral korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud vahetu sunni kohaldamise õigusega:

1) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras;

2) erakorralise seisukorra lahendamisse erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras;

3) liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras.

(1) Kaitsevägi kaasatakse vajaduse korral vahetu sunni kohaldamise õiguseta:

1) eriolukorra tööde tegemisse hädaolukorra seaduses sätestatud korras;

2) päästesündmuse lahendamisse päästeseaduses sätestatud korras;

3) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse.

(2) Kaitseväge võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud ülesannetesse täitmisse kaasata üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.

(3) Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse kaasamise korra kehtestab

määrusega.

(4) Merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab

määrusega.

§ 3¹. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus

(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet.

(7) Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel.

§ 4. Sõjaline operatsioon

(1) Sõjaline operatsioon on Kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

§ 5. Kaitseväe sümbolid

(1) Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab

määrusega.

(2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võib olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 6. Kaitseväe teenetemärgid

(1) Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab

määrusega.

(2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 7. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Kaitseväe juhataja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle.

§ 8. Teenistus Kaitseväes

(1) Teenistus Kaitseväes toimub kaitseväeteenistuse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.

§ 9. Kaitseväe teenistujate arv

(1) Sõjaväelise auastmega rahuaja ja sõjaaja ametikohtade ülempiiri määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga Kaitseväe põhimääruses nimetatud struktuuriüksuse kohta.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate piirarvu.

§ 10. Kaitseväe koosseis

(1) Kaitseväe koosseisus määratakse teenistuskohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning teenistuskohtade liigitus ameti- ja töökohtadeks.

(1) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid ametikohti.

(2) Kaitseväe koosseisu kinnitab Kaitseväe juhataja.

§ 10¹. Kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ametniku ametikohale nimetamine

(1) Kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ametniku võib nimetada ametikohale konkursita.

2. peatükk KAITSEVÄE ÜLESEHITUS

§ 11. Väeliigid ja relvaliigid

(1) Kaitsevägi võib lähtuvalt tegutsemisalast jaguneda väeliikideks.

(2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi.

(3) Kaitseväe koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika.

§ 12. Kaitseväe ülesehitus

(1) Kaitseväe põhimääruse kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseväe põhimääruses sätestatakse muu hulgas:

1) alaliselt tegutsevad struktuuriüksused;

2) sõjaaja üksused.

(5) Konkreetse eesmärgi täitmiseks võib Kaitseväe juhataja kehtestatud korras moodustada ajutisi üksusi.

§ 13. Väeüksus

(5) kehtestab nõuded üksuste reageerimiskiirusele ja varustatusele.

(6) Nõuded üksuste väljaõppe tasemele kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 14. Rahuaja üksused

§ 15. Sõjaaja üksused

§ 16. Kaitseringkond

§ 17. Eraldiseisvad staabid ja muud Kaitseväe struktuuriüksused

§ 18. Kaitseväe peastaap

§ 19. Väeliikide staabid

§ 20. Kaitseväe logistikakeskus

§ 20¹. Toetuse väejuhatus

§ 21. Sõjaväepolitsei

(1) Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanded on menetleda süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset.

(1) Isikukaitse hõlmab välisriikide kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja kaitsmist. Lisaks loetletuile võib valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral määrata käskkirjaga veel kaitstavaid isikuid.

(1) Isikukaitse korraldamise alused ja osutamise korra kehtestab

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesannete täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.

§ 22. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

§ 22¹. NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent

§ 22². Erioperatsioonide väejuhatus

§ 22³. Luurekeskus

3. peatükk KAITSEVÄE JUHTIMINE

§ 23. Kaitseväe juhtimise alused

(1) Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes.

§ 24. Kaitseväe juhataja ülesanded

(1) Kaitseväe juhataja:

1) juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks;

3) võtab isiku tegevteenistusse ja vabastab tegevteenistusest, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema;

5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile Kaitseväe eelarve projekti;

6) korraldab Kaitseväe raamatupidamist või annab volitusi raamatupidamise korraldamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;

7) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;

8) korraldab Kaitseväe valdusesse antud riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega;

9) korraldab riigisaladuse kaitset Kaitseväes kooskõlas õigusaktidega;

10) vastutab Kaitseväe tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest, eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile;

11) inspekteerib ja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle;

11¹) kehtestab Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra;

12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 25. Väeliigi ülem

§ 26. Ülem

(1) Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust.

(2) Ülemal on talle alluva kaitseväelase suhtes käsuõigus ja distsiplinaarvõim.

(3) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

(4) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

(5) Kaitseväe kõrgem ülem on Kaitseväe juhataja.

(6) Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest.

(7) Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja abiteenistujate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kui Kaitseväe struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.

§ 27. Käsuõigus

(1) Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.

§ 28. Käsuõiguse üleandmine ja vastuvõtmine

(1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda.

(2) Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse.

(3) Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu.

(4) Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi.

(5) Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise korra, käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu ning käsuõiguse üleandmise ulatuse kehtestab riigikaitse korraldamise

määrusega.

(6) Kaitseväe osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigusest.

(7) Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.

(8) Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Kaitseväe käsuõigust omav ülem anda oma käsuõiguse osaliselt või täielikult edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.

§ 29. Käsk

(1) Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis.

(2) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

(3) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust.

(4) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega.

(5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi.

(6) Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu.

(7) Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.

§ 30. Teenistuskohustusteväline käsk

(1) Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.

§ 31. Eripädevusest tulenev käsk

(1) Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest.

(2) Erivolitusi eeldav pädevus on:

1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel;

2) sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel;

3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.

§ 32. Käsu täitmine

(1) Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale.

(2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul.

(3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.

§ 33. Tühine käsk

(1) Käsk on tühine, kui:

1) käsk kohustab toime panema süütegu;

2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;

3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel;

4) käsust ei selgu käsu andja.

(2) Tühist käsku ei tohi anda.

(3) Tühist käsku ei pea täitma.

(4) Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 34. Keelatud käsk

(1) Keelatud on anda käsku:

1) mis on vastuolus seadusega;

2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust;

3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;

4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.

(2) Keelatud käsu peab täitma.

(3) Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 35. Vastutus käsu täitmise tagajärgede eest

(1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.

(2) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka käsu täitja.

(3) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.