Raudteeseadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus reguleerib:

1) raudtee ohutust;

2) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanike või valdajate õigusi ja kohustusi raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiul ja kasutamisel ning nõudeid raudteevedudele;

3) raudteeveeremi ehituse, tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigusi ja kohustusi;

4) raudteesüsteemi koostalitlust üleeuroopalise raudteesüsteemiga;

5) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi ehituse, tehnohoolde ja remondi üle;

6) vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse raudteele, mille rööbastee laius on 1520 millimeetrit, 1524 millimeetrit ja 1435 millimeetrit.

(3) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrise rööbastee laiusega raudteele (edaspidi kitsarööpmeline raudtee) kohalduvad ainult käesoleva seaduse §-des 10, 11 ja 35 sätestatud nõuded.

(4) Raudteele, mis ei ole ühenduses avaliku raudteega, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse raudteeveoks.

(5) Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee käesoleva seaduse tähenduses.

(6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) allsüsteem on üleeuroopalise raudteesüsteemi struktuuriline või talitluslik osa, mille jaotus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–101) II lisas;

2) koostalitlus on raudteesüsteemi võime tagada nõuetele vastavate rongide ohutu ja katkematu liiklemine;

3) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või kavatsetakse liita allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub;

4) koostalitluse tehniline kirjeldus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 nõuetele vastuvõetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või selle osa, et tagada vastavus käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud olulistele nõuetele ja üleeuroopalise raudteesüsteemi koostalitlus;

5) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveoettevõtjatele eraldatud läbilaskevõimeosad, samuti ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad);

6) liikuv allsüsteem on raudteeveeremi allsüsteem ning rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem;

7) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuriettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine;

8) mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei ole avaliku raudtee osa;

9) olulised nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama;

10) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;

11) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu eri riikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;

12) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;

13) raudtee-ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteevedu või kes täidab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid;

14) raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks on avalikul raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud tegevuskavale;

15) raudteeinfrastruktuuri arendamine on raudteevõrgustiku kavandamine ning raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealane kavandamine, rajamine ning ajakohastamine ehk olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik muutmine, mis parandab selle üldist toimivust;

16) raudteeinfrastruktuuri hooldamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri seisukorra ja võimekuse säilitamiseks tööde tegemine;

17) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;

18) raudteeinfrastruktuuri käitamine on läbilaskevõime jaotamine, liiklusjuhtimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramine;

19) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks;

20) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimise süsteemide ehitamine, remont, hooldamine ning haldamine, samuti raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine;

21) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded on rongiliinide kättesaadavuse määramine ja hindamine, rongiliinide eraldamine, otsuste tegemine rongiliinide eraldamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt käesolevas seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale;

22) raudteeinfrastruktuuri uuendamine on olemasoleva infrastruktuuri ulatuslik asendamine, mis ei muuda raudteeinfrastruktuuri üldist toimivust;

23) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;

24) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised;

25) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine;

26) raudteeveerem on veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk;

27) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime;

28) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal;

29) raudteeveoettevõtja on vastava tegevusloa saanud ettevõtja, kelle peamine tegevusala on raudteevedu ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse, samuti isik, kes osutab ainult veduriteenust;

30) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu omaniku või valdaja majandatav raudteeinfrastruktuur;

31) riigisisesed eeskirjad on käesoleva seaduse § 35 lõike 4 ja § 112 lõike 5 alusel kehtestatud nõuded;

32) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate signaalidega tähistatud raudteeveerem, mis koosneb vagunist ja vähemalt ühest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahesse saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, manöövervedurit, töörongi, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit;

33) rongiliin on läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul;

34) teenindusrajatis on käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 nimetatud ehitis, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse samas lõikes märgitud teenuste ning käesoleva seaduse § 94 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks;

35) vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ning manööverdamiseks;

36) vedurijuht on isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisi- või kaubaronge;

37) üleeuroopaline raudteesüsteem koosneb raudteevõrgustiku ja raudteeveeremi elementidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 I lisas.

§ 3. Raudteeinfrastruktuur

(1) Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud:

1) raudteemaa;

2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tuletõkestusribad;

3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörmete ja ristmete soojendamiseks;

4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja -rajatised;

5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed;

6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad;

7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud;

8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signaal- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaalimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid;

9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks;

10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad;

11) raudteeinfrastruktuuri hooned ja transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad.

(2) Raudteeinfrastruktuuri hulka ei kuulu raudtee, mis asub depoos või tehnohooldepunktis.

§ 4. Avalik raudtee

(1) Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks ja arvab avalikust kasutusest välja valdkonna eest vastutav minister raudteeinfrastruktuuri majandava raudtee-ettevõtja taotluse alusel.

(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks määramata, kui on alust arvata, et taotleja ei ole finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel ning raudteeinfrastruktuuri majandamine võib tulenevalt käesoleva seaduse § 73 lõikest 5 tuua riigile kaasa kohustusi ja ettevõtja ei suuda tõendada vastupidist.

(3) Avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri (edaspidi avalik raudtee) peavad juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata saama kasutada raudteeveoks kõik taotlejad käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveoettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena.

(5) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab

määrusega.

(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avaliku raudtee hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides raudteeveoks.

§ 5. Ühendus teiste raudteedega

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühenduvate raudteede omanike või valdajate vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks.

§ 6. Avalik reisijatevedu

(1) Avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja on kohustatud korraldama reisijatevedu igaühele vastavalt avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras.

(2) Avalik reisijatevedu on käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa alusel tegutseva raudteeveoettevõtja teostatav reisijatevedu avalikul raudteel.

§ 6¹. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

§ 7. Reisijate õigused ja kohustused raudteel

(1) Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 172, 17.05.2021, lk 1–52) kehtestatud nõuded.

(2) Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveoettevõtja käesoleva seaduse § 110 kohases veoeeskirjas.

§ 8. Elektroonilise turvalisuse tagamine

§ 9. Raamatupidamise eraldatuse nõuded

(1) Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb raudteeveoga, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ja bilansi raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo iga liigi kohta. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta.

(2) Raudtee-ettevõtja, kes tegeleb avaliku reisijateveoga avaliku teenindamise lepingu alusel ja teiste raudteevedudega, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ning bilansi avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedude valdkondade kohta. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust endaga ühte kontserni kuuluvale avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku reisijateveoga tegelevale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises kõnealusele ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku reisijateveoga tegelev raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava avaliku reisijateveo ning muu tegevusvaldkonna kohta.

(3) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avalikuks reisijateveoks antud toetust tohib kasutada üksnes sihtotstarbeliselt. Selle kohustuse täitmine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama Konkurentsiametile lõigete 1–3 kohaselt peetavad tulude ja kulude arvestused.

(5) Raamatupidamise eraldatuse ja käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ning vajaduse korral raudteeveoettevõtjalt lisaks asjakohaseid raamatupidamisandmeid ning neid ettevõtjaid vajaduse korral auditeerida või algatada nende suhtes välisaudit.

(6) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigus kõigi ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute suhtes.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad ning lõikes 5 nimetatud raamatupidamisandmete loetelu kehtestab

määrusega.

2. peatükk Kitsarööpmeline raudtee

§ 10. Nõuded kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale raudteeveeremile

(1) Raudteeveeremi liikumiseks on lubatud kasutada kitsarööpmelist raudteed, mille tee telgede vahe on 748–768 millimeetrit ning mille ohutusjuhend on saanud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohase heakskiidu.

(2) Kitsarööpmelisel raudteel kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras.

(3) Reisijate vedu ja ajaloolise või muu raudteeveeremiga liikumine kitsarööpmelisel raudteel peab olema ohutu. Reisijate veol reisivaguni või platvormi tüüpi vaguniga peavad istmed olema kinnitatud vaguni põranda külge ning platvormi tüüpi vagunil peavad olema ohutust tagavad poordid.

(4) Tehnilised nõuded kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale veeremile kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjas.

§ 11. Kitsarööpmelise raudtee ohutusjuhend

(1) Ohutuse tagamiseks kitsarööpmelisel raudteel koostab raudtee majandaja ohutusjuhendi.

(2) Ohutusjuhend peab sisaldama:

1) raudteel liikumiseks lubatud raudteeveeremite nimekirja, nende tehnilise seisukorra nõudeid ning vagunite puhul kasutamise otstarvet;

2) raudteeveeremite liikumiseks lubatud liiklemiskiirust;

3) raudtee ja raudteeveeremi tehnilise seisukorra hindamise, tehnohoolde ja remondi sagedust ning vastavate tööde tegemise korraldust;

4) raudtee majandaja poolt raudteeveeremi juhtimise õigust andva dokumendi väljaandmise korda;

5) raudteeveeremi juhtimise õiguse dokumendi vormi;

6) raudteeveeremi liikumise ohutuspõhimõtete kirjeldust;