Raudteeseadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus reguleerib:

1) raudtee ohutust;

2) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanike või valdajate õigusi ja kohustusi raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiul ja kasutamisel ning nõudeid raudteevedudele;

3) raudteeveeremi ehituse, tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigusi ja kohustusi;

4) raudteesüsteemi koostalitlust üleeuroopalise raudteesüsteemiga;

5) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi ehituse, tehnohoolde ja remondi üle;

6) vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse raudteele, mille rööbastee laius on 1520 millimeetrit, 1524 millimeetrit ja 1435 millimeetrit.

(3) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrise rööbastee laiusega raudteele (edaspidi kitsarööpmeline raudtee) kohalduvad ainult käesoleva seaduse §-des 10, 11 ja 35 sätestatud nõuded.

(4) Raudteele, mis ei ole ühenduses avaliku raudteega, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse raudteeveoks.

(5) Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee käesoleva seaduse tähenduses.

(6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) allsüsteem on üleeuroopalise raudteesüsteemi struktuuriline või talitluslik osa, mille jaotus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–101) II lisas;

2) koostalitlus on raudteesüsteemi võime tagada nõuetele vastavate rongide ohutu ja katkematu liiklemine;

3) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või kavatsetakse liita allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub;

4) koostalitluse tehniline kirjeldus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 nõuetele vastuvõetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või selle osa, et tagada vastavus käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud olulistele nõuetele ja üleeuroopalise raudteesüsteemi koostalitlus;

5) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveoettevõtjatele eraldatud läbilaskevõimeosad, samuti ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad);

6) liikuv allsüsteem on raudteeveeremi allsüsteem ning rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem;

7) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuriettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine;

8) mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei ole avaliku raudtee osa;

9) olulised nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama;

10) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;

11) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu eri riikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri;

12) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;

13) raudtee-ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteevedu või kes täidab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid;

14) raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks on avalikul raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud tegevuskavale;

15) raudteeinfrastruktuuri arendamine on raudteevõrgustiku kavandamine ning raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealane kavandamine, rajamine ning ajakohastamine ehk olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik muutmine, mis parandab selle üldist toimivust;

16) raudteeinfrastruktuuri hooldamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri seisukorra ja võimekuse säilitamiseks tööde tegemine;

17) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;

18) raudteeinfrastruktuuri käitamine on läbilaskevõime jaotamine, liiklusjuhtimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramine;

19) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks;

20) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimise süsteemide ehitamine, remont, hooldamine ning haldamine, samuti raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine;

21) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded on rongiliinide kättesaadavuse määramine ja hindamine, rongiliinide eraldamine, otsuste tegemine rongiliinide eraldamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt käesolevas seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale;

22) raudteeinfrastruktuuri uuendamine on olemasoleva infrastruktuuri ulatuslik asendamine, mis ei muuda raudteeinfrastruktuuri üldist toimivust;

23) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;

24) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised;

25) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine;

26) raudteeveerem on veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk;

27) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime;

28) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal;

29) raudteeveoettevõtja on vastava tegevusloa saanud ettevõtja, kelle peamine tegevusala on raudteevedu ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse, samuti isik, kes osutab ainult veduriteenust;

30) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu omaniku või valdaja majandatav raudteeinfrastruktuur;

31) riigisisesed eeskirjad on käesoleva seaduse § 35 lõike 4 ja § 112 lõike 5 alusel kehtestatud nõuded;

32) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate signaalidega tähistatud raudteeveerem, mis koosneb vagunist ja vähemalt ühest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahesse saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, manöövervedurit, töörongi, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit;

33) rongiliin on läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul;

34) teenindusrajatis on käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 nimetatud ehitis, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse samas lõikes märgitud teenuste ning käesoleva seaduse § 94 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks;

35) vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ning manööverdamiseks;

36) vedurijuht on isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisi- või kaubaronge;

37) üleeuroopaline raudteesüsteem koosneb raudteevõrgustiku ja raudteeveeremi elementidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 I lisas.

§ 3. Raudteeinfrastruktuur

(1) Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud:

1) raudteemaa;

2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tuletõkestusribad;

3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörmete ja ristmete soojendamiseks;

4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja -rajatised;

5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed;

6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad;

7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud;

8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signaal- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaalimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid;

9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks;

10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad;

11) raudteeinfrastruktuuri hooned ja transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad.

(2) Raudteeinfrastruktuuri hulka ei kuulu raudtee, mis asub depoos või tehnohooldepunktis.

§ 4. Avalik raudtee

(1) Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks ja arvab avalikust kasutusest välja valdkonna eest vastutav minister raudteeinfrastruktuuri majandava raudtee-ettevõtja taotluse alusel.

(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks määramata, kui on alust arvata, et taotleja ei ole finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel ning raudteeinfrastruktuuri majandamine võib tulenevalt käesoleva seaduse § 73 lõikest 5 tuua riigile kaasa kohustusi ja ettevõtja ei suuda tõendada vastupidist.

(3) Avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri (edaspidi avalik raudtee) peavad juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata saama kasutada raudteeveoks kõik taotlejad käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveoettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena.

(5) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab

määrusega.

(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avaliku raudtee hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides raudteeveoks.

§ 5. Ühendus teiste raudteedega

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühenduvate raudteede omanike või valdajate vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks.

§ 6. Avalik reisijatevedu

(1) Avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja on kohustatud korraldama reisijatevedu igaühele vastavalt avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras.

(2) Avalik reisijatevedu on käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa alusel tegutseva raudteeveoettevõtja teostatav reisijatevedu avalikul raudteel.

§ 6¹. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

§ 7. Reisijate õigused ja kohustused raudteel

(1) Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 172, 17.05.2021, lk 1–52) kehtestatud nõuded.

(2) Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveoettevõtja käesoleva seaduse § 110 kohases veoeeskirjas.

§ 8. Elektroonilise turvalisuse tagamine

§ 9. Raamatupidamise eraldatuse nõuded

(1) Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb raudteeveoga, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ja bilansi raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo iga liigi kohta. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta.

(2) Raudtee-ettevõtja, kes tegeleb avaliku reisijateveoga avaliku teenindamise lepingu alusel ja teiste raudteevedudega, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ning bilansi avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedude valdkondade kohta. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust endaga ühte kontserni kuuluvale avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku reisijateveoga tegelevale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises kõnealusele ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku reisijateveoga tegelev raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava avaliku reisijateveo ning muu tegevusvaldkonna kohta.

(3) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avalikuks reisijateveoks antud toetust tohib kasutada üksnes sihtotstarbeliselt. Selle kohustuse täitmine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama Konkurentsiametile lõigete 1–3 kohaselt peetavad tulude ja kulude arvestused.

(5) Raamatupidamise eraldatuse ja käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ning vajaduse korral raudteeveoettevõtjalt lisaks asjakohaseid raamatupidamisandmeid ning neid ettevõtjaid vajaduse korral auditeerida või algatada nende suhtes välisaudit.

(6) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigus kõigi ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute suhtes.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad ning lõikes 5 nimetatud raamatupidamisandmete loetelu kehtestab

määrusega.

2. peatükk Kitsarööpmeline raudtee

§ 10. Nõuded kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale raudteeveeremile

(1) Raudteeveeremi liikumiseks on lubatud kasutada kitsarööpmelist raudteed, mille tee telgede vahe on 748–768 millimeetrit ning mille ohutusjuhend on saanud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohase heakskiidu.

(2) Kitsarööpmelisel raudteel kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras.

(3) Reisijate vedu ja ajaloolise või muu raudteeveeremiga liikumine kitsarööpmelisel raudteel peab olema ohutu. Reisijate veol reisivaguni või platvormi tüüpi vaguniga peavad istmed olema kinnitatud vaguni põranda külge ning platvormi tüüpi vagunil peavad olema ohutust tagavad poordid.

(4) Tehnilised nõuded kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale veeremile kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjas.

§ 11. Kitsarööpmelise raudtee ohutusjuhend

(1) Ohutuse tagamiseks kitsarööpmelisel raudteel koostab raudtee majandaja ohutusjuhendi.

(2) Ohutusjuhend peab sisaldama:

1) raudteel liikumiseks lubatud raudteeveeremite nimekirja, nende tehnilise seisukorra nõudeid ning vagunite puhul kasutamise otstarvet;

2) raudteeveeremite liikumiseks lubatud liiklemiskiirust;

3) raudtee ja raudteeveeremi tehnilise seisukorra hindamise, tehnohoolde ja remondi sagedust ning vastavate tööde tegemise korraldust;

4) raudtee majandaja poolt raudteeveeremi juhtimise õigust andva dokumendi väljaandmise korda;

5) raudteeveeremi juhtimise õiguse dokumendi vormi;

6) raudteeveeremi liikumise ohutuspõhimõtete kirjeldust;

7) raudteeveeremi nähtavate ja kuuldavate signaalidega ning esmaabi- ja tuletõrjevahenditega varustamise nõudeid;

8) raudteeveeremiga sõidutatavate isikute ohutuse tagamise põhimõtete kirjeldust;

9) õnnetusjuhtumitest häirekeskuse ja pädevate asutuste teavitamise korda.

(3) Ohutusjuhend esitatakse heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kiida heaks ohutusjuhendit, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuetele või kui ametil on põhjendatud kahtlus, et see ei taga ohutust.

3. peatükk Tegevusluba, vastutuskindlustusleping, ohutusluba, tegutsemise ohutustunnistus ja ühtne ohutustunnistus

1. jagu Tegevusluba

§ 12. Tegevusloa kohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine;

2) reisijatevedu avalikul raudteel;

3) kaubavedu avalikul raudteel;

4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole ja remont;

5) raudteeveeremi ehitus.

(2) Ettevõtjal ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, kui talle on väljastatud käesoleva seaduse § 42 lõike 3 kohane hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat.

(3) Kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtivuse ajal peab loa omanikul olema vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.

(4) Kaubaveo tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala. Raudteevedu ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala, kui tegu on raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil.

(5) Välisriigi raudteeveoettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemisel vaja kauba- või reisijateveo tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja Eestis tegutsev raudtee-ettevõtja piire ületavas raudteeveos kokku leppinud.

(6) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi liikmesriik) väljaantud tegevusluba loetakse Eesti Vabariigis kehtivaks.

(7) Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud raudteeveoettevõtja ei vasta käesoleva jao nõuetele, teavitab Konkurentsiamet sellest viivitamata loa väljaandnud pädevat asutust.

§ 13. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme, majandus-, ametialase või karistusseadustiku §-des 422, 423, 423² ja 425 nimetatud kuriteo kohta;

2) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid käesolevas seaduses, kaubandusliku meresõidu seaduses, meresõiduohutuse seaduses, autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, töölepingu seaduses või töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud väärteo kohta, mille eest on kohaldatud selle väärteo eest ettenähtud karistuse maksimummäära, või nende nõuete korduva rikkumise kohta;

3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid tolliseaduses sätestatud väärteo kohta, mille eest on kohaldatud selle väärteo eest ettenähtud karistuse maksimummäära, või nende nõuete korduva rikkumise kohta, kui loa taotleja soovib tegeleda piiriülese tegevusega, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduure;

4) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, äriühingu juhatuse liige või muu äriühingut juhtima õigustatud isik ei ole pankrotivõlgnik pankrotiseaduse § 8 tähenduses;

5) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, äriühingu juhatuse liige või muu äriühingut juhtima õigustatud isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), artiklis 19 nimetatud hea mainega seotud nõuetele;

6) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi äriregistris;

7) füüsilisest isikust ettevõtjal, äriühingu juhatuse liikmel või muul äriühingut juhtima õigustatud isikul, kes vastutab vastavalt kas avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise, avalikul raudteel kaubaveo või reisijateveo eest, on erialased teadmised või töökogemus, et tagada ettevõtja ohutu tegevus ning selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;

8) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul ning tal ei ole suuri või korduvaid maksuvõlgnevusi, mis seaksid tema finantsmajandusliku võimekuse kahtluse alla.

(2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Liidu Raudteeametit (edaspidi Raudteeamet) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa andmisest ja muutmisest ning tegevusloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest.

(3) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatule vastab järgmistele tingimustele:

1) füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu juhatuse liikmel või teisel äriühingut juhtima õigustatud isikul, kes vastutab vastavalt kas avalikul raudteel kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi või raudteeveeremi ehituse eest, on erialased teadmised või töökogemus, et tagada ettevõtja ohutu tegevus ning selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;

2) ettevõtja juhatus on kinnitanud avalikul raudteel kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi või raudteeveeremi ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused;

3) ettevõtja kasutuses on tootmispind ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks.

§ 14. Tegevusloa taotlemine ja muutmine

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse Konkurentsiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised dokumendid:

1) majandusaasta aruande puudumise korral või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL III lisas nimetatud andmed, kui need ei ole eraldi välja toodud taotleja majandusaasta aruandes või vahearuandes;

2) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht ning dokumendid, mis kinnitavad isiku käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 7 nõutud erialaseid teadmisi või töökogemust.

(4) Tegevusloa taotluses esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised dokumendid:

1) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht ning dokumendid, mis kinnitavad isiku käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nõutud erialaseid teadmisi või töökogemust;

2) ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused;

3) dokumendid, mis kinnitavad käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 3 sätestatud nõude täitmist.

(5) Tegevusloa muutmisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-des 32 ja 33 sätestatut.

(6) Tegevusloa taotluse läbivaatamise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(7) Kui Konkurentsiamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda tegevusloa taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõikes 1 kindlaksmääratud tähtaja või lõike 3 alusel pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

§ 15. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale märgitakse lubatud tehnohoolde või remondi liik, milleks on kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sellise tehnohoole või remont;

2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale märgitakse lubatud raudteeveeremi liik.

§ 16. Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud juhtudele võib loa andja tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui:

1) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, ei ole sellel tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates;

2) ettevõtja rikub rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveo katkemise.

(2) Konkurentsiamet võib tegevusloa peatada kuni kuueks kuuks või nõuda ettevõtjalt uuesti käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavust tõendavaid andmeid, kui ettevõtja ei ole kuue järjestikuse kuu jooksul tegevusloal märgitud tegevusalal tegutsenud või ei ole alustanud tegevusloaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul loa saamisest arvates.

(3) Raudtee-ettevõtja võib Konkurentsiametilt taotleda tegevuse alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajast pikemat ajavahemikku, kui tema osutatavate teenuste eripära tõttu ei ole võimalik tegevust varem alustada.

(4) Teenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõude täitmata jätmise tõttu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ajutine tegevusluba antakse kuni kuueks kuuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas märgitud tingimustel ja ulatuses.

2. jagu Vastutuskindlustus

§ 17. Üldnõuded vastutuskindlustuslepingule

(1) Ettevõtja, kellele on välja antud käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba, tegutsemise ohutustunnistus või hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat, sõlmib enne vastaval alal tegutsema hakkamist vastutuskindlustuslepingu tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks järgmistel tingimustel:

1) kindlustusjuhtumiks on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo, kaubaveo või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise, remontimise või ehitamisega seoses vastavalt reisijatele, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele või kolmandatele isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastuse tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab;

2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab vastama käesoleva seaduse §-des 19–21 sätestatule ja rahvusvahelise raudteeveo korral 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta 3. juuni muutmisprotokolli redaktsioonis, rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppes (SMGS) või rahvusvahelise raudteereisijateveo kokkuleppes (SMPS) sätestatule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir;

3) vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka ootamatust või ettenägematust sündmusest põhjustatud keskkonnakahjude hüvitamise nõudeid, mille puhul kuuluvad hüvitamisele otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulud, ning nende nõuete hüvitamise alampiir peab olema kümme protsenti kindlustussummast;

4) raudtee-ettevõtja kahte või enamat tegevust hõlmavas vastutuskindlustuslepingus peab olema eraldi välja toodud iga käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud tegevusala koos kindlustussummaga.

(2) Sõlmitud vastutuskindlustuslepingu koopia edastatakse viivitamata tegevusloa, tegutsemise ohutustunnistuse või hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi andjale.

(3) Vastutuskindlustusleping peab ettevõtjal olema tegevusloa, tegutsemise ohutustunnistuse ja hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi kogu kehtivusaja jooksul.

§ 18. Omavastutus

(1) Kindlustusvõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled vastutuskindlustuslepingus kokku leppida omavastutuse kohaldamises.

(2) Omavastutuse kohaldamisel peab kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekkinud kahju täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa.

(3) Omavastutuse summa ei tohi ületada 30 protsenti kindlustussummast.

§ 19. Raudtee valdaja vastutuskindlustuse alampiir

(1) Raudtee valdaja peab oma vastutuse kindlustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ulatuses, arvestades raudtee kasutamise tihedust, raudteel veetava kauba iseloomu, eelmisel kindlustusperioodil raudteel tekkinud kahju ning muid olulisi tegureid.

(2) Kindlustussumma alampiirid raudtee kogupikkust arvesse võttes üheaastase kindlustusperioodi kohta on:

1) raudtee kogupikkus kuni 5000 meetrit – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudtee valdaja vahelisel kokkuleppel;

2) raudtee kogupikkus 5001 kuni 10 000 meetrit – 191 734 eurot;

3) raudtee kogupikkus 10 001 kuni 50 000 meetrit – 639 116 eurot;

4) raudtee kogupikkus 50 001 ja enam meetrit – 3 195 582 eurot.

§ 20. Raudteeveoettevõtja vastutuskindlustuse alampiir

(1) Raudteeveoettevõtja kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on:

1) avalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – 1 917 349 eurot;

2) mitteavalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise kokkuleppe järgi.

(2) Avaliku reisijateveoga tegeleva raudteeveoettevõtja vastutuskindlustusleping peab tagama vähemalt 639 116 eurot reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks.

(3) Avalikul raudteel raudteeveoga tegeleva ettevõtja vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka kauba ja postisaadetiste omanikele otsese varalise kahju hüvitamist.

§ 21. Raudteeveeremi tehnohoolde, remondi ja ehitamisega tegeleva ettevõtja vastutuskindlustuse alampiir

(1) Kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on ettevõtjal, kes:

1) teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet või tegutseb hoolduse eest vastutava üksusena – 639 116 eurot;

2) remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoks kasutatavat raudteeveeremit – 639 116 eurot;

3) ehitab raudteeveeremit – 639 116 eurot.

3. jagu Ohutusluba, tegutsemise ohutustunnistus ja ühtne ohutustunnistus

§ 22. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistusega ettevõtjale antavad õigused

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on lisaks käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale ka ohutusluba.

(2) Mitteavaliku raudtee valdaja võib mitteavalikku raudteed majandada, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus.

(3) Ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 27 kohane ühtne ohutustunnistus.

(4) Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või käesoleva seaduse § 27 kohane ühtne ohutustunnistus.

(5) Ohutusluba kinnitab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ning protseduurid ja tingimused, mis on vajalikud raudteeinfrastruktuuri ning liiklusjuhtimis- ja signaalimissüsteemi ohutuks projekteerimiseks, hoolduseks ja käitamiseks, vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.

(6) Tegutsemise ohutustunnistus antakse välja ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning kui ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid.

(7) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Otsus ja positiivse otsuse korral ohutusluba või tegutsemise ohutustunnistus edastatakse taotlejale viivitamata taotluses valitud viisil.

(8) Ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib otsustada anda ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on vajalik raudteeinfrastruktuuri majandamist kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks. Sel juhul lisab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsusesse põhjenduse.

§ 23. Ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab ohutusloa saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse:

1) raudteeohutuse ja -liikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;

3) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 46 kohaselt esitatud;

4) käesoleva seaduse § 40 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsioon;

5) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib;

6) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(2) Ohutusloa uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutusloa kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal ohutusloa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

(3) Ohutusloa uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.

(4) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja muudab raudteeinfrastruktuuri, signaalimise või elektrivarustusseadmete allsüsteeme või nende töö- või hoolduspõhimõtteid, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse ohutusloa muutmiseks koos muudatusi kajastavate andmete ja dokumentidega.

(5) Kui raudteeohutust puudutav õiguslik raamistik muutub, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid seoses muutunud nõuetega ning vajaduse korral ohutusluba muuta.

(6) Ohutusloa väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

§ 24. Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Mitteavalikku raudteed majandada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile asjakohase taotluse, millele lisatakse:

1) kõikide osaliste allkirjastatud kinnituskiri või leping, kus on märgitud raudteeohutuse eest vastutava töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;

2) raudteede skeem koos asjakohaste raudteerajatistega ning skeemile märgitud rööbasteede ja pöörmete numbritega.

(2) Mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole käesoleva seaduse § 27 kohast ühtset ohutustunnistust, peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse:

1) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimise õigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;

2) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;

3) selle raudteeveeremi liik, alaliik, Euroopa raudteeveeremi number, tootjatehas ja väljalaskeaasta, mida ettevõtja kavatseb kasutada kauba- või reisijateveoga tegelemiseks;

5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne selle kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal tunnistuse kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

(4) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.

(5) Kui muutuvad ettevõtja tegevuse ulatus, raudteeinfrastruktuuri töö- või hoolduspõhimõtted, esitab ettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegutsemise ohutustunnistuse muutmiseks koos muudatusi kajastavate dokumentidega.

(6) Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 25. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ning uuendamine

(1) Enne ohutusloa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust ning käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(2) Enne mitteavalikku raudteed majandada soovivale raudtee valdajale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 24 lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(3) Enne mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel esitatud dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kontrolli osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kontrollida ettevõtjat kohapeal, teha auditeid ja nõuda asjakohase lisateabe esitamist.

(4) Ühe kuu jooksul ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse taotluse saamisest arvates teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjale, kas esitatud dokumendid on täielikud, või palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa või jätab ohutusloa taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab tegutsemise ohutustunnistuse või jätab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt üks kuu pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistust eelnimetatud tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit ohutusloa väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning käesoleva seaduse § 26 lõike 4 kohasest ohutusloa kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse:

1) ettevõtja nimi ja aadress;

2) otsuse tegemise kuupäev;

3) loa ulatus ja kehtivusaeg;

4) loa kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjus.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning käesoleva seaduse § 26 kohasest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata Konkurentsiametit.

(7) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning väljaandmise korra kehtestab

määrusega.

§ 26. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest keeldumine ning nende kehtetuks tunnistamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa väljaandmisest, muutmisest või uuendamisest, kui ettevõtja:

1) ohutusjuhtimise süsteem ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;

2) raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või personal ei vasta kehtestatud nõuetele;

3) ei ole võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid;

4) on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või uuendamisest:

1) kui ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamine, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud juhul.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegutsemise ohutustunnistuse muutmisest või uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole nõuetele vastavat vastutuskindlustuslepingut.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tunnistada ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui ettevõtja:

1) raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele;

2) on korduvalt rikkunud käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid.

§ 27. Ühtne ohutustunnistus

(1) Avalikul raudteel kaubaveo või reisijateveoga tegelemiseks peab raudteeveoettevõtjal olema kehtiv ühtne ohutustunnistus.

(2) Ühtne ohutustunnistus antakse välja raudteeveoettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem ja kes on võimeline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema.

(3) Ühtsele ohutustunnistusele märgitakse hõlmatud tegevusliik, tegevusulatus ja tegevuspiirkond. Lisaks märgitakse ühtsele ohutustunnistusele raudteeveoettevõtja omandis olevad haruteed, kui nende kasutamine on reguleeritud raudteeveoettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis.

(4) Tegevusliik võib olla reisijatevedu, kaubavedu või ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus, tegevusulatus on mõõdetav reisijate arvu või kaubavedude mahu või asjaomase raudteeveoettevõtja eeldatava suuruse järgi, mis määratakse raudteesektoris töötavate inimeste arvu järgi, ning tegevuspiirkond on raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või mitmes liikmesriigis, kus raudteeveoettevõtjal on kavas tegutseda.

(5) Ühtne ohutustunnistus kehtib kuni viis aastat ja seda muudetakse raudteeveoettevõtja taotlusel tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevusliik või tegevusulatus muutub.

(6) Ühtse ohutustunnistusega seotud toimingud teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.05.2016, lk 1–43), artiklis 12 käsitletud ühtse kontaktpunkti (edaspidi ühtne kontaktpunkt) kaudu.

(7) Ühtne ohutustunnistus kehtib tegevuspiirkonna laiendamiseta ka naaberriigis, kui raudteeveoettevõtja sõidab naaberriigi piirilähedasse jaama, kus on samasuguste omadustega raudteevõrgustik ja käituseeskirjad ning see on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja asjaomase riigi ohutusasutuse vahel kokku lepitud kas juhtumipõhiselt või omavahelises lepingus.

(8) Ühtse ohutustunnistuseta võib kolmanda riigi raudteeveoettevõtja siseneda Eesti piirijaamadesse tingimusel, et ohutustase on tagatud järgmisega:

1) on olemas vastav rahvusvaheline leping Eesti ja kolmanda riigi vahel, mis on naaberriik, või

2) on olemas vastav kokkulepe kolmanda riigi ettevõtja ja raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja vahel, kellel on ühtne ohutustunnistus või ohutusluba selles raudteevõrgustikus tegutsemiseks, ja selle kokkuleppe ohutusaspektid kajastuvad raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis.

(9) Raudteeveoettevõtja teavitab hiljemalt kaks kuud enne uue raudteeveo tegevuse alustamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et viimane saaks kavandada järelevalvet.

(10) Ühtse ohutustunnistuse omanik teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata olulistest muutustest raudteeveo tegevuses, raudteeveeremitüüpides või töötajakategooriates.

(11) Ühtse ohutustunnistuse taotluse menetlemisel järgitakse lisaks käesoleva seaduse §-des 28–34 sätestatud nõuetele komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 129, 25.05.2018, lk 49–67), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149) artiklis 18 sätestatud otsustamise põhimõtteid.

§ 28. Ühtse ohutustunnistuse andja ja lõivud

(1) Raudteeveoettevõtjale, kelle tegevuspiirkond asub ühes või mitmes liikmesriigis, annab ühtse ohutustunnistuse Raudteeamet.

(2) Ühtse ohutustunnistuse väljaandmisel, uuendamisel ja muutmisel Raudteeameti poolt makstakse tasusid vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.05.2018, lk 68–72) sätestatud tingimustele.

(3) Raudteeveoettevõtjale, kelle tegevuspiirkond piirdub Eesti Vabariigi territooriumiga, võib raudteeveoettevõtja taotlusel ühtse ohutustunnistuse anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(4) Ühtse ohutustunnistuse väljaandmise, uuendamise ja muutmise taotlemisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 29. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmine Raudteeameti poolt

(1) Raudteel raudteeveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ühtse ohutustunnistuse taotlusega koos esitama dokumendid, mis tõendavad, et:

1) raudteeveoettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 40 ning see täidab koostalitluse tehnilistes kirjeldustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 kohastes ühistes ohutusmeetodites (edaspidi ühised ohutusmeetodid) ja sama direktiivi artikli 7 kohastes ühistes ohutuseesmärkides (edaspidi ühised ohutuseesmärgid) ning muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud tingimusi, et oleks võimalik kontrollida riske ja pakkuda raudteevõrgustikus ohutut raudteevedu;

2) raudteeveoettevõtja täidab riigisiseseid eeskirju.

(2) Ühised ohutusmeetodid kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutustasemeid ning ohutuseesmärkide ja ohutusnõuetele vastavuse saavutamist. Ühised ohutuseesmärgid sätestavad minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüsteemis tervikuna ja Euroopa Liidu raudteesüsteemi eri osades, kus see on teostatav.

(3) Raudteeamet:

1) hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega koos esitatud dokumendid tõendavad sama lõike punktis 1 nimetatud nõuete täitmist;

2) edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendid viivitamata hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui kavandatud tegevuspiirkond asub Eestis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamiste osana on Raudteeametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha kohapealset kontrolli ja auditeid ning nõuda asjakohase lisateabe esitamist. Selliste külastuste, kontrollide ja auditite korraldust koordineerivad omavahel Raudteeamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(5) Ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse taotluse saamisest teatab Raudteeamet raudteeveoettevõtjale, kas esitatud dokumendid on täielikud, või palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja. Dokumentide täielikkuse, asjakohasuse ja vastavuse hindamiseks võib Raudteeamet ise hinnata ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumente ning võtab täielikult arvesse lõike 3 kohaselt tehtud hindamisi.

(6) Raudteeamet annab ühtse ohutustunnistuse või jätab ühtse ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Raudteeamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ühtset ohutustunnistust selle tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(7) Kui raudteeveoettevõtja, kellele Raudteeamet on andnud ühtse ohutustunnistuse, soovib oma tegevuspiirkonda laiendada või kui tal on juba käesoleva seaduse § 30 kohaselt antud ühtne ohutustunnistus ja ta soovib oma tegevuspiirkonda laiendada teise liikmesriiki, esitab ta taotluse ja täiendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni asjakohaste dokumentidega täiendava tegevuspiirkonna kohta.

(8) Raudteeamet teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi ühtse ohutustunnistuse andmisest, uuendamisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse:

1) raudteeveoettevõtja nimi ja aadress;

2) ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kuupäev;

3) tegevusliik ja tegevusulatus;

4) ühtse ohutustunnistuse kehtivus ja tegevuspiirkond;

5) ühtse ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjus.

§ 30. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud juhul esitab taotleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos § 29 lõikes 1 nimetatud dokumentidega ja andmed riigilõivu tasumise kohta.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega koos esitatud dokumendid tõendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamise osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudteeveoettevõtjale kohapealset kontrolli ja auditeid.

(4) Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik, ja vajaduse korral palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja.

(5) Kui raudteeveoettevõtja, kellele on ühtse ohutustunnistuse andnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, soovib laiendada tegevuspiirkonda Eestis, lisab ta täiendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nõutavad asjakohased dokumendid täiendava tegevuspiirkonna kohta ning esitab vastava taotluse, mille rahuldamise korral annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet uuendatud ühtse ohutustunnistuse.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ühtse ohutustunnistuse või keeldub selle andmisest hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt kogu nõutava teabe saamist. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ühtset ohutustunnistust selle tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab antud ühtsete ohutustunnistuste kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 nimetatud teabe viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul Raudteeametile.

§ 31. Ühtse ohutustunnistuse muutmine ja uuendamine

(1) Kui raudteeveoettevõtja soovib tegevusliiki või -ulatust oluliselt muuta, esitab ta ühtse ohutustunnistuse andjale tunnistuse muutmise taotluse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse juurde esitatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud dokumendid, mis kajastavad tegevusliigi või -ulatuse muutumist.

(3) Ühtse ohutustunnistuse uuendamise taotlus tuleb ühtse ohutustunnistuse andjale esitada vähemalt neli kuud enne ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse juurde esitatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ja näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.

(5) Ühtse ohutustunnistuse muutmisele ja uuendamisele ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetlusele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud menetlust.

(6) Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik oluliselt muutub, on ühtse ohutustunnistuse andjal õigus ühtne ohutustunnistus läbi vaadata ja nõuda muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ühtse ohutustunnistuse muutmiseks.

§ 32. Ühtse ohutustunnistuse piiramine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et Raudteeameti poolt antud ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, teeb ta Raudteeametile ettepaneku ühtset ohutustunnistust piirata või see kehtetuks tunnistada.

(2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et tema poolt antud ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, võib ta ühtset ohutustunnistust piirata või selle kehtetuks tunnistada.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest ühtse ohutustunnistuse piiramisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata Raudteeametit.

(4) Ühtse ohutustunnistuse omanik, kelle tunnistus on käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt piiratud või kehtetuks tunnistatud, võib esitada kaebuse, järgides käesoleva seaduse § 33 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

§ 33. Ühtse ohutustunnistuse vaidemenetlus

(1) Kui Raudteeamet ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 2 kohaselt tehtud hindamise tulemusega, teevad pooled koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale vastuvõetavas hindamistulemuses, ning kaasavad vajaduse korral ühtse ohutustunnistuse taotleja.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei jõuta mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele ühe kuu jooksul pärast Raudteeameti mittenõustumise teatavakstegemist, teeb Raudteeamet otsuse ühtse ohutustunnistuse andmise kohta, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on saatnud Raudteeameti hinnanguga mittenõustumise küsimuse lahendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule.

(3) Ühtse ohutustunnistuse taotleja võib ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse andmisest keeldumise otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaataks otsuse üle. Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas jätab taotluse rahuldamata või tunnistab oma otsuse kehtetuks.

(4) Kui Raudteeamet jätab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud taotluse rahuldamata, võib ühtse ohutustunnistuse taotleja esitada kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule.

(5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jätab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud taotluse rahuldamata, võib ühtse ohutustunnistuse taotleja esitada kaebuse halduskohtusse.

§ 34. Koostöö ühtse ohutustunnistuse andmise menetluse tõhustamiseks

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib ühtse ohutustunnistuse andmise menetluse tõhustamiseks koostöölepingud Raudteeameti ning teiste liikmesriikide riiklike ohutusasutustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artiklile 76.

4. peatükk Raudteeliiklus ja ohutus

1. jagu Raudteeliikluse ohutuse tagamine

§ 35. Ohutuse tagamine

(1) Raudteel kasutatavate seadmete, raudteeveeremi, kitsarööpmelise raudtee ja raudteeinfrastruktuuri kasutamine koos selle toimimiseks vajalike rajatistega ning raudteeliikluse, manöövritöö ja raudteeveo korraldamine peavad tagama raudteeohutuse.

(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle raudteeohutust tagavana töökorras.

(3) Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raudteeohutuse tagamiseks ning lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 ja II lisa nõuetest, kehtestab

määrusega raudtee tehnokasutuseeskirja, mis sätestab riigisisesed raudteeinfrastruktuuri, kitsarööpmelise raudtee ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning raudteeliikluse, raudteekorrashoiu ja raudteevedude nõuded.

(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudtee omanik või valdaja kehtestab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks kiiruspiirangud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või raudtee omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga raudteeliikluse ohutust või on põhjendamatud.

(6) Raudteeliiklust ei ole lubatud põhjendamatult takistada ja raudteele ei ole lubatud asetada raudteeliiklust segada võivaid esemeid. Samuti ei ole lubatud liikuvale rongile pealeminek või sellelt mahatulek, vaguni astmelaual, rongi katusel, haakeseadmel või mujal selleks mitteettenähtud kohas sõitmine, rongi omavoliline peatamine või kaubarongis loata sõitmine.

§ 36. Raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavad töötajad

(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavaks töötajaks on rongikoostaja, vagunijärelevaataja, vagunipidurdaja, rongi- ja manöövridispetšer, jaamakorraldaja, raudteeliikluse korraldaja, turvangu- ja sideseadmete mehaanik, montöör, pöörmeseadja, teemontöör ja -meister, kaubarongisaatja ning signalist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajal peab olema tööks vastav pädevus, mida tõendab asjakohane kutse kutseseaduse tähenduses, mis antakse isikule viieks aastaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(4) Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuriettevõtja, peab määrama pädeva isiku, kellel on raudteeinseneri, raudtee teemehaaniku või raudtee turvanguseadmete mehaaniku kutse ja kes vastutab raudteeohutuse eest.

(5) Raudteerajatise omanik või valdaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud raudteeohutuse eest vastutava pädeva isiku määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga sõlmitud lepinguga, milles nähakse lisaks ette raudteerajatise ohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad.

§ 37. Raudteetöötajate tervisenõuded

(1) Vedurijuhi, vedurijuhiabi, eriveeremi juhi ning reisirongi klienditeenindaja, rongikoostaja, vagunijärelevaataja, vagunipidurdaja, rongi- ja manöövridispetšeri, jaamakorraldaja, raudteeliikluse korraldaja, turvangu- ja sideseadmete mehaaniku, montööri, pöörmeseadja, teemontööri ja -meistri, kaubarongisaatja ning signalisti (edaspidi koos raudteetöötajad) nägemine, kuulmine, psühholoogiline sobivus ja üldine terviseseisund peavad vastama tasemele, mis võimaldab raudteetöötajal ohutult oma tööülesandeid täita ja mida kinnitab läbitud tervisekontroll.

(2) Raudteetöötaja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.

(3) Tööleasumisele eelnev tervisekontroll tuleb läbida kõige varem kolm kuud enne raudteetöötajana tööle asumist.

(4) Perioodiline tervisekontroll tuleb läbida:

1) kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel;

2) vanuses 41 kuni 62 aastat iga kolme aasta järel;

3) vanuses üle 62 aasta üks kord aastas.

(5) Vedurijuht ja vedurijuhiabi peavad läbima tervisekontrolli:

1) kuni 55 aasta vanuseni vähemalt iga kolme aasta järel;

2) vanuses üle 55 aasta üks kord aastas.

(6) Tervisekontrolli tegija otsusel peab konkreetne raudteetöötaja tema terviseseisundit arvestades perioodilise tervisekontrolli läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatust sagedamini.

(7) Tööandja suunab raudteetöötaja täiendavasse tervisekontrolli, kui:

1) tal on põhjust arvata, et töötaja füüsiline või vaimne terviseseisund ei võimalda tööülesandeid ohutul viisil täita;

2) tal on kahtlus, et töötaja tarvitab uimasteid või psühhotroopseid ravimeid või et töötajal esinevad alkoholisõltuvuse nähud;

3) töötajaga on toimunud tööõnnetus või töötaja on olnud töölt eemal pärast inimestega seotud õnnetust;

4) töötaja on tervislikel põhjustel puudunud töölt rohkem kui 30 päeva;

5) töötaja on ohutusega seotud põhjustel olnud töölt eemaldatud ja soovib tööle naasta.

(8) Nõuded raudteetöötaja nägemisele, kuulmisele ja psühholoogilisele sobivusele ning üldised tervisenõuded, tööleasumise eelsel ja perioodilisel tervisekontrollil nõutavad terviseuuringud ning nende tervisekontrollide tegemise korra kehtestab

määrusega.

§ 38. Ohutusnõuete täitmise jälgimine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale, samuti teistele raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajatele ettekirjutusi käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.

(2) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei täida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on ametil õigus rakendada raudteeinfrastruktuuri remondi- ja hooldustöödeks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus rakendada asendustäitmist ettekirjutuseta, kui vahetu oht inimese elule või tervisele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata.

(3) Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, kui see tekitab raudteeliiklusele otsese ohu, on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele muud abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus.

(4) Kui raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremiga ohustatakse inimese elu või tervist või keskkonda või raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem on registreerimata, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudtee-ettevõtjale ja teistele raudteeveeremi valdajatele ettekirjutus raudteeveerem raudteeliiklusest viivitamata kõrvaldada.

(5) Kui seda tingib oht inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatada raudteeliikluse ulatuses, mis on ohu vältimiseks vajalik.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 3–5 kohaldamisest tekkinud kahju raudteeveoettevõtjale ja raudteeveeremi valdajale ei hüvitata.

(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab iga aasta 30. septembriks oma veebilehel ja edastab Raudteeametile aastaaruande, milles esitatakse:

1) ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul toimunud raudteeohutuse arengust;

2) kokkuvõte käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud ohutusnäitajatest ning ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmise arengust;

3) olulised muudatused raudteeohutust käsitlevates õigusaktides;

4) raudtee-ettevõtjate järelevalve tulemused ning sellega seotud kontrollide ja auditite arv ja tulemused;

5) ülevaade käesoleva seaduse § 42 lõike 8 kohaselt tehtud eranditest seoses hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisega;

6) kokkuvõte raudtee-ettevõtjate kogemustest asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamisel.

(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab ohutusasutusena tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ohutusasutustega ning vahetama nendega oma tööpraktikast tulenevaid seisukohti ja kogemusi. Koostöö hõlmab vähemalt ohutustunnistusi puudutavat ja piiriülese raudteeinfrastruktuuri korral ohutusloa andmise menetlust ning rahvusvahelise raudteeliikluse hõlbustamist ja koordineerimist.

§ 39. Riskide hindamise ja vähendamise meetmete rakendamine

(1) Raudtee-ettevõtja korraldab riskide hindamise ja rakendab ohutuse tagamiseks ühistes ohutusmeetodites ette nähtud riskide vähendamise meetmeid, tehes vajaduse korral koostööd teiste raudtee-ettevõtjatega.

(2) Vajaduse korral lepib raudtee-ettevõtja lepingu alusel kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide vähendamise meetmete rakendamises käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute poolt, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist. Raudtee-ettevõtja tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskide vähendamise meetmeid, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud jälgimise ühiseid ohutusmeetodeid, ja et see on sätestatud lepingutes, mis tuleb avaldada Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel.

(3) Ilma et see piiraks raudtee-ettevõtja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutust, teevad hoolduse eest vastutavad üksused ning kõik teised isikud, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist, järgmist:

1) rakendavad vajalikke riskide vähendamise meetmeid, vajaduse korral koostöös teiste osalistega;

2) tagavad, et nende tarnitud allsüsteemid, tarvikud, seadmed ja teenused vastavad nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudtee-ettevõtja saab neid ohutult kasutada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teisteks raudteesüsteemi ohutut toimimist mõjutavateks isikuteks on raudteeveeremi valdaja, hoolduse tarnija, teenuseosutaja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktides 22–30 nimetatud tootja, saatja, kaubasaaja, laadija, mahalaadija, täitja, tühjendaja, vedaja ja tellija.

(5) Raudteeveoettevõtja, raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik, kes tuvastab riski või keda teavitatakse riskist, mis on seotud tehnilise seadme, sealhulgas struktuurse allsüsteemi defekti ja projekteerimisvea või talitlushäirega, teeb oma pädevuse piires järgmist:

1) võtab kõik vajalikud parandusmeetmed, et tuvastatud risk kõrvaldada;

2) teatab riskist teistele asjaomastele isikutele, et nad saaksid võtta lisaks vajalikke parandusmeetmeid, et tagada üleeuroopalise raudteesüsteemi ohutustaseme pidev hoidmine.