Riigilõivuseadus

1. osa Üldsätted

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ning sätestab riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ja tehinguväärtuse määramise korra.

(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Riigilõivu mõiste

(1) Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

§ 3. Lõivustatud toiming

(1) Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.

§ 4. Riigilõivumäär

(1) Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte).

(2) Toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.

§ 5. Riigilõivu tasuja

(1) Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu.

§ 6. Riigilõivu võtja

(1) Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema.

§ 7. Riigilõivu laekumine

(1) Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.

(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub ülesande täitmisel kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest võetav riigilõiv riigieelarvesse.

(4) Perekonnaseisutoimingute seaduse, nimeseaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku ülesande täitmisel tehtava toimingu eest tasutava riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab

määrusega.

§ 8. Täiendava tasu võtmise keeld

(1) Riigilõivu võtjal ei ole lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.

2. peatükk Riigilõivu tasumine, tasumise kontrollimine, tagastamine ja sissenõudmine

1. jagu Riigilõivu tasumine

§ 9. Riigilõivu tasumine

(1) Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, arvestades käesoleva seaduse §-st 10 tulenevaid erisusi.

(3) Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud vähemalt kuni 10 euro suuruse riigilõivu vastu võtma sularahas.

(4) Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile ka selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas.

(6) Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.

§ 10. Riigilõivu tasumine välisriigis ja riigipiiril

(1) Välisriigis tehtava riigilõivu ülekande kulud kannab makse tegija.

(2) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu eest tasutakse riigilõiv välisesinduse asukohariigi valuutas või Eestis käibel olevas rahas. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib valdkonna eest vastutav minister välisesinduse juhi ettepanekul lubada käskkirjaga võtta välisesinduses riigilõivu USA dollarites.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul lubada käskkirjaga võtta Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest riigilõivu USA dollarites.

(4) Riigilõivumäär arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel. Välisvaluuta puhul, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, kasutatakse käesolevas lõikes sätestatud tingimustel asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi.

(5) Kui välisvaluutasse ümberarvutatud riigilõivumäär ei ole täisarvuline, korrigeeritakse see ülespoole täisarvuni. Kui sel viisil korrigeeritud riigilõivu ei ole võimalik tasuda vastavas vääringus maksevahendite käibelt puudumise tõttu, korrigeeritakse riigilõivumäär ülespoole 5- või 0-lõpulise täisarvuni.

(6) Käesoleva paragrahvi kohaselt välisvaluutas tasutavat riigilõivu võetakse sularahas vastu ainult paberrahas.

2. jagu Riigilõivu tasumise kontrollimine

§ 11. Riigilõivu tasumise kontrollimine

(1) Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise või riigilõivu võtjale sularahas tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teeb toimingu.

(2) Riigilõivu võtja kontrollib riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

(2) Riigilõivu võtja võib toimingu teha ka enne riigilõivu laekumist, kui ta taotluse saamisel kontrollib vastavast infosüsteemist riigilõivumäärale vastava summa broneeringu kinnituse olemasolu, millega tagatakse riigilõivu laekumine.

(3) Kui toimingu tegemise taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne dokumentide edastamist riigilõivu võtjale riigilõivu tasumist. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, juhib notar isiku tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

3. jagu Riigilõivu tagastamine

§ 12. Riigilõivu tagastamise taotlemine

(1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.

(2) Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

§ 13. Riigilõivu tagastamine

(1) Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

§ 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine

(1) Riigilõivu tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui:

1) puudub teave riigilõivu tasumise kohta;

2) taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus või

3) riigilõivu tagastamise nõue on lõppenud.

§ 15. Tagastatav riigilõiv

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:

1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;

2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;

3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;

4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;

5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;

6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;

7) kui abielulahutuse kannet ei tehta abikaasade leppimise tõttu;

8) kui abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise hagist loobutakse menetluse kestel;

9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.

(3) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.

(5) Õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 260 punktides 1 ja 3 sätestatud määras tasutud riigilõivust 93 protsenti.

(6) Osavusmängu korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 260 punktis 2 sätestatud määras tasutud riigilõivust 57 protsenti.

§ 15¹. Riigilõivu tagastamata jätmine

(1) Riigilõivu ei tagastata järgmistel juhtudel:

1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata;

2) riigilõiv on tasutud käesoleva seaduse § 271 lõike 4, § 272 lõike 20 või § 273 lõike 8 alusel ja taotleja soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluses märgitud väljastuskohta pärast väljaantud dokumendi sinna saatmist.

4. jagu Riigilõivu sissenõudmine

§ 16. Riigilõivu tasumise ettekirjutus

(1) Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ette nähtud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus).

(2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;

2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;

5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele, mis kehtestab riigilõivu tasumise kohustuse, ning viide käesoleva seaduse sättele, mis kehtestab vastava riigilõivumäära;

6) tasutav riigilõivusumma;

7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;

9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.

(3) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse halduskohtule. Vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus ega vaiet lahendav organ.

§ 17. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

(1) Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.

§ 18. Riigilõivu sissenõudmine

(1) Kui riigilõivu tasuja ei ole tasunud riigilõivu ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

(2) Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.

2. osa Riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

3. peatükk Riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

§ 19. Välislepingu alusel riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu ei võeta välislepingus sätestatud juhtudel.

§ 20. Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:

1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või sihtnumbri muutmisest;

2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;

3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;

4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;

5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris;

6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel” kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris.

(2) Riigilõivu ei võeta registriandmeid kajastava dokumendi, välja arvatud isikut tõendava dokumendi väljastamise eest, kui väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatustest. Esmase juhiloa, juhiloa ja sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras vastavalt käesoleva seaduse § 142⁷⁶ lõikele 3 ja § 142⁸¹ lõikele 2.

(3) Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti selle dokumendi väljastamise eest võetava riigilõivu täismäärast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 jagunemisest või ühinemisest tingitud registrikande kohta sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.

§ 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse vabastamine riigilõivu tasumisest

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused või hallatavad asutused.

§ 22. Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:

1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;

2) elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;

3) põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga;

4) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;

5) kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;

6) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;

7) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;

8) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;

9) haldusasjas määruskaebuse ja protesti läbivaatamine;

10) menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;

11) notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;

11¹) nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 48¹ sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata;

12) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;

13¹) elektroonilise dokumendi elektroonilise väljastamise eest, samuti menetluse läbiviimiseks menetlusosalisele elektroonilise dokumendi väljatrüki esmakordse väljastamise eest;

14) tsiviilasjas tehtud Eesti kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamiseks ja täitmiseks Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste kohaselt tõendite või kinnituste väljastamine;

15) kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses, samuti tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku § 244¹ alusel.

(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:

1) alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus;

1¹) alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi;

2) pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas;

3) füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;

4) eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;

5) maksuhaldur pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjas;

5¹) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel;

6) Riigi Tugiteenuste Keskus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;

7) kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel;

8) Eesti Vabariik kui kannatanu tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel kohtumenetluses.

§ 23. Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:

1) kohtulahendi alusel kande tegemine;

2) ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamine;

3) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;

4) äriregistris märke tegemine osanike nimekirja või aktsiaraamatu pidaja kohta;

5) täisühingu usaldusühinguks või usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kande tegemine;

6) äriühingute ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;

7) äriühingute ja füüsilise isiku vara ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile viimase ühendatava ühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;

8) äriühingu jagunemise kestel omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;