Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

(5) Perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Tervisekassa määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna.

(6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(7) Perearst on kohustatud alustama perearstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.

(8) Tervisekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst.

(9) Tervisekassa võib perearstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.

§ 36. Andmete edastamise kohustus

(2) Perearst on kohustatud esitama Terviseametile:

3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning perearstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.

(4) Perearst on kohustatud esitama Tervisekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.

§ 37. Perearstilt nimistu äravõtmine

(1) Tervisekassa võtab perearstilt nimistu ära, kui:

1) seda taotleb perearst ise;

2) perearstile on kohtuotsusega kohaldatud perearsti erialal tegutsemise keeld;

3) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;

4) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 7 kehtestatud aeg;

5) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;

6) perearst on surnud või tunnistatud surnuks.

(2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu ära, kui:

1) perearst ei ole alustanud perearstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud perearstiabi osutamise;

2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 3² lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele;

3) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 6¹ alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;

4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid;

5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning perearstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.

(4) Kui käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel on perearsti nimistu kinnitanud Tervisekassa ning Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel otsuse perearstilt nimistu ära võtta, loetakse Tervisekassa otsusest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Terviseameti otsuse kehtima hakkamisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 sätestatud alusel tehtud otsus tehakse perearstile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Perearstilt nimistu äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Terviseametile. Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Tervisekassale.

§ 38. Toimingud perearstilt nimistu äravõtmisel

(1) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Tervisekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni.

(1) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on perearstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Tervisekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.

(2) Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise korra kehtestab

määrusega.

(3) Kui perearst oli perearstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Tervisekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.

(4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub perearstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹ ja 3 nimetatud juhtudel perearstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Tervisekassalt vastu võtma.

§ 39. Perearsti tegutsemise piirangud

(1) Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.

3. jagu Tegevusluba

§ 40. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamine;

2) kiirabi osutamine;

3) eriarstiabi osutamine;

4) iseseisvalt õendusabi osutamine;

5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine;

6) iseseisvalt füsioteraapia osutamine ravi eesmärgil;

7) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamine;

8) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamine.

(2) Haiglavõrgu kavas nimetatud haigla pidajale antakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu kavaga kinnitatud haigla liigi osas.

(3) Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.

§ 40¹. Tegevusloa ulatus

§ 41. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;

2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;

3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise loa taotlemise korral;

4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;

5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus;

6) haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik;

6¹) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel õe pädevust tõendavad dokumendid;

6²) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi tegevusluba;

7) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed;

7¹) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 26² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kodusünnitusabi osutamiseks loa taotlemisel ämmaemanda pädevust tõendavad dokumendid;

7²) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise korral füsioterapeudi pädevust tõendavad dokumendid;

7³) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise korral logopeedi pädevust tõendavad dokumendid;

7⁴) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise raames kliinilise psühholoogi pädevust tõendavad dokumendid;

8) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;

10) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.

§ 42. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse, kui:

1) perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;

2) eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

3) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid ning ämmaemanda pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

5) iseseisvalt õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid ning õe pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

5¹) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning füsioterapeudi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

5²) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning logopeedi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

5³) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning kliinilise psühholoogi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

6) taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.

§ 42¹. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena:

1) tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud;

2) siirata lubatud elundi liik, kui eriarstiabi osutamise tegevusluba on välja antud elundi siirdamiseks;

3) tervishoiuteenuse osutamise ajal kindlustuskaitse kohustus.

(2) Tervishoiuteenust võib asuda osutama vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.

(3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.

§ 43. Tegevusloa väljaandmine

§ 44. Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused

§ 45. Tegevusloa väljaandmisest keeldumine

§ 46. Tegevusloa kehtivus

§ 47. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise kohustus

(1) Tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.

§ 47¹. Kaitseväe andmete esitamise erisus

(1) Kaitsevägi esitab teabe tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate andmete muutmisest ja muutumisest ning käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.

§ 48. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

§ 48¹. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Terviseamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust.

§ 49. Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine

§ 50. Uue tegevusloa taotlemine

§ 50¹. Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register

§ 50². Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon

3¹. peatükk PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS

§ 50³. Piiriülene tervishoiuteenus

(1) Piiriülene tervishoiuteenus on ravikindlustuse seaduse § 5 tähenduses kindlustatud isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas retseptiravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine ja väljastamine, või teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud isikule Eestis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas apteegiteenuse osutamisel retseptiravimite väljastamine ja meditsiiniseadmete müük meditsiiniseadme kaardi alusel.

(2) Kindlustajaliikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kes on pädev andma kindlustatud isikule eelloa vajaliku tervishoiuteenuse saamiseks väljaspool elukohaliikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1–3), või nõukogu määrusele (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.05.2003, lk 1–3), või kus isik on kindlustatud või kus tal on õigus saada ravikindlustushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

(3) Ravi osutav liikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kelle territooriumil patsiendile tervishoiuteenust osutatakse. Telemeditsiini puhul loetakse, et tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja on asutatud.

(4) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad kulud hüvitatakse Eestis kindlustatud isikule ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

§ 50⁴. Juurdepääsupiirang Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele

(1) võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud patsientidele juurdepääsupiirangu Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele.

(2) Juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib olla:

1) vajadus tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete tervishoiuteenuste tasakaalustatud valikule või

2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, millele juurdepääsupiirang kehtestatakse, piirangu kehtestamise eesmärk ja piirangu kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.

(4) Juurdepääsupiirangu võib kehtestada vaid sellisele tervishoiuteenusele, mida tervishoiuteenuse osutaja osutab Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel.

(5) Kehtestatud juurdepääsupiirang avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, asjasse puutuvate tervishoiuteenuse osutajate ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti (edaspidi kontaktpunkt) veebilehel.

(6) Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele juurdepääsupiirangu kehtestamise korra kehtestab

määrusega.

§ 50⁵. Tervishoiuteenuse osutaja, apteegiteenuse osutaja ja meditsiiniseadme müüja kohustused piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel

(1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab patsiendile kogu võlaõigusseaduse §-s 766 loetletud asjakohase teabe, muu hulgas ravivõimaluste, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja ohutuse kohta, tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuskaitse või kutsealase vastutusega seotud muu individuaalse või kollektiivse kaitse vahendi üksikasjade kohta, ning selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, patsiendi soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.

(2) Apteegiteenuse osutaja teavitab retseptiravimite väljastamisel ravimi saajat ravimiseaduse § 33 lõikes 5 nimetatud asjaoludest ning esitab ravimi saajale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ravimi saaja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.

(3) Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme müüja teavitab ostjat meditsiiniseadme seaduse §-s 32¹ nimetatud asjaoludest ning esitab ostjale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ostja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.

(4) Tervishoiuteenuse osutaja peab kohaldama oma territooriumil teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit patsientide suhtes samasugust tervishoiuteenuste hinnaskaalat nagu Eesti patsientidele võrreldavas meditsiinilises olukorras või hinda, mis on arvutatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel, kui Eesti patsientide jaoks võrreldav hind puudub.

(5) Piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia.

§ 50⁶. Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt

(1) Patsientide teavitamiseks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisega seonduvatest asjaoludest ning Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutuste, tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks luuakse kontaktpunkt.

(2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või isik, kellega Sotsiaalministeerium sõlmib halduslepingu kontaktpunkti ülesannete täitmiseks.

(3) Kontaktpunkti tegevus teabe jagamisel põhineb koostööl patsientide organisatsioonide, tervisekindlustuse pakkujate, tervishoiuteenuse osutajate ja muude huvigruppidega. Koostöövõrgustikus osalejate ja kontaktpunkti vahel sõlmitakse leping, milles määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused.

(4) Tervisekassa, Terviseamet ja Ravimiamet osutavad kontaktpunktile kaasabi oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel.

(5) Kontaktpunkti ülesanne on jagada teavet Eesti patsientidele eelkõige piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise, eellubade süsteemi olemasolu ja ulatuse kohta ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustusega hõlmatud patsientidele Eestis piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite ja kehtestatud juurdepääsupiirangute kohta.

(6) Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti täpsemad ülesanded teabe jagamisel kehtestab

määrusega.

(7) Kontaktpunkti jagatav teave avaldatakse elektrooniliselt ja puudega isikutele kättesaadavas vormis.

(8) Kontaktpunkti tegevust rahastab Sotsiaalministeerium.

3². peatükk TERVISEANDMETE PIIRIÜLENE ANDMEVAHETUSPLATVORM

§ 50⁷. Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm

(1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on digitaalne keskkond patsiendi haigusloo kokkuvõtte ja ravimiseaduse § 33 lõikes 1¹ nimetatud elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga liitunud.

(2) Patsiendi haigusloo kokkuvõte käesoleva peatüki tähenduses on tema kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte.

§ 50⁸. Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed

(1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud andmeid:

1) patsiendi üldised isikuandmed;

2) tervishoiuteenuse osutaja andmed;

3) patsiendi terviseandmed;

4) muud isiku terviseseisundit kajastavad olulised andmed.

(2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 lõikes 1¹ nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid:

1) patsiendi üldised isikuandmed;

2) väljakirjutatud ravimi andmed;

3) retsepti koostaja andmed;

4) ravimi väljamüügi andmed.

(3) Andmevahetusplatvorm töötleb järgmiste andmekogude andmeid:

1) tervishoiukorralduse infosüsteem;

2) rahvastikuregister;

3) Ravimiameti tegevuslubade register;

4) ravimiregister;

5) retseptikeskus;

6) tervise infosüsteem.

(4) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab

määrusega.

§ 50⁹. Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs

(1) Andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium.

(2) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi isiku juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskõlas selle välisriigi õigusega.

(3) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 1 nimetatud välisriiki.

4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE

§ 51. Tervishoiu rahastamise allikad

(1) Tervishoidu rahastatakse:

1) riigieelarvest;

2) valla- ja linnaeelarvest;

3) patsiendi poolt;

4) muudest allikatest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tervishoiu rahastamise allika riigieelarve osa moodustub:

1) sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määrale vastavast sotsiaalmaksu osast;

2) riigieelarve eraldisest, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate pensionäride riikliku pensioni summa, millele kohaldatakse eraldise määra, mis on võrdne sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määraga. Mittetöötavate vanaduspensionäride riikliku pensioni summa moodustub töötamise registri andmetel puuduva töösuhtega riikliku pensioni saajatest;

3) muudest käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud allikatest.

(3) Sotsiaalkindlustusamet arvestab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Tervisekassale hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.

(4) Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 52. Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:

2) riigi tervishoiuvaru moodustamist, haldamist, uuendamist ja kasutuselevõtmist;

2¹) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;

2²) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;

2³) COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;

2⁴) hädaolukorrast tulenevalt või sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;

4) riiklikke tervishoiuprogramme;

5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;

6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu kava alusel;

7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist; tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet;

10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit.

(1) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu ja riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

(1) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 60 kalendripäeva pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist.

(1) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¹–2⁴ nimetatud hüvitiste ning teenuste eest maksmise tingimused ja korra.

(2) Riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu rahastatakse:

2) kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;

3) kohtuarstlikku ekspertiisi;

4) seksuaalkurjategijate kompleksravi ja vangistuse asemel kohaldatud üheksa kuu pikkust narkomaanide sõltuvusravi.

(2) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse:

1) tervishoiuteenuste osutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas;

2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist Kaitseliidu seaduse alusel;

3) Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku varu moodustamist, hoidmist ja uuendamist;

5) investeeringuid Kaitseväe meditsiinikeskuste ehitamiseks ja renoveerimiseks.

(3) Riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 1¹ alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

(3) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 26⁹ lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.

(3) Kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.

(4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.

(5) Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 69², kannab riik süüdimõistetu kompleksravi ja üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.

(6) Riigieelarvest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetusest Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastatakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavale isikule ning ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule riiklike strateegiate ja tervishoiuprogrammide alusel osutatud tervishoiuteenuseid.

(7) Tervise Arengu Instituut võib tervishoiuteenuste arvete menetlemise korraldada Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassa vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 53. Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest

(1) Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.

§ 54. Patsient tervishoiu rahastajana

(1) Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.

4¹. peatükk LÄHTETOETUS

§ 54¹. Eriarsti ja õe lähtetoetus

(1) Lähtetoetus on eriarstina või õena tööle asuvale isikule ühekordselt makstav toetus.

(2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda eriarst, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ja käesoleva seaduse § 54² lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.

(3) Eriarst, välja arvatud peremeditsiini eriala omandanud arst, võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal eriarstina tööle:

1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas;

2) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas töökohal või töökohtadel, mis on väljaspool Tallinna või Tartu linna.

(4) Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.

(5) Lähtetoetust võib taotleda õde, kes:

1) on olnud registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis õena rohkem kui viis aastat;

2) ei ole õena töötanud vähemalt viis aastat enne käesoleva lõike punktis 3 nimetatud asukohas töötama asumist;

3) asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas või ühe või mitme perearstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid;

4) taotleb lähtetoetust ühe aasta jooksul arvates ajast, mil asus õena tööle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kohas;

5) vastab käesoleva seaduse § 54² lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele.

§ 54². Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine

(1) Lähtetoetust saama õigustatud isik esitab lähtetoetuse taotluse Terviseametile.

(2) Terviseamet otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse isiku pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.

(3) Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot. Lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas.

(5) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 54¹ lõigetes 3–5 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.

(5) Kui lähtetoetust saanud arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest toetuse taotlemisel, makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Sellisel juhul loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud töötamise kohustus täidetuks taotluse rahuldamisel määratud tähtaja möödumisel. Kui lähtetoetust saanud arst otsustab töötada kauem kui lähtetoetuse andmise otsuses märgitud, võib ta esitada taotluse otsuse muutmiseks ja töötamise tähtaja pikendamiseks kuni viie aastani. Terviseamet otsustab täiendavas osas lähtetoetuse maksmise 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.

(7) kehtestab määrusega lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.

(8) Lähtetoetust saama õigustatud isiku täpsemad tööle asumise piirkonnad seoses tervishoiuteenuse tagamise vajadusega piirkonnas võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud määruses.

5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE

§ 55. Haiglavõrgu kava

(1) kehtestab määrusega haiglavõrgu kava, milles määratakse:

1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);

2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.

(3) Haiglavõrgu kava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu kava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.

(4) Haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga.

(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga, haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.

(6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Tervisekassaga.

(8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(9) Haiglavõrgu kava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 56. Valdkonna eest vastutava ministri ülesanded

(1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister:

1) ;

3) nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja

;

4) ;

12) perekonnaseisutoimingute seaduse § 49¹ lõikes 1 nimetatud

, mille kohaselt lähtub valdkonna eest vastutava ministri moodustatud arstlik ekspertiisikomisjon otsuse tegemisel soolise ebakõla püsivusest ja tervishoiuteenuse osutajate hinnangust.

(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.

§ 57. Terviseameti ja Tervisekassa ülesanded

(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Terviseamet.

(1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Tervisekassa.

(3) Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 8¹ lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.

(3) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada nimistu alusel perearstiabi osutav äriühing Tervisekassa otsuse alusel:

1) tervisekeskuses või

2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistu jaoks ei ole võimalik leida asendavat arsti ega tervisekeskust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta. Kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on tervishoiu strateegilisi suundi arvestades vajalik, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.

(3) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, perearstiabi osutava isiku, perearstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.

§ 57¹. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded

(1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ülesanne.

(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.

§ 57². Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine

(1) Riigi antidootide varu (edaspidi antidootide varu) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.

(2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.

(3) Tervisekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise.

(4) Tervisekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist.

(5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta.

(6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Tervisekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.

§ 57³. Tervisetehnoloogiate hindamine

(1) Sotsiaalministeerium koordineerib tervisetehnoloogiate hindamisega tegelevaid asutusi ja isikuid ühendava tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku tegevust. Nimetatud võrgustik põhineb hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, eksperdihinnangute sõltumatust, õiglasi menetlusi ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega.

(2) Tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku loomise eesmärk on:

1) toetada koostööd asutuste ja isikute vahel;

2) toetada võrgustiku liikmeid objektiivse, usaldusväärse, õigeaegse, läbipaistva, võrreldava ja edastamiskõlbliku teabe koostamisel tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning vajaduse korral lühi- ja pikaajalise tõhususe kohta ning võimaldada kõnealuse teabe vahetamist asutuste ja isikute vahel;

3) toetada vahetatava teabe sisu ja liigi analüüsimist;

4) vältida hinnangute kordamist;

5) anda vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile, Ravimiametile ja Tervise Arengu Instituudile arvamus hüvitatavate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu koostamisel, ravimite ja immuunpreparaatide hankimisel ning rahvatervishoiu programmide koostamisel.

§ 57⁴. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru

(1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja tagavad tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru suuruse, moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab

.

§ 57⁵. Patsiendiohutuse andmekogu

(1) Patsiendiohutuse andmekogu peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.

(2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.

(3) Andmekogusse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks.

(4) Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele.

(5) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhimääruses sätestatakse:

1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded;

2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

5) muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused.

(7) Andmekogus töödeldakse andmeid:

1) iga teavitatud patsiendiohutusjuhtumi kohta;

2) teavitatud patsiendiohutusjuhtumite analüüsi tulemuste kohta;

3) tervishoiuteenuse osutaja poolt sarnaste juhtumite vältimiseks ennetusmeetmete väljatöötamise kohta.

(8) Andmekogu vastutaval töötlejal on kohustus andmeid analüüsida, esitada vähemalt üks kord aastas üldistatud statistikat patsiendiohutusjuhtumite kohta ja teha patsiendiohutuse olukorra parandamiseks tervishoiuteenuse osutajatele, erialaühendustele, õppeasutustele, Sotsiaalministeeriumile ning muudele isikutele ja asutustele ettepanekuid, moodustades selleks vajaduse korral asjatundjate nõukojad.

(9) Andmekogus säilitatakse andmeid 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.

(10) Andmekogu vastutav töötleja on Terviseamet.

§ 57⁶. Riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine

(1) Riigi tervishoiuvaru on tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks, eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks valmistumiseks ning olukorra lahendamiseks vajaminevad ravimid, meditsiiniseadmed ja muud tervishoius kriitiliselt vajalikud vahendid. Riigi tervishoiuvaru moodustab, seda haldab ja uuendab ning selle kasutuselevõtmise korraldab riigi osalusel asutatud piirkondlik haigla (edaspidi varu haldaja).

(2) Riigi tervishoiuvaru on varu haldaja omandis.

(3) Riigi tervishoiuvaru moodustamise metoodika otsustab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga, võttes arvesse ohuhinnangud, varu haldajate võimekuse varu hoida ja uuendada ning muu olulise teabe.

(4) Riigi tervishoiuvaru moodustamise aluseks on Terviseameti otsus, mis sisaldab muu hulgas varu jaotuse varu haldajate vahel.

(5) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest ja haiglaapteegile varu müügist laekunud vahendite arvelt.

(6) Varu kasutuselevõtmise otsustab Terviseamet käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest lähtudes ja teavitab sellest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.

(7) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 58. Maavanema ülesanded

§ 58¹. Tervishoiukorraldus riigikaitseks valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Tervishoiukorraldus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal määratakse ohustsenaariumidest lähtudes riigi kaitsetegevuse kavas. Käesolevas seaduses tervishoiukorralduse kohta sätestatut kohaldatakse tervishoiukorraldusele kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, arvestades käesolevas paragrahvis ja riigi kaitsetegevuse kavas sätestatud erisusi.

(2) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel on valdkonna eest vastutaval ministril lähtuvalt riigi kaitsetegevuse kavas sätestatust õigus otsustada riigikaitseülesannetega asutuste ja isikute poolt riigikaitseülesannete täitmise korraldus ja ulatus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

(3) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja riigikaitseülesannete täitmiseks kehtestab

määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajatele:

1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel;

2) valmisoleku tasemed ja selle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

(4) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel Terviseamet:

1) kavandab koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigi tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist;

2) kavandab kooskõlas riigikaitseseaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate poolt töökohustuse täitmise korraldust kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis;

3) koostab tervishoiuteenuse osutajatele metoodika kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni aja tegevusplaanide koostamiseks;

4) korraldab ja kontrollib tervishoiuteenuse osutajate poolt tegevusplaanide koostamist riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning tervishoiuteenuse osutajate valmidust tegevusplaanide täitmiseks;

5) sõltuvalt julgeolekuolukorra muutumisest valmistab koos Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ette tervishoiuvaldkonda puudutavad muudatused tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks.

(5) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud täitma talle riigikaitseseaduses, käesolevas seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.

(6) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel koostab tegevusplaani tervishoiuteenuste korraldamise kohta kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal:

1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla;

2) kiirabiteenuse osutaja;

3) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigikaitseks valmistumise ülesande saanud muu tervishoiuteenuse osutaja.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tegevusplaan võib hõlmata elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani ja kriisireguleerimise plaani, arvestades riigikaitselisi erisusi.

(8) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga:

1) kehtestada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kehtivad ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuded;

2) korraldada tervishoiuteenuste osutamist.

(9) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal Terviseamet:

1) korraldab ja koordineerib tervishoiuteenuste osutamist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri haldusaktidega;

2) omab ülevaadet haiglate ja kiirabi hõivatusest ning koordineerib tervishoiualast infovahetust;

3) annab valdkonna eest vastutava ministri otsustest lähtuvalt tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;

4) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 57⁶ lõikest 6.

(10) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuse osutaja:

1) osutab tervishoiuteenust lähtuvalt tervishoiuvaldkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti haldusaktidest ning oma tegevusplaanist;

2) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest;

3) teavitab Terviseametit täiendava personali, meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;

4) teavitab Terviseametit vajadusest transportida patsiente teise tervishoiuteenuse osutaja juurde;

5) teavitab oma patsiente tervishoiuteenuse osutamise korraldusest.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–10 nimetatud ülesannete täitmisel lähtutakse ohuhinnangust.

§ 59. Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal

(1) Hädaolukorraks valmistumiseks kehtestab

valmisoleku tasemed ja nende sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal.

(2) Hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel Terviseamet:

1) määrab kindlaks tervishoiuteenuse osutajate ülesanded hädaolukorraks valmistumisel ning ülesannete jaotuse hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal;

2) koostab ja esitab Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1¹ ja § 22 lõikes 4¹ nimetatud tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt;

3) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja arvestades lõike 4 alusel kehtestatud haldusakte;

4) annab haldusakte vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;

5) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;

6) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 57⁶ lõikest 6.

(3) Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:

1) kirjeldavad hädaolukorra seaduse § 39 alusel koostatud toimepidevuse plaanis oma tegevust sama seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud ohtudest põhjustatud hädaolukorra korral, mis mõjutavad tervishoiuteenuste osutamist;

2) korraldavad personali kriisialase väljaõppe;

3) määravad kriisireguleerimise eest vastutava pädeva isiku või isikud ja teatavad Terviseametile pädeva isiku või isikute kontaktandmed;

4) esitavad Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed;

5) korraldavad hädaolukorra ohu korral tervishoiuteenuste osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja Terviseameti haldusaktide kohaselt, teavitavad õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest ning teavitavad Terviseametit täiendavate ressursside vajadusest.

(4) Hädaolukorra ajal võib

kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest.

(5) Terviseametil on õigus nimetada hädaolukorra meditsiinijuht või -juhid, kes alluvad hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal.

(6) Terviseametil on õigus anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik.

(8) Hädaolukorra lahendamisel kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:

1) osutavad tervishoiuteenust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktidest, Terviseameti haldusaktidest ning käesoleva seaduse ja hädaolukorra seaduse alusel koostatud plaanidest;

2) teavitavad hädaolukorra meditsiinijuhti või Terviseametit täiendava personali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;

3) teavitavad hädaolukorra meditsiinijuhti või Terviseametit patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest olulises mahus või abi vajadusest selle korraldamisel;

4) teavitavad õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;

5) annavad hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet.

(9) Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel perearstiabi osutaja:

1) korraldab perearstiabi osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktide kohaselt või Terviseameti haldusaktide kohaselt;

2) teavitab õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;

3) annab hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile nende nõudmisel hädaolukorra lahendamiseks vajalikku teavet ja teavitab täiendavate ressursside vajadusest.

(10) Teabe käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.

(11) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.

5¹. peatükk TERVISE INFOSÜSTEEM

§ 59¹. Tervise infosüsteem

(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahvastiku tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.

(2) Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

(3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötleja ülesanded;

2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord;

3) andmete õigsuse tagamise kord;

4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

7) infosüsteemi rahastamine;

8) muud korraldusküsimused.

(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:

1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;

2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti ja ravikindlustuse andmed ning tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed;

3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed ning kutsed;

3¹) käesoleva seaduse §-s 59⁹ nimetatud usaldusisiku ja §-s 59¹⁰ nimetatud tunnistaja üldandmed ning nende allkirjade kujutised;

4) dokumendi koostaja andmed – nimi, tervishoiutöötaja registreerimiskood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed;

5) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamisega seotud andmed;

6) andmetöötluse logid.

(5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi:

1) kiirabikaardi ning ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid ja kutseid viis aastat;

2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat;

3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat;

3¹) vastavustõendeid kaks aastat, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega;

3²) patsiendi elulõpu tahteavaldusi, mis on tühistatud, üks aasta;

4) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri üldandmeid, nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.

§ 59². Andmete edastamine tervise infosüsteemi

(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed:

1) ravijärjekorra pidamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule;

2) meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatule;

3) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatule.

(1) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi:

1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel;

2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud nakkushaiguste loetelule andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta.

(1) Patsiendil on õigus edastada tervise infosüsteemi isikuandmeid teenuste pakkumiseks ja temaga ühenduse võtmiseks, samuti parema tervishoiuteenuse saamiseks ja terviseseisundi hindamiseks, sealhulgas tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59¹ lõike 3 alusel kehtestatud tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(1) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus edastada tervise infosüsteemi isikuandmeid tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59¹ lõike 3 alusel kehtestatud tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(2) kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra.

(3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 59³. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

(1) Patsiendil on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel.

(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele järgmistel juhtudel:

1) käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras;

2) käesoleva seaduse § 4¹ lõike 1 punktis 3 tervishoiuteenuste kvaliteedi ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras;

3) käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 1² sätestatud eesmärkidel ja korras.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel:

1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained;

3) tegevusterapeudil;

6) optometristil;

7) radioloogia tehnikul;

8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isikul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud isikute ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab

määrusega.

(3) Patsiendil on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.

(4) Patsiendi väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutajal kohustus kohe keelata juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele.

(5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku ekspertiisi ning kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks.

(5) Terviseameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

(6) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks või käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks, Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu, välja arvatud andmesubjekti nõusoleku alusel isikuandmete väljastamine, kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta.

§ 59⁴. Uuringueetika komitee

(1) Uuringueetika komitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust.

(2) Uuringueetika komitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.

(3) Uuringueetika komitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest.

(4) Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale.

(5) Uuringueetika komitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele, eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.

(6) Uuringueetika komitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab

määrusega.

5². peatükk PATSIENDI ELULÕPU TAHTEAVALDUS

§ 59⁵. Patsiendi elulõpu tahteavaldus

(1) Patsiendi elulõpu tahteavaldus (edaspidi elulõpu tahteavaldus) käesoleva seaduse tähenduses on dokument, mille isik koostab ise juhuks, kui ta on tulevikus otsusevõimetus seisundis. Isik kirjeldab elulõpu tahteavalduses olukordi, millesse sattudes ta keelab enda nimetatud tervishoiuteenuste osutamise või annab osutamiseks nõusoleku.

(2) Kui isik väljendab elulõpu tahteavalduses ka raviga mitteseotud elulõpujuhiseid ja -eelistusi, ei ole need tervishoiuteenuse osutajale siduvad. Elulõpu tahteavalduses ei saa väljendada varaga seotud korraldusi.

(3) Elulõpu tahteavaldus on tähtajatu.

§ 59⁶. Elulõpu tahteavalduse rakendamine

(1) Elulõpu tahteavalduse rakendaja on arst või kiirabibrigaadi juht.

(2) Elulõpu tahteavaldust ei rakendata, kui isiku tahe ei ole selge või elulõpu tahteavalduses kirjeldatud olukord ei vasta tekkinud kliinilisele seisundile.

§ 59⁷. Elulõpu tahteavalduse koostaja

(1) Elulõpu tahteavalduse võib koostada täieliku teovõimega otsusevõimeline isik.

(2) Elulõpu tahteavalduse võib koostada piiratud teovõimega vähemalt 18-aastane otsusevõimeline isik, kes on teda nõustanud arsti hinnangul võimeline vastutustundlikult kaaluma selle dokumendi koostamise poolt- ja vastuargumente.

§ 59⁸. Elulõpu tahteavalduse koostamine ja jõustumine

(1) Esmakordset elulõpu tahteavaldust on õigus koostada tingimusel, et arst on isikut nõustanud. Nõustamisel selgitab arst isikule elulõpu tahteavalduse olemust, pöördumatuid terviseseisundeid, raviviiside sisu ja tervishoiuteenustest loobumise võimalikke tagajärgi. Nõustamine ei hõlma raviga mitteseotud elulõpujuhiste ja -eelistuste kirjeldamist.

(2) Arst kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise tervise infosüsteemi vahendusel, esitades elulõpu tahteavalduse andmed käesoleva seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruse andmekoosseisus.

(3) Elulõpu tahteavaldus koostatakse tervise infosüsteemis ja lisatakse digitaalallkiri või allkirjastatakse omakäeliselt. Omakäeliselt allkirjastatud elulõpu tahteavalduse sisestab arst tervise infosüsteemi käsitsi.

(4) Elulõpu tahteavaldus jõustub pärast seda, kui arst on nõustamise tervise infosüsteemis kinnitanud ja elulõpu tahteavaldus on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil tervise infosüsteemi jõudnud.

(5) Elulõpu tahteavalduse koostamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 59⁹. Usaldusisik

(1) Elulõpu tahteavalduse koostamisel võib isik kindlaks määrata usaldusisiku, kes kaitseb tema huve elulõpu tahteavalduse rakendamisel, kui isik on pärast elulõpu tahteavalduse koostamist otsusevõimetus seisundis. Arst teavitab elulõpu tahteavalduse alusel tervishoiuteenuse osutamata jätmisest usaldusisikut esimesel võimalusel.

(2) Usaldusisikuks tohib olla vähemalt 18-aastane teo- ja otsusevõimeline isik.

(3) Elulõpu tahteavaldus ja selle tühistamine tehakse usaldusisikule nähtavaks tervise infosüsteemis.

(4) Elulõpu tahteavalduse juures peab kajastuma usaldusisiku nõusolek usaldusisikuks olemise kohta ja seda väljendav omakäeline allkiri või digitaalallkiri.

(5) Kui elulõpu tahteavaldust rakendades on usaldusisiku ja teiste lähedaste arvamused vastuolus, lähtub käesoleva seaduse § 59⁶ lõikes 1 nimetatud rakendaja usaldusisiku seisukohast.

§ 59¹⁰. Tunnistaja

(1) Kui isik ei saa elulõpu tahteavaldusele ise digitaalallkirja või omakäelist allkirja anda, annab allkirja tunnistaja arsti juuresolekul.

(2) Tunnistajaks tohib olla elulõpu tahteavalduse koostaja heakskiidetud vähemalt 18-aastane teo- ja otsusevõimeline isik. Tunnistajaks ei tohi olla isikut elulõpu tahteavalduse koostamisel nõustanud arst.

(3) Tunnistaja võib teada elulõpu tahteavalduse sisu, kuid seda ei tehta talle tervise infosüsteemis nähtavaks.

§ 59¹¹. Elulõpu tahteavalduse tühistamine

(1) Isik saab elulõpu tahteavalduse ilma arsti nõustamiseta igal ajal tühistada tervise infosüsteemis või muul selgelt väljendatud viisil, mis on kolmandale isikule arusaadav ja mis jõuab arstini.

(2) Kui isik tühistab elulõpu tahteavalduse muul moel kui tervise infosüsteemis, peab arst elulõpu tahteavalduse tühistamisest teada saades selle ise tervise infosüsteemis viivitamata tühistama.

(3) Elulõpu tahteavalduse tühistamine jõustub tervise infosüsteemi kande tegemisest arvates, välja arvatud juhul, kui isikule teenust osutav tervishoiutöötaja teadis tühistamisest varem.

§ 59¹². Elulõpu tahteavalduse nõustamise rahastamine

(1) Elulõpu tahteavalduse nõustamist rahastatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud alustel, tingimustel ja korras.

6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 60. Riiklik järelevalve

(1) Tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. Terviseametil on õigus saada järelevalveks isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

§ 61. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Terviseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kiirabil on õigus käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 62. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 63. Tervishoiutöötajate registreerimine

§ 64. Tegevusloa väljaandmine

(1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.