Tööhõiveprogramm 2024–2029

6) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine, kui juhtimis- või kontrollorgani liige sai selle eest tasu;

7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olemine;

8) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena osalemine;

9) õppimine õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;

10) viibimine ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;

11) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasas olemine, kui talle maksti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.

(4) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui lõikes 3 või 3¹ nimetatud töötu võetakse tööle tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga.

(4) Tööandja saab sama inimese tööle võtmisel uuesti palgatoetust taotleda, kui lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõppemisest selle inimesega seonduvalt on möödunud vähemalt viis aastat.

(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50%.

(6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu 12 kuuks. Alla üheaastase tähtajalise töösuhte korral sõlmitakse haldusleping töölepingu kehtivuse ajaks.

(7) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse.

(8) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu) andmete alusel.

(8) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

(9) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud inimese tööle asumisest arvates, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse enne kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse enne poole nimetatud tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(12) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse lõikes 6 nimetatud halduslepingu kehtivuse ajal pärast kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse pärast poole töösuhte tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:

1) töölepingu seaduse § 79 või

2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(13) Lõikes 12 nimetatud osalise tagasinõude korral arvutatakse tagasinõude suurus, jagades väljamakstud palgatoetuse summa lõikes 6 nimetatud halduslepingu tähtajaga, arvutatult päevades, ning korrutades päevade arvuga, mille võrra töösuhe kestis halduslepingu tähtajast vähem.

§ 42. Alaealise töötamise toetamine

(1) Alaealise töötamise toetamise eesmärk on toetada töökogemuse pakkumist noortele.

(2) Alaealise töötamise toetamiseks makstakse tööandjale alaealise töötamise toetust 13–16-aastase alaealise (edaspidi alaealine töötaja) tööle võtmisel.

(3) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot.

(4) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

(5) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal.

(6) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötukassa andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

(7) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui:

1) töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § 41 alusel;

2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid;

3) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata või

4) töötamise registris puudub kanne alaealise töötaja töötamise kohta.

§ 43. Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine

(1) Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa tema iseseisvale toimetulekule ja kohanemisele ning lõimumisele Eesti ühiskonda.

(2) Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise kulu, samuti töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulu.

(3) Tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta:

1) hüvitatakse lõikes 2 nimetatud kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenuse kulud;

2) makstakse lõikes 2 nimetatud tööalase mentorluse tasu, kui rahvusvahelise kaitse saaja on töötanud tema juures vähemalt 30 päeva.

(4) Töötukassa võib tööandjale maksta tööalase mentorluse ühekordset tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast, kuid mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. Tasu võib maksta üks kord nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures. Tööandja saab sama rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra.

(5) Töötukassa võib tööandjale hüvitada kvalifikatsiooni saamise ning töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulud kokku kuni 500 eurot töötaja kohta.

(6) Lõikes 5 nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tõlkekulud hüvitatakse, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumist.

(7) Töötukassa võib tööalase mentorluse tasu maksmise otsuse kehtetuks tunnistada, kui selgub, et rahvusvahelise kaitse saaja ei ole tööandja juurde tööle asunud või tema töösuhe tööandja juures lõppes enne 30 päeva möödumist tööle asumisest.

§ 44. Stipendium

(1) Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine.

(2) Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse stipendiumi ühe päeva eest.

(3) Ühe päeva eest makstakse stipendiumi ühe päevamäära ulatuses.

(4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul.

(5) Stipendiumi makstakse üks kord kuus.

(6) Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot.

§ 45. Sõidu- ja majutustoetus

(1) Sõidu- ja majutustoetuse eesmärk on soodustada tööturuteenusel osalemist, kattes osalemisega seotud kulusid.

(2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest.

(3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest, kuid mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses.

(4) Sõidu- ja majutustoetust makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas.

(5) Sõidu- ja majutustoetust makstakse üks kord kuus.

(6) Sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määr on 0,10 eurot ning ülemmäär päevas 26 eurot.

3. jagu Tööturuteenustega seotud arendustegevused

§ 46. Tööturuteenuste arendamine, kvaliteedi parandamine ja nendest teadlikkuse suurendamine

(1) Töötukassa võib välja töötada või tellida tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid ja koolitusi, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada töötukassa töötajaid, tööturuteenuse osutajaid ja teisi partnereid, korraldada teavitusüritusi ja viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks.

(2) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise metoodika kasutamiseks ning vastavate põhimõtete rakendamiseks tööturuteenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisel:

1) välja töötada koolitusi;

2) tellida või korraldada koolitusi tööturuteenuste osutajatele ja teenuste osutamisega seotud töötukassa töötajatele;

3) viia ellu teavitustegevusi;

4) viia ellu arendustegevusi;

5) kaasata eksperte.

4. jagu Tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel vähese tähtsusega abi ja riigiabi korraldus

§ 47. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

(1) Koolitustoetus, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL):

1) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023);

2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või

3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

(2) Koolitustoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:

1) lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja

2) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab palgatoetuse ja alaealise töötamise toetamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning nimetatud määruse artiklite 32 ja 33 tingimused on täidetud;

3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tööruumide ja -vahendite kohandamise ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34 tingimused on täidetud;

4) isikule koolitustoetuse maksmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 31 tingimused täidetud.

(3) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

(5) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. Viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäär kohaldub juhul, kui kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 3 alusel ei ole otsustatud nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud ülemmäära kohaldumine.

(6) Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) alusel, tohib talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831, komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kumuleerida nimetatud määrustes sätestatud tingimustel.

(9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(11) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 punktides a–f, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel.

(12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega.

(13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. peatükk ESF+ perioodi 2021–2027 vahendite kasutamise tingimused ja kord

§ 48. Toetuse eesmärk, tulemus ja toetatavad tegevused

(1) Määrusega reguleeritakse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud meetme toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda ning panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi a – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu – tulemuse saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” alasihi „Arukas inimene” saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse mõõdikuga „tööjõus osalemise määr (15–74a)”.

(3) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

(4) Aastatel 2024–2029 rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust (edaspidi toetus) meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” raames:

1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega;

2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõigetele 3 ja 4 vastavaid teavitusürituse korraldamise kulusid;

3) paragrahvis 23¹ nimetatud oskuste arendamise seminari, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud kooskõlas § 9 lõigetega 1 ja 1¹;

4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud koolitustoetust töötaja roheoskuste arendamiseks, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud erisustega;

5) paragrahvi 46 lõikes 2 nimetatud tegevusi;

6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tegevusi.

(4) Aastatel 2024–2029 rahastatakse toetusest meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” raames:

1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 8¹ ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega;

2) lõike 4 punktis 2 nimetatud kulusid.

(5) Toetuse andmine panustab lõike 4 punktides 1 ja 3–6 nimetatud tegevustega meetmete nimekirja väljundnäitaja „osaluskordade arv” saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 12 949 osaluskorda.

(5) Toetuse andmine panustab lõike 4¹ punktis 1 nimetatud tegevusega projektispetsiifilise väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajate arv” saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 594 tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajat.

(6) Toetuse andmine panustab lõike 4 punktides 1 ja 3–5 nimetatud tegevustega meetmete nimekirja tulemusnäitaja „peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond” saavutamisse. Sihttase on 38% osaluskordade arvust.

(7) Näitajate sihttasemete tõendamise alused ja kord on järgmine:

1) kui inimene osaleb mitmel teenusel, võib ühte inimest lugeda mitu korda, kuid ühe teenuse puhul on inimeste arv ühekordne;

2) tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga „osaluskordade arv”, kusjuures tulemusnäitaja mõõdab teenusel osalenute hõives olemist pärast teenuse saamist.

(8) Lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames annab tööandja töötukassa määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks töötukassale teenusel osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.

§ 49. Rakendusüksus, rakendusasutus ja toetuse saaja

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi RA).

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ).

(3) Toetuse saaja on töötukassa (edaspidi käesolevas peatükis elluviija).

§ 50. Kulude hüvitamine ja toetuse määr

(1) Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15, 16 ja 21 sätestatust.

(2) Abikõlblikud on:

1) §-s 38 sätestatud tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 8¹ ja arvestades §-s 38 sätestatud erisustega;

2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud;

3) paragrahvis 23¹ sätestatud oskuste arendamise seminari teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud vastavalt § 9 lõigetele 1 ja 1¹;

4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud koolitustoetuse teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud erisustega;

5) paragrahvi 46 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud;

6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.

(3) Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

(4) ESF+ tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% on ESF+ vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering.

§ 51. ESF+ tegevuste eelarve kinnitamine ja muutmine

(1) Elluviija esitab RA-le kinnitamiseks eelarve aastate kaupa toetatavate tööturuteenuste ja -toetuste lõikes. Eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Kui ilmneb vajadus toetatavate tegevuste eelarvet muuta, esitab elluviija RA-le e-kirjaga põhjendatud taotluse eelarve muutmiseks (edaspidi eelarve muutmise taotlus).

(3) RA edastab eelarve muutmise taotluse RÜ-le arvamuse avaldamiseks. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

(4) RA vaatab eelarve muutmise taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest.

(5) Eelarve muutmise taotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra.

(6) Muudetud eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(7) Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda lõikes 2 nimetatud eelarve muutmist konkreetse aasta eelarve muutmine tingimusel, et ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

(8) Pärast lõikes 7 nimetatud muudatuse RA-ga kooskõlastamist esitab elluviija muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le viie tööpäeva jooksul.

§ 52. Elluviija õigused ja kohustused

(1) Elluviijal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustustega.

(2) Elluviija peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, sealhulgas saavutama käesoleva määruse § 48 lõigetes 5 ja 6 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajad.

(3) Ühtlasi on elluviija kohustatud:

1) esitama RA-le toetatava tegevuse eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA väljatöötatud vormil;

2) esitama RÜ-le esimese eelarveaasta toetatava tegevuse väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul ning iga järgneva eelarveaasta prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist;

3) esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punkti 2 kohaselt esitatud prognoosist.

§ 53. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord

(1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatule.

(3) Elluviija esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui üks kord kuus ja kõige harvem üks kord kvartalis.

§ 54. Aruandlus

(1) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega 31. detsembri seisuga e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks.

(2) Elluviija tagab tegevuses osalejate andmete olemasolu Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” §-s 15³ sätestatud sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

(3) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada ka teave tegevuste panuse kohta § 48 lõikes 2 nimetatud „Eesti 2035” mõõdikusse.

(4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

(5) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

(6) RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(7) Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.

(8) Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

(9) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada RÜ-le oma seisukohad viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

(10) Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(11) Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

§ 55. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

(1) Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

§ 56. Vaiete esitamine ja menetleja

(1) Käesolevas peatükis nimetatud toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie RÜ-le vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 sätestatule. Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 31 sätestatule. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

(2) RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.

4. peatükk Rakendussätted

§ 57. Üleminekusätted

(1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kui isik taotles tööturuteenust ja töötukassa ei ole tööturuteenuse osutamist otsustanud enne käesoleva määruse jõustumist, ühe järgmise õigusakti alusel:

1) tööturuteenuste ja -toetuste seadus;

2) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” (edaspidi THP 2021–2023);

3) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT-3);

4) tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi REACT TAT).

(2) Inimesele, kellega oli tasemeõppesse õppima asumine tegevuskavas kokku lepitud enne käesoleva määruse jõustumist ja kes taotleb tasemeõppes osalemise toetust pärast 31. detsembrit 2023. a, osutatakse tööturuteenust § 24 lõigetes 1–12 ja 14 sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Kui töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise või jätkanud nende osutamise või maksmisega enne käesoleva määruse jõustumist lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras. Tööturuteenuse saamise õiguse säilimise puhul lähtutakse §-s 11 sätestatud tingimustest.

(4) Lõikes 3 nimetatud juhul rahastatakse tööturuteenuseid ja -toetusi käesoleva määruse alusel tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Tööalase rehabilitatsiooni eest tasutakse ESF+ vahenditest kooskõlas 3. peatükis sätestatuga.

(5) Isikule eelneva kolme aasta jooksul hüvitatud, tema eest tasutud või talle tasutud tööturuteenuse kulu arvestatakse käesoleva määruse alusel hüvitamisele või tasumisele kuuluva teenuse kulu või toetuse ülemmäära sisse järgmistel juhtudel:

1) paragrahvi 23 lõikes 6 nimetatud tööturukoolituse koolituskaardiga ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu, TAT-3 punkti 2.1.2.1, sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused” (edaspidi EGF TAT) kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 5.2 või REACT TAT punkti 2.1.1, tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT-2) punkti 2.7.1 alusel hüvitatud tööturukoolituse kulud;

2) paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamise toetamise ülemmäära sisse arvestatakse REACT TAT punkti 2.1.2 või TAT-2 punkti 2.7.2 alusel hüvitatud kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud;

3) paragrahvi 26 lõigetes 12 ja 13 nimetatud koolitustoetuse ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 § 16 alusel sama töötaja koolituse eest tööandjale makstud koolitustoetus;

4) paragrahvi 28 lõikes 6 nimetatud arengutreeningu ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulud või TAT-3 punkti 2.1.2.1 alusel või EGF TAT punkti 5.2 alusel tasutud tööturukoolituse kulu.

(6) Inimesele, kellele võimaldati ettevõtluse järelteenuseid THP 2021–2023 § 17, TAT-3 punkti 2.1.3.1 või REACT TAT punkti 2.3 alusel, arvestatakse § 30 lõikes 5 nimetatud ülemmäärade sisse eelnimetatud õigusaktide alusel hüvitatud kulud kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

(7) Tööandjale, kelle töötaja eest hüvitati kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulud REACT TAT punkti 2.4 või 2.4¹ alusel, arvestatakse § 43 lõikes 5 nimetatud ülemmäära sisse eelnimetatud õigusakti alusel hüvitatud kulud sama töötaja eest ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest.

(8) Inimese töötuna arveloleku lõpetamise tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui see on:

1) paragrahvi 24 lõikes 7 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega;

2) paragrahvi 29 lõikes 6 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 2 või 11 sätestatud asjaoludel;

3) paragrahvi 41 lõike 3 punktis 3 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 3, 3¹, 3² või 7 sätestatud asjaoludel.

(9) Alaealise töötamise toetust § 42 alusel ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud:

1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel palgatoetust;

2) REACT TAT punkti 2.5, 2.4 või 2.4¹ alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust või „Minu esimene töökoht Eestis” palgatoetust;

3) tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 3.1 alusel „Minu esimene töökoht” palgatoetust.

(10) Kui töötukassa otsustab tööturuteenuste osutamise enne 1. jaanuari 2026. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

(11) Paragrahvi 24 lõiget 11 kohaldatakse selle 1. jaanuaril 2026. a jõustunud redaktsioonis ka inimeste suhtes, kellele tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a.

(12) Kui tööandja on enne 1. jaanuari 2026. a § 26 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitustoetust taotlenud töötaja eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel, mis ei ole tasemeeksamiks ettevalmistav eesti keele koolitus, ja töötukassa ei ole koolitustoetuse maksmist enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud, tehakse otsus ja makstakse koolitustoetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

(13) Paragrahvi 41 lõikes 4¹ sätestatud viie aasta pikkust piirangut kohaldatakse ka tööandjale, kes on sama töötaja eest palgatoetust saanud enne 1. juulit 2026. a.

(14) Kui tööandja taotleb §-s 41 nimetatud palgatoetust enne 1. juulit 2026. a ja töötukassa ei ole palgatoetuse maksmist enne 1. juulit 2026. a otsustanud, tehakse otsus ja makstakse palgatoetust kuni 30. juunini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

§ 57¹. Paragrahvi 42 lõike 7 kohaldamine

(1) Paragrahvi 42 lõiget 7 kohaldatakse avalduste suhtes, milles taotletakse alaealise töötamise toetamist alates 2024. aasta eest.

§ 58. Määruse jõustumine

(1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.