LegalizeTööhõiveprogramm 2024–2029
Määrus kehtestatakse
§ 6 lõike 6 ja
§ 10 lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite kasutamise tingimused ja kord, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste ja -toetuste määrad.
(2) Määruse eesmärk on:
1) toetada tööturumeetmete seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamist;
2) reguleerida ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetmete 21.4.2.3 ja 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
§ 2. Tööhõiveprogrammi kestus
(1) Tööhõiveprogrammi kestus on kuus aastat.
(2) Tööhõiveprogrammi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a.
§ 3. Tööhõiveprogrammi rahaline maht ja rahastamise kord
(1) Tööhõiveprogrammi rahaline maht on selle kestuse ajal tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks kavandatud rahasumma.
(2) Tööhõiveprogrammi rahaline maht koos tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringuga on:
1) 2024. aastal kuni 83,0 miljonit eurot;
2) 2025. aastal kuni 86,4 miljonit eurot;
3) 2026. aastal kuni 73,5 miljonit eurot;
4) 2027. aastal kuni 74,1 miljonit eurot;
5) 2028. aastal kuni 74,9 miljonit eurot;
6) 2029. aastal kuni 76,4 miljonit eurot.
(3) Lõikes 2 sätestatud aastane eelarve võib suureneda eelnevast aastast ülekantava ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu võrra.
(4) Tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a.
(5) Aastatel 2024–2029 moodustab tööhõiveprogrammi rahalisest kogumahust:
1) ESF+ toetus 21,8 miljonit eurot;
2) riiklik kaasfinantseering 9,4 miljonit eurot.
§ 4. Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad
(1) Tööhõiveprogrammi väljundnäitaja on „tööturuteenusel osalenute arv”. Aastate kaupa on väljundnäitajad järgmised:
1) 2024. aastal kuni 161 138 tööturuteenusel osalemist;
2) 2025. aastal kuni 160 031 tööturuteenusel osalemist;
3) 2026. aastal kuni 154 245 tööturuteenusel osalemist;
4) 2027. aastal kuni 154 132 tööturuteenusel osalemist;
5) 2028. aastal kuni 153 592 tööturuteenusel osalemist;
6) 2029. aastal kuni 152 943 tööturuteenusel osalemist.
(2) Tööhõiveprogrammi tulemusnäitajad on „registreeritud töötute tööle asumise määr”, „registreeritud töötutest tööle asunute hõives püsimise määr” ja „oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr” vastavalt lõigetes 3–5 sätestatule.
(3) Aastatel 2024–2029 on registreeritud töötutest igal aastal tööle asunud vähemalt 56%.
(4) Aastatel 2024–2029 on registreeritud töötutest tööle asunutest igal aastal hõives püsinud vähemalt 80%.
(5) Aastatel 2024–2029 on oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavatest inimestest igal aastal hõives püsinud vähemalt 90%.
(6) Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a.
§ 5. Mõju hindamine
(1) Mõju hindamisel analüüsitakse teavet tööturuteenuse või -toetuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse kohta eesmärgiga vajaduse korral tööturuteenuseid või -toetusi ümber kujundada.
(2) Tööturuteenust või -toetust hinnatakse üldjuhul üks kord tööhõiveprogrammi kehtivuse aja jooksul.
(3) Mõju hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), kes lepivad igal aastal hiljemalt 31. detsembriks kokku:
1) milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi järgmisel aastal hinnatakse;
2) kes korraldab konkreetse tööturuteenuse või -toetuse hindamise.
§ 6. Terminid
(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) eri- või kutsealase hariduseta isik – inimene, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus;
2) EURES – Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustik, mis toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja Šveitsis;
3) kinnipeetav – inimene, kes kannab karistust avavanglas;
4) koondamisteatega töötaja – inimene, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu;
5) pensioniealine – inimene, kes on vanaduspensioniealine või ennetähtaegse vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saaja;
51) pikaajalise haiguslehe alusel töötaja – inimene, kellele on väljastatud haigusleht, mille alusel on lubatud töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 tähenduses;
6) rahvusvahelise kaitse saaja – inimene, kes on Eestis rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise või täiendava kaitse saaja või Eestis rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses;
7) tervisest tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
8) töötamine või tööle asumine – hõivatus tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega, välja arvatud, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
9) õppimine – hariduse omandamine keskhariduse tasemel või kutseõppes statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel täiskoormusega õppes, kaasa arvatud viibimine akadeemilisel puhkusel.
2. peatükk Tööturuteenused ja -toetused
1. jagu Üldsätted
§ 7. Tööturuteenused
(1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud tööturumeetmed jagunevad tööturuteenusteks.
(2) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise tööturumeede hõlmab tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamist.
(3) Töövahenduse tööturumeede hõlmab töövahendust.
(4) Karjääriteenuste tööturumeede hõlmab:
1) karjääriinfo vahendamist;
2) karjäärinõustamist.
(5) Töökeskse nõustamise tööturumeede hõlmab:
1) töökeskset nõustamist.
(6) Oskuste arendamise tööturumeede hõlmab:
1) tööturukoolitust;
11) oskuste arendamise seminari;
2) tasemeõppes osalemise toetust;
3) kvalifikatsiooni saamise toetamist;
4) koolitustoetust;
5) tööpraktikat;
6) arengutreeningut.
(7) Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab:
1) ettevõtluse alustamise toetust;
2) ettevõtluse järelteenuseid.
(8) Töövalmiduse toetamise tööturumeede hõlmab:
2) nõustamisteenuseid;
3) kogemusnõustamist;
4) individuaalseid lahendusi;
5) toetatud töölerakendamist.
(9) Töövõime toetamise tööturumeede hõlmab:
1) tööruumide ja -vahendite kohandamist;
2) tööalase abivahendi kasutada andmist;
3) tugiisikuga töötamist;
4) tööalast rehabilitatsiooni;
6) tööandjate teavitamist ja nõustamist.
(10) Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeede hõlmab:
1) palgatoetust;
2) alaealise töötamise toetamist;
3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamist.
§ 8. Tööturutoetused
(1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 10 nimetatud tööturumeede jaguneb tööturutoetusteks.
(2) Tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeede hõlmab:
1) stipendiumi;
2) sõidu- ja majutustoetust.
§ 9. Tööturuteenuseid saama õigustatud isikud
(1) Töötule, töötajale ja muule isikule osutatakse järgmisi teenuseid:
1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine;
2) töövahendus;
3) karjääriinfo vahendamine;
4) karjäärinõustamine;
5) oskuste arendamise seminar.
(1) Tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule ei osutata lõike 1 punktis 5 nimetatud teenust.
(2) Töötule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) töökeskne nõustamine;
3) tööturukoolitus;
4) tasemeõppes osalemise toetus;
5) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
6) tööpraktika;
7) arengutreening;
8) ettevõtluse alustamise toetus;
10) nõustamisteenused;
11) individuaalsed lahendused;
111) toetatud töölerakendamine;
12) palgatoetus.
(3) Õppivale töötule ei osutata lõike 2 punktides 4, 6, 111 ja 12 nimetatud teenuseid.
(4) Tervisest tuleneva takistusega töötule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) kogemusnõustamine;
2) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
3) tööalase abivahendi kasutada andmine;
4) tugiisikuga töötamine;
5) tööalane rehabilitatsioon.
(6) Töötajale, sealhulgas kinnipeetavale töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) töökeskne nõustamine;
3) tööturukoolitus;
4) tasemeõppes osalemise toetus;
5) kvalifikatsiooni saamise toetamine.
(7) Koondamisteatega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule nõustamisteenuseid.
(8) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) kogemusnõustamine;
2) individuaalsed lahendused;
3) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
4) tööalase abivahendi kasutada andmine;
5) tugiisikuga töötamine;
6) tööalane rehabilitatsioon.
(8) Pikaajalise haiguslehe alusel töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 ning lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) kogemusnõustamine;
2) individuaalsed lahendused;
3) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
4) tööalase abivahendi kasutada andmine;
5) tugiisikuga töötamine;
6) tööalane rehabilitatsioon.
(9) Töötajale, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust, osutatakse ettevõtluse järelteenuseid.
(10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule töökeskse nõustamise teenust.
(11) Kinnipeetavale muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) tööturukoolitus;
2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
3) tööpraktika.
(12) Pensioniealisele muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) tööturukoolitus;
2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
3) tööpraktika;
4) ettevõtluse alustamise toetus.
(13) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) tööalane rehabilitatsioon;
2) individuaalsed lahendused.
(14) Tööandjale osutatakse järgmisi teenuseid:
1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine;
2) töövahendus;
3) koolitustoetus;
4) tööpraktika;
5) individuaalsed lahendused;
6) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
7) tööalase abivahendi kasutada andmine;
8) tugiisikuga töötamine;
9) tööandjate teavitamine ja nõustamine;
10) palgatoetus;
11) alaealise töötamise toetamine;
12) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine.
(15) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes käesoleva peatüki 2. jaos.
§ 10. Tööturutoetusi saama õigustatud isikud
(1) Töötule makstakse stipendiumi, kui ta osaleb:
1) tööturukoolitusel;
2) tööpraktikal;
4) toetatud töölerakendamisel.
(2) Töötule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb:
1) karjääriinfo vahendamisel tööotsingu ja EURESe temaatilises töötoas;
2) karjäärinõustamisel;
4) tööturukoolitusel;
5) kvalifikatsiooni saamise toetamisel;
6) tööpraktikal;
7) arengutreeningul;
9) nõustamisteenustel;
10) kogemusnõustamisel;
11) tööalasel rehabilitatsioonil;
12) toetatud töölerakendamisel.
(3) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale ja muule isikule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil.
§ 11. Tööturuteenuse saamise õiguse säilimine
(1) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötul, kellega on arveloleku ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, arengutreening, nõustamisteenused, kogemusnõustamine, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist;
2) kogemusnõustamine, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal;
3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
(2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal, kellega on töötamise ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, nõustamisteenused ja kogemusnõustamine, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist;
2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
3) kogemusnõustamine, individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ja tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.
(2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib pikaajalise haiguslehe alusel töötajal, kellega on töötamist võimaldava haiguslehe ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) kogemusnõustamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist;
2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
3) individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist.
(3) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist, kui ta esitas tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse töötamise ajal.
(4) Tööturuteenuse saamise õigus säilib muul isikul, kellega on kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööpraktika, ja kes on kinnipeetav, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööle asumist;
2) tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, ja kes on pensioniealine, ka pärast tööle asumist;
3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse või teenuse osutamise aluseks oleva muu asjaolu muutumist teenuse saamise ajal või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel;
4) individuaalsed lahendused, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.
§ 12. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine
(1) Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud.
(2) Kui inimesel võimaldatakse valida sobiv teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, milles sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus.
(3) Töötukassa tasub teenuseosutajale või tasub või hüvitab tööandjale tööturuteenuse osutamise eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentides sätestatud korras ja tähtajal.
(4) Töötukassal on õigus jätta tööturuteenuse eest tasumata või hüvitamata või tasumisele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada, kui teenuseosutaja või tööandja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.
(5) Tööturuteenuseid võib osutada ühekordsete või korduvate individuaalsete või grupikohtumistena e-keskkonnas, töötukassas või teenuseosutaja või tööandja valitud asukohas, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil, arvestades käesolevas määruses sätestatut.
(6) Töötukassa maksab tööturuteenuse osutamise raames makstava toetuse või tööturutoetuse inimese:
1) pangakontole Eestis maksja kulul;
2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti;
3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
(7) Käesolevas määruses sätestatud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu.
§ 13. Arvestuse pidamine ning andmete ja dokumentide esitamine
(1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust teenusel osalejate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil järgmiste tööturuteenuste osutamisel:
2) tööturukoolitus;
21) oskuste arendamise seminar;
3) tööpraktika;
4) arengutreening;
5) ettevõtluse järelteenuste puhul nõustamine mentorklubis;
7) nõustamisteenused;
8) kogemusnõustamine;
9) tööalane rehabilitatsioon;
10) toetatud töölerakendamine.
(2) Inimene, teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida lisateavet ja muid tõendeid ning vajaduse korral teha paikvaatlust.
§ 14. Tööturuteenuse osutamisega seotud andmete vahetamine
(1) Töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahetavad tööturuteenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(2) Töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja võivad vahetada andmeid töötukassa infosüsteemi kaudu järgmiste tööturuteenuste osutamisel:
1) töövahendus;
3) tööturukoolitus;
31) oskuste arendamise seminar;
4) koolitustoetus;
5) tööpraktika;
6) arengutreening;
⋯
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.