Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi finantsdistsipliini tagamise meetmed, finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse põhimõtted ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele;

3) tegevus – kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, mille täitmiseks võib seada eesmärke ja nende täitmist väljendavaid indikaatoreid;

4) tegevuse eesmärk – olukorra analüüsi ja arengukava alusel eelarveaastaks püstitatud konkreetne ja mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust;

5) sissetulekud – põhitegevuse tulud vastavalt käesoleva seaduse §-le 14, materiaalse ja immateriaalse põhivara (edaspidi põhivara), osaluste ja muude aktsiate või osade müügitulu, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, finantstulud ja tagasilaekuvad laenud;

6) väljaminekud – põhitegevuse kulud vastavalt käesoleva seaduse §-le 15, põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, finantskulud ja laenude andmine ning § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuste täitmine;

7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;

8) kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupp – kohaliku omavalitsuse üksus ning tema valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing.

§ 3. Raamatupidamise seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid raamatupidamise seaduse tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 4. Eelarveaasta

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve (edaspidi eelarve) kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

§ 4¹. Jooksva aasta eelarve

(1) Jooksva aasta eelarvena käsitatakse:

1) volikogus vastuvõetud eelarvet käesoleva seaduse § 23 lõike 2 kohaselt ja lisaeelarvet § 26 lõike 3 kohaselt;

2) väljaminekute kavandamist käesoleva seaduse § 26 lõike 4 punkti 4 kohaselt ja reservfondi kasutuselevõtmist § 5 lõike 7 kohaselt.

§ 5. Eelarve ülesehitus ja liigendus

(2) Eelarve koosneb järgmistest osadest:

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(2) Eelarves võib kavandada nõuete ja kohustuste muutusi eraldi osana, kui need avaldavad olulist mõju eelarvele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama vähemalt käesoleva seaduse §-des 14–18 sätestatule.

(4) Eelarvele võib lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata osasid, lisasid ja täiendavat informatsiooni, sealhulgas ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ning tegevuste ja eesmärkide vahelisi tehinguid, mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra täpsustamiseks ja eelarve täiendamiseks, kuid mida ei arvestata lõikes 2 nimetatud eelarveosades.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarveosades võib eelarve jaotada täiendavalt tegevuste kaupa ning tegevused täiendavalt eesmärkide kaupa. Eesmärkidele lisatakse nende täitmise mõõtmiseks indikaatorid. Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille abil saab analüüsida eesmärgi täitmise suunas liikumist.

(6) Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama.

(7) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valla- või linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Valla- või linnavolikogu kehtestab reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja korra määrusega.

2. peatükk KASSAPÕHISE EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 6. Kassapõhine eelarve

§ 7. Kassapõhise eelarve põhitegevuse tulude eelarveosa

§ 8. Kassapõhise eelarve põhitegevuse kulude eelarveosa

§ 9. Kassapõhise eelarve investeerimistegevuse eelarveosa

§ 10. Kassapõhise eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa

§ 11. Kassapõhise eelarve likviidsete varade muutuse eelarveosa

§ 12. Kassapõhise eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk

3. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 13. Tehingute kavandamine eelarves

(1) Eelarves kavandatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

§ 14. Põhitegevuse tulude eelarveosa

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita:

1) kasumit ja kahjumit põhivara müügist;

2) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist;

3) finantstulusid.

(3) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 15. Põhitegevuse kulude eelarveosa

(1) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud.

(2) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita:

1) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust;

2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist;

3) finantskulusid;

4) põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksukulu.

(4) Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega.

§ 16. Investeerimistegevuse eelarveosa

(1) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(2) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita:

1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt;

2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist;

3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist;

4) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

(4) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

(5) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine, punktis 10 nimetatud tagasilaekuvad laenud ning punktis 11 nimetatud finantstulude ja -kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus, punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud antavad laenud.

§ 17. Finantseerimistegevuse eelarveosa

(1) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(2) Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuste võtmiseks kavandatavad rahalised vahendid ja sellest lahutatakse punktis 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kavandatavad rahalised vahendid.

§ 18. Likviidsete varade muutuse eelarveosa

(1) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(2) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad käesoleva seaduse § 36 lõikele 1.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.

(4) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

§ 19. Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse käesolevas seaduses eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma finantseerimistegevuse eelarveosa, likviidsete varade ning nõuete ja kohustuste saldo muutusega.

(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

(3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

(4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

4. peatükk EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMINE NING EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA TÄITMINE

§ 20. Eelarvestrateegia koostamine

(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37².

(3) Eelarvestrateegias esitatakse:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva seaduse § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

2¹) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest;

3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 iga aasta lõpu seisuga;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 iga aasta lõpu seisuga;

6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev üksus kohustub valla- ja linnavalitsusele esitama eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37² lõike 1 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tähtaegadel ja korras.

(4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

(5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

(6) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema konsolideerimisgrupi põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana:

1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks;

2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 2.

(8) Eelarvestrateegia eelnõu menetlemisel volikogus lisab eelnõu muutmise ettepaneku algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu tehtava eelnõu muutmise ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valla- või linnavalitsuse arvamus.

§ 21. Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise alused

(1) Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega tingimused ja korra:

1) eelarve liigendamiseks;

2) eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, volikogus menetlemiseks ja vastuvõtmiseks;

3) majandusaasta aruande volikogus menetlemiseks ja kinnitamiseks;

4) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;

5) eelarve täitmiseks.

(2) Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust kehtestama määrusega eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra.

§ 22. Eelarve eelnõu koostamine

(1) Eelarve eelnõu koostab valla- või linnavalitsus vastavalt käesoleva seaduse §-des 5 ja 21 sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri.

(2) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:

1) selgitused ja põhjendused käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;

1¹) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;

2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;

3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

3¹) kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema konsolideerimisgrupi oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks;

4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ajal eelarvestrateegias või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste või meetmete kohta;

5) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.

(2) Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, esitatakse eelarve eelnõu koos seletuskirjaga arvamuse avaldamiseks osavalla- või linnaosakogule. Osavalla- või linnaosakogu arvamus lisatakse volikogule esitatavale eelarve eelnõu seletuskirjale.

(3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valla- või linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

(4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 23. Eelarve vastuvõtmine

(1) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valla- või linnavalitsuse arvamus.

(2) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

(3) Eelarve avaldatakse pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

(4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 24. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

(1) Kui valla- või linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valla- või linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:

1) õigusaktist;

2) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–5² ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) käesoleva seaduse § 27 lõikest 2;

4) kohtuotsusest.

(2) Kui valla- või linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valla- või linnavalitsus teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata väljamineku piiratud ulatuses käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

§ 25. Eelarve sissetulekute vähenemise ja väljaminekute suurenemise hüvitamine

§ 26. Lisaeelarve

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valla- või linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud viisil ja tähtajal.

(3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse volikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõigetele 1 ja 3.

(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad;

4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra;

5) esineb käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud asjaolu.

(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(6) Valla- või linnavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:

1) õigusaktist;

2) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–5² ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;

4) kohtuotsusest.

(6) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva seaduse § 27 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist.

(7) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvet ei ole veel vastu võetud, kajastatakse need muudatused kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve eelnõus.