Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib makseteenuste ja e-raha teenuste osutamist, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust ja vastutust ning järelevalvet nende asutuste üle.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevatele makseasutustele ja e-raha asutustele, välisriigi makseasutuste ja välisriigi e-raha asutuste filiaalidele Eestis ning kõigile teistele Eestis makseteenuseid ja e-raha teenuseid pakkuvatele isikutele.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste ning nende filiaalide tegevusele välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti.

(3) Makseteenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid.

(4) E-raha asutusele, kes osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikes 4 sätestatud krüptovarateenust, kohaldatakse nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.

(5) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse makseasutusele ja e-raha asutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.

§ 3. Makseteenused ja nende pakkujad

(1) Makseteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses pakutavad järgmised teenused:

1) teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid maksekontole ja kõiki maksekonto pidamiseks vajalikke toiminguid;

2) teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ja teha kõiki maksekonto pidamiseks vajalikke toiminguid;

3) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole;

4) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna;

5) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 8 nimetatud makseinstrumentide väljastamine ja maksetehingute vastuvõtmine;

6) rahasiire;

7) makse algatamise teenus;

8) kontoteabe teenus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud makseteenuse sisu on:

1) otsekorralduste, sealhulgas ühekordsete otsekorralduste täitmine, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud otse makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja enda makseteenuse pakkujale;

2) maksetehingu täitmine makseinstrumendi abil;

3) kreeditkorralduste täitmine, mille eesmärk on krediteerida saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt viimase antud juhise alusel, sealhulgas maksja poolt oma makseteenuse pakkujale antud juhise alusel regulaarselt või eelnevalt määratud kuupäevadel püsikorralduse täitmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenus on vähemalt üks järgmistest teenustest:

1) saajaga maksetehingute vastuvõtmiseks ja töötlemiseks lepingu sõlminud makseteenuse pakkuja teenus, mille tulemusena kantakse rahalised vahendid üle saajale;

2) makseteenus, mida osutab makseteenuse pakkuja, kellel on sõlmitud leping, et anda maksjale makseinstrument tema maksetehingute algatamiseks ja töötlemiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud makse algatamise teenus on kliendi taotlusel maksetehingu algatamine maksekontol, mis ei ole avatud makse algatamise teenuse pakkuja, vaid mõne teise makseteenuse pakkuja juures. Seoses makse algatamise teenuse osutamisega ei hoia makseteenuse pakkuja ühelgi ajahetkel maksja rahalisi vahendeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud kontoteabe teenus on koondteabe esitamine ühe või mitme maksekonto kohta, mis ei ole avatud kontoteabe teenuse pakkuja, vaid mõne teise makseteenuse pakkuja juures.

(4) Maksesüsteem on rahaliste vahendite edastamise süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid töödeldakse ja arveldatakse.

(5) Maksja, saaja ja maksekonto suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 709 sätestatut.

(6) Makseteenuseid võivad osutada järgmised isikud:

1) makseasutused käesoleva seaduse tähenduses;

2) e-raha asutused käesoleva seaduse tähenduses;

3) krediidiasutused ja nende filiaalid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 17 tähenduses;

4) postiteenuse osutaja, kes osutab finantsteenuseid postiseaduse § 36 tähenduses;

5) Euroopa Keskpank ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik) keskpangad väljaspool nende ülesandeid rahandus- või riigiasutustena;

6) lepinguriigid või nende regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksused väljaspool nende ülesandeid riigiasutustena.

§ 4. Makseteenuste hulgast välistatavad tehingud

(1) Makseteenusena ei käsitata ja käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata järgmistele teenustele ja tehingutele:

1) maksetehingud, mis tehakse üksnes sularahas otse maksjalt saajale ilma mis tahes vahendava sekkumiseta;

2) maksetehingud maksjalt saajale, mis tehakse majandusagendi vahendusel, kellel on lepinguga antud õigus kas üksnes maksja või üksnes saaja nimel pidada läbirääkimisi kauba või teenuse müügi või ostu üle või tema nimel sõlmida müügi- või ostulepinguid;

3) pangatähtede ja müntide vedu, nende kogumine, töötlemine ja tarnimine;

4) maksetehingud, mis seisnevad sularaha kogumises ja tarnimises heategevuse või mittetulundusliku tegevuse käigus;

5) teenused, mille puhul makse saaja tasub seoses kauba või teenuse ostmisega kliendi selge taotluse korral talle sularaha ühe osana maksetehingust enne maksetehingu täitmist;

6) sularaha valuutavahetusteenus, mille puhul raha ei hoita maksekontol;

7) maksetehingud, mis tehakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude süsteemis osalejate ning makseteenuse pakkujate vahel;

8) maksetehingud, mis on seotud väärtpaberite haldamise või hoidmisega, sealhulgas nendelt saadavate dividendide või muude tulude jaotamise või väärtpaberite lunastamise, tagasiostmise või müügiga, mida teostavad käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isikud või investeerimisühingud, krediidiasutused, fondivalitsejad või muud isikud, kellel on õigus osutada investeerimisteenuseid või väärtpaberite hoidmise teenust;

9) makseteenuste osutamise tehnilised tugiteenused, sealhulgas andmetöötluse ja andmete säilitamisega ning usalduse ja eraelu puutumatuse kaitsega seotud teenused, andmete ja olemi autentimisega, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning sidevõrguteenuste osutamisega, makseteenustes kasutatavate terminalide ja seadmete kasutamiseks andmise ja nende hooldusega seotud teenused, mille käigus ülekantav raha ei kuulu selliste teenuste pakkujatele;

10) teenused, mis põhinevad üksnes piiratud viisil kasutataval makseinstrumendil ja mille puhul on täidetud vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimus;

11) elektroonilise side teenuse kasutaja maksetehingud, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste osutamisele, ja mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele;

12) maksetehingud, mida tehakse makseteenuste pakkujate, nende agentide või filiaalide vahel nende enda nimel;

13) maksetehingud, mida tehakse emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sama emaettevõtja mitme tütarettevõtja vahel makseteenuse pakkuja vahendava sekkumiseta, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja vahendava sekkumisega;

14) sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenused, kui need töötavad ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osapool, tingimusel et selle teenuse pakkujad ei osuta muid käesoleva seaduse §-s 3 loetletud makseteenuseid.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule välistatakse käesoleva seaduse tähenduses makseteenuste hulgast ka tehingud, mis põhinevad mõnel järgmisel dokumendil, millega pakkuja annab raha makse saaja käsutusse:

1) pabertšekid, mis on kooskõlas tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava 1931. aasta 19. märtsi Genfi konventsiooniga;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tšekkidega võrreldavad tšekid, mille suhtes kohaldatakse nende lepinguriikide õigusakte, kes ei ole tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava 1931. aasta 19. märtsi Genfi konventsiooni osalised;

3) paberil käskvekslid, mis on kooskõlas veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava 1930. aasta 7. juuni Genfi konventsiooniga;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud käskvekslitega võrreldavad käskvekslid, mille suhtes kohaldatakse nende lepinguriikide õigusakte, kes ei ole veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava 1930. aasta 7. juuni Genfi konventsiooni osalised;

5) paberil vautšerid;

6) paberil reisitšekid;

7) paberil rahakaardid vastavalt Ülemaailmse Postiliidu määratlusele.

(3) Makseteenusena ei käsitata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud teenust, mis põhineb makseinstrumendil:

1) mille valdajal on võimalik omandada kaupu või kasutada teenuseid ainult makseinstrumendi väljastaja ruumides või vahetult väljastajaga sõlmitud lepingu alusel kaupu müüvate või teenuseid osutavate isikute piiratud võrgustikus;

2) mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks;

3) mis kehtib vaid Eestis ja mis antakse ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse taotluse korral ning mida reguleerib riik või kohalik omavalitsus sotsiaalsetel või maksustamisega seotud eesmärkidel, et omandada konkreetseid kaupu või saada teenuseid tarnijatelt, kes on sõlminud väljaandjaga kaupade müügi või teenuste osutamise lepingu.

(4) Makseteenusena ei käsitata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud maksetehingute täitmist, kui ükski maksetehing ei ole suurem kui 50 eurot ja maksetehingute kogusumma ei ületa kasutaja kohta 300 eurot kuus või 300 eurot kalendrikuus elektroonilise side ettevõtja juures asuva konto eelrahastamise korral ning kui maksetehingud vastavad ühele järgmistest tingimustest:

1) tehing tehakse kasutaja või teenuse tellija jaoks digitaalse infosisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse infosisu ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ja tehingu summa lisatakse elektroonilise side teenustega seonduvale arvele;

2) tehing täidetakse elektroonilise seadme abil ja tehingu summa lisatakse elektroonilise side teenustega seonduvale arvele heategevuse raames, piletite ostmiseks või parkimistasu maksmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud digitaalne infosisu hõlmab kaupu või teenuseid, mida pakutakse või mis on toodetud ja tarnitud digitaalsel kujul ja mille kasutamine või tarbimine on võimalik vaid tehnilise seadmega, ega hõlma mingil viisil füüsiliste kaupade ja teenuste kasutamist või tarbimist.

§ 4¹. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku teabe esitamise kohustus

(1) Isik, kes pakub käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud ja lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimustele vastavat teenust, teavitab Finantsinspektsiooni, kui tema 12 järjestikuse kuu jooksul tehtud maksetehingute kogusumma ületab ühte miljonit eurot. Teates kirjeldatakse teenust, mille raames maksetehinguid tehakse, ning täpsustatakse, millisele käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud tingimusele teenus vastab.

(2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul puudub alus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates kirjeldatud maksetehinguid ja teenuseid käesoleva seaduse kohaldamisalast välistada, koostab ta sellekohase põhjendatud arvamuse. Arvamus edastatakse teate esitanud isikule viivitamata. Käesolevas lõikes sätestatu ei vabasta teate esitanud isikut kohustusest hinnata oma tegevuse vastavust õigusaktidele, sealhulgas käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kohustusest.

(3) Elektroonilise side ettevõtja, kes täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 11 nimetatud maksetehinguid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile igal aastal kahe nädala jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest vandeaudiitori eriotstarbelise aruande, mis kinnitab käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud piirmäärade järgimist.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ja vajaduse korral kolmandatelt isikutelt tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvamuse andmisel tähtsust omavate asjaolude kohta ja talle esitatud teabe kontrollimiseks.

§ 5. Makseasutus

(1) Makseasutus on äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 3 loetletud makseteenuste osutamisele võib makseasutus tegeleda järgmiste teenuste ja tegevustega:

1) makseteenustega vahetult seotud lisateenuste osutamine, näiteks maksetehingute täitmise tagamine, valuutavahetus, andmeturve ning andmete säilitamine ja töötlemine;

2) maksesüsteemide haldamine;

3) muud makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Makseasutus võib tema poolt hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes maksetehingute täitmiseks. Makseasutuse kliendilt makseteenuse osutamiseks saadud rahalisi vahendeid ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses ega e-rahana käesoleva seaduse § 6 tähenduses.

(4) Makseasutus võib anda laenu üksnes seoses käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud makseteenuste osutamisega ja juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

1) laenu andmine on kõrvalteenus ning seda antakse üksnes maksetehingu täitmiseks;

2) maksetehingu täitmisega seotud laenud tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul;

3) laenu ei või anda nende vahendite arvel, mis on saadud või mida hoitakse enda käes maksetehingu täitmise eesmärgil;

4) makseasutuse omavahendid peavad olema piisavad, et katta väljastatud laenudega seotud riske;

5) makseasutuse tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40 ja 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 46–53 sätestatule.

(5) Finantsinspektsioon võib määrata omavahendite taseme, mis on piisav makseasutuse poolt väljastatud laenudega seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule.

(6) Makseasutus ei tohi tegeleda hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.

§ 6. E-raha ja selle väljastamine

(1) E-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses;

2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses;

3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja.

(2) E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi, muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.

(3) Käesolevas seaduses e-raha ja e-raha asutuste kohta sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud maksevahendite ja punktis 11 sätestatud maksetehingute suhtes.

(4) E-raha teenus käesoleva seaduse tähenduses on e-raha väljastamine ja e-raha väljastamise või haldamisega vahetult seotud lisateenus.

(6) E-raha ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.

(7) E-raha võivad väljastada järgmised isikud (edaspidi e-raha väljastaja):

1) e-raha asutus käesoleva seaduse tähenduses;

3) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;

4) Euroopa Keskpank ja lepinguriigi keskpank väljaspool nende ülesandeid rahandus- või riigiasutusena;

5) lepinguriik või selle regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus oma ülesandeid täites.

(8) E-raha võib levitada või tagasi võtta e-raha väljastaja või tema nimel tegutsev isik (edaspidi edasimüüja). Edasimüüja kasutamisel kohaldatakse e-raha asutuse suhtes käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud tegevuse edasiandmisele esitatavaid nõudeid.

(9) Kui e-raha asutus osutab makseteenust edasimüüja kaudu, kohaldatakse e-raha asutuse suhtes käesoleva seaduse §-des 59–61 makseagentide kohta sätestatut.

§ 7. E-raha asutus

(1) E-raha asutus on aktsiaselts või osaühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine. E-raha asutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud teenust. E-raha asutus võib tegutseda osaühinguna ainult juhul, kui ta ei osuta käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenuseid.

(2) E-raha asutus võib lisaks e-raha väljastamisele tegeleda järgmisega:

1) makseteenuste osutamine;

2) makseteenuste osutamisega seotud laenude andmine, kui täidetud on käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tingimused;

3) e-raha väljastamise või haldamisega või makseteenustega vahetult seotud lisateenuste osutamine;

4) maksesüsteemide haldamine;

5) muud e-raha väljastamisega mitteseotud tegevused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) E-raha asutusel on keelatud anda laenu e-raha vastu saadud vahendite arvel või tagatisel.

(4) Kui e-raha asutus osutab makseteenust, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

§ 8. Nime kaitse

(1) Sõna «makseasutus», selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes makseasutus.

(2) Sõnaühendit «e-raha asutus», selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes e-raha asutus.

§ 9. Konsolideerimisgrupp ning kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

(1) Konsolideerimisgrupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad:

1) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega;

2) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega ning emaettevõtja või tema tütarettevõtjatega seotud ettevõtjad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses;

3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule või asutamislepingu või põhikirja sätetele või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.

(2) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.

(3) Käesolevas seaduses tähendab kontrollsuhe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet.

(4) Käesolevas seaduses tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud:

1) osaluse kaudu, mille puhul äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia-, osa- või algkapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;

2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses.

(5) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.

§ 10. Klient

(1) Makseasutuse klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kellele osutatakse makseteenust otse makseasutuse poolt või agendi vahendusel, ja isik, kes on makseasutuse või agendi poole pöördunud makseteenuse saamise eesmärgil.

(2) E-raha väljastaja klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kellele on väljastatud või väljastatakse e-raha otse e-raha väljastaja poolt või edasimüüja vahendusel, ja isik, kes on e-raha väljastaja või edasimüüja poole pöördunud e-raha omandamise eesmärgil.

§ 11. Seaduse kohaldamisel makseteenuste pakkujatele tehtavad erandid

(1) Makseasutusele, kes osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenust, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel käesoleva seaduse peatükkides 3, 4, 6 ja 8 sätestatut, kui tema eelneva 12 kalendrikuu jooksul tehtud maksetehingute keskmine kogusumma ei ületa ühte miljonit eurot kuus.

(2) Makseasutusele, kes osutab mõnda käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel käesoleva seaduse peatükkides 3, 4, 6 ja 8 sätestatut, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) vähem kui pool majandusaasta tuludest saadakse maksetehingute tegemisest;

2) eelneva 12 kalendrikuu jooksul tehtud maksetehingute keskmine kogusumma ei ületa kolme miljonit eurot kuus;

3) makseasutus ei osuta käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud makseteenuseid.

(3) Makseasutusele, kes osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel käesoleva seaduse peatükkides 4, 6, 8 ja 9 sätestatut.

(4) Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud erandi kohaldamise tegevusloa andmise otsuses.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud maksetehingute hulka arvestatakse ka makseasutuse agentide tehtud maksetehingud. Nimetatud sätetes kindlaks määratud piirmäärade järgimist hinnatakse tegevusloa taotlemisel äriplaani põhjal.

(6) Makseasutus, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud erandit, ei või vastavalt käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatule asutada teises lepinguriigis filiaali ega osutada piiriüleseid teenuseid.

§ 12. Seaduse kohaldamisel e-raha teenuste osutajatele tehtavad erandid

(1) E-raha asutusele, kelle väljastatav e-raha vastab võlaõigusseaduse § 733¹² lõikes 1 sätestatud väikemaksevahendi määratlusele, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel käesoleva seaduse peatükkides 3, 4, 6 ja 8 sätestatut, kui tema keskmine väljastatud e-raha maht ei ole suurem kui 500 000 eurot arvestatuna käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt. Finantsinspektsioon otsustab käesolevas lõikes nimetatud erandi kohaldamise tegevusloa andmise otsuses.

(2) Keskmise väljastatud e-raha mahuna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses väljastatud e-rahaga seotud rahaliste kohustuste keskmist üldsummat iga kalendripäeva lõpus eelneva kuue kalendrikuu jooksul. Keskmist väljastatud e-raha mahtu arvestatakse iga kalendrikuu esimesel kalendripäeval ja seda kohaldatakse kõnealusel kalendrikuul.

(3) E-raha asutus, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit, ei või vastavalt käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatule asutada lepinguriigis filiaali, osutada piiriüleseid teenuseid ega levitada teises lepinguriigis e-raha edasimüüja kaudu.

(4) E-raha asutus, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit, võib pakkuda makseteenuseid, kui ta täidab käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusi.

§ 13. Erandi taotlemine

2. peatükk TEGEVUSLOA TAOTLEMINE

§ 14. Tegevusluba ja tunnuskood

(1) Makseasutusena või e-raha asutusena tegutsemiseks peab äriühingul olema vastav tegevusluba.

(3) Eestis asutatud äriühingule annab makseteenuste osutamise tegevusloa või e-raha väljastamise tegevusloa ning tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega.

(3) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 1–3 ja § 12 lõikes 1 nimetatud erandi (edaspidi erand) kohaldamist taotletakse tegevusloa taotluses.

(3) Kui erandi kohaldamise aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud, peab makseasutus või e-raha asutus sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Makseasutus ja e-raha asutus peavad 30 päeva jooksul teate esitamisest arvates:

1) taotlema tegevusloa andmise otsuse muutmist ja erandi kohaldamise lõpetamist või

2) taotlema tegevusloa kehtetuks tunnistamist ning lõpetama makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 3² punktis 1 nimetatud taotlusele ja selle lahendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15–19 ja 23 tegevusloa kohta sätestatut. Kui makseasutus või e-raha asutus kinnitab erandi kohaldamise lõpetamise taotluses, et vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 1³ või 1⁴ esitatud dokumendid ja andmed on endiselt õiged, täielikud ja mitteeksitavad, tuleb need esitada uuesti üksnes Finantsinspektsiooni nõudmisel.

(4) Makseteenuste osutamise tegevusluba ja e-raha väljastamise tegevusluba on tähtajatud ning need ei ole teisele isikule üleantavad.

(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 2–6 nimetatud isikud ei pea makseteenuste osutamiseks tegevusluba taotlema.

(6) Käesoleva seaduse § 6 lõike 7 punktides 3–5 nimetatud isikud ei pea e-raha väljastamiseks tegevusluba taotlema.

(7) Makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon tegevusloa andmisega tunnuskoodi kasutamise õiguse ja tunnuskoodi, mis on unikaalne kahenumbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ning mis võimaldab maksejuhise täitmisel ja selle automaatsel töötlemisel makseasutuse või e-raha asutuse identifitseerida.

§ 15. Tegevusloa taotlemine

(1) Makseteenuste osutamise tegevusloa ja e-raha väljastamise tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) ning järgmised dokumendid ja andmed:

1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;

2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri;

3) aktsia- või osakapitali sissemaksmist või algkapitali olemasolu tõendav dokument;

4) tegevuskava, kus eelkõige kirjeldatakse kavandatavaid makseteenuseid või e-raha teenuseid;

5) käesoleva seaduse § 16 nõuetele vastav äriplaan;

6) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;

7) käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kliendi varade hoidmise ja kaitse üldnõuete kohaldamise kirjeldus;

8) käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud sise-eeskirjad ja raamatupidamise sise-eeskiri või nende projektid;

9) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude vahendite ja süsteemide kohta ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise kord kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79);

10) kirjeldus sisekontrolli süsteemi ja meetmete kohta, mis tagaks kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning raha ülekandmisel edastatava teabega maksja kohta;

11) taotleja organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral tema agentide või filiaalide kasutamise või teenuse edasiandmise korra kirjeldust, samuti tema osalust nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes maksesüsteemides;

12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta;

13) käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta;

14) andmed taotleja juhtide kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;

15) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

16) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;

17) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;

18) kui taotleja soovib tegeleda maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi kohta;

19) turvapoliitika kirjeldus;

20) taotleja peakontori või registrijärgse asukoha aadress;

21) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 45³ lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud turvapoliitika kirjeldus sisaldab:

1) põhjalikku osutatavate makseteenustega seotud riskide hinnangut ning nende turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmete kirjeldust, mis on võetud tarvitusele klientidele piisava kaitse pakkumiseks väljaselgitatud ohtude, sealhulgas pettuse ning tundlike ja isikuandmete ebaseadusliku kasutamise eest;

2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega, sealhulgas käesoleva seaduse § 63⁵ lõikes 1 nimetatud turvameetmetega, tagatakse digitaalse tegevuskerksuse kõrge tase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II peatüki kohaselt, eelkõige andmekaitses ning tehnilise turvalisuse, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide jaoks, mida kasutab taotleja või kolmas isik, kellele antakse edasi makseteenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid.

(1) Taotleja, kes taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenuse osutamiseks, esitab koos taotlusega käesoleva seaduse §-s 63⁷ nimetatud vastutuskindlustuse või muu võrreldava tagatise olemasolu tõendava dokumendi. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatut ei kohaldata taotleja suhtes, kes taotleb tegevusluba üksnes käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud teenuse osutamiseks.

(1) Taotleja, kes taotleb käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 või 2 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamist, esitab Finantsinspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5, 7, 8, 10, 11, 14, 16 ja 19 ning lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(1) Taotleja, kes taotleb käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamist, esitab Finantsinspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5, 8, 14, 16 ja 19 ning lõikes 1² nimetatud andmed ja dokumendid, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete kirjelduse sise-eeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja kohta.

(3) Taotleja esitab kirjelduse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7, 8, 10 ja 11 sätestatud dokumentide ja nende täitmise auditeerimiskorra ja organisatsioonilise korralduse kohta, mille ta on kehtestanud selleks, et rakendada kõiki vajalikke meetmeid oma klientide õigustatud huvide kaitsmiseks ja makseteenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks.

(4) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–1⁴ nimetatud andmetele ja dokumentidele esitatavad täpsemad nõuded.

§ 16. Äriplaan

(1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjelduse ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjelduse, samuti järgmiste asjaolude kirjelduse, prognoosi ja analüüsi:

1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa;

2) makseteenuste või e-raha teenuste osutamisega seotud kohustused;

3) taotleja varade ning aktsia- või osakapitali suurus;

4) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;

5) strateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;

6) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad agendid või edasimüüjad ja kliendid ning konkurendid;

7) aastabilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;

8) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;

9) investeerimispoliitika;

10) muud tähtsust omavad asjaolud.

(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul:

1) ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed ning omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta makseasutusele või e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2) ei ole äriplaani põhjal võimalik veenduda taotleja suutlikkuses rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ning protseduure.

§ 17. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad, oluliste puudustega või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta taotlus läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(1) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile need andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise aja. Sel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on makseteenuste või e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega makseasutuse või e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, saada teavet riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsusüksuste asutustelt, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile tema poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente või taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata.

(6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:

1) taotleja on lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;

2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

3) taotleja ja lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.

§ 18. Tegevusloa andmise otsus

(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates.

(2) Enne tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon vajaduse korral Eesti Pangaga.

(3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel taotlejale kehtestada:

1) soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla.

(4) Kui esitatud dokumentidest ja andmetest nähtub, et makseteenustega mitteseotud teenuste osutamine takistab makseasutuse või e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas tema organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad makseasutuse või e-raha asutuse järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist, võib Finantsinspektsioon taotleja klientide huvide kaitseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule tegevusloa andmisel ette näha taotlejale kõrvaltingimusi, millega:

1) piiratakse makseteenuste või e-raha teenuste või nendega seotud kõrvalteenuste osutamist;

2) nõutakse makseteenuste osutamisega samal ajal osutatavate mitteseotud teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja asutamist.

(5) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt:

1) selle isiku nimi ja registrikood, kelle kohta otsus tehakse;

2) selle teenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;

2¹) erandi kohaldamine, kui vastav taotlus rahuldatakse;

3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

(6) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

§ 19. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui:

1) taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega makseasutuse või e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele;

2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;

3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks makseasutusena või e-raha asutusena;

4) taotleja omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta makseasutusele või e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

5) taotleja juhid, audiitor, aktsionärid, osanikud või liikmed ei vasta käesolevas seaduses või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;

7) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;

8) käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud sise-eeskirjad ei ole makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;

9) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:

1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;

2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;

3) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;

4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, reputatsiooni ja kogemusi.

(3) Kui taotleja on esitanud taotluse kohaldada käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 või 2 või § 12 lõikes 1 nimetatud erandit, on Finantsinspektsioonil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui erandi kohaldamisega kaasneb klientide huvide, raharingluse, rahaturu toimimise või maksesüsteemi stabiilsuse või usaldusväärsuse kahjustamise oluline risk.

§ 20. Tegevusloa andmise otsuse muutmine

§ 21. Tegevusloa kehtivuse lõppemine

(1) Tegevusloa kehtivus lõpeb:

1) makseasutuse või e-raha asutuse vabatahtliku lõpetamise korral Finantsinspektsioonilt makseasutuse või e-raha asutuse lõpetamiseks loa saamisel;

2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

3) makseasutuse või e-raha asutuse ühendamisel – ühendataval isikul;

4) uue makseasutuse või e-raha asutuse asutamisel ühinemise teel – ühinevatel isikutel;

5) makseasutuse või e-raha asutuse pankroti väljakuulutamisel.

§ 22. Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) makseasutus või e-raha asutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et makseasutus või e-raha asutus ei suuda tegevust alustada nimetatud aja jooksul, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;

2) makseasutus või e-raha asutus on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui makseasutus või e-raha asutus on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid;

3) makseasutus või e-raha asutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;

3¹) makseasutus või e-raha asutus ei täida käesoleva seaduse § 14 lõikes 3² sätestatud kohustusi;

3²) keeldutakse käesoleva seaduse § 14 lõike 3² punktis 1 nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmise otsuse muutmisest ja erandi kohaldamise lõpetamisest;

4) ilmnevad käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud asjaolud;

5) makseasutus või e-raha asutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;

6) makseasutust või e-raha asutust või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

7) makseasutus või e-raha asutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusi;

8) makseasutus või e-raha asutus avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;

9) makseasutus või e-raha asutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel klientide huve, raharinglust, rahaturu toimimist või maksesüsteemi stabiilsust või usaldusväärsust oluliselt;

10) makseasutuse või e-raha asutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

10¹) makseasutusel, kes osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenust, ei ole käesoleva seaduse §-le 63⁷ vastavat vastutuskindlustust või garantiilepingut;

11) makseasutus või e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või makseasutusega või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja seetõttu on piisava järelevalve teostamine takistatud;

12) makseasutuse või e-raha asutuse ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;

13) makseasutus või e-raha asutus on toime pannud rahapesu või rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda;

14) ilmneb, et makseasutus või e-raha asutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, makseasutusele või e-raha asutusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;

15) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on makseasutus või e-raha asutus rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või nende riikide finantsjärelevalve asutuste poolt esitatud tingimusi;

16) makseasutus või e-raha asutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha makseasutusele või e-raha asutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel, kui ta ei soovi enam osutada käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 või § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud teenuseid.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(7) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.

(8) Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.

§ 23. Avalikkuse teavitamine

(1) Tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse §-des 25 ja 32 sätestatud lubade andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

(2) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga meediaväljaandes.

3. peatükk MAKSEASUTUSE JA E-RAHA ASUTUSE TEGUTSEMINE VÄLISRIIGIS NING VÄLISRIIGI MAKSEASUTUSE JA E-RAHA ASUTUSE TEGUTSEMINE EESTIS

§ 24. Makseasutuse ja e-raha asutuse tegevus välisriigis

(1) Eestis asutatud ning tegevusluba omav makseasutus või e-raha asutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 või § 6 lõikes 4 nimetatud teenust, asutades selleks filiaali või osutades piiriülest teenust, sealhulgas agendi või edasimüüja (edaspidi käesolevas peatükis koos agent) vahendusel.

(2) Teises lepinguriigis Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 29 sätestatut.

(3) Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmandas riigis) filiaali asutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut.

(4) Piiriülene teenus on makseasutuse või e-raha asutuse osutatav teenus, mida makseasutus või e-raha asutus osutab riigis, kus tema või tema filiaal ei ole registreeritud.

(4) Kolmandas riigis piiriüleselt teenuse osutamiseks peab makseasutus või e-raha asutus taotlema Finantsinspektsioonilt luba. Loa taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmed ning dokumendid. Loa taotlemisele, menetlemisele, andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse § 25 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 26–28 filiaali asutamise loa kohta sätestatut, sealjuures § 27 punktides 3 ja 4 äriplaani kohta sätestatut kohaldatakse tegevuskava suhtes.

(5) Teenuste osutamisel välisriigis peavad makseasutus ja e-raha asutus järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ja välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

§ 25. Makseasutuse ja e-raha asutuse filiaal kolmandas riigis

(1) Makseasutus või e-raha asutus, kes soovib asutada filiaali kolmandas riigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas peatükis filiaali asutamise luba).

(2) Kolmandas riigis filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi käesolevas peatükis taotlus) ning järgmised andmed ja dokumendid:

1) selle kolmanda riigi nimi, kus soovitakse filiaal asutada;

2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis;

3) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina kolmandas riigis tegutsemise kohta;

4) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 14 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle kolmanda riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus makseasutus või e-raha asutus soovib filiaali asutada.

§ 26. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

(1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ning esitatud andmete, taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.

(2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates.

(3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks.

§ 27. Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:

1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses makseasutuse või e-raha asutuse juhtide suhtes kehtestatud nõuetele;

2) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

3) makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis;

4) filiaali asutamine kolmandas riigis või makseasutuse või e-raha asutuse esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada makseasutust või e-raha asutust, tema aktsionäride huve, makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis;

5) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet kolmandas riigis asutatud filiaali üle.

§ 28. Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

(1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:

1) makseasutus või e-raha asutus on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui makseasutus või e-raha asutus on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid;

2) makseasutus või e-raha asutus on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid ja see võib kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide huve;

3) makseasutus või e-raha asutus või tema filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;

4) makseasutus või e-raha asutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;

5) makseasutuse või e-raha asutuse või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

6) makseasutus või e-raha asutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui makseasutuse või e-raha asutuse tegevusest tulenevad riskid;

8) makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

9) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud asjaolud.

(2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon makseasutusele või e-raha asutusele ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

(3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab makseasutus või e-raha asutus teenuste osutamise selles kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

§ 29. Teises lepinguriigis filiaali asutamine ja piiriülene teenuste osutamine

(1) Kui makseasutus või e-raha asutus soovib asutada teises lepinguriigis filiaali või osutada teises lepinguriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:

1) selle lepinguriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või teenust osutada (edaspidi sihtriik);

2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta, ja käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud teavitus, kui seoses filiaali asutamise või teenuste piirülese osutamisega antakse sihtriigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule;

3) agentide kasutamise korral käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud andmed;

4) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad;

5) filiaali asutamise korral käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina lepinguriigis tegutsemise kohta, käesoleva seaduse §-le 50, välja arvatud lõike 3 punktid 9–13, vastavad filiaali sise-eeskirjad ning filiaalis rakendatav raamatupidamise sise-eeskiri.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 10 ja 11 nimetatud andmed ning dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus makseasutus või e-raha asutus soovib filiaali asutada.

(3) Finantsinspektsioon on kohustatud ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates:

1) edastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid sihtriigi finantsjärelevalve asutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 28 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud korras või

2) tegema otsuse andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta.

(4) Andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks.

(5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis;

2) filiaali asutamine või makseasutuse või e-raha asutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) filiaali asutamine, agendi kasutamine või makseasutuse või e-raha asutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

(6) Pärast sihtriigi finantsjärelevalve asutuselt hinnangu saamist makseasutuse või e-raha asutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete kohta ning hiljemalt kolm kuud pärast nende dokumentide ja andmete saamist Finantsinspektsioon:

1) kannab filiaali või agendi käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud nimekirja või kiidab heaks sihtriigis muul viisil teenuste osutamise;

2) teeb otsuse, millega keeldub käesoleva lõike punktis 1 nimetatud toimingu tegemisest või heakskiidu andmisest, kui sihtriigi finantsjärelevalve asutuse hinnang viitab mõne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolu esinemisele.

(7) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse, toimingu tegemise ja heakskiidu andmise viivitamata teatavaks makseasutusele või e-raha asutusele ja sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. Kui Finantsinspektsiooni otsus kaldub kõrvale sihtriigi finantsjärelevalve asutuse hinnangust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete kohta, esitab ta sihtriigi finantsjärelevalve asutusele kõrvalekaldumise põhjendused.

(8) Agent või filiaal võib sihtriigis osutada teenuseid alates käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud nimekirja kandmisest. Muul viisil võib Eesti makseasutus või e-raha asutus sihtriigis teenuseid osutada alates käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud heakskiidu andmise teatavaks tegemisest sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.

(9) Enne tegevuse alustamist teatab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal agent või filiaal sihtriigis teenuste osutamist alustab. Finantsinspektsioon teeb nimetatud kuupäeva viivitamata sihtriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks.

(10) Makseasutus või e-raha asutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. Finantsinspektsioon teavitab muudatusest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

(11) Sihtriigis uue filiaali asutamiseks või uue agendi kasutuselevõtmiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile avalduse ning asjakohased käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete täiendused. Avalduse lahendamisele ja uue agendi või filiaali teenuste osutamise alustamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 sätestatut.

§ 30. Piiriüleste teenuste osutamine

§ 31. Välisriigi makseasutuse ja e-raha asutuse tegevus Eestis

(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud või § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud teenust, võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriülest teenust, sealhulgas agendi vahendusel. Päritoluriigiks käesoleva seaduse tähenduses peetakse riiki, kus vastav isik on asutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2015/2366/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17) makseasutustele või e-raha asutustele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 32–34 sätestatut.

(4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Käesoleva seaduse §-s 35 piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse Eestis tegutseva agendi kaudu.

(5) Makseteenuse või e-raha teenuse osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

§ 32. Kolmanda riigi makseasutuse ja e-raha asutuse filiaal Eestis ning piiriüleste teenuste osutamine Eestis

(1) Kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleste teenuste osutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis ning §-des 33 ja 34 luba).

(2) Loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ning järgmised andmed ja dokumendid:

1) makseasutuse või e-raha asutuse nimi ja aadress;

2) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 14 sätestatud andmed makseasutuse või e-raha asutuse juhtide kohta ning filiaali asutamise korral ka selle juhtide kohta;

3) käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud andmed ja dokumendid makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;

4) makseasutusele või e-raha asutusele väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;

5) filiaali asutamise korral selle ärinimi ja aadress;

6) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ning dokumendid;

6¹) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis;

7) olemasolu korral kahe viimase majandusaasta aruanded;

8) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik makseasutuse või e-raha asutuse Eestis osutatavad teenused;

9) agendi olemasolu korral tema isikuandmed.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi makseasutusel või e-raha asutusel Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:

1) nõusolek filiaali asutamiseks või piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis;

2) kinnitus selle kohta, et makseasutusel või e-raha asutusel on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;

3) andmed makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis makseasutuse või e-raha asutuse klientide suhtes rakendatava tarbijakaitseskeemi kirjeldus.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

§ 33. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1) Loa taotluse menetlemisele ja andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 ning §-des 17–19 ja 22–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

(3) Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 19 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

(4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa kehtetuks tunnistamisest, kui makseasutuse või e-raha asutuse klientidel on nõudeid filiaali või kolmanda riigi makseasutuse või e-raha asutuse vastu või loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks makseasutust või e-raha asutust või tema aktsionäride või klientide huve.

§ 34. Loa muutmine

(1) Kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt loa muutmist.

(2) Loa muutmiseks esitab kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 1–5 ja 8 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 17–19 sätestatut.

§ 35. Teise lepinguriigi makseasutuse ja e-raha asutuse filiaali asutamine ning piiriüleste teenuste osutamine Eestis

(1) Lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus, kes soovib Eestis asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest finantsjärelevalve asutust päritoluriigis. Koos teavitusega esitatakse vastavalt päritoluriigi õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 28 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et lepinguriigi makseasutus esitab temale käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud võõrkeelsete andmete ja dokumentide vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlke.

(3) Kui päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile, teavitab Finantsinspektsioon päritoluriigi finantsjärelevalve asutust nende kättesaamisest.

(4) Ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete kättesaamisest arvates esitab Finantsinspektsioon päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele oma põhjendatud hinnangu järgmiste asjaolude kohta:

1) kas filiaali asutamine, agendi kasutamine või teenuste piirülene osutamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske;

2) kas esineb muu põhjus piirata lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaali asutamist või teenuste osutamist Eestis või see keelata.

(5) Lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse agent või filiaal võib Eestis osutada teenuseid alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artiklis 14 sätestatud nõuetele vastavasse päritoluriigi registrisse kandmisest. Muul viisil võib lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus teenuseid Eestis osutada, kui päritoluriigi finantsjärelevalve asutus teatab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hinnangu saamist Finantsinspektsioonile, et piirüleste teenuste osutamist ei keelata ega piirata.

(6) Enne tegevuse alustamist teatab lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahendusel Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal agent või filiaal Eestis teenuste osutamist alustab.

(7) Lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus teavitab päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahendusel viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides. Muudatustest teavitatakse võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist.

(8) Eestis uue agendi kasutuselevõtmiseks esitab liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele päritoluriigi õiguse järgi nõutud dokumendid ja andmed. Uue agendi poolt Eestis teenuste osutamise alustamisele ja sellele eelnevatele Finantsinspektsiooni toimingutele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatut.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 29 lõigete 5 ja 7 alusel vastuvõetud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud tingimustel võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega kohustada lepinguriigi makseasutust või e-raha asutust, kes osutab Eestis teenuseid agentide vahendusel, määrama Eestis kontaktisiku, kelle ülesandeks on tagada teabe esitamine teenuste nõuetele vastavuse kohta.

(10) Lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kuupäevast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kuupäeva vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.