Riikliku statistika seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Riiklik statistika

(1) Riiklik statistika käesoleva seaduse tähenduses on kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistav teave, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi või programmivälise statistikatöö raames andmete statistilise töötlemise tulemusena.

(2) Riikliku statistika eesmärk on kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Andmed

(1) Andmed käesoleva seaduse tähenduses on riikliku statistika tegija poolt talle seadusega antud ülesannete täitmiseks andmeesitajatelt kogutud või töödeldud üksik- ja koondandmed, sealhulgas riigi ja teiste andmekogude, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed.

(2) Üksikandmed käesoleva seaduse tähenduses on konkreetset statistilist üksust iseloomustavad detailsed andmed.

(3) Koondandmed käesoleva seaduse tähenduses on üksikandmetest kindla metoodika alusel statistilise töötlemise ja analüüsi tulemusena saadud andmed.

(4) Andmestik käesoleva seaduse tähenduses on identifitseeritav ja hallatav andmete kogum.

§ 4. Riikliku statistika programm ja statistikatöö

(1) Riikliku statistika programm on igal aastal järgmiseks viieks aastaks koostatav rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mille koostamisel lähtutakse riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

(2) Statistikatöö on andmete kogumine, töötlemine, säilitamine ja analüüs statistika tegemise eesmärgil riikliku statistika programmi raames või programmiväliselt.

(3) Programmiväline statistikatöö on füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning rahvusvaheliste ja eksterritoriaalsete organisatsioonide tellimisel ja rahastamisel väljaspool riikliku statistika programmi tehtav statistikatöö.

§ 5. Andmeesitaja ja statistiline üksus

(1) Andmeesitaja käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, välismaa äriühingu Eestis asuv filiaal, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik, kohtutäitur, notar ja vandetõlk, kes on kohustatud esitama andmeid riikliku statistika tegijale või kellelt kogutakse andmeid riikliku statistika tegemiseks.

(2) Statistiline üksus käesoleva seaduse tähenduses on objekt või subjekt, keda või mida kirjeldavaid andmeid riikliku statistika tegemisel kogutakse, töödeldakse ja levitatakse.

§ 6. Riikliku statistika tegemine

(1) Riikliku statistika tegemine hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud riikliku statistika jaoks andmete kogumise, nende statistilise töötlemise, analüüsi, levitamise ja säilitamisega ning nimetatud tegevuste arendamisega.

(2) Statistiline töötlemine on statistikametoodikale vastav andmete korrastamine ja ettevalmistamine statistiliseks analüüsiks, sealhulgas üksikandmete teisendamine, kontrollimine, parandamine, andmete seostamine ja lisanäitajate arvutamine.

(3) Riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses.

(4) Statistiline register on otseselt tuvastatavate statistiliste üksuste andmete kogum, mida kasutatakse riikliku statistika tegemisel.

§ 7. Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid

(1) Riikliku statistika tegemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164–173) sätestatud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume ei pea Eesti Pank riikliku statistika tegemisel järgima osas, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8–19).

(3) Riikliku statistika tegija avaldab oma veebilehel kvaliteedi hinnangud tehtud riikliku statistika kohta ning informatsiooni riikliku statistika kvaliteedikriteeriumide ettenähtud ulatuses täitmise ja mittetäitmise kohta.

2. peatükk RIIKLIKU STATISTIKA KORRALDUS

§ 8. Riikliku statistika tegijad

(1) Riikliku statistika tegijad on Statistikaamet ja Eesti Panga seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud ulatuses Eesti Pank.

(2) Riikliku statistika tegija selgitab avalikkusele riikliku statistikaga seonduvat, sealhulgas kasutatava metoodika eeliseid alternatiivsete metoodikate ees, juhul kui kasutatav metoodika ei ole kindlaks määratud Euroopa Liidu õigusaktiga, ning annab eelhinnanguid metoodika ja selle muutmise mõjude kohta. Informatsioon kasutatava metoodika ja selles kavandatavate muudatuste kohta avaldatakse riikliku statistika tegija veebilehel.

(3) Riikliku statistika tegijad on statistikametoodika valimisel sõltumatud, kuid kooskõlastavad selle oma pädevuse piires omavahel. Kooskõlastatakse ka kõik metoodikas hiljem tehtavad muudatused.

(4) Riikliku statistika tegijad teevad statistikaalast koostööd nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil valitsusasutuste, teadusasutuste, ettevõtjate ja kodanikuühendustega ning asjaomaste valdkondade asjatundjatega.

§ 9. Statistikaamet

(1) Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb riiklikku statistikat, osutab andmejagamisteenust ning teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

(2) Statistikaameti ülesanded on:

1) teha riiklikku statistikat käesolevas seaduses sätestatu kohaselt;

2) koostada Vabariigi Valitsusele esitatava riikliku statistika programmi osa koostöös Eesti Panga, avaliku huvi esindajate ja statistikanõukoguga;

3) koordineerida riikliku statistika tegemist;

4) koordineerida andmehaldust ja juhtida klassifikaatorite süsteemi;

4¹) osutada andmejagamisteenust;

5) tagada statistikanõukogu tehniline teenindamine;

6) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmisel on Statistikaamet ametialaselt sõltumatu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud tähenduses.

(4) Statistikaamet on Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) riigisisene kontaktasutus.

§ 10. Statistikaameti peadirektor

(1) Statistikaameti peadirektoril peavad olema Statistikaameti juhi ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Statistikaameti peadirektorina võib töötada organisatsiooni või struktuuriüksuse vähemalt viieaastase eduka juhtimise kogemusega isik, kellel on vähemalt magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon statistika või majanduse või nendega seotud erialal.

(2) Statistikaameti peadirektor ei või ametisoleku ajal osaleda erakondade tegevuses.

(3) Statistikaameti peadirektor:

1) vastutab riikliku statistika tegemisel koostöö eest Eesti Pangaga;

2) otsustab statistikameetodite ja standardite kasutamise üle ning levitatavate andmete sisu, levitamise vormi ja tähtaja määramise üle;

3) täidab muid ülesandeid, mis on talle antud teiste õigusaktidega.

§ 11. Statistikaameti peadirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Statistikaameti peadirektori nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus viieks aastaks.

(2) Statistikaameti peadirektori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. Konkurssi läbiviiv komisjon kuulab ära statistikanõukogu seisukoha kandidaadi sobivuse kohta.

(3) Statistikaameti peadirektori vabastab ametist Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

§ 12. Statistikanõukogu

(1) Statistikanõukogu tegevuse eesmärk on nõustamise ja arvamuse avaldamise kaudu anda panus riikliku statistika eesmärgi täitmisse.

(2) Statistikanõukogu:

1) nõustab riikliku statistika tegijat riikliku statistika programmi koostamisel;

2) annab Statistikaametile soovitusi riikliku statistika tegemise koordineerimise kohta;

3) avaldab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamust riikliku statistika programmi ja selle muudatuste kohta enne nende kinnitamist;

4) nõustab riikliku statistika tegijat riikliku statistika tegemisel, sealhulgas statistikaalaste põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumide rakendamises;

5) annab valdkonna eest vastutavale ministrile hinnangu riikliku statistika tegemise kulutuste kohta ja esitab selle oma aastaaruandes;

6) annab valdkonna eest vastutavale ministrile soovitusi ja avaldab arvamust statistikaalase õigusloome valdkonnas;

7) avaldab arvamust Statistikaameti peadirektori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi läbiviivale komisjonile kandidaadi sobivuse kohta;

8) annab riikliku statistika tegijale andmehalduse koordineerimiseks soovitusi ja avaldab arvamust andmehalduse korralduse kohta.

(3) Statistikanõukogul on õigus küsida oma ülesannete täitmiseks riikliku statistika tegijatelt ning teistelt asjaomastelt isikutelt ja asutustelt vajalikku teavet.

(4) Statistikanõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele statistikanõukogu tegevuse kalendriaasta aruande hiljemalt järgmise aasta 30. aprilliks. Aastaaruanne avaldatakse Statistikaameti veebilehel.

§ 13. Statistikanõukogu moodustamine

(1) Statistikanõukogu moodustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Statistikanõukogu iga koosseisu volituste tähtaeg on neli aastat.

(2) Statistikanõukogu koosneb 11 liikmest:

1) üks liige Statistikaametist;

2) üks liige Eesti Pangast;

3) üks liige Andmekaitse Inspektsioonist;

4) kaheksa liiget tarbijate ja andmeesitajate esindajate ning ekspertide hulgast.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eksperdid määratakse arvestusega, et esindatud on statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna ja majanduse, sealhulgas põllumajanduse asjatundjad.

(4) Statistikanõukogu liikmetele statistikanõukogu tegevuses osalemise eest tasu ei maksta.

(5) kehtestab määrusega statistikanõukogu töökorra.

§ 14. Statistikanõukogu juhtimine

(1) Statistikanõukogu juhib esimees, kelle statistikanõukogu liikmed valivad endi hulgast.

(2) Statistikanõukogu esimees:

1) esindab statistikanõukogu;

2) korraldab statistikanõukogu tööd;

3) kutsub kokku ja juhatab statistikanõukogu koosolekuid;

4) esitab statistikanõukogu ettepanekud, otsused, arvamused ja soovitused riikliku statistika tegijatele, valdkonna eest vastutavale ministrile ja käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 7 nimetatud komisjonile.

§ 15. Statistikanõukogu liikme volituste lõppemine

(1) Statistikanõukogu liikme volitused lõpevad statistikanõukogu koosseisu volituste lõppemisel.

(2) Vabariigi Valitsus võib valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul statistikanõukogu liikme enne tema volituste lõppemist erandkorras tagasi kutsuda ja tema asemele uue liikme määrata, kui:

1) isik esitab lahkumisavalduse;

2) isiku esitanud institutsioon teeb ettepaneku liikme tagasikutsumiseks;

3) isik ei võta poole aasta jooksul osa statistikanõukogu tegevusest.

3. peatükk RIIKLIKU STATISTIKA PROGRAMM, PROGRAMMIVÄLISED TÖÖD JA ARUANDLUS

§ 16. Riikliku statistika programmi osad

(1) Riikliku statistika programm (edaspidi ka programm) koosneb:

1) Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatööde loetelust;

2) Eesti Panga presidendi kinnitatud

.

(2) Programm sisaldab statistikatöö kohta järgmisi andmeid:

1) nimetus;

2) õiguslik alus;

3) väljundnäitajad;

4) sagedus;

5) periood või moment;

6) eeldatav maksumus;

7) info kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.

(3) Kui programmis ei esitata statistikatöö kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud õiguslikku alust, tuleb programmis esitada andmed avalikku huvi esindava asutuse kohta ning statistikatöö eesmärk käesoleva seaduse § 1 lõike 2 tähenduses.

§ 17. Programmi koostamine

(1) Riikliku statistika tegija suhtleb programmi koostamisel ning rakendamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega otse.

(2) Programmi koostamisel lähtutakse avalikust huvist, andmeallikate olemasolust, andmeesitajate koormusest ja riikliku statistika tegemise tasuvusest. Lisaks võetakse arvesse riigi eelarvestrateegiat ja järgmise aasta riigieelarve projekti.

(3) Riikliku statistika tegija konsulteerib statistikatöö planeerimisel andmeesitajatega avalikult andmete koosseisu ja esitamise aja üle. Andmeesitajatega konsulteeritakse piisavalt vara, et oleks võimalik arvestada nende arvamusega ja et andmeesitajad jõuaksid vajaduse korral oma tavapäraseid toiminguid nõutavate andmete esitamiseks kohandada.

(4) Riikliku statistika tegija konsulteerib programmi ettevalmistamisel avaliku huvi esindajatega, analüüsib tehtava statistika vajalikkust tarbijatele, nõustab tarbijaid seoses uute vajaduste ja prioriteetidega ning hindab riikliku statistika tegemiseks andmete esitamisega kaasnevat halduskoormust.

(5) Statistikaamet koostab ja esitab Rahandusministeeriumile käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud statistikatööde loetelu igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

(6) Statistikaameti poolt tehtavate statistikatööde loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 18. Statistikatöö küsimustik

(1) Statistikatöö küsimustik on statistikatöö tegemisel andmete kogumiseks kasutatav küsimuste või näitajate struktureeritud kogum, mis on taasesitataval kujul ja mille täidab andmeesitaja või küsitleja või mille esitab andmeesitaja andmestikuna.

(2) Riikliku statistika tegijad avaldavad küsimustikud oma veebilehel.

§ 19. Programmi aruandlus

(1) Statistikaameti peadirektor esitab iga aasta 31. märtsiks statistikanõukogule ja Rahandusministeeriumile aruande (edaspidi aastaaruanne) programmi täitmise kohta oma pädevuse piires. Aastaaruanne avaldatakse Statistikaameti veebilehel.

(2) Valdkonna eest vastutav minister esitab aastaaruande Vabariigi Valitsusele iga aasta 30. aprilliks koos statistikanõukogu tegevusaruandega.

(3) Aastaaruanne sisaldab:

1) ülevaadet programmi täitmise kohta;

2) ülevaadet andmeesitajate nii olemasoleva kui ka lisanduva halduskoormuse kohta;

3) ülevaadet tarbijate rahulolu kohta riikliku statistikaga;

4) ülevaadet andmekogude kvaliteedi hindamistest tulenevalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud õigusest;

5) järgmise nelja aasta jooksul programmi lisanduvate suuremahuliste statistikatööde loetelu, nende vajaduse põhjendust ja eeldatavat maksumust.

(4) Eesti Pank annab ülevaate programmi täitmise kohta oma pädevuse piires Eesti Panga aastaaruandes.

§ 20. Programmivälised statistikatööd

(1) Riikliku statistika tegija võib teha statistikatööd väljaspool programmi tingimusel, et tellimustöö tegemine ei sega programmi koostamist ega täitmist. Statistikaamet teavitab Rahandusministeeriumi programmivälise statistikatöö tegemisest.

(2) Programmiväliste statistikatööde tegemisel järgitakse käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud riikliku statistika tegemise põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume.

(3) Programmivälise statistikatöö tegemisel levitatavaid andmeid ei ole lubatud kasutada ühelgi muul kui statistilisel või teaduslikul eesmärgil.

§ 20¹. Andmejagamisteenus

(1) Andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik edastab tema valduses olevad andmed Statistikaametile või Statistikaamet töötleb statistikatöö käigus saadud andmeid ning edastab anonüümitud andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teadusasutusele või avaldab andmed kokkuvõtliku ja üldistatud teabena.

(2) Andmejagamisteenuse osutamisel järgitakse isikuandmete kaitse ning äri-, maksu- ja pangasaladuse kaitse reegleid ja põhimõtteid.

(3) Andmejagamisteenuse osutamisel võib edastada riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet üksnes selle asutuse nõusolekul, keda teave puudutab, ning tingimusel, et see ei kahjusta riigi julgeolekut ega riigikaitset. Riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutava teabe edastamisest teavitatakse julgeolekuasutust.

(4) Andmejagamisteenuse osutamisel levitatavaid andmeid ei ole lubatud kasutada ühelgi muul kui statistilisel ja teaduslikul eesmärgil.

4. peatükk LOENDUS

§ 21. Loendus

(1) Loendus käesoleva seaduse tähenduses on kõikne uuring, mille käigus saadakse andmeid teatud momendi seisuga statistilist üksust iseloomustavate kindlaksmääratud tunnuste kohta. Loenduse liigid on:

1) rahvaloendus;

2) eluruumide loendus;

3) põllumajandusloendus.

(2) võib määrusega kehtestada käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud asutusleibkonnas loenduse tegemise täpsema korra.

(3) Vabariigi Valitsus võib korraldusega moodustada loenduse tegemiseks Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni, kes:

1) teeb Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekuid loenduse tegemisega seonduvate õigusaktide ettevalmistamiseks ja annab arvamusi nimetatud õigusaktide eelnõude kohta;

2) koordineerib loenduse korraldamist riigivalitsemisorganite tasemel ning suunab riigi- ja omavalitsusasutuste koostööd loenduse korraldamisel;

3) kooskõlastab loenduse tegemise ajakava ja jälgib selle täitmist;

4) analüüsib loenduse korraldamisega seotud kulude vajadusi;

5) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt talle pandud loendusega seotud ülesandeid.

§ 22. Loenduse eesmärk ja kogutavad andmed

(1) Rahvaloenduse eesmärk on koguda andmeid riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, olukorra ja paiknemise kohta. Rahvaloenduse käigus andmete kogumisel ja töötlemisel lähtub riikliku statistika tegija Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduse kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14–20) sätestatud nõuetest. Riigisisesest riikliku statistika vajadusest tulenevalt on täiendavalt kogutavad ja töödeldavad andmed isikute ja leibkonnaliikmete kohta järgmised:

1) ees- ja perekonnanimi, isikukood (olemasolu korral) – isikut tuvastavad andmed;

2) teine elukoht, seal viibimise kestus ja põhjus; vanemate ja vanavanemate sünnikoht; elukoht enne Eestisse elama asumist; elukoht eelmise loenduse ajal – geograafilised ja rändeandmed;