Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava haldusjärelevalve alused.

(2) Käesolev seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi munitsipaalkool) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi riigikool) tegevust. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Riigikooli pidajaks on riik. Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile (edaspidi erakool) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid

(1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja õppimiskohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on:

1) I kooliaste – 1.–3. klass;

2) II kooliaste – 4.–6. klass;

3) III kooliaste – 7.–9. klass.

(2) Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

(3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on:

1) põhikool;

2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;

3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;

3¹) progümnaasium, kus õpe toimub III kooliastmel;

4) gümnaasium;

5¹) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;

6) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe;

6¹) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda ainult mittestatsionaarne õpe;

8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena.

(4) Õpilase vajadusest lähtuvalt võib asutada ja pidada kooli tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele.

(5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale alusharidusseadust ja põhikooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alusharidusseadusest tulenev pädevus.

(6) Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Huvihariduse korraldamisele koolis laienevad huvikooli seaduse õppekorraldust, õpilaste õigusi ja kohustusi ning õppe rahastamist reguleerivad sätted ning täienduskoolituse korraldamisele täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse sätted. Huvihariduse korraldamisel on kooli direktoril, õppenõukogul ja hoolekogul ka huvikooli seadusest tulenev pädevus.

(7) Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 51.

(8) Koolivõrgu moodustavad põhikoolid ja gümnaasiumid nende omandivormist olenemata.

§ 3. Üldhariduskooli alusväärtused

(1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.

(3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

§ 4. Põhikooli ülesanne

(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

(2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

§ 5. Gümnaasiumi ülesanne

(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses.

§ 6. Õppe korraldamise põhimõtted

(1) Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest:

1) kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest;

2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi;

3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja seaduslike esindajate ettepanekuid ja piirkonna eripära;

4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.

§ 7. Põhihariduse kättesaadavus

(1) Põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.

(2) Õppimiskohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele õppimiskohustuslikele lastele tagab vald või linn, kaasates vajaduse korral erakooli pidaja või riigi.

(2) Igale õppimiskohustuslikule lapsele ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra, mille alusel määrab igale õppimiskohustuslikule lapsele elukohajärgse kooli. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral seadusliku esindaja soove.

(2) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidava valla- või linnavalitsuse nõusolekul.

(3) Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

(4) Seadusliku esindaja taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteaed, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust, ja soovitanud kooli õppima asumist ning seaduslik esindaja on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui seaduslik esindaja teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.

(5) Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 18-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas.

(6) Seadusliku esindaja taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas.

§ 7¹. Üldkeskhariduse kättesaadavus

(1) Gümnaasiumi pidamisel tagab kooli pidaja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu, võimalused õpilase arengu toetamiseks ning kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Õppimiskohustuse täitmise ning kvaliteetse, valikurohke ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi.

(2) Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks pakub riik ettevalmistava õppe võimalust vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-des 23¹–23³ sätestatule.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib gümnaasiumi pidamise halduslepinguga üle anda vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule vastavalt halduskoostöö seadusele. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 8. Isiku elukoha määramine

(1) Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asendushooldusel oleva isiku elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.

2. peatükk KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE

§ 9. Koolikohustus

§ 10. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel

§ 11. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel

§ 12. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks

§ 13. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks

§ 14. Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest

3. peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS

1. jagu Õppekava

§ 15. Riiklik õppekava

(1) Põhikooli riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.

(2) Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab

.

(3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad:

1) keel ja kirjandus: eesti keel, vene keel (vene õppekeelega klassis), kirjandus ning eesti keel teise keelena;

2) võõrkeeled: A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel ja B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel;

3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika;

4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus;

5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

6) kunstiained: muusika, kunst;

7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;

8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

(4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid.

(5) Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust.

§ 16. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt

(1) Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt.

(2) Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada kool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded, et selle õppekava järgi õpetada.

(3) Munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal põhikooli kooliastmel ka põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumis gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Rahvusvahelise õppekava rakendamist rahastab kooli pidaja. Kooli pidaja ning valdkonna eest vastutav minister sõlmivad õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse täiendava rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtu alused.

(4) Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe puhul ei pea kool ega kooli pidaja lähtuma käesolevast seadusest, kui rahvusvahelises õppekavas on reguleeritud teisiti või on reguleerimine rahvusvahelise õppekava alusel kooli pädevuses ning kool on kehtestanud käesolevast seadusest erineva regulatsiooni.

(5) Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe üle ei teostata haldusjärelevalvet nendes küsimustes, mille puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 kool või kooli pidaja ei lähtu käesolevast seadusest.

§ 17. Kooli õppekava

(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.

(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(4) Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi.

(5) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise aluseid kirjeldatakse vastavalt riiklikes õppekavades sätestatule kooli õppekava üldosas.

§ 18. Individuaalne õppekava

(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.

(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

(2) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.

(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

§ 19. Õppekeskkond

(1) Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut ja tervist ning olema tervisele ohutu.

(2) Koolis toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikest õppekavadest ning riiklikes õppekavades ja õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

(2) Väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtutakse võimaluse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest.

(4) Täpsemad nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele kehtestab

määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses võib sätestada ilmastikuolud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud, ja õpilaste ohutu koolijõudmise tagamise nõuded.

§ 20. Õppekirjandus

(1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse koolidele klassiti ja õppeaineti. Igas klassis kooli õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse valikul on kool vaba.

(3) Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestab

määrusega.