Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Määrus kehtestatakse «

» § 27 lõike 4 ja § 28 lõike 4 alusel

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse õpilase põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) vastuvõtmise tingimused ja kord ning õpilase koolist väljaarvamise kord.

(2) Õpilase erakooli vastuvõtmisele ja erakoolist väljaarvamisele kohaldatakse «Erakooliseaduse» § 6 lõike 1 punkti 9 ja § 12.

§ 2. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamine

(1) Käesolevas määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli pidaja või pidaja volitusel kooli direktor, arvestades «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» §-s 27 sätestatut.

(2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli veebilehel.

(2) Kool avalikustab veebilehel kooli vastuvõtuga seonduva informatsiooni, sealhulgas vastuvõtu ajakava, vastuvõtuotsuse kujunemise selgituse, õpilasele kooli õppekavast tulenevate valikuvõimaluste kirjelduse, teabe majutusvõimaluste ja vabade õppekohtade olemasolu kohta.

(3) Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

§ 3. Õpilase põhikooli vastuvõtmine

(1) Põhikooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi õpilaskandidaat) või piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul tema seaduslik esindaja kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse. Taotluse esitamisel elektrooniliselt tuvastatakse taotluse esitaja digitaalselt. Taotluse esitamisel paberkandjal lisab taotluse esitaja isikut tõendava dokumendi koopia. Paberkandjal taotluse esitamisel lisatakse taotlusele ka õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi koopia.

(2) Ühest koolist teise üleminekul esitab taotluse esitaja lisaks taotlusele kooli direktori kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist.

(3) Õpilaskandidaat, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele lõikes 2 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

(4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võetakse isik vastu vastava kohtuotsuse või -määruse alusel ning lõikes 1 nimetatud taotlust ei esitata.

(5) Õppimiskohustusliku kinnipeetava puhul, kes kannab vanglas vangistust, ja vahistatu puhul, kes on olnud vahistuses vähemalt ühe kuu, lõikes 1 nimetatud taotlust ei esitata ning ta kantakse vanglas hariduse omandamist korraldava kooli õpilaste nimekirja.

(6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel väljastab kool, kus isik õppis enne vanglasse vastuvõtmist või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, vanglas hariduse omandamist korraldavale koolile või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile vastava taotluse alusel lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(9) Lisaõppesse õpilaskandidaadi vastuvõtmisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Õpilaskandidaat või piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul tema seaduslik esindaja esitab taotluse hiljemalt 1. juuniks.

§ 3¹. Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmine

(1) Gümnaasiumi vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) elektroonilises keskkonnas (edaspidi sisseastumise infosüsteem) taotluse. Taotluse gümnaasiumisse vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat 1. märtsist 15. maini. Taotluse esitamisel paberkandjal sisestab kool taotluses olevad andmed sisseastumise infosüsteemi.

(2) Õppimiskohustusliku õpilase esitatud taotluse kooli vastuvõtmiseks kinnitab seaduslik esindaja sisseastumise infosüsteemis hiljemalt taotluse esitamise viimasel päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole õpilase taotlust kooli vastuvõtmiseks tähtaegselt kinnitanud, loetakse kinnitus antuks.

(3) Ühest koolist teise üleminekul esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse.

(4) Gümnaasiumisse vastuvõtmiseks läbiviidavate tegevustega, sealhulgas õpilaskandidaatide teadmiste ja oskuste hindamisega alustab kool pärast käimasoleva õppeaasta ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste selgumist, kuid mitte varem kui 16. mail.

(5) Gümnaasium koostab õpilaskandidaatidest paremusjärjestuse ja avalikustab selle kodeeritult sisseastumise infosüsteemis ning teeb õpilaskandidaatidele kooli vastuvõtmise ettepanekud 9. juunil.

(6) Kandideerimisel edukaks osutunud õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kinnitab sisseastumise infosüsteemis gümnaasiumis õppima asumise kolme tööpäeva jooksul.

(7) Kui kooli vastuvõtmise ettepaneku saanud õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja ei kinnita ettepanekut ettenähtud perioodi jooksul, tehakse ettepanek paremusjärjestuses järgmisele vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile. Kooli vastuvõtmise ettepanekute kinnitamine lõpeb 30. juunil.

(8) Sisseastumise infosüsteemis õppekoha kinnitanud õpilaskandidaat arvatakse gümnaasiumi õpilaste nimekirja ning tema andmed kannab kool hiljemalt 10. septembriks EHIS-esse.

(9) Gümnaasium avab sisseastumise infosüsteemis vabadele õppekohtadele jätkuvastuvõtu vahetult peale esimese vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil. Jätkuvastuvõtuga seonduvaid tegevusi võib läbi viia kuni 31. augustini. Vastuvõtuga seonduvate tegevuste ajakava avalikustatakse sisseastumise infosüsteemis jätkuvastuvõtu avamisel.

(9) Õpilane, kes välisriigis viibimise tõttu, sealhulgas tema seadusliku esindajaga välislähetuses kaasas viibides, või muul kooli mõjuvaks loetud põhjusel ei saa täita gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras ettenähtud ajal või viisil, võib kokkuleppel kooliga täita vastuvõtutingimused üldisest korrast erineval ajal või viisil. Tingimuste täitmise aja ja viisi lepivad kokku kool ja õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seaduslik esindaja hiljemalt 30. juuniks.

§ 4. Õpilase koolist väljaarvamine

(1) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seaduslikule esindajale vastava taotluse alusel:

1) kooli direktori kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist;

2) väljavõtte õpilase tervisekaardist;

3) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;

4) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.

(2) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.

§ 5. Õpilase üleminek ühest koolist teise

(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:

1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;

2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;

3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;

4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;

5) kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.

(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

§ 6. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

(2) Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

§ 7. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

(2) Õppimiskohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel õppimiskohustuse täitmise tagamiseks.

(2) Lisaõppes õpingute jätkamiseks taotluse esitanud õpilase puhul tehakse koolist väljaarvamisel EHIS-es märge „lisaõpe (ootel)”. Kui hiljemalt 1. juuliks ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta lisaõppes, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel õppimiskohustuse täitmise tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

§ 7¹. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmise erisus 2020. aastal

(1) Käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud piirangut kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmiseks ei kohaldata 2019/2020. õppeaastal.

§ 7². Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmise erisus 2021. aastal

(1) Käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud piirangut kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmiseks ei kohaldata 2020/2021. õppeaastal.

§ 7³. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmise erisus 2022. aastal

(1) Käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud piirangut kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmiseks ei kohaldata 2021/2022. õppeaastal.

§ 7⁴. Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmine kuni 2026. a 31. augustini

(1) Gümnaasiumisse vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja 30. märtsist 15. maini elektroonilises keskkonnas või kirjalikus vormis allkirjastatud taotluse.

(2) Ühest koolist teise üleminekul esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse.

(3) Gümnaasiumisse vastuvõtmiseks läbiviidavate tegevustega, sealhulgas õpilaskandidaatide teadmiste ja oskuste hindamisega alustab kool mitte varem kui 16. mail.

(4) Gümnaasium koostab õpilaskandidaatidest paremusjärjestuse ning esitab õpilaskandidaatidele kooli õppima asumise ettepanekud 9. juunil.

(5) Kandideerimisel edukaks osutunud õpilaskandidaat ja tema seaduslik esindaja kinnitavad kooli määratud elektroonilises keskkonnas või kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis õppima asumise kolme kalendripäeva jooksul. Kui õppima asumise ettepanekute kinnitamise lõpuni jääb vähem kui kolm kalendripäeva, kinnitavad õpilaskandidaat ja tema seaduslik esindaja õppima asumise hiljemalt ettepanekute kinnitamise viimasel päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole õppima asumist tähtaegselt kinnitanud, loetakse kinnitus antuks.

(6) Kui kooli õppima asumise ettepaneku saanud õpilaskandidaat ei kinnita ettepanekut ettenähtud aja jooksul, tehakse ettepanek paremusjärjestuses järgmisele vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile. Kooli õppima asumise ettepanekute kinnitamine lõpeb 30. juunil.

(7) Elektroonilises keskkonnas või kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis õppima asumise kinnitanud õpilaskandidaat arvatakse gümnaasiumi õpilaste nimekirja ning tema andmed kannab kool hiljemalt 7. juuliks EHIS-esse.

(8) Gümnaasium korraldab vabade õppekohtade olemasolul jätkuvastuvõtu vahetult peale esimese vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil. Kui vaba õppekoht tekib pärast eelmises lauses nimetatud kuupäeva, korraldab gümnaasium jätkuvastuvõtu pärast 15. juulit.

(9) Jätkuvastuvõtuga seonduvaid tegevusi võib läbi viia kuni 31. augustini. Vastuvõtuga seonduvate tegevuste ajakava avalikustatakse elektroonilises keskkonnas või kooli veebilehel jätkuvastuvõtu avamisel.

(10) Jätkuvastuvõtu käigus elektroonilises keskkonnas või kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis õppima asumise kinnitanud õpilaskandidaat arvatakse gümnaasiumi õpilaste nimekirja ning tema andmed kannab kool hiljemalt 10. septembriks EHIS-esse.

(11) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõikes 3 ning kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud gümnaasiumi vastuvõtmise eelduste kontrollimiseks on koolil õigus saada EHIS-est järgmisi õpilaskandidaadi andmeid:

1) andmed põhikooli lõpetamise kohta;

2) Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” § 11 lõikes 4 sätestatud põhikooli lõputunnistusele lisatava hinnetelehe andmed.

(12) Kooli vastuvõtu tingimustes ja korras ning kooli vastuvõtmise taotluse esitamisel tuleb õpilaskandidaati teavitada lõikes 11 sätestatud andmepäringust.

§ 7⁵. Gümnaasiumi vastuvõtu tingimuste ja korra muutmise erisus 2026. aastal

(1) 2026. aastal gümnaasiumi vastuvõtuga seonduvaid tingimusi ja korda ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 30. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

§ 8. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrusega nr 43

VÕRDLUSTABEL

Õppeaastad

Klassid ja kooliastmed Euroopa Koolis

Klassid ja kooliastmed põhikoolis ja gümnaasiumis

5-aastane algkool

Põhikool

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

7-aastane keskkool

Gümnaasium