Alkoholiseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

(2) Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks muus õigusaktis sätestatule.

(3) Käesolev seadus ei laiene:

1) etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse tähenduses;

2) sünteetilisele alkoholile, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud alkoholile, välja arvatud juhul, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses;

3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktide 1, 1¹ ja 9–18 alusel aktsiisist vabastatud alkoholile;

4) alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;

5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse välisriigist vähemalt kaheksateistaastasele füüsilisele isikule Eestis kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil või mille füüsiline isik saadab mitteärilisel eesmärgil välisriiki;

6) alkoholile, mis saadetakse võrdluskatsete tegemise eesmärgil postisaadetisena välisriigi labori poolt Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile või Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labori poolt välisriigi laborile;

8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 21 lõikes 6 sätestatud tingimustel.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab

.

(4) Volitatud laborina käsitatakse ka Euroopa Liidu teises liikmesriigis asuvat laborit, millele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja liiduvälises riigis asuvat laborit, mille õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon.

(5) Euroopa Liitu, liikmesriiki ja liiduvälist riiki käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 1¹ tähenduses.

(6) Liidu alkoholina käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi, mis on liidu kauba staatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 5 punkti 23 tähenduses.

(7) Eestisse toimetamisena käsitatakse käesolevas seaduses liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud alkoholi vabasse ringlusse lubamist tolliseadustiku tähenduses või alkoholi toimetamist Eestisse teisest liikmesriigist.

(8) Alkoholi tarbimisse lubamist käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 4¹ tähenduses.

§ 2. Alkohol

(1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.

(2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.

(3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.

(4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.

(5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.

(6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

(7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

(8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.

§ 3. Alkoholi käitlemine

(1) Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud:

1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine);

2) import alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 10 tähenduses (edaspidi import);

3) eksport alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);

4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük);

5) müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi jaemüük);

6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.

(3) Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva ettevõtja või asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest ja hoidmise või ladustamise eesmärgist, kui majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata alkoholi suhtes, mida kasutatakse toorainena toidu valmistamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul.

2. peatükk ALKOHOLI KÄITLEMISE ERINÕUDED

1. jagu Käitlemiseks lubatud alkohol

§ 4. Käitlemiseks lubatud alkohol

(1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele:

1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;

2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse;

4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele;

5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele;

6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.

(2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab

.

(3) Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab

.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatu ei laiene:

1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi;

2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse§ 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel;

3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale või pardale toimetatavale alkoholile;

4) Eestisse toimetatud liidu alkoholile, mis ei ole tarbimisse lubatud ja mida ei kasutata tootmises;

5) liidu alkoholile käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel;

6) Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud alkoholile, mille sihtliikmesriik ei ole Eesti;

7) Eestisse toimetatud alkoholile selle tutvustamiseks messil, näitusel või muul samalaadsel üritusel.

§ 5. Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid

(1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki.

(2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.

(3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.

(4) Kui tarbijapakendis alkohoolse joogi hulgimüüki teostaval ettevõtjal on selle alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust, võib ettevõtja teha seda tingimusel, et:

1) tootjapoolset märgistust ei kaeta lisamärgistusega, seda ei eemaldata, parandata ega tehta selle suhtes muid toiminguid, mis annaksid alust arvata, et märgistus on võltsitud;

2) lisamärgistus ei ole vastuolus õigusaktis sätestatud nõuetega või tootjapoolse märgistusega;

(5) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusena ei käsitata tarbijapakendile kinnitatud maksumärki ega tarbijapakendile kantud pakendi tagatisraha suuruse märki.

(6) Siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ei kohaldata ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab liiduvälise riigi nõuetele.

2. jagu Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol ja käitlemiseks mittelubatud alkohol

§ 6. Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol

(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja võib alkoholi toota katsetuste käigus enne riiklikku alkoholiregistrisse kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist.

(2) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle kohta majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on:

1) tootenäidisega, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks;

2) tarbijapakendisse pakendamata mis tahes mahutisse suletud alkoholiga, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks;

3) tootenäidisega, mis esitatakse riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks.

(3) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib välisriigi ettevõtjalt saada ja talle üle anda riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ning vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandale isikule, kusjuures kaubakoguse ja selle veopakendi kogukaal ei tohi ületada 20 kg.

(6) Riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, mis on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt imporditud või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud, võib kasutada vaid selle alkoholi kohta koostatud:

1) tollideklaratsioonis märgitud otstarbel, kui alkohol on imporditud;

2) saatelehes märgitud otstarbel, kui alkohol on Eestisse toimetatud teisest liikmesriigist.

(7) Sellise alkohoolse joogi eksport ja hulgimüük, mida toodetakse kooskõlas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatuga, on keelatud. Nimetatud alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid selle alkohoolse joogi tootjal.

§ 7. Käitlemiseks mittelubatud alkohol

(1) Keelatud on käidelda:

1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt;

3) piiritust, mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga;

4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi;

5) puskarit;

7) sünteetilist alkoholi, esteraldehüüdfraktsiooni, puskariõli ja denatureeritud alkoholi, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses.

(2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.

(4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.

(5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat.

(6) Puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud, vastava aparaadi leidmise korral tuleb sellest kohe teavitada politseid. Puskariaparaati võib eksponeerida riigi- ja munitsipaalmuuseumis museaalina ning Politsei- ja Piirivalveameti nõusolekul eramuuseumi kollektsioonis. Politsei- ja Piirivalveametil on õigus nõusoleku andmisest keelduda, kui see tooks kaasa olulise ohu ebaseaduslikuks alkoholi käitlemiseks.

3. jagu Riiklik alkoholiregister

§ 8. Riikliku alkoholiregistri toimimise üldalused

(1) Riikliku alkoholiregistri (käesolevas jaos edaspidi alkoholiregister) pidamise põhiülesanded on:

1) käesolevas seaduses sätestatud juhtudel alkoholi kandmine alkoholiregistrisse (registrikande tegemine);

2) alkoholiregistrisse kantud alkoholi käsitleva teabe töötlemine;

3) alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidiste hoidmine;

4) riikliku järelevalve teostamisel võetud alkohoolse joogi tootenäidise võrdlemine alkoholiregistris säilitatava tootenäidise või muu materjaliga.

(1) Alkoholiregistri eesmärk on avaldada teavet Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nimetatud alkoholi käitlemise üle.

(2) Alkoholiregistri põhimääruse kehtestab

määrusega.

(3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja määratakse alkoholiregistri põhimääruses.

(4) Alkoholiregistrisse kantakse:

1) taotleja, alkoholi tootja ja Eestisse toimetaja või vastuvõtja nimed ja kontaktandmed;

2) andmed alkoholi nimetuse, liigi, etanoolisisalduse ja tarbijapakendi kohta ning muud asjakohased andmed;

3) andmed ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini partii numbrite, koguste ja saajate kohta ning muud asjakohased andmed.

§ 9. Registrikande tegemise taotlemine

(1) Eestis toodetud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi tootja. Kui tootjaid on mitu, on taotlejaks see ettevõtja, kes alkoholi oma nimel tarbimisse lubab.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejal peab olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 38 sätestatud aktsiisilao tegevusluba ning ettevõte, kus alkohol toodeti, peab vastama toiduseaduses sätestatud nõuetele.

(2) Eestisse toimetatud tarbijapakendis liidu alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse isik, kelle nimel alkohol tarbimisse lubatakse.

(2) Eestisse toimetatud tarbijapakendisse pakendamata liidu alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse isik, kelle nimel alkohol tarbimisse lubatakse, või isik, kes kasutab seda alkoholi tootmises.

(2) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja kaubanduslikul eesmärgil Eestisse toimetatud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi vastuvõtja.

(3) Imporditud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi importija.

(4) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

(5) Alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded kehtestab

.

(6) Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis ei pea käesolevas seaduses nimetatud taotlusele, mis esitatakse riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, lisama digitaalallkirja.

§ 10. Registrikande tegemiseks esitatava taotlusega kaasnev materjal

(1) Tarbijapakendis alkohoolse joogi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale:

3) volitatud labori väljastatud katseprotokolli;

4) alkohoolse joogi tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod;

5) tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaali tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul);

6) Eestisse toimetatud liidu alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe;

7) tootja kirjaliku nõusoleku täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul).

(2) Tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale:

2) volitatud labori väljastatud katseprotokolli;

3) imporditud alkoholi puhul tollideklaratsiooni;

4) Eestisse toimetatud liidu alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe.

(2) Veinitoote kandmiseks alkoholiregistrisse võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud katseprotokolli asemel esitada saatedokumendid, mis on kehtestatud:

1) komisjoni määrusega (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.06.2008, lk 1–80);

2) komisjoni määrusega (EÜ) nr 436/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.05.2009, lk 15–53).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 ning lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tollideklaratsiooni või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehte ei pea koos taotlusega esitama juhul, kui nimetatud dokumendid on alkoholiregistri volitatud töötlejale kättesaadavad Maksu- ja Tolliameti asjakohase elektroonse süsteemi kaudu.

(3) Lisaks kohustuslikule esitamisele kuuluvale materjalile võib taotleja esitada alkoholiregistri volitatud töötlejale muid dokumente ja näidiseid, kui see võib olla taotluse läbivaatamisel vajalik või kui lisamaterjal hõlbustab riikliku järelevalve teostamist.

(4) Alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse koos sellekohase taotlusega esitatud paberkandjal dokumendi originaal tagastatakse selle esitanud isikule kohe pärast seda, kui alkoholiregistri volitatud töötleja töötaja on teinud originaaldokumendist ametlikult kinnitatud ärakirja.

§ 11. Registrikande tegemine

(1) Alkoholi kandmine alkoholiregistrisse tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates.

(2) Alkoholiregistri volitatud töötleja võib registrikande tegemise otsustamiseks: