Meresõiduohutuse seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel.

(1) Käesoleva seaduse § 35¹–35³ ning 15. ja 16. peatükki kohaldatakse registreerimise osas ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata piiriveekogudel sõitvatele väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ja jettidele.

(2) Välisriigi lippu kandvatele laevadele, väikelaevadele ja muudele veesõidukitele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.

(4) Sõjalaevale laieneb üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti.

(4) Päästetööde paatidele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja § 20 lõige 5⁵ ning 11. peatükk.

(5) Erikonstruktsiooniga veesõidukitele ja purjelaudadele laienevad üksnes käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükk.

(5) Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 5²–6³, 2¹. peatükki ja § 17².

(6) Eestis kohaldatakse nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) (edaspidi IMO) konventsioonide alusel, millega Eesti Vabariik on ühinenud, välja antud resolutsioone ja ringkirju. Transpordiamet avaldab nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad oma veebilehel. Pärast avaldamist on nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad juhindumiseks kohustuslikud.

(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(7) Kui käesolevas seaduses nimetatud tunnistuse või muu dokumendi väljastab Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon elektrooniliselt, peab tunnistus või muu dokument:

1) vastama asjakohases õigusaktis või konventsioonis sätestatud vormi- ja sisunõuetele;

2) sisaldama teavet tunnistuse või muu dokumendi väljaandja kohta;

3) olema elektrooniliselt allkirjastatud;

4) olema numereeritud unikaalse tuvastusnumbriga;

5) olema autentne, usaldusväärne ja terviklik;

6) olema tunnistuse või muu dokumendi kehtivuse osas kontrollitav selle väljaandja veebilehelt.

(8) Laeva ohutusvarustuse, väikelaeva ja jeti ning nende komponendi tootja, tootja volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, samuti laeva ohutusvarustusele, väikelaevale ja jetile ning nende komponendile ning väikelaeva ja jeti ning nende komponendi vastavushindamisele ja turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2. Mõisted

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on:

1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend;

1¹) teisaldatav ujuvvahend – ujuvvahend, millel puuduvad käiturid, mis võimaldaksid sellel iseseisvalt liigelda;

2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;

3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud ja võistluspurjekas) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);

4) reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev;

5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mis on määratletud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitev käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud B-, C- või D-klassi reisilaev, mille teoreetilisele veeliinile vastav veeväljasurve on alla 500 kuupmeetri ning suurim kiirus on alla 20 sõlme;

5¹) õppelaev – laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika sooritamiseks kasutatav ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev;

6) erikonstruktsiooniga veesõiduk – veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude käesoleva paragrahvi punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline);

7) jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes;

8) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga;

9) reeder – isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM koodeks);

9¹) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;

10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;

10¹) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;

12) volitatud klassifikatsiooniühing – juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest;

15) kohalik rannasõit – meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast, kuid mitte väljaspool Eesti merealasid;

16) ohtlik last – pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode, mis sadamas käitlemisel või mereveol või laevatatavatel sisevetel vedamisel võib ohustada inimese elu või kahjustada tema tervist või vara või keskkonda;

17) laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit;

18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvaplaani väljatöötav või kooskõlastav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvaülevaatust teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega juhul, kui ettevõtja soovib kooskõlastada Eesti riigilippu kandvate laevade turvaplaane või teostada nimetatud laevade turvaülevaatust, on Transpordiamet sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvaplaanide kooskõlastamiseks või nimetatud laevade turvaülevaatuste teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;

19) regulaarreis – merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus;

20) külastusriik – riik, kelle sadamasse regulaarreise tegev laev saabub või kelle sadamast selline laev väljub;

21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;

22) lähisõit – meresõit Läänemerel sisenemiseta Kieli kanalisse;

22¹) Läänemeri – mereala koos Põhjalahe ja Soome lahega, mis piirneb Kattegati väinas Skageni neeme paralleeliga 57º44.8' N;

23) sõidupiirkond – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, laevatatavatel sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid;

23¹) kohustusliku lootsimise ala – ala, mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks;

24) kogupikkus ehk üldpikkus (LOA – length over all, meetrites) – vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;

25) ajalooline laev – enne 1965. aastat projekteeritud laev, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale ning millega on võimalik edasi anda ajaloolisi meresõiduoskusi ja -tavasid. Ajaloolise laevana käsitatakse ka enne 1965. aastat projekteeritud laeva, mis ei vasta esimeses lauses loetletud kriteeriumidele, kuid mis on meresõidukultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt tähtis;

26) eripiirkond – piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse piiranguid või keelustatakse teatud tegevus;

27) varjumispaik – merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud sadam, sadama osa, kai, ankruala või muu kaitstud piirkond;

27¹) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks;

28) mereõppeasutus – laevapere liikmete tasemeõpet (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitust korraldav ja teadmisi ning oskusi hindav isik;

29) reisilaev – laev, mis veab üle 12 reisija;

30) reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. Reisijaks ei loeta isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel, lootsi ja lootsikandidaati ning alla ühe aasta vanust last;

31) päästetööde paat – veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud veesõiduk;

32) majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil;

33) navigatsiooniteave – Transpordiameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded;

34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga;

35) väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus – väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab meresõiduomadusi või -ohutust ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust;

36) navigatsioonimärk – navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks;

37) navigatsioonimärgistus – navigatsioonimärkide kogum piiritletud veetee osal;

38) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;

39) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva või laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;

39¹) relvastatud mereturvatöötaja (edaspidi mereturvatöötaja) – laevakaitset osutava ettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara;

40) Eesti mereala – Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd;

41) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks;

42) merematkelaev – vähemalt 60 tundi kestvat ja lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat külastav organiseeritud huvireisi sooritav reisilaev, mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning ei võta huvireisi jooksul peale ega lase maale liinireisijaid;

43) oluline lainekõrgus – konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainete kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus;

44) punkerdamine – laeva varustamine mootorikütuse või -õlidega, sealhulgas alternatiiv- ja taastuvkütustega;

45) punkerdaja – punkerdamise teenust osutav ettevõtja.

§ 2¹. Laevatatavad siseveed

(1) Laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.

(2) Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.

2. peatükk MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED. REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE. TEGEVUSLUBA

§ 3. Tunnistuste väljastamine

(1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused.

(2) Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.

(3) Alla 24-meetrise pikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning mõõtekirjale kantavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(3) Kalalaeva kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 1−7).

(3) Alla 12-meetrise kogupikkusega laeval, välja arvatud kalalaeval, ei pea olema mõõtekirja.

(5) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädevate klassifikatsiooniühingute väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.

(6) Transpordiamet võib teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse taotlusel väljastada välisriigi lippu kandvale laevale rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele vastavaid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.

(7) Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse või mõõtekirja väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(8) Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 4. Välisriigi lippu kandvale laevale esitatavad nõuded

(1) Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse sadamasse sisenemisel nõutakse välisriigi lippu kandvalt laevalt selle laeva suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.

(2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, kohaldatakse lipuriigi nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Laeval peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(3) Välisriigi lippu kandvale laevale, mis osutab veoteenust või muud teenust ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui sellise laeva lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid.

(4) Välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikmel on õigus esitada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohaldamisest tulenev kaebus Transpordiametile.

(5) Kui välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikme kaebust ei suudeta lahendada laeval ja kaebuse põhjustanud mittevastavusi ei suudeta Transpordiameti järelevalvetoimingutega kõrvaldada, teatab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevale asutusele ja taotleb määratud tähtaja piires asjakohaste selgituste ja mittevastavuste kõrvaldamise ajakava esitamist. Kui mittevastavusi sellele vaatamata ei kõrvaldata, teavitab Transpordiamet sellest sadamariigi asjaomaseid reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioone ning esitab ettekande koopia koos lipuriigi pädevalt asutuselt saadud vastusega Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.

§ 5. Laeva sõidupiirkond

(1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja kannab selle andmed meresõiduohutust tõendavatesse tunnistustesse või sisevetel kasutatava laeva sõidukõlblikkuse tunnistusse (edaspidi sõidukõlblikkuse tunnistus) Transpordiamet.

(2) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse määratud sõidupiirkonna kohta tehtud kannet laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

§ 5¹. Laevaagendi nime kandmine lootsikviitungile ja laeva ülddeklaratsioonile

§ 5². Meresõiduohutuse korraldamise süsteem