Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

(1) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil kirjaliku umbusaldusavalduse esitamisega enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega, milles esitab umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused, ja annab umbusaldusavalduse üle istungi juhatajale.

(2) Umbusalduse avaldamise küsimus võetakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(2) Volikogu istungi kutse saadetakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.

(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevani. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad käesolevas seaduses sätestatud korras kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.

(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise nende kohustustest.

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vakantne valitsuse liikme koht täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu.

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni.

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 46¹. Tagasiastumine

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Valla- või linnasekretär teavitab tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata vallavanemat või linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest.

(2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

§ 47. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(1) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

(1) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.

(1) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

(1) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(1) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(1) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal. Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamise, tagasiastumise, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uus komisjoni esimees ja aseesimees.

(2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse volikogu määruses.

(3) Komisjoni liikmed peavad komisjoni liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud teabe puhul järgima käesoleva seaduse §-s 26¹ sätestatud teabe mitteavaldamise piirangut.

§ 48. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõikeid 1¹–1⁶.

(2) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.

(2) Kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud asjaolu tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks, loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Avalduse esitamisest teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla- või linnasekretäri.

(3) Revisjonikomisjonil on õigus:

1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste või omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata valla või linna eelarve täitmist.

(3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste kokkuhoidu;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogu õigusaktis sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(5) Valitsus esitab seisukoha revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta kümne tööpäeva jooksul nende dokumentide saamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab need dokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste elluviimise kohta.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 2 ja 3.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta.

(8) Revisjonikomisjoni aruanded avaldatakse valla või linna veebilehel.

§ 48¹. Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine

(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu omavalitsusüksuses.

(1) Sisekontrollisüsteem on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:

1) õigusaktidest kinnipidamise ja nende täitmise kontrolli;

2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sellisest tingitud kahju eest;

3) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel;

4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

(2) Sisekontrollisüsteemi toimimise eest omavalitsusüksuses vastutab valitsus. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asjaomase valla või linna ametiasutuse või selle hallatava asutuse juht.

(3) Omavalitsusüksuses moodustatakse vajaduse korral siseaudiitori ametikoht, luuakse asjakohane struktuuriüksus, määratakse siseauditi eest vastutav isik või tellitakse siseaudiitori teenus väliselt teenusepakkujalt. Kui omavalitsusüksus moodustab siseaudiitori ametikoha või vastava struktuuriüksuse, siis võib volikogu vajaduse korral kehtestada määrusega siseauditeerimise üldise korra.

(4) Siseaudit on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse sisene sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis lisab väärtust asutuse tegevusele ning aitab kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele riskijuhtimis-, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe süsteemse hindamise ja täiustamise kaudu.

§ 48². Vallavanemale, linnapeale ja valitsuse liikmele esitatavad nõuded

(1) Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses.

(2) Vallavanemaks või linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.

§ 49. Valitsuse töö korraldamine

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust.

(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.

(4) Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema või linnapea antud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.

(4) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusega olla palgaline. Vallavanemale ja linnapeale ning valitsuse liikmele võib tema volituste kestel maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust ning rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud.

(4) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(4) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

(5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna õigusaktis sätestatud korras.

(6) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär.

(7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(9) Vallavanem või linnapea võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(10) Valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea.

(11) Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab valitsus.

(12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

§ 50. Vallavanem ja linnapea

(1) Vallavanem või linnapea:

1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks ja valitsuse liikmete kohta ning juhul, kui vallavanem või linnapea on ametiasutuse juht, ametiasutuse teenistuse korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse palgalise või täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;

6¹) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;

7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud asutuste juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, andes asutuste juhtide kohta käskkirju ja sõlmides nendega lepinguid, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna õigusaktiga pandud ülesandeid.

(2) Vallavanem või linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem või linnapea peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(3) Volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(4) Vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed ning teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.

§ 50¹. Valitsuse liikme tegevuspiirang

(1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2) Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 51. Istungi ja koosoleku protokoll

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija.

(3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.

(7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna õigusaktides sätestatud korras.

(8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

§ 52. Volikogu tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

1) ei ole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates;

1¹) pole kuue kuu jooksul haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates kehtestanud ühinemise tulemusena moodustunud valla või linna põhimäärust;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest või tagasi astumisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest või tagasi astumisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2.

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

§ 53. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed

6¹. peatükk KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK

§ 53¹. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik

(1) Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha oma pädevuse piires volikogu õigusaktide täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.

(2) Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 53². Korrakaitseüksuse moodustamine ja korrakaitseametniku ametikoha loomine ning nende ülesanded

(1) Korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab volikogu.

(2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse volikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel valitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis.

(3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus.

§ 53³. Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku koostöö

(1) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, Politsei- ja Piirivalveamet, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet osutab valitsusega sõlmitava lepingu alusel abi korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku väljaõppel ja täienduskoolitusel.

§ 53⁴. Munitsipaalpolitsei relvad

§ 53⁵. Korrakaitseametniku vormiriietus ja ametitunnused

(1) Korrakaitseametnik kannab vormiriietust, millel on omavalitsusüksuse sümbol ja korrakaitseametniku ametitunnused. Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda riigi ametiasutuse ametniku vormiriietusega.

(2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab

määrusega.

7. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED

§ 54. Omavalitsusteenistus

(1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus.

(2) Valla või linna ametiasutuse ametnikud ja töötajad peavad valdama eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.

§ 54¹. Volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitised ja sotsiaalsed garantiid volituste lõppemise korral

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale ja linnapeale ning valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud sellel ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud sellel ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub:

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;

2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt samasse ametisse uueks tähtajaks.

(2) Enda algatusel ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse ka seniste volitustega ühitamatusse ametisse asumist.

(3) Vallavanemale ja linnapeale makstakse ametist vabastamise korral seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta asjaomase ametikoha kuu keskmise töötasu kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.

(3) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvitise käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema, linnapea või volikogu esimehe uueks tähtajaks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3¹ sätestatud juhul ei maksta vallavanemale, linnapeale ega volikogu esimehele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hüvitist.

§ 54². Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses

(1) Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat.

(2) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.

(3) Töötaja ei tohi ametnikku asendada kauem kui viis kuud kalendriaastas.

(4) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(5) Töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega.

(6) Töötajast asendajale kohaldatakse avaliku teenistuse seadusest tulenevat streigikeeldu ja ametniku tegevuspiiranguid asendamise ajal.

§ 54³. Ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid

(1) Kui valla või linna ametiasutuses töötava ametniku või töötaja ametist vabastamine toimub seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ameti- või töökoha koondamisega, võib ametnikule või töötajale volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist või preemiat pikaajalise ja eeskujuliku teenistus- või tööülesannete täitmise eest kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valla või linna ametiasutuses ametniku või töötajana kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud ametniku või töötajana rohkem kui kaheksa aastat.

§ 55. Valla- ja linnasekretär

(1) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem või linnapea.

(2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni või

2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või valla või linna ametiasutuses vähemalt kaks aastat.

(3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Valla- või linnasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist.

(4) Valla- või linnasekretär:

2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

6) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

8) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

9³) korraldab valimisi või rahvahääletusi vallas või linnas Euroopa Parlamendi valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Riigikogu valimise seaduses või rahvahääletuse seaduses sätestatud korras;

10) täidab teisi seaduses ja valla või linna õigusaktis valla- või linnasekretärile määratud ülesandeid.

(5) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktis 1 või 2 valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele. Valla- ja linnasekretäri asendajaks võib olla ka enne 2027. aasta 1. jaanuari omavalitsusüksuses tööle asunud isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tingimusele, kuid kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või valla või linna ametiasutuses vähemalt kaks aastat.

(6) Kui valla- või linnasekretär kandideerib Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu valimistel, asub nendel valimistel volitatud esindajaks või tal ei ole muul põhjusel võimalik täita valimiste korraldaja ülesandeid, nimetab vallavanem või linnapea käskkirjaga valla- või linnasekretäri asendaja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9³ sätestatud ülesannete täitmiseks.

8. peatükk PIIRKONDLIKE ESINDUSKOGUDE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS

§ 56. Osavald ja linnaosa

(1) Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, omavalitsusüksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.

(2) Osavalla või linnaosa elanike esinduskoguna moodustatakse osavallas või linnaosas osavalla või linnaosa põhimäärusega osavalla- või linnaosakogu, kelle liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud põhimääruses sätestatud korras.

(4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on:

1) seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsusüksuse toimimist, kohalikku valitsemist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes;

2) omavalitsusüksuse esindamine ja otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega määratud valdkondades ja antud volituste piires.

§ 57. Osavalla ja linnaosa moodustamine

(1) Osavalla või linnaosa moodustamise otsustab volikogu.

(1) Osavalla või linnaosa võib moodustada omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, kui see on ühinemislepinguga kokku lepitud. Ühinemislepinguga moodustatud osavald või linnaosa alustab tegevust kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste jõustumise päevast.

(2) Osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatakse:

1) osavalla või linnaosa piiride kirjeldus;

1¹) osavalla- või linnaosakogu kui osavalla või linnaosa elanike esinduskogu moodustamise kord ning osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise kord;

2) osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord, kui moodustatakse osavalla või linnaosa valitsus;

3) osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, kui osavallas või linnaosas moodustatakse osavalla või linnaosa vanema ametikoht, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada selle omavalitsusüksuse valitsuse volituste tähtaega;

4) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa valitsuse ja osavalla või linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla või linna eelarvelised vahendid;

5) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa vanema ja osavalla või linnaosa valitsuse tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord.

(4) Osavalla- või linnaosakogul ega selle esimehel ja osavalla või linnaosa valitsusel ega vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust.

(4) Osavalla- või linnaosakogu võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktina vastu võtta otsuseid.

(5) Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

(6) Osavalla- või linnaosakogu otsustele ja osavalla või linnaosa vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõigetes 7, 9 ja 10 sätestatud nõudeid. Osavalla- või linnaosakogu otsusele kirjutab alla osavalla- või linnaosakogu esimees. Osavalla või linnaosa vanema korraldusele kirjutab alla osavalla või linnaosa vanem.

(7) Osavalla- või linnaosakogu otsuste ja osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(9) Osavalla- või linnaosakogul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogule või valitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates.

(10) Osavalla- või linnaosakogu algatus esitatakse valitsusele eelnõuna või küsimuste korral kirjaliku järelepärimisena, mille allkirjastab osavalla- või linnaosakogu esimees. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(11) Osavalla- või linnaosakogu esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuse vastavas komisjonis ja volikogus või valitsuses sõnaõigusega.

(12) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalda või linnaosa ei või likvideerida enne ühinemislepingu kehtivusaja lõppu, välja arvatud osavalla- või linnaosakogu taotlusel.

(13) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalla või linnaosa õigused ja täidetavad ülesanded on kokku lepitud ühinemislepingus, siis tuleb nende muutmisel ühinemislepingu kehtivusaja jooksul lähtuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud volikogu liikmete häälteenamusest.

§ 57¹. Osavalla ja linnaosa vanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametisse valitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.

(1) Osavalla ja linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

(1) Osavalla ja linnaosa vanema vaba ametikoha täitmisele ei pea kohaldama avaliku teenistuse seaduse § 16–20.

(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab ametist valitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.

(3) Osavalla või linnaosa vanemat ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastada enne kuue kuu möödumist vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koos töötamise algusest.

(4) Osavalla või linnaosa vanema teenistussuhte viimane päev käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastamisel on ametist vabastamise teates märgitud päev.

§ 57². Piirkonna esinduskogu

(1) Valla või linna territooriumil võib moodustada piirkonna esinduskogu, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, piirkonda moodustavate asustusüksuste elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.

(2) Piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel piirkonna esinduskogu statuudis sätestatud korras.

(3) Volikogu kehtestab piirkonna esinduskogu statuudi, milles sätestatakse:

1) asustusüksused, mille elanikest moodustatakse piirkonna esinduskogu;

2) esinduskogu moodustamise kord ja töökord;

3) volituste periood;

4) esinduskogu õigused ja pädevus.

(4) Statuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse asustusüksuste vanemad ja huvigruppide esindajad.

(5) Piirkonna esinduskogul on käesolevas seaduses sätestatud osavalla- ja linnaosakogu pädevus, kui seaduses või esinduskogu statuudis ei sätestata teisiti.

§ 58. Asustusüksuse vanem

(1) Linna kui asustusüksuse, alevi, aleviku või küla koosolekul võib valida linna-, alevi-, aleviku- või külavanema.

(2) Linna-, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda volikogu istungil sõnaõigusega.

(3) Volikogu võib vastu võtta linna-, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse nende valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna-, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(4) Valitsuse ülesannete täitmine linna-, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

9. peatükk

§

§

10. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ

§ 62. Koostöövormid

(1) Omavalitsusüksused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud alustel ja korras:

1) tegutseda ühiselt;

2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;

3) moodustada omavalitsusüksuste liite, maakondlikke koostööorganisatsioone ja muid ühendusi.

(1) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku elu küsimuse korraldamise ülesande võib halduslepinguga anda teise omavalitsusüksuse täita, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võivad omavalitsusüksused ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada moodustada ühisameti või -asutuse.

§ 62¹. Omavalitsusüksuste ühisametid ja -asutused

(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel ülesannete koostöös täitmiseks ühisameteid valla või linna ühise ametiasutusena ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühise hallatava asutusena.

(2) Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Ühisameti haldusakti käsitatakse selle omavalitsusüksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle valla või linna õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.

(3) Ühisameti ametnikud ja töötajad on selle omavalitsusüksuse ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, mille koosseisus on ühisamet moodustatud.

(4) Ühisasutuse töötajad on selle omavalitsusüksuse hallatava asutuse struktuuris ja koosseisus, mille koosseisus on ühisasutus moodustatud.

(5) Ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle omavalitsusüksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ülesannet täitma ühisameti või -asutuse.

(6) Ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle omavalitsusüksuse koosseisus, kus see on moodustatud.

§ 62². Ühisameti ja -asutuse moodustamine ning nende tegevuse alused

(1) Ühisameti või -asutuse moodustamine otsustatakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste volikogude volitusel valitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.

(2) Ühisameti ja -asutuse moodustamise halduslepingus määratakse kindlaks:

1) ühisameti või -asutuse tegevuses osalevad omavalitsusüksused (edaspidi lepingupooled);

2) omavalitsusüksus, mille koosseisus ühisamet või -asutus moodustatakse;

3) ülesanded, mida ühisamet või -asutus volitatakse täitma;

4) halduslepingu sõlmimise ja muutmise kord;

5) lepingupoolte õigused ja kohustused ühisameti või -asutuse juhtimisel, rahastamisel ning järelevalve korraldamisel;

6) uute lepingupoolte ühisasutusse või -ametisse vastuvõtmise ning liikmesuse lõppemise tingimused ja kord;

7) ühisameti või -asutuse tegevuse lõpetamise alused;

8) seadustest tulenevad haldusülesande täitmise korraldamiseks olulised või lepingupoolte hinnangul muud vajalikud tingimused.

(3) Kõik ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksuste volikogud kinnitavad ühisameti või -asutuse põhimääruse, milles sätestatakse ühisameti või -asutuse:

1) nimetus, asukoht, tegevusvaldkond, õiguslik seisund ja teeninduspiirkond ning määratakse pitsat ja asjaomaste omavalitsusüksuste sümbolite kasutamise kord;

2) põhitegevus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded;

3) ühisameti haldusaktide andmise kord;

4) ametnike ja töötajate õigused ning kohustused;

5) nõukogu moodustamise ja nõukogu esimehe valimise kord ning nõukogu õigused, kohustused ja töökord;

6) juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning juhi õigused ja kohustused;

7) struktuur ning vajaduse korral struktuuriüksuste õigused ja kohustused;

8) finantseerimine ning eelarve koostamise ja kinnitamise kord;

9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja ülesannete täitmise järelevalve kord;

10) ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kord, sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg, kui haldusleping ja ühisameti või -asutuse tegevuses osalemine lõpetatakse ühepoolselt.

(4) Teenistuslikku järelevalvet ühisameti ja -asutuse tegevuse üle korraldab käesoleva seaduse §-s 66¹ sätestatud korras ning sisekontrollisüsteemi rakendab §-s 48¹ sätestatud korras selle omavalitsusüksuse valitsus, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud.

(5) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpetatakse alates eelarveaasta algusest. Liikmesuse lõpetamise soovist tuleb teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt lepingu lõpetamisele eelneva aasta 1. aprilliks, kui halduslepingus pole ette nähtud pikemat halduslepingu ülesütlemise tähtaega.

(6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses osaleva sellise omavalitsusüksuse puhul, kes on lepingut oluliselt rikkunud ega ole rikkumist halduslepingus määratud mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ega ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Sellisel juhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu.

(7) Ühisametis töötavale ametnikule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust ning valla- ja linnaametnikule esitatavaid nõudeid.

(8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise maht lepitakse igal aastal eraldi kokku ja kinnitatakse halduslepingu lisas.

§ 62³. Ühisameti ja -asutuse juhtimine

(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste omavalitsusüksuste volikogude esindajatest ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Valitsused nimetavad nõukogu liikmed ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle omavalitsusüksuse volikogu, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksustega.

(3) Nõukogu pädevuses ühisametit või -asutust juhtides on:

1) eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;

2) eelarve täitmise aruande kinnitamine;

3) halduslepinguga ülesannet täitma volitanud omavalitsusüksuse volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.

(4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele omavalitsusüksustele ühisameti või -asutuse:

1) moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse kehtestamiseks, struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks;

2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;

3) osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;

4) osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;

5) tegevuses osalevate omavalitsusüksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;

6) tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.

(5) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele nõukogu esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu koosseisust. Nõukogu koosolek protokollitakse.

(6) Nõukogul on õigus saada ühisametilt või -asutuselt ning selle tegevuses osalevatelt omavalitsusüksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.

(7) Nõukogu muud õigused ja kohustused ning täpne töökord sätestatakse ühisameti või -asutuse põhimääruses.

§ 62⁴. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või volikogu määratud esindaja.

(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse enne läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla või linna eelarvest või kui võetakse muid varalisi kohustusi.

10¹. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE LIIDUD

§ 63. Omavalitsusüksuste liit

(1) Omavalitsusüksuste liit (edaspidi liit) on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus.

(2) Liit tegutseb mittetulundusühingu vormis ja selle liikmeteks saavad olla omavalitsusüksused. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 63¹. Maakonna omavalitsusüksuste liit

(1) Maakonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi maakondlik liit) võivad ühiselt asutada üle poole maakonna omavalitsusüksustest.

(2) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu.

(3) Maakondliku liidu eesmärk on maakonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada maakonna kultuuritraditsioone, esindada maakonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve, samuti edendada maakonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(4) Maakondliku liidu nimi peab viitama maakonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.

§ 63². Piirkondlik omavalitsusüksuste liit

(1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik liit). Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna kuuluma üle poole omavalitsusüksustest.

(2) Piirkondliku liidu eesmärk on piirkonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada piirkonna kultuuritraditsioone, esindada piirkonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve, samuti edendada piirkonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(3) Piirkondliku liidu nimi peab viitama piirkonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.

(4) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku ja ühte piirkondlikku liitu.

§ 63³. Üleriigiline omavalitsusüksuste liit

(1) Üle poole Eesti omavalitsusüksustest võivad ühiselt moodustada üleriigilise omavalitsusüksuste liidu (edaspidi üleriigiline liit).

(2) Üleriigilise liidu eesmärk on omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa valdade ja linnade üldisele arengule, esindada oma liikmeid ja kaitsta nende ühiseid huve, samuti edendada liikmete koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

§ 63⁴. Nõuded liidu põhikirjale

(1) Liidu põhikiri peab vastama mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Liidu põhikirjas tuleb lisaks märkida:

1) liidu ülesanded;

2) liidu organid;

3) üldkoosolekul ja teistes organites liikmete esindatuse määramise alused ja kord;

4) liikmemaksude kehtestamise põhimõtted ja liidu liikmete osalus liidu vara soetamisel ja kasutamisel ning liidu ülesannete täitmisel;

5) liidu tegevuse tulemus- ja finantskontroll ning avastatud puudustele reageerimise võimalused ja kord.

§ 63⁵. Nõuded liidu liikmesusele

(1) Liidu liikmed on omavalitsusüksused.

(2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites tuleb liikmete esindatuse määramisel või muudel juhtudel arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste elanike arvu proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse omavalitsusüksuse elanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1. juuni seisuga.

(3) Liit ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava omavalitsusüksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks.

(4) Kui liidu liikmete arv väheneb alla käesoleva seaduse § 63¹ lõikes 1 või § 63² lõikes 1 sätestatu ja liikmete arvu ei suudeta kuue kuu jooksul selle vähenemisest arvates ettenähtuni suurendada, siis liidu tegevus lõpetatakse.

(5) Omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel läheb liidu liikme staatus üle uuele moodustunud omavalitsusüksusele, kui kõik endised ühinenud või liitunud omavalitsusüksused olid liidu liikmed.

(6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse määramise teisi proportsionaalseid aluseid.

(7) Kui kõik ühinenud või liitunud omavalitsusüksused ei olnud enne haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist sama liidu liikmed, lõpeb nende liikmestaatus omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel.

(8) Liidu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele lisatakse liidu liikmete nimekiri. Liikme liitu vastuvõtmise, liidust väljaastumise, väljaarvamise või liikmestaatuse ülemineku korral esitab liit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale viivitamata sellekohase teate.

§ 63⁶. Liidu üldkoosolek

(1) Mittetulundusühingu kõrgeim organ on selle liikmete üldkoosolek.

(2) Liidu üldkoosolekul võivad oma esindaja kaudu osaleda kõik liidu liikmeks olevad omavalitsusüksused. Liidu põhikirjas ettenähtud juhtudel võib liikmel olla mitu esindajat.

(3) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.

(4) Liidu liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule omavalitsusüksuse volikogu volituste tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Omavalitsusüksuse esindaja ja tema asendaja nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.

(5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu liidu üldkoosolekul osalevate esindajate poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud, kui ükski esindaja ei ole selle vastu.

(6) Mittetulundusühingute seaduses nimetatud liikmete häälteenamust käsitatakse liidu puhul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud poolthäälteenamusena.

§ 63⁷. Liidu ülesanded ja nende täitmise rahastamine

(1) Liit esindab liitu kuuluvaid omavalitsusüksusi kui tervikut ja kaitseb oma liikmete ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Maakondlik liit võib teise liidu, teiste liitude või käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 2 nimetatud koostööorganiga moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused otsustatakse vastavalt oma põhikirjale.

(3) Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse.

(4) Liit võib omavalitsusüksusega kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid ka ilma seaduses sisalduva sellekohase volituseta, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan. Omavalitsusüksusega vastava halduslepingu sõlmimiseks peab andma nõusoleku liidu üldkoosolek.

(5) Avaliku võimu volituse rakendamisega seotud riikliku või kohaliku omavalitsuse ülesande võib liidule täita anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral. Sätet ei kohaldata valla või linna eelarves ettenähtud vara ja vahendite kasutamise üle otsustamisele, kui volikogu on delegeerinud otsustamise liidule.

(6) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib liidule täita anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.

(7) Seadusega liidule täita antud kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.

(8) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande võib liidule täita anda liidu, omavalitsusüksuse ja valitsusasutuse kokkuleppel halduslepinguga seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral.

(9) Liit täidab valitsusasutusega kokkuleppe alusel riiklikke ülesandeid vaid juhul, kui ükski liitu kuuluv omavalitsusüksus ei ole selle vastu.

(10) Seadusega või seaduse alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(11) Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:

1) liikmemaksudest;

2) toetustest, omavalitsusüksuse eraldistest ja annetustest;

3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;

4) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.

(12) Liit esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.

§ 64. Lepingud riigiorganitega

11. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE

§ 65. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega

(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida neile seadusega täita antud avaliku võimu volitustega ülesandeid ja pädevust riigi valitsusasutustele, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Volikogul ja omavalitsusüksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

(4) Omavalitsusüksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.

(5) Üleriigilise liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga leppida riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku:

1) omavalitsusüksuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;

2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;

3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.

§ 65¹. Riiklik järelevalve volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle

(1) Omavalitsusüksus teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 36¹ ja 36² sätestatud eeskirjade ning punktis 36⁷ sätestatud nõuete ja korra täitmise üle.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras iga kord rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.

(3) Omavalitsusüksus võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Omavalitsusüksus võib vahetu ohu tõrjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Lemmikloomade pidamise eeskirjade täitmise üle järelevalve tegemise puhul korrakaitseseaduse §-des 52 ja 53 sätestatut ei kohaldata, arvestades käesoleva seaduse §-s 65² sätestatud erisusi.

§ 65². Lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 36² sätestatud eeskirja nõuete olulise või korduva rikkumise korral, eeskätt juhul, kui rikkumisega kaasneb vahetu oht isiku elule või tervisele, on omavalitsusüksusel õigus võtta täitmiseks üle need lemmikloomapidaja kohustused, mis on seotud lemmiklooma nõuetekohase pidamisega, ning võtta lemmikloom tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta.

(2) Omavalitsusüksus kohaldab lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks ülevõtmise korral loomakaitseseaduse § 64 lõigetes 4–7, §-des 64² ja 64⁸ ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud aluseid ja korda, rakendades asendustäitmist ning arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 65³. Valla ja linna veebilehe pidamisega seotud teenuse osutamine

(1) Omavalitsusüksus võib halduslepinguga volitada asjakohase valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja hooldusteenuse osutamise ülesannet täitma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ja haldamise teenuste osutamise eest vastutava riigiasutuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutus, kellega omavalitsusüksus on sõlminud halduslepingu, peab osutama omavalitsusüksusele valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja hooldusteenust. Riigiasutus võib võtta teenuse osutamise eest tasu.

§ 66. Omavalitsusüksuse tegevuse järelevalve ja kontroll

(1) Justiits- ja Digiministeerium teeb järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle Vabariigi Valitsuse seadusega sätestatud korras.

(2) Riigikontroll kontrollib omavalitsusüksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(3) Õiguskantsler teeb järelevalvet valla ja linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja õiguskantsleri seadusele.

§ 66¹. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse tehtav kontroll valla ja linna ametiasutuste, nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle.

(2) Teenistusliku järelevalve käigus on valitsusel õigus:

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema põhjendatud.

(4) Valla ja linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andjalt või toimingu sooritajalt selgituste saamiseks.

(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisiku ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti ja toimingu, kui akt või toiming:

1) ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega;

2) ilmselgelt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või

3) põhjustab valla või linna vara ja eelarveliste vahendite ebaotstarbeka kasutamise.

(8) Ebaotstarbekuse põhjendusega ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

(9) Käesoleva seaduse alusel ei tehta teenistuslikku järelevalvet nende ametiisikute aktide ja toimingute üle, kes täidavad valitsusasutuste järelevalveülesandeid.

11¹. peatükk VASTUTUS

§ 66². Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 66³. Lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel kehtestatud lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 66⁴. Menetlus

(2) Käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:

1) valla- või linnavalitsus;

2) Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 66² sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

§ 66⁵. Trahvide laekumine

(1) Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud valla või linna eelarvesse.

12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE

§ 67. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevast jõustuvad §-d 1–5, 7, 10, 12–15, 23–26, 31, 33–37, 40–42, 50, 51, 56–58, 62–64 ja 66. Seaduse § 55 2. lõige jõustub alates 1997. aasta 1. jaanuarist. Teised seaduse paragrahvid jõustuvad käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on jäänud mõnes omavalitsusüksuses toimumata või valimistulemused välja kuulutamata, valitakse käesoleva seaduse § 59 1. lõikes nimetatud maakonna omavalitsusüksuse esindaja maakogusse volikogu eelmise koosseisu poolt.

§ 68. Alevite ja vabariiklike linnade staatus

(1) Käesoleva seaduse jõustumisega saavad alevid valla staatuse ja vabariiklikud linnad linna staatuse.

§ 69. Volikogude volituste lõppemine

(1) Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70. Maavanemate ja maavalitsuste volituste aeg

(1) Maavolikogude käesoleva koosseisu poolt ametisse kinnitatud maavanemate, abimaavanemate ja maavalitsuse nõunike volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70¹. Valla- ja linnasekretäri teenistuse jätkamine

(1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 2011. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud valla- või linnasekretäri puhul, kes jätkab 2011. aasta 1. jaanuaril teenistust sama kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretärina.

§ 70². Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamise erisus

§ 70³. Käesoleva seaduse 8. peatüki rakendamise erisus

(1) Osavaldade ja linnaosade puhul, mis on moodustatud käesoleva seaduse 8. peatüki alusel, ning osavaldades ja linnaosades nende elanike huvide esindamiseks loodud esinduskogude puhul, mis on moodustatud valla või linna põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juunit, võib 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise ajani kohaldada käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juunil kehtinud redaktsiooni.

§ 70⁴. Käesoleva seaduse § 6¹ lõike 3 ja § 37⁴ lõike 1 rakendamise erisus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud peavad käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 3 nimetatud koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande andmise otsustama hiljemalt 2018. aasta 1. veebruaril.

(1) Kui käesoleva seaduse § 6¹ lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgan ei täida enam sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile teada ning edastama ühiselt teatise koos omavalitsusüksuste volikogude vastavate otsustega jooksva aasta 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul täidab kalendriaasta lõpuni käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan.

(1) Kui valitsused ei ole koostööorgani muutmise otsusest jooksva aasta 1. augustiks teada andnud, siis täidab käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksused peavad käesoleva seaduse § 37⁴ lõikes 1 nimetatud maakonna arengustrateegia vastu võtma hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuaril.

(3) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia jõustumiseni kehtib varem maavanema korraldusega kehtestatud maakonna arengustrateegia.

§ 70⁵. Revisjonikomisjoni liikmena tegutsemise piirangu rakendamise erisus

(1) Käesoleva seaduse § 48 lõikeid 2² ja 2³ kohaldatakse alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70⁶. Arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmise erisused

(1) 2020. aastal peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat aastat 1. detsembri seisuga.

§ 70⁷. Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 1² rakendamise erisus

(1) Volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused.

§ 70⁸. Paragrahvi 55 lõike 2 rakendamine

(1) Valla- või linnasekretär, kes nimetatakse ametisse pärast 2028. aasta 1. jaanuari, peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele.

(2) Valla- või linnasekretär, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, kuid kes ei vasta käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele, ja kes on nimetatud valla- või linnasekretäri ametikohale enne 2028. aasta 1. jaanuari, võib samas omavalitsusüksuses sellel ametikohal teenistust jätkata.

§ 71. Omavalitsusüksuste põhimäärused

(1) Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada või viia kooskõlla käesoleva seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

§ 72. Omavalitsusüksuste liitude põhikirjad

§ 72¹. Omavalitsusüksuste liidu ümberregistreerimine

§ 72². Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine

(1) Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimisel ning komisjonide koosseisude kujundamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1¹–1³ sätestatud nõudeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 72³. Riigikogu liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse

(1) Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 72⁴. Euroopa Parlamendi liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse

(1) Euroopa Parlamendi liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 73. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 74. Vastuolude lahendamine

(1) Vastuolu korral käesoleva seaduse §-s 67 loetletud sätete ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ning teiste seaduste ja õigusaktide sätete vahel loetakse kehtivateks käesoleva seaduse sätted.

§ 75. Õigusaktide kooskõlla viimine