Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus määrab kohaliku omavalitsuse pädevuse, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) suhted omavahel ja riigiorganitega.

(1) Kohaliku omavalitsuse korralduse erisused püsiasustusega väikesaartel on sätestatud püsiasustusega väikesaarte seaduses.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja eesmärk

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus:

1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja haldusterritoriaalsel korraldusel;

2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

(3) Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aidata kaasa oma valla- või linnaelanikele kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, tagada oma valla- või linnaelanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet nii riigiga tehtavas kui ka omavalitsusüksuste omavahelises koostöös.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

(1) Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (edaspidi kohalik valitsemine);

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avatus ja avalikkus;

7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4. Omavalitsusorganid

(1) Omavalitsusorganid on:

1) valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2) valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu moodustatav täitevorgan.

§ 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja koormisi

(1) Vallal ja linnal on iseseisev eelarve.

(1) Valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja koormisi.

§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

(1) Omavalitsusüksuse ülesanded kohaliku elu küsimusi lahendades on korraldada vallas või linnas ka sotsiaalhoolekannet, haridust, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksusele pandud ülesannete üldine sisu ja täitmise pädevus kehtestatakse seadustes ning seaduste alusel antud õigusaktides. Kui seaduses ei ole nimetatud, mis on omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesande üldine sisu ja täitmise pädevus, määrab omavalitsusüksus selle ise.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.

(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide täitmisele otsustab ning korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis:

1) on talle pandud teiste seadustega;

2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada ning mille ta otsustab kohalikest huvidest ja vajadustest lähtudes ise täita võtta.

(3) Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid. Omavalitsusüksusele seadusega antud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra. Põhjendatud juhul, kui see tuleneb näiteks kohaliku elu küsimuse ühetaolise lahendamise kaalutlusest, võib seadusega ette näha ülesande täpsema sisu ja täitmise korra.

(4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke ülesandeid:

1) mis on talle pandud seadusega;

2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

(4) Omavalitsusüksuse täidetavad riiklikud ülesanded on üldjuhul sellised, mille sisu ja täitmise kord tuleneb seadusest, nii et omavalitsusüksusel ei ole õigust otsustada nende ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra üle, mida ta kohustub täitma ka teiste omavalitsusüksuste elanike huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid.

(5) Omavalitsusüksusele seadusega riikliku ülesande täita andmise korral märgitakse seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega. Omavalitsusüksusele pandud riiklike ülesannetega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 6¹. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded, nende täitmise pädevus ja rahastamine

(1) Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna, sealhulgas selle ettevõtluskeskkonna arengut ja suunata asjakohaste strateegiate elluviimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanne antakse kõigi maakonna omavalitsusüksuste otsusega täita omavalitsusüksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste ühisametile või -asutusele või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele (edaspidi koostööorgan). Nimetatud mittetulundusühingule või sihtasutusele ülesande täitmiseks volitamise korral halduskoostöö seadust ei kohaldata.

(3) Kui maakonna omavalitsusüksus ei ole otsustanud, millise koostööorgani kaudu maakonna arengut kavandada ja suunata, täidab ülesannet koostööorgan, kelle kaudu on ülesande täitmist soovinud vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste omavalitsusüksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev omavalitsusüksus.

(3) Regionaalarengu valdkonna eest vastutav minister võib volitada riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 13 lõiget 1.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesande täitmiseks toetuse eraldamise korra kehtestab

määrusega.

(6) Käesoleva seaduse alusel moodustatud valla või linna ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud omavalitsusüksuste poolt.

§ 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

(3) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.

(4) Volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra volikogu ja valitsuse õigusaktide ning eelnõude seletuskirjade normitehniliste nõuete rakendamiseks.

(4) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama valitsuse õigusaktidele ning eelnõude seletuskirjadele esitatavate normitehniliste nõuete kohaldamise ja eelnõude menetlemise täpsema korra.

(5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.

(6) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva või kui ei kohaldu haldusmenetluse seaduse §-s 93 sätestatud muud erandid.

(7) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad nende teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

(8) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.

(9) Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad. Andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.

(10) Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib volikogu istungite protokollid tõlkida ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelde.

§ 8. Valla ja linna põhimäärus

(1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse:

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;

2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;

3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla või linna ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord;

5) valla või linna esindamise kord;

6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise täpsem kord.

(2) Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.

§ 9. Arengukava

§ 10. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna

(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, käesoleva seaduse, teiste seaduste, oma põhimääruse ja muude õigusaktide alusel.

(2) Omavalitsusüksust esindavad seaduste ja valla või linna põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või linnapea või nende volitatud esindajad.

§ 11. Maakogu

§ 12. Omavalitsusüksuste õigus moodustada liite, ühisameteid ja ühisasutusi

§ 13. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

§ 14. Omavalitsusüksuse sümbolite kasutamine

(1) Omavalitsusüksusel võivad olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud sümbolid, mille kasutamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

(2) Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile.

(3) Omavalitsusüksuse lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.

(4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise korrale.

(5) Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid.

§ 15. Omavalitsusüksuse õiguste kaitse

(1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata.

(3) Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

2. peatükk VOLIKOGU

§ 16. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

(4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 17. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesandeid täites tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu, sealhulgas volikogu moodustatud komisjonide ja muude töövormide tööst osavõtu eest tasu.

(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht võivad volikogu otsusel olla palgalised. Volikogu palgalisele esimehele ja aseesimehele võib maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või muud tasu ning nende suhtes rakendada selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud. Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmise eest töötasu.

(4) Volikogu palgalise esimehe ja aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkust reguleerivaid õigusnorme.

(4) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta asjakohase päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge lisatakse istungi protokolli. Käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud otsustusteks vajalik häälte arv on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele.

(6) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või kes on kinnitatud valitsuse liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest või liikmeks kinnitamisest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega vastuvõtmise otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.

§ 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;

1¹) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud omavalitsusüksuse volikogu liikmete volituste algamisega;

2) tagasiastumisega;

3) isiku elukoha muutumisega, kui isiku õigusliku tähendusega elukoha aadress rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 1 või 2 tähenduses ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;

4) Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse kaotamisega;

5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks või prokuröriks;

8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu;

9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

10) surmaga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja punktides 3–5, 8 ja 9 sätestatud juhul teeb viivitamata selle informatsiooni kirjalikult teatavaks valla- või linnasekretärile.

(3) Valla- või linnasekretär teavitab kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates valla või linna valimiskomisjoni.

§ 19. Volikogu liikme volituste peatumine

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Volikogu liikme volitused peatatakse:

1) kui ta on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud osavalla või linnaosa vanemaks;

1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks;

1²) kui ta on nimetatud sama valla või linna ametiasutuse ametnikuks või kui ta töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;

2) kui tema suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;

5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu valitud vallavanema, linnapea, kinnitatud valitsuse liikme ja ametisse nimetatud osavalla või linnaosa vanema kohta, kes jätkavad oma tegevust, kuni volikogu kinnitab ametisse uue valitsuse.

(3) Kui volikogu liige on osutunud valituks või nimetatuks volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul, peab ta kolme tööpäeva jooksul volituste ühitamatuse aluse ilmnemisest arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis. Kui isik soovib jätkata töötamist volikogu liikme volitustega ühitamatus ametis või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kui volikogu liige valitakse või nimetatakse käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul volikogu liikme volitustega ühitamatusse ametisse, siis volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu. Valla- või linnasekretär saadab nimetatud asjaolu teatavaks saamisel asjakohase teate valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul.

(3) Volikogu liige, kelle volitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, võib esitada avalduse volituste peatumise tähtaja pikendamiseks igakordselt vähemalt kolme kuu võrra. Sel juhul tema volikogu liikme volitused vahepeal ei taastu.

(4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2:

1) punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu asjakohase õigusakti pärast selle vastuvõtmist;

2) punktis 2 sätestatud juhul asjakohase kohtumääruse pärast selle kättesaamist;

3) punktis 3 sätestatud juhul asjakohase avalduse;

4) punktides 1¹, 1², 4 ja 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamise korral asjakohase teate.

§ 20. Volikogu asendusliige

(1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega asendusliikmete nimekirja alusel.

(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti ilmnemise korral. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.

(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

(4) Valla või linna valimiskomisjon teeb käesoleva seaduse §-des 19 ja 20¹ nimetatud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata puudutatud isikutele ja volikogu esimehele või aseesimehele.

(5) Valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

(5) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülelinnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat.

(5) Valla või linna valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada volikogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult valimiskomisjoni, kas ta soovib volikogu töös osaleda.

(6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

(7) Kui asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud põhjustel, jääb ta asendusliikmete nimekirja.

(8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

(8) Kui Tallinnas ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülelinnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülelinnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.

(9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

(10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.

§ 20¹. Volikogu liikme volituste taastumine

(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

(2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülelinnalisest nimekirjast.

(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(4) Volikogu liikme volitused taastatakse ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumisest arvates.

§ 21. Asendusliikme volituste lõppemine

§ 22. Volikogu pädevus

(1) Volikogu pädevusse kuulub muu hulgas järgmiste küsimuste otsustamine:

1) valla või linna eelarve vastuvõtmine, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erandeid;

2) majandusaasta aruande kinnitamine;

3) kohalike maksude kehtestamine;

4) koormiste kehtestamine;

5) toetuste andmise ja teenuste osutamise põhimõtete ning teenuste kasutamise eest tasu võtmise aluste kehtestamine;

6) valla või linna vara valitsemise põhimõtete kehtestamine;

7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine;

8) pikaajaliste võlakohustuste võtmine, laenude andmine ja tagamine ning võlakohustuse tagamiseks kinnisasja koormamine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja asjakohaste põhimõtete kehtestamine;

9) valla või linna põhimääruse kehtestamine;

10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;

11) osavalla, linnaosa või muu piirkondliku esinduskogu moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse või statuudi kehtestamine;

12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras;

14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) vallavanema või linnapea valimine;

16) valitsuse liikmete arvu kinnitamine;

17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest;

18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele või aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;

19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) volikogu esimehele ja aseesimehele töötasu ning hüvitise määramine;

22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

24) valla või linna äriühingu ja sihtasutuse asutamine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;

25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

25¹) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

34) valla või linna ametiasutuse, ühisameti või -asutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kehtestamine;

35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

36) valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning palgajuhendi kehtestamine;

36¹) kaevetööde eeskirjade ning heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine, milles võidakse määrata koormised füüsilistele ja juriidilistele isikutele kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 36;

36²) lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine;

36⁷) avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine;

36⁸) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine jäätmeseaduse § 66¹ lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveo puhul;

36⁹) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ning selle tasumise korra kehtestamine, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole jäätmeseaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama;

37) muud seadusega volikogu pädevusse antud küsimused.

(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valitsusele, osavalla või linnaosa esinduskogule, muule piirkonna esinduskogule, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule juhul, kui see ei ole seadusega keelatud.

(2) Seadusega volikogu pädevusse antud ülesande täitmist ei saa volikogu volitada muule kohaliku omavalitsuse organile ega asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse andmine ei ole vajalik selliste küsimuste lahendamiseks, mis on oma olemuselt täitevvõimu täidetavad ülesanded ning mida saab täita valitsus või valla või linna ametiasutus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volituse määramata arvu juhtumite lahendamiseks annab volikogu määrusega. Kui tegemist on ühekordse küsimuse lahendamisega, võib selle lahendamiseks valitsusele volituse anda volikogu otsusega.

(3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris volikogu kehtestatud eelarve piires.

§ 22¹. Lemmikloomade pidamise eeskiri

(1) Volikogu võib käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel kehtestatud eeskirjas sätestada lemmiklooma pidamise nõuded asjaomase omavalitsusüksuse haldusterritooriumil heakorra ja korrakaitseseaduse tähenduses avaliku korra tagamiseks, et vältida omavalitsusüksuse territooriumil viibiva isiku elu ja tervise ohustamist ning vara kahjustamist.

(2) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas sätestada täpsemad nõuded lemmikloomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva sellise territooriumi piiramise kohta, millel ta lemmiklooma peab, et oleks välistatud lemmiklooma veterinaarseaduse § 37 lõike 1 kohane lahtipääsemine sellelt territooriumilt.

(3) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas täpsustada korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, määrates omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus ei võimaldata lemmikloomal viibida või ilma lõastamata, kandevahendita, suukorvita või vabalt viibida.

(4) Volikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjas määrata omavalitsusüksuse territooriumil avalikud kohad, kus võib võimaldada lemmikloomal vabalt viibida.

§ 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

§ 24. Õigusaktide täitmise kontroll

§ 25. Tööandja kohustus volikogu liikme ees

(1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, tema komisjonide ja muude tööorganite koosolekutest ning täita muid volikogu liikme ülesandeid.

§ 26. Volikogu liikme õigus saada teavet

(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet ning oma kirjalikule küsimusele vastus, mida ta vajab volikogu liikme ülesannete täitmiseks, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valla või linna ametiasutuselt kümne tööpäeva jooksul teabenõude või küsimuse esitamisest arvates. Erilise vajaduse korral, olenevalt küsimuse keerukusest või suurest mahust, võib vastamise tähtaega pikendada kuni 20 tööpäevani. Volikogu liiget teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.

(3) Volikogu liikme teabenõudele või kirjalikule küsimusele vastamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduses sätestatud teabenõudele vastamise norme ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust.

§ 26¹. Volikogu liikmele teatavaks saanud teabe avaldamise piirang

(1) Volikogu liige ei või oma ülesannete täitmise ja volituste peatumise ajal ning pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

3. peatükk VALITSUS

§ 27. Vallavanema ja linnapea valimine

(1) Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 28. Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus

(1) Vallavanemal ja linnapeal on alates ametikohale valituks osutumisest volitus moodustada valitsus.

(2) Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

(3) Seaduses ja valla või linna õigusaktides ettenähtud volitused saavad vallavanem ja linnapea alates valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

§ 29. Valitsuse volituste tähtaeg

(1) Valitsus saab oma volitused alates volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.

§ 30. Valitsuse pädevus

(1) Valitsus:

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on talle täita antud;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks;

4¹) kinnitab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi.

(3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib valitsus volitada valla või linna ametiasutust kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla või linna ametiasutuse hallatav asutus. Kui teenuste hinnad kehtestab volituse alusel valla või linna ametiasutus, on asjakohase õigusakti andmise õigus selle ametiasutuse juhil.

§ 31. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

3¹. peatükk ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

§ 31¹. Isikuandmete töötlemine küsitluste, kaasamise, analüüside ja uuringute vajadusteks

(1) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teenuste arendamise ja innovatsiooni edendamise eesmärgil teha rahulolu- ja tagasisideküsitlusi ning kaasata valla- ja linnaelanikke andmepõhise kohaliku poliitika kujundamisse, sealhulgas arengudokumentide ja õigusaktide koostamisse ning nende mõju hindamisse. Küsitluste korraldamiseks ja elanike kaasamise tarvis valimi moodustamiseks ning valimisse kuuluvate isikutega kontakteerumiseks on valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel õigus teha päringuid rahvastikuregistrisse isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha- ja kontaktandmete ning emakeele andmete saamiseks.

(2) Küsitlusele vastamine või kaasamisprojektis osalemine on isikule vabatahtlik. Küsitluse või kaasamise käigus saadud isikuandmeid töödeldakse isiku nõusoleku alusel.

(3) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teha poliitika kujundamiseks analüüse ja uuringuid. Kui analüüsi või uuringu tegemiseks on vaja saada teise vastutava või volitatud töötleja andmekogudest isikuandmeid, sealhulgas pseudonüümitud andmeid, siis hindab Andmekaitse Inspektsioon enne andmekogu vastutavale töötlejale taotluse esitamist avaliku huvi olemasolu, andmete töötlemise eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust. Andmekogust isikuandmete väljastamise otsustab andmekogu vastutav töötleja, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.

§ 31². Isikuandmete saamise õigus valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks

(1) Käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks on omavalitsusüksusel õigus saada rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukohaandmeid ning andmeid isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamise kohta. Isiku puhul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, on omavalitsusüksusel õigus saada ka andmeid isiku Eesti pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta. Omavalitsusüksusel on õigus saada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ nimetatud andmeid valla- ja linnaelaniku karistuse kandmise kohta kinnipidamiskohas.

3². peatükk VALLA JA LINNA ASUTUSED

§ 31³. Valla ja linna ametiasutused ning hallatavad asutused

(1) Volikogu võib moodustada vallas või linnas nende täitevvõimu ülesannete täitmiseks, mis ei vaja valitsuse kui kollegiaalse otsustusorgani volitusi, avalikku võimu teostavaid ametiasutusi avaliku teenistuse seaduse § 6 lõike 3 tähenduses. Omavalitsusüksused võivad koostöös moodustada ka ühisameteid käesoleva seaduse §-des 62¹–62³ sätestatud korras. Nimetatud ametiasutused ei ole juriidilised isikud.

(2) Valla või linna ametiasutus, sealhulgas valla- või linnavalitsus ametiasutusena, täidab oma struktuuriüksuste kaudu seadustes ja muudes õigusaktides antud volituste ning pädevuse piires ametiasutusele ja valitsusele pandud täitevvõimu korralduslikke ülesandeid, välja arvatud valitsuse määruste ja korralduste kehtestamine, ning teenindab volikogu, valitsust ja nende tööorganeid.

(3) Omavalitsusüksuses võib teenuste osutamiseks moodustada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja milles ei teostata avalikku võimu.

(4) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kehtestamine, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu kehtestatud korras.

(5) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(6) Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus esindavad valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut valla või linna põhimääruses või muus asjaomases õigusaktis sätestatud korras.

4. peatükk VALLA- JA LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKUS VALITSEMISES

§ 32. Kohaliku rahvaalgatuse õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel vähemalt 16-aastasel valla- või linnaelanikul on õigus esitada rahvaalgatusi kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks või muude kohaliku elu küsimuste lahendamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis algatus).

(1) Valla- või linnaelanikuks käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 32¹ tähenduses loetakse asjaomase omavalitsusüksuse territooriumil elav vähemalt 16-aastane isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress asub selles vallas või linnas ning keda ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kes ei kanna kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetuna karistust kinnipidamiskohas. Valla- või linnaelanikuks loetakse lisaks Eesti kodanikule ja Euroopa Liidu kodanikule välismaalane ehk isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes vastab eeltoodud nõuetele ning elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

(2) Algatus esitatakse valitsusele kirjalikult ja sellele lisatakse algatusele toetusallkirja andnud valla- või linnaelanike nimekiri koos isikukoodidega. Algatuses tuleb märkida, kes on algatuse esitajate esindaja. Algatuses esitatud ettepanekut tuleb põhjendada. Esitatud algatused avalikustatakse.

(2) Algatus võetakse arutusele ja sellega seotud edasistest tegevustest informeeritakse algatuse esitajate esindajat kolme kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle koos oma seisukohaga ühe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates volikogule lahendamiseks. Algatuse menetlemise kolmekuulist tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni kolme kuu võrra, teavitades uuest tähtajast ja menetluse pikendamise põhjustest algatuse esitajate esindajat.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavas algatuses taotletakse haldusüksuse piiride muutmist territooriumiosa üleandmisega ühe haldusüksuse koosseisust teise koosseisu, korraldab valitsus enne haldusüksuse piiride muutmise eelnõu volikogule arutamiseks esitamist Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal sama paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud juhul esitab valitsus haldusüksuse piiride muutmise eelnõu koos elanike arvamuse küsitluse tulemustega ja oma seisukohaga volikogule arutamiseks kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Volikogu võtab algatuse arutusele kahe kuu jooksul valitsuse poolt vastava eelnõu volikogule esitamisest arvates.

(3) Algatuses märgitud algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

(4) Algatuse tagasilükkamist peab algatusel märgitud algatuse esitajate esindajale põhjendama ja põhjendus tuleb kanda volikogu või valitsuse istungi protokolli.

§ 32¹. Kohalik rahvaküsitlus

(1) Volikogu võib otsustada korraldada omavalitsusüksuse pädevusse kuuluvas olulises kohaliku elu küsimuses selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal rahvaküsitluse. Rahvaküsitluse valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamiseks võib korraldada volikogu või elanike algatusel.

(2) Vähemalt kümnel protsendil valla- või linnaelanikest käesoleva seaduse § 32 lõike 1¹ tähenduses, kuid mitte vähem kui 20 elanikul on õigus esitada valitsusele olulises kohaliku elu küsimuses rahvaküsitluse korraldamiseks algatus.

(3) Rahvaküsitlust ei saa korraldada elanike algatusel valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti- või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega vastuolus olevate küsimuste üle.

(4) Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 8 sätestatud tingimustega hindab valitsus. Kui rahvaküsitluse korraldamise ettepanek ei vasta nimetatud tingimustele, esitatakse rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajale asjakohased põhjendused ja rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse.

(5) Käesoleva seaduse § 32 alusel kohaliku rahvaalgatusena esitatud ettepanekut rahvaküsitlusele pannes on volikogul õigus sõnastada elanike arvamuse väljaselgitamiseks täpne küsimus.

(6) Rahvaküsitlusele esitatava küsimuse keeleliselt või normitehniliselt omavalitsusüksuse täpsustatud sõnastus tuleb kokku leppida rahvaküsitluse ettepaneku esitajate esindajaga.

(7) Rahvaküsitlus korraldatakse kuue kuu jooksul elanike algatusel rahvaküsitluse ettepaneku valitsusele esitamisest arvates.

(8) Rahvaküsitlusel saavad osaleda kõik rahvastikuregistri andmetel selle omavalitsusüksuse territooriumil või territooriumiosal elavad valla- või linnaelanikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 32 lõike 1¹ nõuetele.

(9) Valitsus teavitab rahvaküsitluse korraldamisest ja tutvustab rahvaküsitluse menetlemist avalikkusele valla või linna veebilehel ning vähemalt kohaliku levikuga ajalehes.

(10) Rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele nõuandva sisuga.

(11) Rahvaküsitluse tulemuse kinnitamisel tuleb märkida rahvaküsitluse korraldamise aeg ja koht, haldusüksuse vähemalt 16-aastaste elanike arv ja küsitluses osalenud elanike arv ning küsitluse tulemused.

(12) Rahvaküsitluse tegemise täpsema korra kehtestab volikogu määrusega.

(13) Rahvaküsitluse tulemuse alusel elanike soovitud muudatuste ja algatuste tegemine, kui see oli rahvaküsitlusel eelistatud lahendus, on vastavalt pädevusele volikogu või valitsuse otsustada. Valla või linna veebilehel tuleb kolme kuu jooksul rahvaküsitluse korraldamisest arvates teavitada, mida volikogu või valitsuse istungil rahvaküsitlusel eelistatud lahenduse elluviimise kohta on otsustatud.

(14) Kui volikogu või valitsus rahvaküsitlusel eelistatud lahendust ei toeta, siis kantakse vastav põhjendus volikogu või valitsuse selle istungi protokolli, mille käigus arutati rahvaküsitluse tulemuste elluviimist.

§ 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

5. peatükk VALLA JA LINNA VARA VALITSEMINE, MAJANDAMINE JA KOORMISED

§ 34. Valla ja linna vara valitsemine

(1) Valla ja linna vara on omavalitsusüksusele kuuluv vara.

(1) Omavalitsusüksus peab tagama valla ja linna vara eesmärgipärase, heaperemeheliku ja säästliku kasutamise.

(2) Valla või linna vara valitsemise alused ja korra kehtestab volikogu määrusega, milles võib volitada vara valitsemise täpsemaid tingimusi ja menetlusnõudeid kehtestama valitsuse.

(3) Omavalitsusüksus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui see ei ole enam vajalik või on muutunud omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks kõlbmatuks.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 1¹.

(4) Omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

§ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

(1) Omavalitsusüksuse eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja korra kehtestab volikogu määrusega, arvestades käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

(2) Omavalitsusüksus võib olla osanik või aktsionär äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla tulundusühistu või mittetulundusühingu liige, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Asutamise ja osalemise otsuses peab olema märgitud asutamise või osalemise eesmärk ning kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida on vaja täita äriühingu, sihtasutuse, tulundusühistu või mittetulundusühingu kaudu. Omavalitsusüksus võib olla liige vaid tulundusühistus, kus ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.

(3) Kui sihtasutuse, osaühingu ja aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, otsustab selle asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning asutamise korral põhikirja kinnitamise volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutaja, osaniku või aktsionäri muid asutamisjärgseid õigusi teostab valitsus, kes nimetab ka nõukogu liikmed. Nõukogu puudumise korral nimetab juhatuse liikmed valitsus.

(3) Sihtasutuse, tulundusühistu või mittetulundusühingu, mille asutajaks on vald või linn, osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on vald või linn ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses valla või linna valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3) kellel on ärikeeld;

4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

6) kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ punktides 1–4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

(3) Kui valla või linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi ainuasutajaks, ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, võib volikogu kehtestada määrusega juhtorgani liikme valimise, juhtorgani liikmeks olemise ja tasustamise lisatingimused ja -korra.

(3) Volikogu võib volitada käesoleva paragrahvi lõikes 3³ sätestatud tingimusi ja korda kehtestama valitsuse.

(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb peale valla või linna ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena tulundusühistus või mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsus või valitsuse nimetatud isik.

(4) Kui sihtasutuse asutanud vald või linn ühineb ja omavalitsusüksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele, ei kohaldata sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 5 sätestatut ja sihtasutuse asutajaõigused lähevad üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele.

(4) Kui mittetulundusühingu liikmeks olev vald või linn ühineb ja omavalitsusüksuse õigusjärglus läheb üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele, ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 14 lõikes 2 sätestatut ja ühinemise korral läheb liikmeõigus üle moodustunud omavalitsusüksusele.

§ 36. Maksude ja koormiste kehtestamine

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla või linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(4) Koormise kehtestamisel määratakse koormise olemus, ulatus, koormise täitmise tingimused ja kord, koormise täitmise kontrollimise kord ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul koormise täitmiseks vajalike tööde maksumuse arvutamise alused ja kord volikogu määrusega.

(5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogult loa saamise korral määratakse koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikogu määrusega kehtestatud korras.

(6) Koormise täitmist kontrollib valitsus.

(7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

(9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

5¹. peatükk VALLA JA LINNA ARENGU KAVANDAMINE

§ 37. Arengu kavandamise põhimõtted

(1) Vallal ja linnal peavad olema arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering, mis on omavahel kooskõlas ning aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt:

1) majanduse, ettevõtluse, sotsiaalse ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle tervise arengu, hariduse-, kultuuri- ning noorte- ja vanemaealiste valdkonna pikaajalised suundumused ja vajadused;

2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade kaupa, välja arvatud juhul, kui tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs sisaldub täiendavas arengukavas;

3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;

4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevussuunad arengukava perioodi lõpuni.

(2) Omavalitsusüksuste ühinemise käigus kokku lepitud arengusuunad, sealhulgas muudatused teenuste osutamises, ning investeeringud esitatakse ka arengukavas ja eelarvestrateegias.

(3) Omavalitsusüksus võib koostada valla või linna arengukavaga kooskõlas oleva täiendava arengukava:

1) mõne valla või linna territooriumiosa kohta;

2) mitme valla või linna või nende territooriumiosade arendamiseks kokkuleppe alusel ühise arengukavana;

3) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas selle mitme valla või linna poolseks ühiseks arendamiseks.

(4) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel arvestatakse maakonna arengustrateegia suundumusi.

(5) Valla või linna arengukava ja täiendavate arengukavade koostamisel lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning arvestatakse muid riigi strateegilise ja ruumilise arengu suundumusi.

§ 37¹. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla või linna eelarve koostamisel, pikaajaliste kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringutoetuse taotlemisel.

(3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

§ 37². Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

(1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

(2) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 30. novembri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

(4) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.

(4) Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, esitatakse arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu seisukoha kujundamiseks ja ettepanekute esitamiseks osavalla või linnaosa esinduskogule (edaspidi osavalla- või linnaosakogu).

(5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse.

(6) Valitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla või linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

(6) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valla või linna veebilehel enne arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmist. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus põhjendatud juhul vajalikud muudatused.

(7) Volikogu võtab arengukava ja eelarvestrateegia vastu määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

(8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla või linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

§ 37³. Maakonna arengustrateegia

(1) Maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja suunatakse käesoleva seaduse § 6¹ lõike 1 järgi ühiselt maakonna arengut ning milles määratakse selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on aluseks omavalitsusüksuste ühiste ja kõiki maakonna omavalitsusüksusi mõjutavate investeeringute kavandamisele ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna arengustrateegia asemel võivad omavalitsusüksused kokkuleppe alusel koostada mitut maakonda hõlmava piirkondliku arengustrateegia.

(2) Maakonna arengustrateegias esitatakse ainult sellised arengusuunad ja tegevused, mis on seotud enam kui ühe omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga ja millel on selge puutumus teiste omavalitsusüksustega.

(3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja selles esitatakse vähemalt:

1) majanduse, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse, kultuurilise ning rahvastiku ja selle tervise arengu pikaajalised suundumused ning vajadused;

2) tegevusvaldkondade kaupa hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab iga valdkonna probleemide ja olemasolevate võimaluste analüüsi;

3) strateegilised eesmärgid, mis väljendavad taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav või hinnatav;

4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevuste kogumid arengustrateegia perioodi lõpuni;

5) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumiline paiknemine.

(4) Maakonna omavalitsusüksused võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arengustrateegiale lisaks koostada täiendava arengustrateegia mõne tegevusvaldkonna arendamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud täiendav ja piirkondlik arengustrateegia ning maakonna arengustrateegia (edaspidi koos ka maakonna arengustrateegia) peavad olema kooskõlas.

(6) Maakonna arengustrateegia peab arvestama maakonnaplaneeringut. Maakonna arengustrateegia on üldplaneeringu koostamise alus.

(7) Maakonna arengustrateegia elluviimiseks, sealhulgas strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumilise paiknemise asukohavalikuks, võib koostada mitme valla või linna territooriumi hõlmava üldplaneeringu planeerimisseaduses sätestatud korras.

(8) Kui omavalitsusüksused on kokku leppinud sellise piirkondliku arengustrateegia koostamises, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 10 sätestatud nõuetele, ei pea asjaomased omavalitsusüksused koostama eraldi maakonna arengustrateegiat.

(9) Kui maakonnas on ainult üks omavalitsusüksus, võib jätta maakonna arengustrateegia koostamata, kui omavalitsusüksuse arengukava vastab käesolevas paragrahvis maakonna arengustrateegiale esitatud nõuetele.

(10) Maakonna arengustrateegiat koostades arvestatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat ja valdkonna arengukavasid ning kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse neis seatud eesmärkide saavutamisse ja arenguvajadustega tegelemisse.

(11) Riigieelarvest omavalitsusüksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel, riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse muutmisel maakonnas võetakse arvesse maakondlikus arengustrateegias kavandatud arengueesmärke ja kajastatud tegevuskogumeid.

§ 37⁴. Maakonna arengustrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine

(1) Maakonna arengustrateegia kiidetakse heaks hiljemalt 31. märtsil ja see hõlmab vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengustrateegia vaadatakse üle ja seda uuendatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul.

(2) Maakonna arengustrateegial peab olema tegevuskava või valdkondlikud tegevuskavad, mis ei pea hõlmama kogu arengustrateegia kehtivuse perioodi. Maakonna arengustrateegia tegevuskava peab olema kooskõlas maakonna omavalitsusüksuste eelarvestrateegiatega.

(3) Maakonna arengustrateegia eelnõu koostab omavalitsusüksuste määratud käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 2 nimetatud koostööorgan ja eelnõu esitatakse heakskiitmiseks asjaomastele volikogudele.

(4) Valitsus korraldab või volitab koostööorganit korraldama avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise maakonna arengustrateegia eelnõu koostamisse.

(5) Valitsus avalikustab maakonna arengustrateegia eelnõu valla või linna veebilehel ja koostööorgan koostööorgani veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

(5) Maakonna arengustrateegia eelnõu avalikustamise ja avalike arutelude käigus esitatud kirjalikud ettepanekud avaldatakse valdade või linnade veebilehtedel või lisatakse sinna koostööorgani veebilehe link, mille kaudu on teave enne arengustrateegia vastuvõtmist kättesaadav. Arutelu tulemuste alusel tehakse eelnõus põhjendatud juhul vajalikud muudatused.

(6) Maakonna arengustrateegia loetakse vastuvõetuks ja see jõustub, kui vähemalt kaks kolmandikku maakonna selliste omavalitsusüksuste volikogudest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev omavalitsusüksus, on selle määrusega heaks kiitnud hiljemalt 15. jaanuaril. Maakonnakeskuseks loetakse omavalitsusüksust, mis on maakonnaplaneeringus maakonnakeskusena nimetatud.

(6) Omavalitsusüksused võivad kokku leppida, et maakonna arengustrateegia tegevuskava kinnitab käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 2 nimetatud koostööorgan.

(7) Maakonna arengustrateegia koostanud ja menetlenud koostööorgani ja volikogu komisjonide koosolekute ning volikogu istungite protokollid ja teave maakonna arengustrateegia menetlemise kohta avaldatakse valdade või linnade veebilehtedel seitsme tööpäeva jooksul arengustrateegia vastuvõtmisest arvates.

(8) Maakonna arengustrateegia koostamise, menetlemise ja vastuvõtmise täpsema korra ning vastuvõtmise tingimused võib kehtestada

määrusega.

§ 38. Valla ja linna eelarve

§ 39. Valla ja linna eelarve koostamine ja jõustumine

§ 39¹. Eelarve täitmise aruande kinnitamine

6. peatükk TÖÖKORRALDUS

§ 40. Töövormid

(1) Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

(2) Istungeid ja koosolekuid võib pidada ka elektroonilisi vahendeid kasutades, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 33¹ sätestatud nõudeid.

(3) Volikogu ja valitsus võivad oma õigusaktides ette näha ka muid töövorme.

§ 41. Keelekasutus kohalikes omavalitsustes

(1) Asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

(2) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

(3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul keeleseaduse § 11 alusel antud luba kasutada selle kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt kehtib kuni kõnealuse volikogu volituste lõppemiseni.

(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada volikogu ja valitsuse istungi töö osaliselt või täielikult ka sellesse keelde tõlkida.

§ 42. Volikogu esimees

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu seaduse, valla või linna põhimääruse või muude õigusaktidega või volikogu antud pädevuse kohaselt;

3) kirjutab alla volikogu vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;

3¹) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal.

§ 43. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees, aseesimees või aseesimehe puudumise korral volikogu vanim liige volikogu kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuet teha istungi kutse vähemalt neli päeva enne istungit volikogu liikmetele teatavaks ja saata koos kutsega istungi materjalid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui volikogu esimees ei osutunud esimesel istungil valituks.

(2) Käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel kutsub valla või linna valimiskomisjoni esimees volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. Kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(3) Volikogu kokkukutsumise korral tehakse volikogu istungi kutse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märgitakse istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetatakse arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(4) Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende esitatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või aseesimees, arvestades volikogu töökorras sätestatut. Volikogu istung peab toimuma ühe kuu jooksul ettepaneku esitamise päevast arvates. Kui volikogu esimees või aseesimees volikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, kutsub istungi viivitamata kokku vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 44. Küsimuste arutelu volikogus

(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või aseesimehe puudumise korral juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu.

(2) Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu esimees kuulutab istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu esimees võib põhjendatud juhul piirata volikogu istungile kutsumata isikute viibimist istungi toimumise kohas.

(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu töökorraga nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, valla- või linnasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud.

§ 45. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu otsustab käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

(4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 4, 6, 7, 8, 9, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(6) Omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.

§ 46. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

(1) Umbusaldus algatatakse volikogu istungil kirjaliku umbusaldusavalduse esitamisega enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega, milles esitab umbusaldusavalduses nimetatud umbusaldamise põhjused, ja annab umbusaldusavalduse üle istungi juhatajale.

(2) Umbusalduse avaldamise küsimus võetakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(2) Volikogu istungi kutse saadetakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides ka isikutele, kelle suhtes on algatatud umbusalduse avaldamine.

(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevani. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad käesolevas seaduses sätestatud korras kuni uue valitsuse ametisse kinnitamise päevale järgneva päevani.

(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise nende kohustustest.

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vakantne valitsuse liikme koht täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu.

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni.

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 46¹. Tagasiastumine

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Valla- või linnasekretär teavitab tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata vallavanemat või linnapead või nende asendajaid ja volikogu esimeest või aseesimeest.

(2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

§ 47. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel, arvestades erakondade ja valimisliitude varem esitatud ettepanekuid. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(1) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

(1) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.

(1) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

(1) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(1) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(1) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad tema volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemisega samal ajal. Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel seoses tema umbusaldamise, tagasiastumise, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega valitakse uus komisjoni esimees ja aseesimees.

(2) Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse volikogu määruses.

(3) Komisjoni liikmed peavad komisjoni liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud teabe puhul järgima käesoleva seaduse §-s 26¹ sätestatud teabe mitteavaldamise piirangut.

§ 48. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõikeid 1¹–1⁶.

(2) Revisjonikomisjoni liige ei või täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.

(2) Kui revisjonikomisjoni liige ei esita kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud asjaolu tekkimisest arvates teisele lepingupoolele avaldust valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatusest või juhataja või tegevjuhi kohalt tagasiastumiseks või avaldust temaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või juhi asetäitja ülesannete täitmiseks sõlmitud töö- või muu võlaõigusliku lepingu ülesütlemiseks, loetakse ta revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastunuks. Avalduse esitamisest teavitab revisjonikomisjoni liige viivitamatult valla- või linnasekretäri.

(3) Revisjonikomisjonil on õigus:

1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste või omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata valla või linna eelarve täitmist.

(3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste kokkuhoidu;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogu õigusaktis sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(5) Valitsus esitab seisukoha revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta kümne tööpäeva jooksul nende dokumentide saamisest arvates. Revisjonikomisjon esitab need dokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste elluviimise kohta.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Revisjonikomisjoni küsimusele vastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõikeid 2 ja 3.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta.

(8) Revisjonikomisjoni aruanded avaldatakse valla või linna veebilehel.

§ 48¹. Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine

(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu omavalitsusüksuses.

(1) Sisekontrollisüsteem on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkust ja otstarbekust käsitlev terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:

1) õigusaktidest kinnipidamise ja nende täitmise kontrolli;

2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sellisest tingitud kahju eest;

3) asutuse tegevuse otstarbekuse oma ülesannete täitmisel;

4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

(2) Sisekontrollisüsteemi toimimise eest omavalitsusüksuses vastutab valitsus. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asjaomase valla või linna ametiasutuse või selle hallatava asutuse juht.

(3) Omavalitsusüksuses moodustatakse vajaduse korral siseaudiitori ametikoht, luuakse asjakohane struktuuriüksus, määratakse siseauditi eest vastutav isik või tellitakse siseaudiitori teenus väliselt teenusepakkujalt. Kui omavalitsusüksus moodustab siseaudiitori ametikoha või vastava struktuuriüksuse, siis võib volikogu vajaduse korral kehtestada määrusega siseauditeerimise üldise korra.

(4) Siseaudit on valla või linna ametiasutuse ja hallatava asutuse sisene sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis lisab väärtust asutuse tegevusele ning aitab kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele riskijuhtimis-, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe süsteemse hindamise ja täiustamise kaudu.

§ 48². Vallavanemale, linnapeale ja valitsuse liikmele esitatavad nõuded

(1) Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses.

(2) Vallavanemaks või linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.

§ 49. Valitsuse töö korraldamine

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust.

(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.

(4) Valitsuse liikmed koordineerivad ja juhivad vallavanema või linnapea antud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.

(4) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusega olla palgaline. Vallavanemale ja linnapeale ning valitsuse liikmele võib tema volituste kestel maksta vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust ning rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud ja otsustanud.

(4) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(4) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

(5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna õigusaktis sätestatud korras.

(6) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär.

(7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(9) Vallavanem või linnapea võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(10) Valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea.

(11) Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab valitsus.

(12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

§ 50. Vallavanem ja linnapea

(1) Vallavanem või linnapea:

1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks ja valitsuse liikmete kohta ning juhul, kui vallavanem või linnapea on ametiasutuse juht, ametiasutuse teenistuse korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse palgalise või täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;

6¹) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;

7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud asutuste juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, andes asutuste juhtide kohta käskkirju ja sõlmides nendega lepinguid, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna õigusaktiga pandud ülesandeid.

(2) Vallavanem või linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem või linnapea peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(3) Volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(4) Vallavanemat või linnapead asendaval valitsuse liikmel on vallavanema või linnapeaga samad õigused ja kohustused, välja arvatud õigus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmed ning teha ettepanek valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks.

§ 50¹. Valitsuse liikme tegevuspiirang

(1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2) Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 51. Istungi ja koosoleku protokoll

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija.

(3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.

(7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna õigusaktides sätestatud korras.

(8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

§ 52. Volikogu tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

1) ei ole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates;

1¹) pole kuue kuu jooksul haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates kehtestanud ühinemise tulemusena moodustunud valla või linna põhimäärust;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest või tagasi astumisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest või tagasi astumisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2.

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

§ 53. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed

6¹. peatükk KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK

§ 53¹. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik

(1) Omavalitsusüksus võib moodustada valitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teha oma pädevuse piires volikogu õigusaktide täitmise üle järelevalvet omavalitsusüksuse määratud tööpiirkonnas.

(2) Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 53². Korrakaitseüksuse moodustamine ja korrakaitseametniku ametikoha loomine ning nende ülesanded

(1) Korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab volikogu.

(2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse volikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel valitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis.

(3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus.

§ 53³. Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku koostöö

(1) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, Politsei- ja Piirivalveamet, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet osutab valitsusega sõlmitava lepingu alusel abi korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku väljaõppel ja täienduskoolitusel.

§ 53⁴. Munitsipaalpolitsei relvad

§ 53⁵. Korrakaitseametniku vormiriietus ja ametitunnused

(1) Korrakaitseametnik kannab vormiriietust, millel on omavalitsusüksuse sümbol ja korrakaitseametniku ametitunnused. Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda riigi ametiasutuse ametniku vormiriietusega.

(2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab

määrusega.

7. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED

§ 54. Omavalitsusteenistus

(1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus.

(2) Valla või linna ametiasutuse ametnikud ja töötajad peavad valdama eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.

§ 54¹. Volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikute hüvitised ja sotsiaalsed garantiid volituste lõppemise korral

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale ja linnapeale ning valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud sellel ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud sellel ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub:

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;

2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt samasse ametisse uueks tähtajaks.

(2) Enda algatusel ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse ka seniste volitustega ühitamatusse ametisse asumist.

(3) Vallavanemale ja linnapeale makstakse ametist vabastamise korral seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta asjaomase ametikoha kuu keskmise töötasu kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise tulemusena uue valitsuse ametisse nimetamisega ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.

(3) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvitise käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema, linnapea või volikogu esimehe uueks tähtajaks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3¹ sätestatud juhul ei maksta vallavanemale, linnapeale ega volikogu esimehele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hüvitist.

§ 54². Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses

(1) Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat.

(2) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.

(3) Töötaja ei tohi ametnikku asendada kauem kui viis kuud kalendriaastas.

(4) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(5) Töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega.

(6) Töötajast asendajale kohaldatakse avaliku teenistuse seadusest tulenevat streigikeeldu ja ametniku tegevuspiiranguid asendamise ajal.

§ 54³. Ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid

(1) Kui valla või linna ametiasutuses töötava ametniku või töötaja ametist vabastamine toimub seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ameti- või töökoha koondamisega, võib ametnikule või töötajale volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist või preemiat pikaajalise ja eeskujuliku teenistus- või tööülesannete täitmise eest kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valla või linna ametiasutuses ametniku või töötajana kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud ametniku või töötajana rohkem kui kaheksa aastat.

§ 55. Valla- ja linnasekretär

(1) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem või linnapea.

(2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;

3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.

(3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Valla- või linnasekretär võib sõnaõigusega osa võtta volikogu istungist.

(4) Valla- või linnasekretär:

2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

6) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

8) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

9³) korraldab valimisi või rahvahääletusi vallas või linnas Euroopa Parlamendi valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Riigikogu valimise seaduses või rahvahääletuse seaduses sätestatud korras;

10) täidab teisi seaduses ja valla või linna õigusaktis valla- või linnasekretärile määratud ülesandeid.

(5) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.

(6) Kui valla- või linnasekretär kandideerib Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu valimistel, asub nendel valimistel volitatud esindajaks või tal ei ole muul põhjusel võimalik täita valimiste korraldaja ülesandeid, nimetab vallavanem või linnapea käskkirjaga valla- või linnasekretäri asendaja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9³ sätestatud ülesannete täitmiseks.

8. peatükk PIIRKONDLIKE ESINDUSKOGUDE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS

§ 56. Osavald ja linnaosa

(1) Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, omavalitsusüksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.

(2) Osavalla või linnaosa elanike esinduskoguna moodustatakse osavallas või linnaosas osavalla või linnaosa põhimäärusega osavalla- või linnaosakogu, kelle liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud põhimääruses sätestatud korras.

(4) Osavalla- või linnaosakogu pädevuses on:

1) seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsusüksuse toimimist, kohalikku valitsemist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes;

2) omavalitsusüksuse esindamine ja otsuste langetamine osavalla või linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla või linna põhimäärusega, osavalla või linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega määratud valdkondades ja antud volituste piires.

§ 57. Osavalla ja linnaosa moodustamine

(1) Osavalla või linnaosa moodustamise otsustab volikogu.

(1) Osavalla või linnaosa võib moodustada omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, kui see on ühinemislepinguga kokku lepitud. Ühinemislepinguga moodustatud osavald või linnaosa alustab tegevust kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste jõustumise päevast.

(2) Osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatakse:

1) osavalla või linnaosa piiride kirjeldus;

1¹) osavalla- või linnaosakogu kui osavalla või linnaosa elanike esinduskogu moodustamise kord ning osavalla- või linnaosakogu esimehe valimise kord;

2) osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord, kui moodustatakse osavalla või linnaosa valitsus;

3) osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, kui osavallas või linnaosas moodustatakse osavalla või linnaosa vanema ametikoht, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada selle omavalitsusüksuse valitsuse volituste tähtaega;

4) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa valitsuse ja osavalla või linnaosa vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla või linna eelarvelised vahendid;

5) osavalla- või linnaosakogu, osavalla- või linnaosakogu esimehe, osavalla või linnaosa vanema ja osavalla või linnaosa valitsuse tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord.

(4) Osavalla- või linnaosakogul ega selle esimehel ja osavalla või linnaosa valitsusel ega vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust.

(4) Osavalla- või linnaosakogu võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks üksikaktina vastu võtta otsuseid.

(5) Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

(6) Osavalla- või linnaosakogu otsustele ja osavalla või linnaosa vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõigetes 7, 9 ja 10 sätestatud nõudeid. Osavalla- või linnaosakogu otsusele kirjutab alla osavalla- või linnaosakogu esimees. Osavalla või linnaosa vanema korraldusele kirjutab alla osavalla või linnaosa vanem.

(7) Osavalla- või linnaosakogu otsuste ja osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(9) Osavalla- või linnaosakogul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogule või valitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates.

(10) Osavalla- või linnaosakogu algatus esitatakse valitsusele eelnõuna või küsimuste korral kirjaliku järelepärimisena, mille allkirjastab osavalla- või linnaosakogu esimees. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(11) Osavalla- või linnaosakogu esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuse vastavas komisjonis ja volikogus või valitsuses sõnaõigusega.

(12) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalda või linnaosa ei või likvideerida enne ühinemislepingu kehtivusaja lõppu, välja arvatud osavalla- või linnaosakogu taotlusel.

(13) Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud osavalla või linnaosa õigused ja täidetavad ülesanded on kokku lepitud ühinemislepingus, siis tuleb nende muutmisel ühinemislepingu kehtivusaja jooksul lähtuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud volikogu liikmete häälteenamusest.

§ 57¹. Osavalla ja linnaosa vanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Osavalla või linnaosa vanema nimetab ametisse valitsus osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatud korras, kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.

(1) Osavalla ja linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

(1) Osavalla ja linnaosa vanema vaba ametikoha täitmisele ei pea kohaldama avaliku teenistuse seaduse § 16–20.

(2) Osavalla või linnaosa vanema vabastab ametist valitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul tema koostöö osavalla või linnaosa vanemaga ei laabu, kuulates ära osavalla- või linnaosakogu arvamuse.

(3) Osavalla või linnaosa vanemat ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastada enne kuue kuu möödumist vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koos töötamise algusest.

(4) Osavalla või linnaosa vanema teenistussuhte viimane päev käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastamisel on ametist vabastamise teates märgitud päev.

§ 57². Piirkonna esinduskogu

(1) Valla või linna territooriumil võib moodustada piirkonna esinduskogu, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, piirkonda moodustavate asustusüksuste elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.

(2) Piirkonna esinduskogu moodustatakse demokraatlikkuse põhimõttel piirkonna esinduskogu statuudis sätestatud korras.

(3) Volikogu kehtestab piirkonna esinduskogu statuudi, milles sätestatakse:

1) asustusüksused, mille elanikest moodustatakse piirkonna esinduskogu;

2) esinduskogu moodustamise kord ja töökord;

3) volituste periood;

4) esinduskogu õigused ja pädevus.

(4) Statuudis võib ette näha, et esinduskogu töösse kaasatakse asustusüksuste vanemad ja huvigruppide esindajad.

(5) Piirkonna esinduskogul on käesolevas seaduses sätestatud osavalla- ja linnaosakogu pädevus, kui seaduses või esinduskogu statuudis ei sätestata teisiti.

§ 58. Asustusüksuse vanem

(1) Linna kui asustusüksuse, alevi, aleviku või küla koosolekul võib valida linna-, alevi-, aleviku- või külavanema.

(2) Linna-, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda volikogu istungil sõnaõigusega.

(3) Volikogu võib vastu võtta linna-, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse nende valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna-, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(4) Valitsuse ülesannete täitmine linna-, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

9. peatükk

§

§

10. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ

§ 62. Koostöövormid

(1) Omavalitsusüksused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud alustel ja korras:

1) tegutseda ühiselt;

2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;

3) moodustada omavalitsusüksuste liite, maakondlikke koostööorganisatsioone ja muid ühendusi.

(1) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku elu küsimuse korraldamise ülesande võib halduslepinguga anda teise omavalitsusüksuse täita, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võivad omavalitsusüksused ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada moodustada ühisameti või -asutuse.

§ 62¹. Omavalitsusüksuste ühisametid ja -asutused

(1) Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel ülesannete koostöös täitmiseks ühisameteid valla või linna ühise ametiasutusena ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühise hallatava asutusena.

(2) Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Ühisameti haldusakti käsitatakse selle omavalitsusüksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle valla või linna õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.

(3) Ühisameti ametnikud ja töötajad on selle omavalitsusüksuse ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, mille koosseisus on ühisamet moodustatud.

(4) Ühisasutuse töötajad on selle omavalitsusüksuse hallatava asutuse struktuuris ja koosseisus, mille koosseisus on ühisasutus moodustatud.

(5) Ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle omavalitsusüksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ülesannet täitma ühisameti või -asutuse.

(6) Ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle omavalitsusüksuse koosseisus, kus see on moodustatud.

§ 62². Ühisameti ja -asutuse moodustamine ning nende tegevuse alused

(1) Ühisameti või -asutuse moodustamine otsustatakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste volikogude volitusel valitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.

(2) Ühisameti ja -asutuse moodustamise halduslepingus määratakse kindlaks:

1) ühisameti või -asutuse tegevuses osalevad omavalitsusüksused (edaspidi lepingupooled);

2) omavalitsusüksus, mille koosseisus ühisamet või -asutus moodustatakse;

3) ülesanded, mida ühisamet või -asutus volitatakse täitma;

4) halduslepingu sõlmimise ja muutmise kord;

5) lepingupoolte õigused ja kohustused ühisameti või -asutuse juhtimisel, rahastamisel ning järelevalve korraldamisel;

6) uute lepingupoolte ühisasutusse või -ametisse vastuvõtmise ning liikmesuse lõppemise tingimused ja kord;

7) ühisameti või -asutuse tegevuse lõpetamise alused;

8) seadustest tulenevad haldusülesande täitmise korraldamiseks olulised või lepingupoolte hinnangul muud vajalikud tingimused.

(3) Kõik ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksuste volikogud kinnitavad ühisameti või -asutuse põhimääruse, milles sätestatakse ühisameti või -asutuse:

1) nimetus, asukoht, tegevusvaldkond, õiguslik seisund ja teeninduspiirkond ning määratakse pitsat ja asjaomaste omavalitsusüksuste sümbolite kasutamise kord;

2) põhitegevus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded;

3) ühisameti haldusaktide andmise kord;

4) ametnike ja töötajate õigused ning kohustused;

5) nõukogu moodustamise ja nõukogu esimehe valimise kord ning nõukogu õigused, kohustused ja töökord;

6) juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning juhi õigused ja kohustused;

7) struktuur ning vajaduse korral struktuuriüksuste õigused ja kohustused;

8) finantseerimine ning eelarve koostamise ja kinnitamise kord;

9) majandamine, asjaajamine, aruandlus ja ülesannete täitmise järelevalve kord;

10) ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kord, sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg, kui haldusleping ja ühisameti või -asutuse tegevuses osalemine lõpetatakse ühepoolselt.

(4) Teenistuslikku järelevalvet ühisameti ja -asutuse tegevuse üle korraldab käesoleva seaduse §-s 66¹ sätestatud korras ning sisekontrollisüsteemi rakendab §-s 48¹ sätestatud korras selle omavalitsusüksuse valitsus, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud.

(5) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpetatakse alates eelarveaasta algusest. Liikmesuse lõpetamise soovist tuleb teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt lepingu lõpetamisele eelneva aasta 1. aprilliks, kui halduslepingus pole ette nähtud pikemat halduslepingu ülesütlemise tähtaega.

(6) Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses osaleva sellise omavalitsusüksuse puhul, kes on lepingut oluliselt rikkunud ega ole rikkumist halduslepingus määratud mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ega ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Sellisel juhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu.

(7) Ühisametis töötavale ametnikule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust ning valla- ja linnaametnikule esitatavaid nõudeid.

(8) Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate omavalitsusüksuste eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise maht lepitakse igal aastal eraldi kokku ja kinnitatakse halduslepingu lisas.

§ 62³. Ühisameti ja -asutuse juhtimine

(1) Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste omavalitsusüksuste volikogude esindajatest ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2) Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Valitsused nimetavad nõukogu liikmed ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle omavalitsusüksuse volikogu, mille koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksustega.

(3) Nõukogu pädevuses ühisametit või -asutust juhtides on:

1) eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;

2) eelarve täitmise aruande kinnitamine;

3) halduslepinguga ülesannet täitma volitanud omavalitsusüksuse volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.

(4) Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele omavalitsusüksustele ühisameti või -asutuse:

1) moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse kehtestamiseks, struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks;

2) ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;

3) osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;

4) osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;

5) tegevuses osalevate omavalitsusüksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;

6) tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.

(5) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele nõukogu esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu koosseisust. Nõukogu koosolek protokollitakse.

(6) Nõukogul on õigus saada ühisametilt või -asutuselt ning selle tegevuses osalevatelt omavalitsusüksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.

(7) Nõukogu muud õigused ja kohustused ning täpne töökord sätestatakse ühisameti või -asutuse põhimääruses.

§ 62⁴. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või volikogu määratud esindaja.

(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse enne läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla või linna eelarvest või kui võetakse muid varalisi kohustusi.

10¹. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE LIIDUD

§ 63. Omavalitsusüksuste liit

(1) Omavalitsusüksuste liit (edaspidi liit) on valdade ja linnade ühiste huvide esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks moodustatud ühendus.

(2) Liit tegutseb mittetulundusühingu vormis ja selle liikmeteks saavad olla omavalitsusüksused. Liidu tegevuse suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 63¹. Maakonna omavalitsusüksuste liit

(1) Maakonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi maakondlik liit) võivad ühiselt asutada üle poole maakonna omavalitsusüksustest.

(2) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu.

(3) Maakondliku liidu eesmärk on maakonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada maakonna kultuuritraditsioone, esindada maakonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve, samuti edendada maakonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(4) Maakondliku liidu nimi peab viitama maakonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.

§ 63². Piirkondlik omavalitsusüksuste liit

(1) Kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvad omavalitsusüksused võivad omavahel moodustada piirkonna omavalitsusüksuste liidu (edaspidi piirkondlik liit). Piirkondliku liidu moodustamiseks peab igast maakonnast sinna kuuluma üle poole omavalitsusüksustest.

(2) Piirkondliku liidu eesmärk on piirkonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, säilitada ja edendada piirkonna kultuuritraditsioone, esindada piirkonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huve, samuti edendada piirkonna omavalitsusüksuste koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

(3) Piirkondliku liidu nimi peab viitama piirkonnale, mille omavalitsusüksused sellesse liitu kuuluvad, ning sisaldama eestikeelset täiendit „omavalitsuste liit”.

(4) Omavalitsusüksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku ja ühte piirkondlikku liitu.

§ 63³. Üleriigiline omavalitsusüksuste liit

(1) Üle poole Eesti omavalitsusüksustest võivad ühiselt moodustada üleriigilise omavalitsusüksuste liidu (edaspidi üleriigiline liit).

(2) Üleriigilise liidu eesmärk on omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa valdade ja linnade üldisele arengule, esindada oma liikmeid ja kaitsta nende ühiseid huve, samuti edendada liikmete koostööd ja luua liikmetele võimalused seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

§ 63⁴. Nõuded liidu põhikirjale

(1) Liidu põhikiri peab vastama mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Liidu põhikirjas tuleb lisaks märkida:

1) liidu ülesanded;

2) liidu organid;

3) üldkoosolekul ja teistes organites liikmete esindatuse määramise alused ja kord;

4) liikmemaksude kehtestamise põhimõtted ja liidu liikmete osalus liidu vara soetamisel ja kasutamisel ning liidu ülesannete täitmisel;

5) liidu tegevuse tulemus- ja finantskontroll ning avastatud puudustele reageerimise võimalused ja kord.

§ 63⁵. Nõuded liidu liikmesusele

(1) Liidu liikmed on omavalitsusüksused.

(2) Kui liidu põhikirjas on ette nähtud, et liidu organites tuleb liikmete esindatuse määramisel või muudel juhtudel arvestada liidu liikmeteks olevate omavalitsusüksuste elanike arvu proportsiooni, nähakse põhikirjaga ette ka elanike arvu või teiste esindatuse aluste määramise tingimused ja kord. Põhikirjas sätestamata juhul lähtutakse omavalitsusüksuse elanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1. juuni seisuga.

(3) Liit ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava omavalitsusüksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks.

(4) Kui liidu liikmete arv väheneb alla käesoleva seaduse § 63¹ lõikes 1 või § 63² lõikes 1 sätestatu ja liikmete arvu ei suudeta kuue kuu jooksul selle vähenemisest arvates ettenähtuni suurendada, siis liidu tegevus lõpetatakse.

(5) Omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel läheb liidu liikme staatus üle uuele moodustunud omavalitsusüksusele, kui kõik endised ühinenud või liitunud omavalitsusüksused olid liidu liikmed.

(6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel moodustunud omavalitsusüksuse esindatuse proportsioon liidu organites määratakse uue moodustunud omavalitsusüksuse elanike arvust lähtudes, kui põhikirjaga ei nähta ette esindatuse määramise teisi proportsionaalseid aluseid.

(7) Kui kõik ühinenud või liitunud omavalitsusüksused ei olnud enne haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist sama liidu liikmed, lõpeb nende liikmestaatus omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumisel.

(8) Liidu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele lisatakse liidu liikmete nimekiri. Liikme liitu vastuvõtmise, liidust väljaastumise, väljaarvamise või liikmestaatuse ülemineku korral esitab liit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale viivitamata sellekohase teate.

§ 63⁶. Liidu üldkoosolek

(1) Mittetulundusühingu kõrgeim organ on selle liikmete üldkoosolek.

(2) Liidu üldkoosolekul võivad oma esindaja kaudu osaleda kõik liidu liikmeks olevad omavalitsusüksused. Liidu põhikirjas ettenähtud juhtudel võib liikmel olla mitu esindajat.

(3) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.

(4) Liidu liige nimetab oma esindaja üldkoosolekule omavalitsusüksuse volikogu volituste tähtajaks. Igale esindajale määratakse asendaja. Omavalitsusüksuse esindaja ja tema asendaja nimetatakse volikogu või valitsuse liikmete hulgast. Volikogu võib esindaja või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja.

(5) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu liidu üldkoosolekul osalevate esindajate poolthäälteenamusega. Igal esindajal on üks hääl. Seaduses või põhikirjas võib mõne otsuse vastuvõtmiseks näha ette suurema häälteenamuse nõude või näha ette, et otsus on vastu võetud, kui ükski esindaja ei ole selle vastu.

(6) Mittetulundusühingute seaduses nimetatud liikmete häälteenamust käsitatakse liidu puhul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud poolthäälteenamusena.

§ 63⁷. Liidu ülesanded ja nende täitmise rahastamine

(1) Liit esindab liitu kuuluvaid omavalitsusüksusi kui tervikut ja kaitseb oma liikmete ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Maakondlik liit võib teise liidu, teiste liitude või käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 2 nimetatud koostööorganiga moodustada ühise regionaalse esinduse, millega seotud küsimused otsustatakse vastavalt oma põhikirjale.

(3) Liidul on õigus oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse.

(4) Liit võib omavalitsusüksusega kokkuleppel täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid ka ilma seaduses sisalduva sellekohase volituseta, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan. Omavalitsusüksusega vastava halduslepingu sõlmimiseks peab andma nõusoleku liidu üldkoosolek.

(5) Avaliku võimu volituse rakendamisega seotud riikliku või kohaliku omavalitsuse ülesande võib liidule täita anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral. Sätet ei kohaldata valla või linna eelarves ettenähtud vara ja vahendite kasutamise üle otsustamisele, kui volikogu on delegeerinud otsustamise liidule.

(6) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud kohaliku ülesande võib liidule täita anda, kui seadus ei sätesta teisiti ja ülesande täitjaks ei ole seaduses määratud kindel omavalitsusorgan.

(7) Seadusega liidule täita antud kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist toetatakse riigieelarvest.

(8) Seadusega või selle alusel omavalitsusüksusele pandud riikliku ülesande võib liidule täita anda liidu, omavalitsusüksuse ja valitsusasutuse kokkuleppel halduslepinguga seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral.

(9) Liit täidab valitsusasutusega kokkuleppe alusel riiklikke ülesandeid vaid juhul, kui ükski liitu kuuluv omavalitsusüksus ei ole selle vastu.

(10) Seadusega või seaduse alusel liidule pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(11) Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:

1) liikmemaksudest;

2) toetustest, omavalitsusüksuse eraldistest ja annetustest;

3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;

4) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.

(12) Liit esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.

§ 64. Lepingud riigiorganitega

11. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE

§ 65. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega

(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida neile seadusega täita antud avaliku võimu volitustega ülesandeid ja pädevust riigi valitsusasutustele, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Volikogul ja omavalitsusüksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

(4) Omavalitsusüksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.

(5) Üleriigilise liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga leppida riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku:

1) omavalitsusüksuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus;

2) pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete algatamine;

3) seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused.

§ 65¹. Riiklik järelevalve volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle

(1) Omavalitsusüksus teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 36¹ ja 36² sätestatud eeskirjade ning punktis 36⁷ sätestatud nõuete ja korra täitmise üle.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras iga kord rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.

(3) Omavalitsusüksus võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Omavalitsusüksus võib vahetu ohu tõrjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Lemmikloomade pidamise eeskirjade täitmise üle järelevalve tegemise puhul korrakaitseseaduse §-des 52 ja 53 sätestatut ei kohaldata, arvestades käesoleva seaduse §-s 65² sätestatud erisusi.

§ 65². Lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 36² sätestatud eeskirja nõuete olulise või korduva rikkumise korral, eeskätt juhul, kui rikkumisega kaasneb vahetu oht isiku elule või tervisele, on omavalitsusüksusel õigus võtta täitmiseks üle need lemmikloomapidaja kohustused, mis on seotud lemmiklooma nõuetekohase pidamisega, ning võtta lemmikloom tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta.

(2) Omavalitsusüksus kohaldab lemmiklooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks ülevõtmise korral loomakaitseseaduse § 64 lõigetes 4–7, §-des 64² ja 64⁸ ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud aluseid ja korda, rakendades asendustäitmist ning arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 65³. Valla ja linna veebilehe pidamisega seotud teenuse osutamine

(1) Omavalitsusüksus võib halduslepinguga volitada asjakohase valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja hooldusteenuse osutamise ülesannet täitma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ja haldamise teenuste osutamise eest vastutava riigiasutuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutus, kellega omavalitsusüksus on sõlminud halduslepingu, peab osutama omavalitsusüksusele valla või linna veebilehe pidamiseks majutus-, haldus-, arendus- ja hooldusteenust. Riigiasutus võib võtta teenuse osutamise eest tasu.

§ 66. Omavalitsusüksuse tegevuse järelevalve ja kontroll

(1) Justiits- ja Digiministeerium teeb järelevalvet omavalitsusüksuse tegevuse üle Vabariigi Valitsuse seadusega sätestatud korras.

(2) Riigikontroll kontrollib omavalitsusüksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(3) Õiguskantsler teeb järelevalvet valla ja linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja õiguskantsleri seadusele.

§ 66¹. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse tehtav kontroll valla ja linna ametiasutuste, nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle.

(2) Teenistusliku järelevalve käigus on valitsusel õigus:

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema põhjendatud.

(4) Valla ja linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andjalt või toimingu sooritajalt selgituste saamiseks.

(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuse ja selle ametiisiku ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti ja toimingu, kui akt või toiming:

1) ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega;

2) ilmselgelt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või

3) põhjustab valla või linna vara ja eelarveliste vahendite ebaotstarbeka kasutamise.

(8) Ebaotstarbekuse põhjendusega ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

(9) Käesoleva seaduse alusel ei tehta teenistuslikku järelevalvet nende ametiisikute aktide ja toimingute üle, kes täidavad valitsusasutuste järelevalveülesandeid.

11¹. peatükk VASTUTUS

§ 66². Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 66³. Lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel kehtestatud lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 66⁴. Menetlus

(2) Käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:

1) valla- või linnavalitsus;

2) Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 66² sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

§ 66⁵. Trahvide laekumine

(1) Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud valla või linna eelarvesse.

12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE

§ 67. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevast jõustuvad §-d 1–5, 7, 10, 12–15, 23–26, 31, 33–37, 40–42, 50, 51, 56–58, 62–64 ja 66. Seaduse § 55 2. lõige jõustub alates 1997. aasta 1. jaanuarist. Teised seaduse paragrahvid jõustuvad käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on jäänud mõnes omavalitsusüksuses toimumata või valimistulemused välja kuulutamata, valitakse käesoleva seaduse § 59 1. lõikes nimetatud maakonna omavalitsusüksuse esindaja maakogusse volikogu eelmise koosseisu poolt.

§ 68. Alevite ja vabariiklike linnade staatus

(1) Käesoleva seaduse jõustumisega saavad alevid valla staatuse ja vabariiklikud linnad linna staatuse.

§ 69. Volikogude volituste lõppemine

(1) Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70. Maavanemate ja maavalitsuste volituste aeg

(1) Maavolikogude käesoleva koosseisu poolt ametisse kinnitatud maavanemate, abimaavanemate ja maavalitsuse nõunike volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70¹. Valla- ja linnasekretäri teenistuse jätkamine

(1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 2011. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud valla- või linnasekretäri puhul, kes jätkab 2011. aasta 1. jaanuaril teenistust sama kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretärina.

§ 70². Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamise erisus

§ 70³. Käesoleva seaduse 8. peatüki rakendamise erisus

(1) Osavaldade ja linnaosade puhul, mis on moodustatud käesoleva seaduse 8. peatüki alusel, ning osavaldades ja linnaosades nende elanike huvide esindamiseks loodud esinduskogude puhul, mis on moodustatud valla või linna põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juunit, võib 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise ajani kohaldada käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juunil kehtinud redaktsiooni.

§ 70⁴. Käesoleva seaduse § 6¹ lõike 3 ja § 37⁴ lõike 1 rakendamise erisus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud peavad käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 3 nimetatud koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande andmise otsustama hiljemalt 2018. aasta 1. veebruaril.

(1) Kui käesoleva seaduse § 6¹ lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgan ei täida enam sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile teada ning edastama ühiselt teatise koos omavalitsusüksuste volikogude vastavate otsustega jooksva aasta 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul täidab kalendriaasta lõpuni käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan.

(1) Kui valitsused ei ole koostööorgani muutmise otsusest jooksva aasta 1. augustiks teada andnud, siis täidab käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksused peavad käesoleva seaduse § 37⁴ lõikes 1 nimetatud maakonna arengustrateegia vastu võtma hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuaril.

(3) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia jõustumiseni kehtib varem maavanema korraldusega kehtestatud maakonna arengustrateegia.

§ 70⁵. Revisjonikomisjoni liikmena tegutsemise piirangu rakendamise erisus

(1) Käesoleva seaduse § 48 lõikeid 2² ja 2³ kohaldatakse alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 70⁶. Arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmise erisused

(1) 2020. aastal peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat aastat 1. detsembri seisuga.

§ 70⁷. Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 1² rakendamise erisus

(1) Volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused.

§ 70⁸. Paragrahvi 55 lõike 2 rakendamine

(1) Valla- või linnasekretär, kes nimetatakse ametisse pärast 2028. aasta 1. jaanuari, peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele.

(2) Valla- või linnasekretär, kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon enne 2011. aasta 1. märtsi väljastanud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistuse, kuid kes ei vasta käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele, ja kes on nimetatud valla- või linnasekretäri ametikohale enne 2028. aasta 1. jaanuari, võib samas omavalitsusüksuses sellel ametikohal teenistust jätkata.

§ 71. Omavalitsusüksuste põhimäärused

(1) Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada või viia kooskõlla käesoleva seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

§ 72. Omavalitsusüksuste liitude põhikirjad

§ 72¹. Omavalitsusüksuste liidu ümberregistreerimine

§ 72². Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine

(1) Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimisel ning komisjonide koosseisude kujundamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1¹–1³ sätestatud nõudeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 72³. Riigikogu liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse

(1) Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 72⁴. Euroopa Parlamendi liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse

(1) Euroopa Parlamendi liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 73. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 74. Vastuolude lahendamine

(1) Vastuolu korral käesoleva seaduse §-s 67 loetletud sätete ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ning teiste seaduste ja õigusaktide sätete vahel loetakse kehtivateks käesoleva seaduse sätted.

§ 75. Õigusaktide kooskõlla viimine

(1) Vabariigi Valitsus esitab ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega.