Vabariigi Valitsuse seadus

§ 85. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle

§ 86. Maavanema asendamine

§ 87. Maavanema korraldus

§ 88. Maavalitsuse staatus ja ülesanded

§ 89. Maavalitsuse struktuur

§ 90. Maavalitsuse haldamisel olevad riigiasutused

§ 91. Maasekretär

§ 92. Maasekretäri teenistusse võtmine ja asendamine

6¹. peatükk SISEKONTROLL JA SISEAUDIITORI KUTSETEGEVUS

§ 92¹. Sisekontrolli süsteem

(1) Sisekontrolli süsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:

1) õigusaktidest kinnipidamise;

2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;

3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;

4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

(2) Sisekontrolli süsteemi valitsusasutuses ja valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht.

§ 92². Siseaudiitori kutsetegevus täidesaatva riigivõimu asutuses

(1) Täidesaatva riigivõimu asutuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut.

(2) Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskirja, milles sätestatakse ka aruandluse kord, kehtestab

määrusega.

(3) Täidesaatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses moodustatakse vajaduse korral siseaudiitori ametikoht või luuakse struktuuriüksus.

(4) Kui ministeeriumis või Riigikantseleis on moodustatud siseaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks asjaomane ametikoht või on loodud asjaomane struktuuriüksus, esitab ametnik või struktuuriüksuse juht täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskirjas sätestatud korras siseaudiitori aruande, milles avaldab arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta.

§ 92³. Rahandusministeeriumi pädevus täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrolli ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel

(1) Rahandusministeerium:

1) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamist ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamist;

2) analüüsib täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamist ning korraldab siseaudiitori kutsetegevuse või selle korraldamise hindamist, samuti teeb ettepanekuid nende tõhustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on valdkonna eest vastutaval ministril õigus pöörduda ministri või riigisekretäri poole asjaomase ministeeriumi, Riigikantselei ja nende valitsemisalasse või haldamisele kuuluvate täidesaatva riigivõimu asutuste kohta kirjalike selgituste saamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on valdkonna eest vastutava ministri poolt selleks volitatud isikutel kooskõlastatult ministri või riigisekretäriga õigus tutvuda valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes dokumentidega ning saada teavet, mis on vajalik lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks.

7. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

§ 93. Teenistusliku järelevalve ülesanne ja korraldus

(1) Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus.

(2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus:

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistusliku järelevalve teostamisel annavad Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused ning ametiisikud üksikakte. Ministri määruse kehtetuks tunnistamiseks annab Vabariigi Valitsus määrusi.

(4) Teenistuslikku järelevalvet teostatakse alluvuse korras vastavalt käesolevale seadusele ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldavatele määrustele ja muudele õigusaktidele.

(5) Teenistusliku järelevalve teostaja võib täidesaatva riigivõimu asutustest välja nõuda õigusakte ja muid dokumente, võtta ametiisikutelt seletusi ja arvamusi. Täidesaatva riigivõimu asutused on kohustatud esitama nimetatud dokumendid ja seletused hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, kui järelevalvetöötaja ei ole määranud pikemat tähtaega.

(6) Käesoleva seadusega sätestatud teenistusliku järelevalve kord ei laiene:

1) riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele;

2) seaduses ettenähtud juhtudel täidesaatva riigivõimu asutuse ja ametiisiku akti või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti kohtueelsele lahendamisele;

3) aktide ja toimingute seaduslikkuse kontrollimisele, kui nende aktide ja toimingute seaduslikkust kinnitab jõustunud kohtuotsus;

4) Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(6) Teenistusliku järelevalve teostaja võib põhjendatult jätta akti kehtetuks tunnistamata, kui:

1) selline kehtetuks tunnistamine rikuks teiste isikute õigusi või vabadusi;

2) akti peale on halduskohtusse esitatud kaebus või protest;

3) akti andmisest on möödunud üle kahe aasta.

(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud aktide või toimingute üle järelevalve ning kaebuste ja protestide lahendamise kord sätestatakse eraldi seadustega.

§ 94. Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus

(1) Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

(2) Vabariigi Valitsus tunnistab kehtetuks ministri määrusi ja käskkirju ning riigisekretäri käskkirju, mis ei ole vastavuses põhiseaduse ja muude seaduste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega.

(3) Vabariigi Valitsus tunnistab kehtetuks ministri määrusi ja käskkirju ning riigisekretäri käskkirju nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt käesoleva seaduse §-le 100.

(4) Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus laieneb ka käesolevas paragrahvis nimetatud ametiisikute toimingutele.

§ 95. Ministri teenistusliku järelevalve pädevus

(1) Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

(2) Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega.

(3) Ministril on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ametiisikute ja hallatavate riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt käesoleva seaduse §-le 100.

(4) Teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametiisikute toimingute üle võib minister panna ministeeriumi kantslerile.

§ 96. Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori teenistusliku järelevalve pädevus

(1) Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teostavad teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras.

(2) Ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori järelevalvepädevus ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute antud riikliku järelevalve aktide ja toimingute üle sätestatakse eraldi seadustega.

§ 97. Riigisekretäri järelevalvepädevus

(1) Riigisekretär teostab teenistuslikku järelevalvet Riigikantselei ametiisikute aktide ning toimingute üle.

§ 98. Maavanema teenistusliku järelevalve pädevus

§ 99. Akti ja toimingu peatamine teenistusliku järelevalve korras

(1) Ametiisiku akti täitmise või toimingu, välja arvatud riikliku järelevalve või riikliku sunni kohaldamisel antud akti täitmise või toimingu, võib peatada Vabariigi Valitsus või teenistuslikku järelevalvet teostav ametiisik vastavalt oma järelevalvepädevusele akti või toimingu õiguspärasuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

(2) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel võib järelevalve teostaja teha täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse akti muutmiseks või toimingu puuduste kõrvaldamiseks või uue toimingu sooritamiseks. Ametiisiku akti täitmise või toimingu sooritamise võib teenistusliku järelevalve korras peatada kuni seitsmeks päevaks.

(3) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse või muu õigusaktiga vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(4) Juhul kui üksikakti täitmise või toimingu sooritamise alusetu peatamisega tekitati kahju teistele isikutele, hüvitab tekitatud kahju akti või toimingu peataja seaduses määratud korras ja ulatuses.

§ 100. Akti või toimingu kehtetuks tunnistamine ebaotstarbekuse tõttu

(1) Ametiisiku akti või toimingu võib tunnistada kehtetuks ebaotstarbekuse motiivil juhul, kui akt või toiming on ilmses mittevastavuses seadusest tuleneva ning Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi poolt realiseeritava riikliku poliitikaga või põhjustab riigi vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist või muul viisil kahjustab riiklikke huve.

(2) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks riigiteenistuse korraldamisel antud üksikakte ja toiminguid, samuti muid akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest või muudest õigusaktidest.

(3) Akti või toimingu tunnistamine kehtetuks ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud.

§ 101. Õiguslikud vaidlused

(1) Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda.

(2) Ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendab minister.

(3) Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus.

(4) Õiguslike vaidluste lahendamise täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 102. Pitsatite ja dokumendiplankide kasutamine

(1) Ametiasutus, mille nimetus ei vasta käesolevas seaduses tähendatule, võib ühe aasta jooksul, arvestades seaduse jõustumise päevast, kasutada pitsateid ja dokumendiplanke, millel on enne käesoleva seaduse jõustumist kasutatud nimetus.

§ 103. Teenistuslähetuse kulude hüvitamine

(1) Kuni käesoleva seaduse § 31 2. lõikes tähendatud seaduse jõustumiseni hüvitatakse Vabariigi Valitsuse liikmete teenistuslähetuse kulud seni kehtivas korras.

§ 104. Ministeeriumide põhimääruste kooskõlla viimine käesoleva seadusega

(1) Ministeeriumide põhimäärused viiakse kooskõlla käesoleva seadusega ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

(2) Teiste valitsusasutuste põhimäärused viiakse kooskõlla käesoleva seadusega ja 1. lõikes nimetatud põhimäärustega ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

§ 105. Ametite ja inspektsioonide ümberkorraldamine

(1) Ametite ja inspektsioonide ümberkorraldamine, mis tuleneb käesolevast seadusest, toimub ühe aasta jooksul Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad ametid ja inspektsioonid oma seniseid ülesandeid, kui teistest seadustest ei tulene teisiti.

§ 105¹. Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ühendamise korraldamine

(1) Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon korraldatakse ümber ning ühendatakse Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Ametite ja inspektsioonide ühendamisega seotud toimingud teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni teenistujate teenistuse jätkamisel Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohal või nende teenistus- või töösuhte lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut.

(3) Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus ametite ja inspektsioonide ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2008. aasta 1. jaanuarist Tehnilise Järelevalve Ameti või Konkurentsiameti koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korraldamise kohustust.

(4) Majandus- ja kommunikatsiooniministril ning Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoritel on enne 2008. aasta 1. jaanuari õigus anda käskkirju teenistujate vabastamiseks koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid ametikohtadele avaliku konkursi korraldamiseks, lähtudes Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 3 kohase ettepaneku teenistujale asuda teisele ametikohale teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitusel Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor.

(5) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, loetakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajateks vastavalt oma pädevusele Tehnilise Järelevalve Amet või Konkurentsiamet.

(6) Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad alates 2008. a 1. jaanuarist üle Tehnilise Järelevalve Ametile ja Konkurentsiametile vastavalt nende pädevusele.

(7) 2008. a 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse sisseviimiseni sõnad «Energiaturu Inspektsioon» asendatuks sõnaga «Konkurentsiamet» vastavas käändes ning sõnad «Tehnilise Järelevalve Inspektsioon» asendatuks sõnadega «Tehnilise Järelevalve Amet» vastavas käändes. Vastavalt seadustes sätestatud uute asutuste pädevusele loetakse 2008. a 1. jaanuarist kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse sisseviimiseni sõnad «Raudteeinspektsioon» ja «Sideamet» asendatuks sõnadega «Tehnilise Järelevalve Amet» või «Konkurentsiamet» vastavas käändes.

§ 105². Hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ümberkorraldamine valitsusasutuseks

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev hallatav riigiasutus Eesti Riiklik Autoregistrikeskus korraldatakse ümber valitsusasutuseks alates 2009. aasta 15. jaanuarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ümberkorraldamisel valitsusasutuseks asutuse ametlik nimi ei muutu.

(3) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse töötajatele, kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht valitsusasutuseks ümberkorraldatud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses ei eelda avaliku võimu volituse olemasolu, kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut ning nad jätkavad valitsusasutuseks ümberkorraldatud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses töötamist nendega varasemalt sõlmitud töölepingute alusel. Valitsusasutuseks ümberkorraldatud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses avaliku võimu volituseta töökohtadel töötamisele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. Nimetatud töökohtadel töötamisele kohaldatakse pärast asutuse ümberkorraldamist jätkuvalt valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgamäärasid ja palgasüsteemi.

(4) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse töötajatele, kelle töökohtade asemele luuakse asutuse ümberkorraldamisel sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikohad, tehakse, juhul kui töötaja vastab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikule esitatavatele nõuetele, ettepanek asuda avalikku teenistusse vastava töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale. Kui töötaja ettepaneku vastu võtab, võetakse ta teenistusse määramata ajaks ning talle ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 ja 2. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatut. Käesoleva paragrahvi kohaselt teenistusse võetava töötajaga tööleping lõpetatakse ning töölepingu lõpetamisel töötajale Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel hüvitist ei maksta. Samuti ei maksta töötajatele hüvitist, kui tema töökoha asemele on loodud avaliku teenistuse ametikoht, kuid töötaja asub valitsusasutuseks ümberkorraldatud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses tööle talle pakutud muul töökohal.

(5) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse töötajale teeb ettepaneku asuda Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses avalikku teenistusse majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.

(6) Kui töötaja, kelle töökoha asemele loodi asutuse ümberkorraldamisel avaliku teenistuse ametikoht ja kes ei jätkanud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses töötamist pärast selle ümberkorraldamist valitsusasutuseks, asub uuesti Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses tööle enne selle ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses tööle asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.

(7) Hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Autoregistrikeskus õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle valitsusasutusele Eesti Riiklik Autoregistrikeskus.

§ 105³. Tööturuameti lõpetamine

(1) Tööturuameti tegevus lõpetatakse 2009. aasta 30. aprillil.

(2) Tööturuameti tegevuse lõpetamise korraldab sotsiaalminister.

(3) Tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevad Tööturuameti kohustused võtab alates 2009. aasta 1. maist täies mahus üle Eesti Töötukassa.

(4) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad ei katke seoses Tööturuameti õiguste ja kohustuste üleminekuga Eesti Töötukassale.

(5) Kui töötu on enne 2009. aasta 1. maid esitanud avalduse tööturuteenuse või tööturutoetuse saamiseks ja tema kohta ei ole Tööturuamet teinud tööturuteenuse või tööturutoetuse saamise otsust, teeb asjakohase otsuse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse vastavate sätete alusel Eesti Töötukassa.

(6) Kõik kohustused ja õigused, mis töötul, tööotsijal ja tööandjal kuni 2009. aasta 30. aprillini olid Tööturuameti ees, on tal alates 2009. aasta 1. maist Eesti Töötukassa ees.

(7) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register antakse Eesti Töötukassale üle 2009. aasta 1. maiks.

(8) Eesti Töötukassal on 2009. aastal õigus kasutada töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eespool nimetatud väljamaksete ulatuses tehtud kulud kaetakse riigieelarvest ning kantakse Eesti Töötukassale üle hiljemalt 2010. aasta 10. jaanuaril.

(9) Vabariigi Valitsusel on õigus Tööturuameti lõpetamisel vähendada Tööturuametile 2009. aasta riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida nimetatud vahendite arvel Eesti Töötukassat tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate tegevuste osas. Riigieelarves planeeritud horisontaalse tehnilise abi vahendite jääk suunatakse Sotsiaalministeeriumile Tööturuametilt ülevõetavate perioodi 2004–2006 rakendusüksuse kohustuste täitmiseks.

§ 105⁴. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamise korraldamine

(1) Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, Maanteeamet, Maanteeameti kohalik asutus ja hallatavad riigiasutused korraldatakse ümber ning ühendatakse alates 2009. aasta 1. juulist Maanteeametiks ja Maanteeameti kohalikeks asutusteks. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti hallatavate riigiasutuste töötajate töötamise jätkamisel ning Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ning Maanteeameti kohaliku asutuse teenistujate teenistuse jätkamisel Maanteeameti või Maanteeameti kohaliku asutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal või nende teenistus- või töösuhte lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 ja § 116 lõikes 1 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 ja § 86 punktis 3 sätestatut.

(3) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ning Maanteeameti kohaliku asutuse ametnikud, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded ning kes vastavad ametikoha täitmiseks esitatavatele nõuetele, jätkavad teenistust alates 2009. aasta 1. juulist Maanteeameti või Maanteeameti kohaliku asutuse koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korraldamise kohustust.

(4) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse töötajatele, Maanteeameti ja Maanteeameti kohaliku asutuse abiteenistujatele ning Maanteeameti hallatavate riigiasutuste töötajatele, kelle tööülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht ühendatud Maanteeametis või Maanteeameti kohalikus asutuses ei eelda avaliku võimu volituse olemasolu, kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut ning nad jätkavad ühendatud Maanteeametis või Maanteeameti kohalikus asutuses töötamist nendega varasemalt sõlmitud töölepingute alusel. Ühendatud Maanteeametis ja Maanteeameti kohalikus asutuses võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse töölepingu seaduse jõustumiseni Eesti Vabariigi töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. Nimetatud töökohtadel töötamisele kohaldatakse pärast asutuste ühendamist valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgamäärasid ja palgasüsteemi.

(5) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse, Maanteeameti, Maanteeameti kohaliku asutuse ja hallatavate riigiasutuste ühendamisel, kui sellega kaasneb töö- või ametikohtade arvu vähenemine, on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asutuste juhtidel õigus teha ametnike ja töötajate ümberpaigutusi, lõpetades koondamise tõttu töölepingu või vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle töö- või ametikoht säilib, ning nimetada sellele töö- või ametikohale teise isiku, kelle töö- või ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava isiku kvalifikatsioon ja töö- või teenistusalased näitajad on koondatava isiku vastavate näitajatega võrreldes paremad.

(6) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti hallatavate riigiasutuste töötajatele, kelle töökohtade asemele luuakse asutuste ühendamisel sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikohad, tehakse, juhul kui töötaja vastab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikule ja ametikoha täitmiseks esitatavatele nõuetele, ettepanek asuda avalikku teenistusse vastava töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale. Kui töötaja ettepaneku vastu võtab, võetakse ta teenistusse määramata ajaks ning talle ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 ja 2. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatut. Käesoleva paragrahvi kohaselt teenistusse võetava töötajaga lõpetatakse tööleping poolte kokkuleppel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 76 alusel ning töölepingu lõpetamisel töötajale Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel hüvitist ei maksta. Samuti ei maksta töötajale hüvitist, kui tema töökoha asemele on loodud avaliku teenistuse ametikoht, kuid töötaja asub Maanteeametis või selle kohalikus asutuses teenistusse või tööle talle pakutud muul ameti- või töökohal. Ettepaneku asuda avalikku teenistusse teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitusel Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse peadirektor või Maanteeameti hallatava riigiasutuse direktor.

(7) Kui töötaja, kelle töökoha asemele loodi asutuste ühendamisel avaliku teenistuse ametikoht või töökoht ja kes ei jätkanud Maanteeametis või selle kohalikus asutuses teenistust või töötamist pärast Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse, Maanteeameti, Maanteeameti kohaliku asutuse ja hallatavate riigiasutuste ühendamist Maanteeametiks ja selle kohalikeks asutusteks, asub uuesti Maanteeametis või selle kohalikus asutuses teenistusse või tööle enne selle ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti Maanteeametis või selle kohalikus asutuses tööle asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.

(8) Majandus- ja kommunikatsiooniministril ning Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti peadirektoritel ning Maanteeameti kohaliku asutuse direktoril ja Maanteeameti hallatavate riigiasutuste direktoritel on enne 2009. aasta 1. juulit õigus anda käskkirju teenistujate vabastamiseks või lõpetada töötajatega tööleping koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid ametikohtadele avaliku konkursi korraldamiseks, lähtudes ühendatud Maanteeameti ja selle kohalike asutuste struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 3 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 98 lõike 2 kohase ettepaneku teenistujale asuda teisele ametikohale või ettepaneku töötajale asuda teisele töökohale teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitusel Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse või Maanteeameti peadirektor või Maanteeameti kohaliku asutuse või Maanteeameti hallatava riigiasutuse direktor.

(9) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, Maanteeamet, Maanteeameti kohalik asutus või Maanteeameti hallatav riigiasutus, loetakse alates 2009. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Maanteeamet või Maanteeameti kohalik asutus.

(10) Õigusaktides sätestatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti või Maanteeameti kohaliku asutuse või Maanteeameti hallatava riigiasutuse õigused ja kohustused lähevad alates 2009. aasta 1. juulist üle Maanteeametile või Maanteeameti kohalikele asutustele.

§ 105⁵. Politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise korraldamine

(1) Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid (edaspidi politseiasutused) ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalk (edaspidi piirivalveasutused) ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet korraldatakse ümber ja ühendatakse Politsei- ja Piirivalveametiks ning tema kohalikeks täidesaatva riigivõimu volitusi omavateks asutusteks – prefektuurideks – alates 2010. aasta 1. jaanuarist, peale mida ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb siseminister.

(2) Politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti politseiametnike ja piirivalveametnike ning teiste teenistujate teenistuse jätkamisel Politsei- ja Piirivalveameti ning tema kohalike asutuste koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohal või nende teenistus- või töösuhte lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut.

(3) Politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti politseiametnikud ja piirivalveametnikud ning teised teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Politsei- ja Piirivalveameti ning tema kohalike asutuste koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud avaliku konkursi korraldamise kohustust ega katseaega ning nende palk ei vähene.

(4) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad politseiasutused, piirivalveasutused ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, loetakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks vastavalt oma pädevusele Politsei- ja Piirivalveamet või tema kohalik asutus.

(5) Õigusaktides sätestatud politseiasutuste, piirivalveasutuste, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning nende ametiisikute volitused ja pädevus lähevad alates 2010. aasta 1. jaanuarist üle Politsei- ja Piirivalveametile või tema prefektuuridele ja nende ametiisikutele.

§ 105⁶. Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamine

(1) Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI) korraldatakse ümber Põllumajandusametiks, millega ühendatakse Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hallatava riigiasutusena tegutsevad piirkondlikud maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo (edaspidi hallatav riigiasutus) alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb põllumajandusminister.

(2) TTI ümberkorraldamine on ametiasutuse reorganiseerimine avaliku teenistuse seaduse § 115 lõike 2 tähenduses. TTI teenistuja ja hallatava riigiasutuse töötaja jätkamise korral Põllumajandusameti koosseisus ettenähtud töö-, ameti- või abiteenistuskohal või tema teenistus- või töösuhte lõpetamise korral kohaldatakse kas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või töölepingu seaduse § 89 lõikes 1 ja § 112 lõikes 1 sätestatut.

(3) TTI teenistuja, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus ümberkorraldamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tema teenistusülesanded, jätkab teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Põllumajandusameti koosseisus ning tema suhtes ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korraldamise kohustust.

(4) Hallatava riigiasutuse töötajale, kelle töökoha asemele luuakse Põllumajandusametis tema seniste tööülesannetega sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikoht, tehakse, juhul kui töötaja vastab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikule esitatavatele nõuetele, ettepanek asuda tema töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale. Kui töötaja võtab ettepaneku vastu, võetakse ta teenistusse määramata ajaks ning talle ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 ja 2. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatut. Käesoleva lõike kohaselt teenistusse võetava töötaja tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 79 alusel ja töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse alusel hüvitist ei maksta. Samuti ei maksta töötajale hüvitist, kui tema töökoha asemele on loodud avaliku teenistuse ameti- või abiteenistuskoht, kuid töötaja asub Põllumajandusametis tööle talle pakutud muul töökohal.

(5) Hallatava riigiasutuse töötajale, kelle töökoht ja tööülesanded riigiasutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht Põllumajandusametis ei eelda avaliku võimu volituste olemasolu, kohaldatakse töölepingu seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud nõudeid ning ta jätkab Põllumajandusametis töötamist temaga varem sõlmitud töölepingu alusel. Põllumajandusametis võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. Nimetatud töökohtadel töötamisele kohaldatakse pärast asutuste ühendamist valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgamäärasid ja palgasüsteemi.

(6) Kui hallatava riigiasutuse töötaja, kelle töökoha asemele loodi Põllumajandusametis avaliku teenistuse ameti-, abiteenistus- või töökoht ja kes loobus pakutud ameti-, abiteenistus- või töökohast ning kelle tööleping öeldi erakorraliselt majanduslikel põhjustel üles, asub ameti-, abiteenistus- või töökohale Põllumajandusametis enne selle aja möödumist, mille eest talle vastavalt töölepingu seadusele hüvitist maksti, tagastab ta saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta Põllumajandusametisse teenistusse või tööle asus.

(7) Põllumajandusministril, põllumajandusministriga kooskõlastatult TTI peadirektoril või hallatava riigiasutuse juhatajal on õigus enne 2010. aasta 1. jaanuari anda käskkirju teenistujate vabastamiseks ja ütelda töötaja tööleping üles koondamise tõttu ning teha riigisekretärile ettepanekuid ametikohtadele avaliku konkursi korraldamiseks, lähtudes Põllumajandusameti struktuurist ja koosseisust. TTI teenistujale või hallatava riigiasutuse töötajale teeb ettepaneku asuda Põllumajandusametisse teenistusse või tööle põllumajandusminister või tema volitusel Põllumajandusministeeriumi kantsler.

(8) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud TTI või hallatava riigiasutuse kaudu, loetakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Põllumajandusamet.

(9) TTI ja hallatava riigiasutuse õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad alates 2010. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandusametile.

(10) Alates 2010. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni asjakohase muudatuse tegemiseni sõnad «piirkondlik maaparandusbüroo», «Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo» ning «Taimetoodangu Inspektsioon» asendatuks sõnaga «Põllumajandusamet» vastavas käändes.

§ 105⁷. Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ühendamise korraldamine

(1) Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev hallatav riigiasutus Kemikaalide Teabekeskus korraldatakse ümber ning ühendatakse Terviseametiks alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb sotsiaalminister.

(2) Tervishoiuameti ja Tervisekaitseinspektsiooni teenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Terviseameti koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikega 2 ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korraldamise kohustust.

(3) Tervishoiuameti ja Tervisekaitseinspektsiooni teenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu muutuvad või kelle ametikoha asemele luuakse uus ametikoht ning kellele tehakse ettepanek asuda tema avaliku teenistuse ametikoha asemele loodavale uuele ametikohale või kes valitakse avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale, jätkavad teenistust alates 2010. aasta 1. jaanuarist Terviseameti koosseisus ettenähtud ameti- või teenistuskohal ning neile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 116 lõikes 1 ja § 131 lõigetes 1, 1² ja 1³ sätestatut.

(4) Kemikaalide Teabekeskuse töötajatele, kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht ümberkorraldatud Terviseametis ei eelda avaliku võimu volituste olemasolu, kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 112 ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 4 sätestatut ning nad jätkavad töötamist alates 2010. aasta 1. jaanuarist Terviseameti koosseisus ettenähtud töökohal nendega varasemalt sõlmitud töölepingute alusel. Nimetatud töökohtadel töötamisele kohaldatakse pärast asutuste ühendamist valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgamäärasid ja palgasüsteemi.

(5) Kemikaalide Teabekeskuse töötajatele, kelle töökohtade asemele luuakse asutuste ühendamisel sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikohad, tehakse, juhul kui töötaja vastab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikule esitatavatele nõuetele, ettepanek asuda tema töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale. Kui töötaja ettepaneku vastu võtab, võetakse ta teenistusse määramata ajaks ning talle ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 ja 2. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatut. Käesoleva paragrahvi kohaselt teenistusse võetava töötajaga lõpetatakse tööleping poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 79 alusel ning töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse alusel hüvitist ei maksta.

(6) Kui Kemikaalide Teabekeskuse töötaja, kelle töökoha asemele loodi Terviseameti koosseisus avaliku teenistuse ametikoht või töökoht ja kes loobus pakutud ameti- või töökohast ning vabastati töölt koondamise tõttu, asub talle varem pakutud ameti- või töökohale Terviseametis enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt töölepingu seadusele hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta Terviseametisse teenistusse või tööle asus, võrreldes hüvitise maksmise ajavahemikuga.

(7) Sotsiaalministril, Tervishoiuameti või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril ja Kemikaalide Teabekeskuse juhatajal on õigus enne 2010. aasta 1. jaanuari anda käskkirju teenistujate vabastamiseks või lõpetada töötajatega tööleping koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid ametikohtadele avaliku konkursi korraldamiseks, lähtudes ühendatud Terviseameti struktuurist ja koosseisust. Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 3 kohase ettepaneku asuda teisele ametikohale teeb teenistujale sotsiaalminister või tema volitusel Tervishoiuameti või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor või Kemikaalide Teabekeskuse juhataja.

(8) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon või Kemikaalide Teabekeskus, loetakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Terviseamet.

(9) Õigusaktides sätestatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse õigused ja kohustused lähevad alates 2010. aasta 1. jaanuarist üle Terviseametile.

(10) 2010. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse sisseviimiseni sõnad «Tervishoiuamet», «Tervisekaitseinspektsioon» ja «Kemikaalide Teabekeskus» asendatuks sõnaga «Terviseamet» vastavas käändes.

§ 105⁸. Riigihangete Ameti lõpetamine

(1) Riigihangete Ameti tegevus lõpetatakse 2010. aasta 30. juunil. Alates 2010. aasta 1. juulist on õigusaktides sätestatud Riigihangete Ameti õigused ja kohustused Rahandusministeeriumil. Riigihangete Ameti tegevuse lõpetamise korraldab rahandusminister.

(2) Riigihangete Ameti teenistujad ja vaidlustuskomisjoni liikmed, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2010. aasta 1. juulist Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni või Rahandusministeeriumi koosseisus kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikega 2 ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korraldamise kohustust.

(3) Riigihangete Ameti teenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad või kelle ametikoha asemele luuakse uus ametikoht ning kellele tehakse ettepanek asuda tema avaliku teenistuse ametikoha asemele loodavale uuele ametikohale või kes valitakse avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale, jätkavad teenistust alates 2010. aasta 1. juulist Rahandusministeeriumi koosseisus ettenähtud ameti- või teenistuskohal ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 116 lõikes 1 ja § 131 lõigetes 1, 1² ja 1³ sätestatut.

§ 105⁹. Hallatava riigiasutuse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ümberkorraldamine Riigi Infosüsteemi Ametiks

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev hallatav riigiasutus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus korraldatakse ümber Riigi Infosüsteemi Ametiks alates 2011. aasta 1. juunist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töötajale, kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded ja kelle töökoht Riigi Infosüsteemi Ametis ei eelda avaliku võimu volituse olemasolu, kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 112 sätestatut ning ta jätkab töötamist temaga varasemalt sõlmitud töölepingu alusel. Riigi Infosüsteemi Ametis võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. Nimetatud töökohtadel töötamisele kohaldatakse pärast asutuse ümberkorraldamist valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele kehtestatud palgamäärasid ja palgasüsteemi.

(3) Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töötajale, kelle töökoha asemele luuakse asutuse ümberkorraldamisel sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikoht, tehakse, juhul kui töötaja vastab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikule esitatavatele nõuetele, ettepanek asuda avalikku teenistusse selle töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale. Kui töötaja ettepaneku vastu võtab, võetakse ta teenistusse määramata ajaks ning talle ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 ja 2. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatut. Käesoleva paragrahvi kohaselt teenistusse võetava töötajaga tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 79 alusel ning töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse alusel hüvitist ei maksta. Samuti ei maksta töötajale hüvitist, kui tema töökoha asemele on loodud avaliku teenistuse ametikoht, kuid töötaja asub Riigi Infosüsteemi Ametis tööle talle pakutud muul töökohal.

(4) Kui Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töötaja, kelle töökoha asemele loodi asutuse ümberkorraldamisel Riigi Infosüsteemi Ameti koosseisus avaliku teenistuse ametikoht ja kes loobus pakutud ametikohast ning vabastati töölt koondamise tõttu, asub uuesti Riigi Infosüsteemi Ametis ameti- või töökohale enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt töölepingu seadusele hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta Riigi Infosüsteemi Ametisse teenistusse või tööle asus, võrreldes hüvitise maksmise ajavahemikuga.

(5) Majandus- ja kommunikatsiooniministril ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktoril on enne 2011. aasta 1. juunit õigus lõpetada töötajatega tööleping koondamise tõttu ja teha riigisekretärile ettepanekuid ametikohtadele avaliku konkursi korraldamiseks, lähtudes Riigi Infosüsteemi Ameti struktuurist ja koosseisust. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töötajale ettepaneku asuda avalikku teenistusse või teisele töökohale teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitusel Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktor.

(6) Hallatava riigiasutuse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle Riigi Infosüsteemi Ametile.

§ 105¹⁰. Päästekeskuste Päästeametiga ühendamise korraldamine

(1) Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusega asutused Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) korraldatakse ümber ja ühendatakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist Päästeametiga.

(2) Päästekeskuste päästeteenistujad ning teised teenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu oluliselt teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2012. aasta 1. jaanuarist Päästeameti koosseisus kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikega 2 ja töölepingu seaduse §-ga 112 ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korda ja nende palk ei vähene ning neile kohaldatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuet alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(3) Päästekeskuste ja Päästeameti päästeteenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad või kelle ametikoha asemele luuakse uus ametikoht ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ametikoha asemele loodavale uuele ametikohale või kes valitakse avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale, jätkavad teenistust alates 2012. aasta 1. jaanuarist Päästeameti koosseisus ettenähtud ametikohal ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 116 lõikes 1 ja § 131 lõigetes 1, 1² ja 1³ sätestatut ning neile kohaldatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuet alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(4) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad päästekeskused, loetakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks vastavalt oma pädevusele Päästeamet.

(5) Õigusaktides sätestatud päästekeskuste ning nende ametiisikute ja töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2012. aasta 1. jaanuarist üle Päästeametile ja selle ametiisikutele.

§ 105¹¹. Häirekeskuse ümberkorraldamine

(1) Päästeameti halduses olev valitsusasutus Häirekeskus korraldatakse ümber Siseministeeriumi valitsemisalas olevaks valitsusasutuseks alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Häirekeskuse ümberkorraldamisel asutuse ametlik nimetus ei muutu.

(2) Päästeameti halduses oleva Häirekeskuse ülesanded lähevad tervikuna üle Siseministeeriumi valitsemisalas moodustatavale valitsusasutusele Häirekeskus. Ida Prefektuuri, Lääne Prefektuuri, Lõuna Prefektuuri, Põhja Prefektuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded hädaabiteadete menetlemisel lähevad moodustatavale Häirekeskusele üle järk-järgult 2014. aasta 1. novembriks.

(3) Päästeameti halduses oleva Häirekeskuse õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle Siseministeeriumi valitsemisalas moodustatavale Häirekeskusele.

(4) Ida Prefektuuri, Lääne Prefektuuri, Lõuna Prefektuuri, Põhja Prefektuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete järkjärgulise üleandmise tähtajad moodustatavale Häirekeskusele kehtestab siseminister käskkirjaga.

(5) Häirekeskuse päästeteenistujad ning teised teenistujad, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ümberkorraldamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu oluliselt teenistusülesanded, jätkavad teenistust alates 2012. aasta 1. jaanuarist Häirekeskuse koosseisus kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikega 2 ning neile ei kohaldata ametisse nimetamisel katseaega ega avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi korda ja nende palk ei vähene ning neile kohaldatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuet alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(6) Ida Prefektuuri, Lääne Prefektuuri, Lõuna Prefektuuri, Põhja Prefektuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud, kelle ametikoha eesmärk ja teenistusülesanded vastavad moodustatava Häirekeskuse põhiülesannetele või seisnevad politsei pädevuses olevate hädaabiteadete menetlemises, viiakse üle moodustatava Häirekeskuse vastavatele ametikohtadele avaliku teenistuse seaduse § 47¹ kohaselt ja vastavalt tähtaegadele, millal nende ametikohtade ülesanded Häirekeskusele üle antakse.

(7) Häirekeskuse moodustamisega, Häirekeskuse, Ida Prefektuuri, Lääne Prefektuuri, Lõuna Prefektuuri, Põhja Prefektuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete üleandmisega seotud toimingute tegemise ja haldusaktide andmise, sealhulgas enne Häirekeskuse moodustamist selle ametikohtadele nimetamise või üleviimise pädevus on siseministril.

(8) Siseminister võib Häirekeskuse moodustamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete üleandmisega seotud toiminguid teha ja haldusakte anda alates käesoleva paragrahvi jõustumisest.

§ 105¹². Maavalitsuste lõpetamine

(1) Rahandusministeeriumi valitsemisalas asuvate maavalitsuste tegevus lõpetatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Seaduses sätestatud maavalitsuste ülesannetega seotud õigused ja kohustused lähevad üle asjaomase valdkonna eest vastutavale ministrile, tema juhitava ministeeriumi valitsemisala asutusele või kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Muudest õigusaktidest ja lepingutest tulenevad maavalitsuse õigused ja kohustused lähevad üle asjaomase valdkonna eest vastutavale ministrile, tema juhitava ministeeriumi valitsemisala asutusele või ülesande endale täitmiseks võtnud kohaliku omavalitsuse üksusele.

(3) Muud õigused ja kohustused ning maavalitsustest üle jääva vara valitsemisega seotud ülesanded lähevad üle Rahandusministeeriumile.

(4) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud

kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni.

§ 105¹³. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise korraldamine

(1) Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldatakse ümber ning ühendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistust alates 2019. aasta 1. jaanuarist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.

(3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Tarbijakaitseamet või Tehnilise Järelevalve Amet, on alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(4) Alates 2019. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril sõnad „Tarbijakaitseamet” ja „Tehnilise Järelevalve Amet” asendatuks sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes.

§ 105¹⁴. Haridus- ja Noorteameti moodustamine

(1) Haridus- ja Noorteamet moodustatakse alates 2020. aasta 1. augustist.

(2) Haridus- ja Noorteameti moodustamisega seotud toimingud teeb Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 105¹⁵. Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühendamise korraldamine

(1) Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet korraldatakse ümber ning ühendatakse Põllumajandus- ja Toiduametiks alates 2021. aasta 1. jaanuarist, pärast mida lõpetavad ühendatavad asutused tegevuse. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Maaeluministeerium.

(2) Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga.

(3) Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ja teenistus- või tööülesanded asutuste ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle ameti- või töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga.

(4) Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ameti- või töökoha asemele loodav uus ameti- või töökoht, mida ei täideta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras, täidetakse avaliku konkursi korras ja sellele valitud ametnik või töötaja alustab teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Põllumajandus- ja Toiduameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Avaliku konkursi kuulutab välja asjakohase ameti peadirektor kooskõlastatult maaeluministriga.

(5) Maaeluministril kantsleri ettepanekul, Põllumajandusameti või Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt ametisse nimetatud ametniku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu või ütelda üles töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu 2021. aasta 1. jaanuarist.

(6) Õigusaktides sätestatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti õigused ja kohustused lähevad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandus- ja Toiduametile.

(7) Õigusaktides sätestatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ametnike ja töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikele ja töötajatele.

(8) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet, on alates 2021. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Põllumajandus- ja Toiduamet.

(9) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni asjakohase muudatuse tegemiseni hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuaril sõnad „Põllumajandusamet” ning „Veterinaar- ja Toiduamet” asendatuks sõnadega „Põllumajandus- ja Toiduamet” vastavas käändes.

§ 105¹⁶. Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise korraldamine

(1) Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon korraldatakse ümber ning ühendatakse Keskkonnaametiks alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Keskkonnaministeerium.

(2) Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Keskkonnaameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.

(3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnainspektsioon, loetakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Keskkonnaamet.

(4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuaril sõna „Keskkonnainspektsioon” asendatuks sõnaga „Keskkonnaamet” vastavas käändes.

§ 105¹⁷. Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamise korraldamine

(1) Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet korraldatakse ümber ning ühendatakse Transpordiametiks alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistust alates 2021. aasta 1. jaanuarist Transpordiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.

(3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Lennuamet, Maanteeamet või Veeteede Amet, on alates 2021. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Transpordiamet.

(4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad „Lennuamet”, „Maanteeamet” ja „Veeteede Amet” asendatuks sõnaga „Transpordiamet” vastavas käändes.

§ 105¹⁸. Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks

(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev hallatav riigiasutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldatakse ümber valitsusasutuseks alates 2022. aasta 1. septembrist.

(2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamisel valitsusasutuseks asutuse ametlik nimi ei muutu.

(3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötajale, kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht valitsusasutuseks ümberkorraldatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses ei eelda avaliku võimu volituse olemasolu, kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 112 sätestatut ning ta jätkab valitsusasutuseks ümberkorraldatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses töötamist temaga varem sõlmitud töölepingu alusel. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse töölepingu seadust ja millele avaliku teenistuse seadus ei kohaldu.

(4) Kaitseressursside Ameti ametnik ja töötaja, kelle ameti- või töökoht viiakse üle Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse ning kelle teenistus- või tööülesanded ei muutu, jätkab teenistust või töötamist alates 2022. aasta 1. septembrist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.

(5) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötaja, kelle töökoht ja tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse sellele ameti- või töökohale, jätkab teenistust või töötamist alates 2022. aasta 1. septembrist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja enne 2022. aasta 31. augustit Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor.

(6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui valitsusasutuse hallatava riigiasutuse lepingutes sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kui valitsusasutusele.

§ 105¹⁹. Ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamine

(1) Keskkonnaministeerium korraldatakse ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium korraldatakse ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks alates 2023. aasta 1. juulist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teevad vastavalt kliimaminister ja regionaalminister.

(2) Ministeeriumide ning nende valitsemisalade asutuste ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökohad antakse seoses ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamisega üle teise ministeeriumisse või ministeeriumi valitsemisalasse, viiakse alates 2023. aasta 1. juulist üle vastava ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala asutuse koosseisu kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.

(3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnaministeerium või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Kliimaministeerium või Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ülesannete puhul, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist üle antud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele.

(4) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(5) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium või Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 65¹ lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(6) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes, välja arvatud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 253¹, keskkonnatasude seaduse § 68⁴ lõikes 1, maapõueseaduse § 130 lõikes 3, pakendiseaduse § 39³ lõikes 1, riigivaraseaduse § 107 lõikes 3, sadamaseaduse §-s 58, tööstusheite seaduse § 167 lõike 1 punktis 1 ja 2023. aasta riigieelarve seaduses, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist sõna „Keskkonnaministeerium” asendatuks sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes, välja arvatud kalapüügiseaduse § 90² lõikes 2 ja 2023. aasta riigieelarve seaduses, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist sõna „Maaeluministeerium” asendatuks sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(8) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse alates 2023. aasta 1. juulist kuni nende õigusaktide muutmiseni asjaomaseks ministeeriumiks käesoleva seaduse § 61 lõikes 1, § 63 lõikes 1 ja § 65¹ lõikes 1 sätestatud valitsemisalast tulenev ministeerium.

(9) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.

(10) Justiitsministeerium korraldatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb justiits- ja digiminister.

(11) Kõigis õigussuhetes, milles kuni 2024. aasta 31. detsembrini esindas Eesti Vabariiki käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Justiits- ja Digiministeerium.

(12) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse sõna „Justiitsministeerium” asendatuks sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes.

(13) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse kuni nende õigusaktide muutmiseni asjaomaseks ministeeriumiks käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 ja § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisalast tulenev ministeerium.

(14) Kõigis õigussuhetes, milles kuni 2024. aasta 31. detsembrini esindas Eesti Vabariiki käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(15) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse kuni nende õigusaktide muutmiseni asjaomaseks ministeeriumiks käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 ja § 65¹ lõikes 1 sätestatud valitsemisalast tulenev ministeerium.

(16) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates õigusaktides teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 12, 13 ja 15 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kuue kuu jooksul nimetatud lõike jõustumisest arvates.

§ 105²⁰. Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks

(1) Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb majandus- ja tööstusminister.

(2) Õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmise; Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmise, samuti Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata Maa-ameti geoloogiaalase tegevuse korraldamise ülesande täitmist reguleerivates õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste suhtes, mis lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutusele, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning geoloogilise teabe säilitamine ja selle kättesaadavuse tagamine, samuti samade õiguste ja kohustuste suhtes, mis lähevad õigusaktides sätestatud juhtudel alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Keskkonnaametile või Kliimaministeeriumile.

§ 106. Kohalike rahvasaadikute nõukogude ja nende täitevorganite aktide tühistamine ja muutmine

(1) Kohalike rahvasaadikute nõukogude ja nende täitevorganite akte võib tühistada ning muuta maavanem oma korraldusega. Niisuguses korras kuuluvad tühistamisele ka linnade ning valdade volikogude ja valitsuste aktid, mis on vastu võetud vastavale linnale või vallale omavalitsusliku staatuse andmiseni, samuti maakonna volikogude ja valitsuste aktid, mis on vastu võetud enne maakonna valitsemiskorralduse seaduse rakendamist.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud organite õigustloovad aktid võib maavanem tühistada nende mittevastavuse tõttu kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti siis, kui nende kehtetuks tunnistamine on seotud akti vajaduse äralangemisega.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud üksikakte võib maavanem tühistada nende mittevastavusel akti andmise aja seadusele või muule õigusaktile kohtu otsuse alusel.

§ 107. Maasekretäri ametikohal töötamise eritingimus

(1) Seaduse jõustumisel maasekretärina töötaval isikul on õigus jätkata oma ametikohal, kui ta on asunud õppima kõrgemat juriidilist haridust andvas õppeasutuses. See õigus lõpeb, kui ta katkestab õpingud kõrgemat juriidilist haridust omandamata.

§ 107¹. Siseaudiitori aruanne

(1) Käesoleva seaduse § 92² lõike 4 redaktsiooni, mis jõustus 2010. aasta 15. novembril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2011. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele.

§ 107². Käesoleva seaduse § 43 lõike 8 rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 8 nimetatud andmekoguga liituvad kõik valitsusasutuste hallatavad asutused hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.

§ 107³. Ministrite ametinimetuste asendamine

(1) Kehtivates seadustes loetakse sõnad „haridus- ja teadusminister”, „justiitsminister”, „kaitseminister”, „keskkonnaminister”, „kultuuriminister”, „majandus- ja kommunikatsiooniminister”, „põllumajandusminister”, „rahandusminister”, „regionaalminister”, „siseminister”, „sotsiaalminister” ja „välisminister” asendatuks sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ministrite ametinimetused, kui need on seaduses antud loetelus või eraldatud sõnadega „ja” või „või”, asendatakse sõnadega „valdkonna eest vastutavad ministrid” vastavas käändes ja muudetakse vajaduse korral loetelupunktide numeratsiooni.

(3) Käesoleva paragrahvi alusel ministri ametinimetuse asendamine seadustes ei mõjuta nende alusel antud õigusaktide kehtivust.

(4) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.

§ 107⁴. Põllumajandusministeeriumi nime asendamine

(1) Kehtivates seadustes loetakse sõna „Põllumajandusministeerium” asendatuks sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes.

(2) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.

§ 107⁵. Tähtajatu töölepingu sõlminud valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi töölepingu tähtaja arvestamine

(1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1¹ jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates § 43 lõike 1¹ jõustumisest.

§ 108. Käesoleva seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad õigusaktid

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 109. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.