Erakooliseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi- või keskharidus.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri erakoolile, mis on asutatud välislepingu alusel, käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on riik või kohaliku omavalitsuse üksus, peetava erakooli asutamise, koolitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning tegevuse lõpetamise suhtes kohaldatakse erakooliseadust, muus osas sama liiki riigi- või munitsipaalkooli suhtes kohaldatavat seadust.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Erakooli mõiste ja liigid

(1) Erakool on äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast.

(1) Rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud erakooli pidaja on rahvusvaheline sõjaline peakorter.

(2) Erakooli liigid on:

2) lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;

3) põhikool;

4) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;

5) gümnaasium;

5¹) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;

7) kutseõppeasutus;

8) kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;

9) rakenduskõrgkool, mis tegutseb kõrgharidusseaduse alusel;

10) ülikool, mis tegutseb kõrgharidusseaduse alusel.

11) huvikool;

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7–10 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.

§ 2¹. Kapitalinõuded

(3) Kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt 63 900 eurot, osaühing, kelle osakapital on vähemalt 63 900 eurot, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt 63 900 eurot.

(4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 301 sätestatut.

(5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.

(6) Kui sihtasutusel või mittetulundusühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud omakapitali minimaalsest suurusest vähem, peab sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu üldkoosolek otsustama:

1) abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena netovara suurus moodustaks vähemalt käesolevas paragrahvis sätestatud sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali minimaalse suuruse;

2) sihtasutuse või mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise või

3) pankrotiavalduse esitamise.

§ 3. Erakooli nimi

(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest.

(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.

2. peatükk ASUTAMINE

§ 4. Asutamine

(1) Erakool, välja arvatud huvikool ja kutseõppeasutus, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(3) Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Kutseõppeasutuse andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse pärast kutseõppeasutusele esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmist.

§ 5. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud erakoolis;

2) õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.

(4) Kutseõppe läbiviimise õigus antakse ettevõtjale tähtajalise või tähtajatu tegevusloaga, mille alusel on tal õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.

(6) Põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei pea uue tegevusloa taotlusele lisama käesoleva seaduse § 5⁴ lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente, välja arvatud § 5⁴ lõike 2 punktis 8² nimetatud arvamused, ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.

(7) Kui tähtajalise tegevusloa alusel tegutsev ja uut tegevusluba taotlev erakool on esitanud andmed ja dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, antakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat.

§ 5¹. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse andmine

§ 5². Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine

§ 5³. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine

§ 5⁴. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:

1) erakooli põhikiri;

2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

3) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;

4) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile;

5) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele;

6) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppe-kasvatusala töötajate olemasolu kohta;

7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tuleohutus- ja päästenõuetele;

8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;

8²) põhikooli ja gümnaasiumi puhul erakooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kirjalik arvamus;

9) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta;

10) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta;

11) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused.

(3) Tegevusloa õppekava rakendamiseks, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, võib anda isikule, kellel on meresõiduohutuse seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba.

(4) Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.

(5) Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust, kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(7) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.

§ 5⁵. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad;

2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele;

3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus;

4) erakooli direktor vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;

5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded;

6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele;

7) õppetööks kasutatava hoone või ruumi ehitisregistris märgitud kasutusotstarve vastab õppetegevuse eesmärgile.

§ 5⁶. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel:

1) 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest;

2) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisi käigus või kvaliteedi hindamisel on esitatud valeandmeid.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.

§ 6. Põhikiri

(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:

1) kooli nimi või nimetus;

2) kooli asukoht;

3) kooli struktuur;

4) direktori ja juhataja (edaspidi direktor) ning nõukogu pädevus ja ülesanded;

5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;

6) põhikirja muutmise kord;

7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse- või huviharidus) ja õppeasutuse liik;

8) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli õppekorralduse alused lasteaia puhul alusharidusseaduse ning põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;

9) lapse või õpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord;

10) õpilase õigused ja kohustused;

11) õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused;

12) õppekeel ja asjaajamiskeel;

13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;

14) tegevuse lõpetamise kord;

16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.

(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või kutseõppeasutusel esimese kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest.

§ 7. Arengukava

(1) Arengukavas on esitatud:

1) erakooli põhitegevuse ja -idee iseloomustus (arenguprintsiibid ja -suunad, pakutava koolitusteenuse iseloomustus, kasutatava tööjõu kirjeldus, kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused);

2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.

(2) Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).

§ 8. Ekspertiis

(1) Valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.

(2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

(3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 640 eurot ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.

(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemine ja andmine ning õppekavarühma ekspertiis toimuvad kutseõppeasutuse seaduse §-des 9–12 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(7) Kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 14¹ sätestatule.

§ 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine

§ 9¹. Kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine

§ 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine

(1) Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.

(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide suhtes. Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste õppetegevuse suhtes Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses erakoolide asutamise kohta sätestatut.

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

§ 11. Õppekava

(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:

1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;

2) õpingute alustamise tingimused;

3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;

4) ainekavad;

5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;

6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.

(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.

(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.

(4) Erakooli õppekava peab vastama:

2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli puhul – lasteaia osas alushariduse riiklikule õppekavale ning üldhariduskooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;

3) põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud haridustaseme pädevusele ja ainete õpitulemustele;

4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale, ühisõppekava korral ka kutseõppeasutuse seaduse § 33 nõuetele;

6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud.

(5) Erakoolis võib anda konfessionaalset usuõpetust erakooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Konfessionaalse usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.

§ 12. Erakooli vastuvõtmise ja erakoolist väljaarvamise tingimused

(1) Põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutusse vastu võtmisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile seadusega kehtestatud sisseastumistingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtmiseks.

(2) Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu.

§ 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded

(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.