Lennundusseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused.

(2) Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega.

(2) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklike õhusõidukite suhtes, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse riikliku õhusõidukiga tegelevate isikute ja organisatsioonide suhtes, kui tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud riikliku õhusõiduki lennundustegevusega.

(2) Käesoleva seaduse sätted laienevad:

1) Eesti ja välisriikide õhusõidukitele Eesti õhuruumis;

2) Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud ulatuses ja korras.

(2) Kaitselennundusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõiget 1, §-e 4¹, 5, 6¹, 7², 7³, 22¹, 22² ja 37⁴, § 46² lõikeid 1 ja 2 ning 7³. peatükki, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisele ning nendega seotud teenistujate ja tegevuslubade suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), III peatüki I ja II jagu.

(3) Käesolev seadus ja sellest tulenevad õigusaktid laienevad Eesti õhusõidukitega teostatavale veondusele välisriigi õhuruumis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui see ei ole vastuolus selle välisriigi seadusega, mida rakendatakse vastastikusel kokkuleppel selle riigiga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt.

(4) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada käesoleva seaduse sätete rakendamise õhusõidukite suhtes, mis on selle välisriigi registris, kuid mis on renditud või muul viisil Eesti käitaja kasutusse antud.

(5) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada, et käesoleva seaduse sätteid ei rakendata nende õhusõidukite suhtes, mis on registreeritud Eestis, kuid on renditud või muul viisil välismaise käitaja kasutusse antud.

§ 3. Eesti õhuruum ja Tallinna lennuinfopiirkond

(1) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

(2) Tallinna lennuinfopiirkond on õhuruumiosa, milles Eesti osutab lennuliiklusteenuseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kinnitatud kahepoolsete kokkulepete alusel.

§ 4. Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamine

(1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ning lennuliikluse teenindamise korra kehtestab

määrusega.

(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Transpordiamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.

(3) Õhusõidukite liiklemisel Eesti õhuruumis tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45‒71).

(3) Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest kehtestab

määrusega.

(3) Riikliku mehitamata õhusõiduki käitamisnõuded kehtestab

määrusega, kui see õhusõiduk ei ole kaitselennunduse õhusõiduk.

(4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus.

(5) Välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmine otsustatakse riigikaitseseaduse alusel.

(5) Välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga, muu välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud lendu teostavale õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa, mida ei menetleta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.

(5) Ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise korra kehtestab

.

(6) Transpordiamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.

(7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda valdkonna eest vastutav minister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab

.

§ 4¹. Eesti õhuruumi kasutamise piiramine

(1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Ajutise geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks võib kehtestada:

1) Politsei- ja Piirivalveamet avaliku korra või turvalisuse tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

2) Kaitsepolitseiamet riigi julgeoleku tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

3) Päästeamet päästeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;

4) Kaitsevägi Kaitseväe korralduse seadusest või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

5) Maksu- ja Tolliamet tollikontrolli toimingu või süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks juhul, kui muidu ei ole võimalik ülesannet täita.

(3) Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise korra kehtestab

määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas või lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks on vaja luba.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui:

1) lennupiirangutega ala, geograafiline ala või ajutine geograafiline ala on lennukeeluala;

2) õhusõiduk ohustab või võib ohustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas või valitsusasutuse tegevust ülesande täitmisel, sealhulgas valitsusasutuse õhusõiduki lendamist;

3) looduskaitsealal lennupiirangutega alas lendamisel ei ole võimalik täita lennupiirangu kehtestamise eesmärki;

4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui:

1) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

2) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud lennureeglite või mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

3) geograafilises alas lendamine võib avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseliidu poolt valvatava objekti või julgeolekuasutuse turvalisusele;

4) loa taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa annab lõike 1 alusel kehtestatud korralduses või lõikes 2 nimetatud valitsusasutus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andjad ning loa taotlemise ja andmise korra kehtestab

määrusega.

(9) Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema, kehtestab

määrusega.

§ 5. Õhusõiduk

(1) Õhusõiduk on aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul.

(2) Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks.

(3) Riiklik õhusõiduk on avaliku võimu volitusi omava asutuse või tema nimel avalikes huvides tegutsev ning riigi kontrolli all ja vastutusel olev õhusõiduk, millega täidetakse sõjalise kaitse, tolli, politsei, otsingu- ja päästetööde, päästesündmuse lahendamise, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid.

(3) Kaitselennunduse õhusõiduk on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olev ja riigi sõjalise kaitse eesmärgil kasutatav õhusõiduk.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõistet kohaldatakse ka välisriigi riigiasutuse ja lõikes 3¹ sätestatud mõistet välisriigi relvajõudude valduses oleva õhusõiduki suhtes.

(5) Ebaharilike omadustega õhusõiduk on õhusõiduk, mille käitamine erineb tavapäraste õhusõidukite käitamisest hoolduse, lennuomaduste või piloteerimise poolest.

§ 6. Õhusõiduki riikkondsus

(1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.

(2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Transpordiamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.

§ 6¹. Kaitselennundus

(2) Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus.

§ 7. Tsiviillennunduse riiklik juhtimine

(1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Kliimaministeerium ning Transpordiamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.

(4) Lennundustegevusega tegelevate isikute suhtes võib Transpordiamet lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.

(5) Transpordiamet võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi.

(6) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.

(7) Transpordiamet on riiklik järelevalveasutus (national supervisory authority – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.

(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid teeb Transpordiamet.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 6 nimetatud kohaldamisotsus kehtestatakse Transpordiameti ettepanekul valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 11¹ sätestatud kohaldamisotsuse tegemisel tuleb lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139 sätestatud kohaldamisotsuse tegemise põhimõtetele arvestada järgmiste asjaoludega:

1) kohaldamisotsus peab toetama lennuohutuse taseme hoidmist või looma tingimused selle parandamiseks;

2) kohaldamisotsus on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas kohaldamisotsuse ülesandega kaasnevat rahastamise vajadust ning järelevalveks tehtavaid kulutusi;

3) kohaldamisotsusega ei halvendata lennunduse järelevalve kvaliteeti.

(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.

§ 7¹. Nõuetele vastavuse kontroll ja kontrolliva isiku tunnustamine

(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja ning lennutreeningseadme riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Transpordiamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Transpordiametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Transpordiamet.

(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, selle rakendusmäärustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

2) vastavalt tunnustatavale valdkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastava õigusakti nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi ning asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid.

(7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Transpordiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.

(8) Transpordiamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.

(9) Transpordiamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(10) Tunnustamise otsus kehtib kaks aastat.

(11) Tunnustamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui nõuetele vastavust kontrolliv isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

§ 7². Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus

(1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab Kaitsevägi koostöös Transpordiametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab Kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.

(3) Kaitselennundusmäärustiku kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine;

2) nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle lennukõlblikkusele ja jätkuvale lennukõlblikkusele, hooldamisele, käitamisele ja lennutegevusele ning nendega seotud isikutele ja koolitustele;

3) lennuväljad ja nende osad ning varustus, töötajad ja organisatsioonid, mida kontrollib ja kasutab Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või Kaitseliit;

4) operatiivse lennuliikluse lennureeglid;

5) kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord;

6) kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.

(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga.

(6) Kaitsevägi võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.

§ 7³. Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon ja õhuruumi korraldamise üksus

(1) Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Kliimaministeeriumi juures õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni.

(2) Komisjoni kuuluvad Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseväe ja Transpordiameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

(3) Komisjon jälgib õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.

(3) Komisjon ei täida ülesandeid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.

(4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20–25), artikli 5 lõike 1 teises lõigus nimetatud ühendatud tsiviil-sõjalise õhuruumi korraldamise üksuse ülesandeid täitvad isikud nimetab valdkonna eest vastutav minister.

§ 7⁴. Riiklik lennundusohutusprogramm