Lennundusseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused.

(2) Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega.

(2) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklike õhusõidukite suhtes, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse riikliku õhusõidukiga tegelevate isikute ja organisatsioonide suhtes, kui tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud riikliku õhusõiduki lennundustegevusega.

(2) Käesoleva seaduse sätted laienevad:

1) Eesti ja välisriikide õhusõidukitele Eesti õhuruumis;

2) Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud ulatuses ja korras.

(2) Kaitselennundusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõiget 1, §-e 4¹, 5, 6¹, 7², 7³, 22¹, 22² ja 37⁴, § 46² lõikeid 1 ja 2 ning 7³. peatükki, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisele ning nendega seotud teenistujate ja tegevuslubade suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), III peatüki I ja II jagu.

(3) Käesolev seadus ja sellest tulenevad õigusaktid laienevad Eesti õhusõidukitega teostatavale veondusele välisriigi õhuruumis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui see ei ole vastuolus selle välisriigi seadusega, mida rakendatakse vastastikusel kokkuleppel selle riigiga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt.

(4) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada käesoleva seaduse sätete rakendamise õhusõidukite suhtes, mis on selle välisriigi registris, kuid mis on renditud või muul viisil Eesti käitaja kasutusse antud.

(5) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada, et käesoleva seaduse sätteid ei rakendata nende õhusõidukite suhtes, mis on registreeritud Eestis, kuid on renditud või muul viisil välismaise käitaja kasutusse antud.

§ 3. Eesti õhuruum ja Tallinna lennuinfopiirkond

(1) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

(2) Tallinna lennuinfopiirkond on õhuruumiosa, milles Eesti osutab lennuliiklusteenuseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kinnitatud kahepoolsete kokkulepete alusel.

§ 4. Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamine

(1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ning lennuliikluse teenindamise korra kehtestab

määrusega.

(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Transpordiamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.

(3) Õhusõidukite liiklemisel Eesti õhuruumis tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45‒71).

(3) Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest kehtestab

määrusega.

(3) Riikliku mehitamata õhusõiduki käitamisnõuded kehtestab

määrusega, kui see õhusõiduk ei ole kaitselennunduse õhusõiduk.

(4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus.

(5) Välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmine otsustatakse riigikaitseseaduse alusel.

(5) Välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga, muu välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud lendu teostavale õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa, mida ei menetleta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.

(5) Ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise korra kehtestab

.

(6) Transpordiamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.

(7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda valdkonna eest vastutav minister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab

.

§ 4¹. Eesti õhuruumi kasutamise piiramine

(1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Ajutise geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks võib kehtestada:

1) Politsei- ja Piirivalveamet avaliku korra või turvalisuse tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

2) Kaitsepolitseiamet riigi julgeoleku tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

3) Päästeamet päästeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;

4) Kaitsevägi Kaitseväe korralduse seadusest või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;

5) Maksu- ja Tolliamet tollikontrolli toimingu või süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks juhul, kui muidu ei ole võimalik ülesannet täita.

(3) Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise korra kehtestab

määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas või lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks on vaja luba.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui:

1) lennupiirangutega ala, geograafiline ala või ajutine geograafiline ala on lennukeeluala;

2) õhusõiduk ohustab või võib ohustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas või valitsusasutuse tegevust ülesande täitmisel, sealhulgas valitsusasutuse õhusõiduki lendamist;

3) looduskaitsealal lennupiirangutega alas lendamisel ei ole võimalik täita lennupiirangu kehtestamise eesmärki;

4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui:

1) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

2) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud lennureeglite või mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

3) geograafilises alas lendamine võib avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseliidu poolt valvatava objekti või julgeolekuasutuse turvalisusele;

4) loa taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa annab lõike 1 alusel kehtestatud korralduses või lõikes 2 nimetatud valitsusasutus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andjad ning loa taotlemise ja andmise korra kehtestab

määrusega.

(9) Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema, kehtestab

määrusega.

§ 5. Õhusõiduk

(1) Õhusõiduk on aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul.

(2) Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks.

(3) Riiklik õhusõiduk on avaliku võimu volitusi omava asutuse või tema nimel avalikes huvides tegutsev ning riigi kontrolli all ja vastutusel olev õhusõiduk, millega täidetakse sõjalise kaitse, tolli, politsei, otsingu- ja päästetööde, päästesündmuse lahendamise, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid.

(3) Kaitselennunduse õhusõiduk on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olev ja riigi sõjalise kaitse eesmärgil kasutatav õhusõiduk.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõistet kohaldatakse ka välisriigi riigiasutuse ja lõikes 3¹ sätestatud mõistet välisriigi relvajõudude valduses oleva õhusõiduki suhtes.

(5) Ebaharilike omadustega õhusõiduk on õhusõiduk, mille käitamine erineb tavapäraste õhusõidukite käitamisest hoolduse, lennuomaduste või piloteerimise poolest.

§ 6. Õhusõiduki riikkondsus

(1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.

(2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Transpordiamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.

§ 6¹. Kaitselennundus

(2) Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus.

§ 7. Tsiviillennunduse riiklik juhtimine

(1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Kliimaministeerium ning Transpordiamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.

(4) Lennundustegevusega tegelevate isikute suhtes võib Transpordiamet lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.

(5) Transpordiamet võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi.

(6) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.

(7) Transpordiamet on riiklik järelevalveasutus (national supervisory authority – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.

(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid teeb Transpordiamet.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 6 nimetatud kohaldamisotsus kehtestatakse Transpordiameti ettepanekul valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 11¹ sätestatud kohaldamisotsuse tegemisel tuleb lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139 sätestatud kohaldamisotsuse tegemise põhimõtetele arvestada järgmiste asjaoludega:

1) kohaldamisotsus peab toetama lennuohutuse taseme hoidmist või looma tingimused selle parandamiseks;

2) kohaldamisotsus on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas kohaldamisotsuse ülesandega kaasnevat rahastamise vajadust ning järelevalveks tehtavaid kulutusi;

3) kohaldamisotsusega ei halvendata lennunduse järelevalve kvaliteeti.

(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.

§ 7¹. Nõuetele vastavuse kontroll ja kontrolliva isiku tunnustamine

(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja ning lennutreeningseadme riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Transpordiamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Transpordiametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Transpordiamet.

(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, selle rakendusmäärustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

2) vastavalt tunnustatavale valdkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastava õigusakti nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi ning asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid.

(7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Transpordiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.

(8) Transpordiamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.

(9) Transpordiamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(10) Tunnustamise otsus kehtib kaks aastat.

(11) Tunnustamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui nõuetele vastavust kontrolliv isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

§ 7². Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus

(1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab Kaitsevägi koostöös Transpordiametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab Kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.

(3) Kaitselennundusmäärustiku kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine;

2) nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle lennukõlblikkusele ja jätkuvale lennukõlblikkusele, hooldamisele, käitamisele ja lennutegevusele ning nendega seotud isikutele ja koolitustele;

3) lennuväljad ja nende osad ning varustus, töötajad ja organisatsioonid, mida kontrollib ja kasutab Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või Kaitseliit;

4) operatiivse lennuliikluse lennureeglid;

5) kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord;

6) kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.

(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga.

(6) Kaitsevägi võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.

§ 7³. Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon ja õhuruumi korraldamise üksus

(1) Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Kliimaministeeriumi juures õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni.

(2) Komisjoni kuuluvad Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseväe ja Transpordiameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

(3) Komisjon jälgib õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.

(3) Komisjon ei täida ülesandeid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.

(4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20–25), artikli 5 lõike 1 teises lõigus nimetatud ühendatud tsiviil-sõjalise õhuruumi korraldamise üksuse ülesandeid täitvad isikud nimetab valdkonna eest vastutav minister.

§ 7⁴. Riiklik lennundusohutusprogramm

(1) Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine riiklikul tasemel tsiviillennunduse ohutustaseme tõstmiseks. Lennundusohutusprogrammis kajastatavateks teemadeks on ohutusalased tegevussuunad ja eesmärgid, ohutusriskide juhtimine, ohutuse tagamine ning ohutusalane teavitus.

(2) Riiklikku lennundusohutusprogrammi viivad ellu Kliimaministeerium ning Transpordiamet, kelle pädevuses on lennundusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine.

§ 7⁵. Riiklik lihtsustamiskava

(1) Riikliku lihtsustamiskava eesmärgiks on rahvusvahelisi lende sooritavate õhusõidukite ning nende reisijate, meeskonna, kauba, posti ja varude piiriületamisega seotud formaalsuste lihtsustamine.

(2) Riikliku lihtsustamiskava valmistab ette ning viib ellu Kliimaministeerium koostöös asjaomaste ametiasutuste ja ettevõtjatega.

§ 7⁶. Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise luba

(1) Kui isik kavatseb rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest tulenevate lennundusohutusnõuete täitmiseks Euroopa Lennundusohutusameti väljatöötatud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite asemel alternatiivseid meetodeid, siis peab ta taotlema Transpordiametilt selliste meetodite kasutamiseks loa.

(2) Loa saamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse ning alternatiivsete meetodite kirjeldused ja analüüsid koos riskihinnangutega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakendusmäärustes sätestatud nõuetele.

(3) Transpordiamet teeb nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu.

(4) Transpordiamet annab loa, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmise.

(5) Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.

(6) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamise ning loa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(7) Transpordiamet tunnistab nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks, kui isiku kohaldatavad meetmed ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.

(8) Transpordiamet võib nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks tunnistada, kui loa andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud.

§ 7⁷. Nõuetele vastavuse kontroll ning lubade ja sertifikaatide andmine ja tunnustamine kaitselennunduses

2. peatükk ÕHUSÕIDUKI VALMISTAMINE, HOOLDAMINE, LENNU- JA KESKKONNAKÕLBLIKKUS

§ 8. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennundusohutusameti (European Aviation Safety Agency – EASA) pädevusse kuuluva õhusõiduki (edaspidi EASA õhusõiduk) tootja- või hooldusorganisatsioon on EASA õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Transpordiameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.

(3) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon peab vastama komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012 ja (EL) nr 1321/2014 kehtestatud nõuetele.

(3) Transpordiamet otsustab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase tootjaorganisatsiooni ja komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 kohase hooldusorganisatsiooni sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud tähtaja jooksul.

(4) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ja nimetatud organisatsioonide sertifikaatide hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 8¹. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada:

1) kui sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või

2) lennuohutuse tagamiseks.

(2) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi või ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

§ 9. EASA õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ning jätkuvat lennukõlblikkust ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon

(1) EASA õhusõiduk on lennukõlblik, kui ta vastab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat.

(2) EASA õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui ta vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I ja Vb lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I, Va või Vd lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.

(4) EASA õhusõiduki käitamiseks peab sellel olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaadid annab välja Transpordiamet. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi annab välja Transpordiamet või sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

(4) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi omanik on kohustatud Transpordiametile viivitamata esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi aluseks olevad andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatud tähtaja jooksul.

(4) Transpordiamet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:

1) sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või

2) lennuohutuse tagamise huvides.

(4) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(4) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(4) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

(6) Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi ning nimetatud sertifikaatide muutmise taotluse läbivaatamise ja hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 9¹. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduk (edaspidi mitte-EASA õhusõiduk) on jätkuvalt lennukõlblik, kui seda hooldatakse ja selle jätkuvat lennukõlblikkust korraldatakse vastavalt kehtestatud nõuetele ning sellel on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki käitaja vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui mitte-EASA õhusõiduk on lennukõlblik ning järgitakse kõiki mitte-EASA õhusõiduki hoolduse ja lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid.

§ 9². Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

(1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus, sealhulgas käitamis- ja avariivarustuse töökõlblikkus, tagatakse:

1) mitte-EASA õhusõiduki lennueelse ülevaatusega;

2) mitte-EASA õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate defektide ja rikete kõrvaldamisega, võttes arvesse mitte-EASA õhusõiduki minimaalvarustuse loetelu;

3) hooldusprogrammi järgsete hooldustöödega;

4) kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade, milleks on muu hulgas tootjariigi või konstrueerijariigi pädeva asutuse välja antud lennukõlblikkusdirektiivid ja lennukõlblikkust mõjutavad käitamisdirektiivid ning Transpordiameti üldkorralduslikud ettekirjutused, täitmisega;

5) muudatus- ja remonditööde tegemisega vastavalt mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile, milleks on muu hulgas lennukõlblikkuseeskirjad ning mitte-EASA õhusõiduki või komponendi tüübikonstruktsiooni eest vastutaja välja antud dokumentatsioon;

6) vajaduse korral kontroll-katselendude tegemisega.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), artikli 3 punktis j määratud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

§ 9³. Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus

(1) Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus tehakse mitte-EASA õhusõiduki tüübikonstruktsiooni eest vastutaja või mitte-EASA õhusõiduki tootja või valmistaja lennukäsiraamatu või hooldusprogrammi järgi veendumaks, et mitte-EASA õhusõiduk on lennuks valmis.

(2) Lennueelse ülevaatusega seotud tegevused kehtestab

määrusega.

§ 9⁴. Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd, hooldusprogramm ja selle kooskõlastamine

(1) Hooldustööd on igasugune hooldustegevus, sealhulgas mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, muudatustöö või defektide kõrvaldamine või nende mis tahes kombinatsioon, välja arvatud mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus.

(2) Hooldustööde tegemisel peavad olema täidetud kõik asjakohased nõuded, mis tulenevad mitte-EASA õhusõiduki tehnilisest normdokumentatsioonist.

(3) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponent, mille ressurssi väljendatakse kalenderajas, maandumistes või tsüklites, ei tohi ületada hooldusprogrammis määratud ressurssi, välja arvatud juhul, kui loa ressursi ületamiseks annab Transpordiamet.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid korraldatakse kooskõlas mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammiga. Hooldusprogramm ja selle muudatused kooskõlastatakse Transpordiametiga.

(5) Hooldusprogramm peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama hooldustööde kirjeldusi, sealhulgas nende tegemise sagedust ja käitamisest tulenevaid eritöid;

2) määratlema isiku, kes väljastab hooldustõendi;

3) vastama mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile.

(6) Transpordiamet keeldub hooldusprogrammi ja selle muudatuste kooskõlastamisest, kui hooldusprogramm ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(7) Hooldusprogrammis kajastatavate teemade loetelu ja nõuded hooldusprogrammi koostamisele kehtestab

määrusega.

(8) Täpsemad nõuded mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustööde tegemisele kehtestab

määrusega.

§ 9⁵. Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö

(1) Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö tehakse tehnilise normdokumentatsiooni järgi.

(2) Kui mitte-EASA õhusõidukil puudub kavandatava muudatus- ja remonditöö tehniline normdokumentatsioon, võib kasutada Transpordiameti kooskõlastatud dokumentatsiooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

1) muudatus- ja remonditöö taotlus;

2) muudatus- ja remonditööga seotud joonised, kirjeldused ja juhised;

3) vajaduse korral dokument, mis sisaldab arvutusi ning katsete ja mitte-EASA õhusõiduki tsentreeringu muutuste kirjeldust näitamaks, et muudatus tagab jätkuva lennukõlblikkuse;

4) vajaduse korral mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamatu lisa;

5) vajaduse korral lisatööde loetelu.

(4) Transpordiamet ei kooskõlasta õhusõiduki muudatus- ja remonditöö dokumentatsiooni, kui muudatus- ja remonditöö tulemusena ei ole tagatud mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus.

§ 9⁶. Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööde tegija

(1) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd võib teha:

1) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti väljastatud komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba;

2) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti tunnustatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva asutuse välja antud lennundustehnilise töötaja luba;

3) piloodiluba omav mitte-EASA õhusõiduki omanik (edaspidi omanik-piloot);

4) käesoleva seaduse § 9¹¹ lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;

5) Transpordiameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloot võib teha hooldustöid mitte-EASA õhusõidukile, mille maksimaalne stardimass on 2730 kg ja millega lennatakse ainult visuaallennureeglite järgi.

(3) Käesoleva seaduse § 9² lõikes 3 nimetatud õhusõiduki hooldustöid võib teha üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hooldusorganisatsioon.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki komponentide hooldust võib teha:

1) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Transpordiameti poolt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa 145. osa kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

2) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega käesoleva seaduse § 9¹¹ lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;

3) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Transpordiameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev hooldusorganisatsioon.

(5) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponenti, mille hooldus ei tingi selle eemaldamist õhusõidukilt ja mille hooldus on kirjeldatud õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis, võib hooldada komponendi hoolduse pädevuseta käesoleva seaduse § 9¹¹ lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloodi lubatud hooldustööde loetelu kehtestab

määrusega.

§ 9⁷. Mitte-EASA õhusõiduki ja selle komponendi hooldustõend

(1) Hooldustõend väljastatakse pärast mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi hooldustööde nõuetekohast lõpetamist, kui hooldustõendi väljastaja on veendunud, et kõik ettenähtud tööd on tehtud nõuetekohaselt ja hoolduskirjed on vormistatud.

(2) Õhusõiduki hooldustõendi väljastab:

1) hooldusprogrammis määratletud käesoleva seaduse § 9⁶ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja;

2) hooldusorganisatsiooni volitatud käesoleva seaduse § 9⁶ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja või

3) omanik-piloot tööde kohta, mille tegemiseks on ta hooldusprogrammiga volitatud.

(3) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal lisaks käesoleva seaduse § 9⁶ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehnilise töötaja loale olema:

1) vähemalt kuuekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase alakategooria mitte-EASA õhusõidukiga viimase kahe aasta jooksul;

2) teadmised hooldatava mitte-EASA õhusõiduki hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.

(5) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal olema:

1) eelneva ühe aasta jooksul vähemalt kolmekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase pädevuskategooria komponendi hooldamisel;

2) teadmised hooldatava komponendi hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.

(6) Mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustõendile kantavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

§ 9⁸. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed

(1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjeteks on:

1) hooldustõend;

2) mitte-EASA õhusõiduki, mootori, propelleri ja abimootori logiraamat ning ressursiga komponentide kaardid või passid;

3) mitte-EASA õhusõiduki tehniline päevik;

4) kaalumistunnistus;

5) mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamat.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutavad lennukõlblikkuse kirjete nõuetekohase pidamise eest.

(3) Lennukõlblikkuse kirjetes esitatud andmete loetelu, dokumenteerimise korra ja kirjete säilitamise tähtaja kehtestab

määrusega.

§ 9⁹. Nõuded mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi ja tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ning milles kajastatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;

2) ta peab tagama töötajatele tööülesannete täitmiseks sobivad tööruumid ja -vahendid;

3) tal peab olema oma ülesannete täitmiseks kehtiv tehniline normdokumentatsioon;

4) tal peavad olema tööülesannete täitmiseks pädevad isikud;

5) tal peavad olema hooldusprogrammid kõikide mitte-EASA õhusõidukite kohta, mille jätkuvat lennukõlblikkust ta korraldab.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil olema järgmised vastutavad isikud:

1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks tehtavad tööd on rahastatud ning tehtud kehtestatud nõuete kohaselt;

2) tegevjuhile alluv jätkuva lennukõlblikkuse juht, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid;

3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja protseduuride asjakohase täitmise seire eest.

(3) Lennukõlblikkuse juhil peavad olema teadmised, taust ja kogemused järgnevas:

1) inseneri või lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioon;

2) kolm aastat töökogemust mitte-EASA õhusõidukite hoolduse või lennukõlblikkuse korraldamise alal;

3) põhjalikud teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatust;

4) vähemalt mitte-EASA õhusõiduki tüüpi tutvustava kursuse tasemel teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja sertifikaadil märgitud mitte-EASA õhusõidukist;

5) teadmised mitte-EASA õhusõiduki hoolduskorraldusest;

6) teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud nõuetest.

(4) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab

määrusega.

§ 9¹⁰. Nõuded mitte-EASA õhusõidukit hooldavale hooldusorganisatsioonile

(1) Hooldusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub hooldustööde tegemisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi, tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ja milles kajastatakse hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;

2) tal peavad olema hooldustööde tegemiseks sobivad tööruumid;

3) tal peab olema piisavalt lennundustehnilisi töötajaid sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde tegemiseks ning hooldustõendi väljaandmiseks. Lepinguliste tööde tegemiseks võib kasutada alltöövõtjaid.

(2) Hooldusorganisatsioonil peavad olema järgmised isikud:

1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et organisatsiooni rahastamine on piisav sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde nõuetekohaseks tegemiseks;

2) tegevusvaldkondade juhid, kes tagavad, et organisatsiooni tegevus vastaks kehtestatud nõuetele;

3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab hooldusorganisatsiooni protseduuride asjakohase täitmise seire eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel peavad olema asjakohased mitte-EASA õhusõiduki või selle komponentide hooldamisega seotud tõendatavad teadmised, taust ja kogemused.

(4) Töötaja, kes teeb eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid või kontrolle, peab olema kvalifitseeritud vastavalt kutsestandardile.

(5) Mitte-EASA õhusõiduki komponente hooldav ja mittepurustavaid katseid või kontrolle tegev töötaja peab vastama hooldusorganisatsiooni poolt organisatsiooni käsiraamatus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(6) Hooldusorganisatsioon peab pidama oma lennundustehniliste töötajate kohta arvestust.

(7) Hooldusorganisatsioon peab dokumenteerima tehtud hooldustööd ning andmed nende kohta.

(8) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab

määrusega.

(9) Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise korra ja nõuded tööruumidele ning töövahenditele kehtestab

määrusega.

§ 9¹¹. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni loakohustus

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil peab lennukõlblikkuse korraldamiseks olema sertifikaat.

(2) Hooldusorganisatsioonil peab mitte-EASA õhusõidukite hooldustööde tegemiseks olema hooldusorganisatsiooni sertifikaat.

(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat annab õiguse korraldada sertifikaadile kantud mitte-EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust organisatsiooni käsiraamatus ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga määratletud ulatuses.

(4) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat annab õiguse järgmisteks tegevusteks:

1) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid või nende komponente sertifikaadil ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kohtades;

2) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid ja nende komponente väljaspool hooldusbaasi, kui sellist hooldust on vaja defektide kõrvaldamiseks erandolukorras;

3) anda välja hooldustõendeid.

§ 9¹². Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotlus ja taotluse läbivaatamine

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse vaatab Transpordiamet läbi ning teeb sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Taotleja esitab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatu;

2) nende mitte-EASA õhusõidukite hooldusprogrammid, mille jätkuvat lennukõlblikkust organisatsioon korraldab.

(3) Taotleja esitab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) hooldusorganisatsiooni käsiraamatu;

2) alltöövõtjatega sõlmitud lepingute koopiad.

(4) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlejale esitatud nõuded ei ole täidetud, võib Transpordiamet taotluse läbivaatamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui üheksaks kuuks, teavitades sellest taotluse esitajat.

(5) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 9¹³. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kontrolliese

(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 9⁹ lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.

(2) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 9¹⁰ lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele.

§ 9¹⁴. Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehniline järelevalve perroonil

§ 9¹⁵. Õhusõiduki lennukeeld

§ 10. Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

(1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll on õhusõiduki ja selle dokumentatsiooni vastavuse hindamine jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.

(1) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa I alajao punktis M.A.901 sätestatu kohaselt.

(2) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib:

1) Transpordiamet;

2) sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane õigus;

3) sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kellel on asjakohane õigus;

4) sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane õigus;

5) lennundustehniline töötaja, kellele on Transpordiamet välja andnud asjakohase tüübipädevusmärkega lennundustehnilise töötaja loa, mis vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa sätetele;

6) käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik.

(2) Kuni 2730 kg maksimaalse stardimassiga EASA õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ja purilennuki lennukõlblikkust kontrollib Transpordiamet, kui seda taotleb õhusõiduki käitaja ja puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse kontrolli pädevusega organisatsioon või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isik.

(4) EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkussertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 9¹¹ nimetatud sertifikaadi alusel jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise õigus. Lennukõlblikkussertifikaat kehtib üks aasta.

(4) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Transpordiametile järgmised dokumendid:

1) õhusõiduki kaalumistunnistus;

2) õhusõiduki tehnilise normdokumentatsiooni nimekiri;

3) õhusõiduki hooldusprogramm;

4) õhusõiduki lennukäsiraamat.

(4) Transpordiamet annab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või keeldub selle andmisest 45 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(4) Lennukõlblikkussertifikaat antakse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed vastavad jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.

(4) Transpordiamet tunnistab lennukõlblikkussertifikaadi kehtetuks või peatab sertifikaadi kehtivuse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ei vasta jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.

(5) Transpordiameti tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 10¹. Õhusõiduki tehnilisele lisavarustusele esitatavad nõuded

(1) Käitatav õhusõiduk, välja arvatud ülikergõhusõiduk, peab olema varustatud sagedustel 121,5 ja 406 MHz töötava avariimajakaga (emergency locator-transmitter – ELT), mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III nõuetele.

(2) Üle 19 reisijakohaga lennuk peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga või kahe mitteautomaatse avariimajakaga. Lennuk, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 1. juulit, peab olema varustatud vähemalt kahe avariimajakaga, millest üks peab olema automaatne.

(3) Kuni 19 reisijakohaga lennuk peab olema varustatud vähemalt ühe avariimajakaga. Lennuk, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 1. juulit, peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga.

(3) Kopter peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga. Kopter, millega tehakse lende veekogude kohal, peab olema lisaks varustatud ühe päästevestile või päästeparvele paigutatud avariimajakaga.

(4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II (Airborne Collision Avoidance System).

(5) Kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis lendamisel peab õhusõidukil, välja arvatud purilennukil lendamisel selleks ettenähtud õhuruumialas, olema töörežiimis A/3+C sisse lülitatud sekundaarradari transponder. Transpondrit kasutatakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega ning vastavalt lennuliiklusteenuse osutaja antud korraldustele.

(6) Õhusõiduk, mis sooritab lende instrumentaallennureeglite järgi ja mille maksimaalne stardimass on üle 5700 kg ning mille tegelik õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme, peab olema varustatud MODE S transpondriga.

(7) Õhusõiduk, mis sooritab lende visuaallennureeglite järgi ja mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 31. märtsi, peab olema varustatud MODE S transpondriga.

§ 10². Õhusõiduki meditsiiniabivahendid

§ 11.

–

§ 14.

§ 15. Õhusõiduki keskkonnakõlblikkus

(1) Eestis käitatav mootoriga õhusõiduk on keskkonnakõlblik, kui selle mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad vastavad kehtestatud nõuetele.

(2) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusnõuded kehtestab

.

(3) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusele vastavust tunnistab sertifikaat, milles sisalduvad andmed õhusõiduki kohta, sertifitseerimise aluseks olevad normid ning mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad.

(4) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi väljastab Transpordiamet.

§ 15¹. Õhusõiduki käitaja tegevuskeeld

(1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Transpordiamet teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:

1) tõendid selle kohta, et õhusõiduki käitaja ei ole täitnud atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid;

2) üksikasjad õhusõiduki käitaja suhtes rakendatud täitemeetmete kohta;

3) tegevuskeelu kehtestamise põhjendus;

4) soovitus tegevuskeelu kehtestamise ulatuse ja tingimuste kohta.

(3) Kui Euroopa Komisjon on kehtestanud õhusõiduki käitajale tegevuskeelu, keelab Transpordiamet otsuses nimetatud käitajale kuuluva õhusõiduki Eesti Vabariigi territooriumile sisenemise, territooriumil liiklemise ja territooriumilt väljumise, võttes kasutusele asjakohased meetmed.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete rakendamist teavitab Transpordiamet Euroopa Komisjoni ja õhusõiduki käitajat, kelle suhtes tegevuskeeldu kohaldati.

3. peatükk ÕHUSÕIDUKITE REGISTRID

§ 16. Õhusõidukite register

(1) Õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks, neile riikkondsuse andmiseks ning registerpantide registreerimiseks. Õhusõidukite registrisse ei kanta kaitselennunduse õhusõidukit.

(2) Õhusõidukite registri vastutav töötleja on Transpordiamet.

(3) Õhusõidukite registri pidamise põhimääruse kehtestab

.

§ 17. Õhusõiduki registrisse kandmine

(1) Õhusõiduki käitamiseks tuleb see kanda registrisse.

(2) Õhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

(3) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 18. Õhusõiduki õhusõidukite registrisse kandmise nõuded

(1) Õhusõiduk kantakse õhusõidukite registrisse taotluse alusel, kui:

1) õhusõiduki omanik või käitaja on Eesti kodanik või isik, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus Eestis, või Eestis registreeritud juriidiline isik või kohalik omavalitsus või Eesti riik;

2) õhusõidukil on Eestis väljaantud lennuluba, lennukõlblikkussertifikaat või mõne teise riigi pädeva asutuse väljaantud ja Eestis tunnustatud lennukõlblikkussertifikaat;

3) õhusõiduki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnustatud lennukõlblikkusnõuete alusel või Transpordiameti poolt tunnustatud.

(2) Õhusõiduk, millel puudub kehtiv lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba, kantakse õhusõidukite registrisse ajutiselt kuni kolmeks kuuks, kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõuded on täidetud.

(3) Registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise riigi registris.

§ 19. Õhusõidukite registris sisalduv teave

(1) Õhusõidukite registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste ning õhusõidukile seatud registripandi kohta, riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui need on määratud.

(1) Registerpandi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) registerpandi pidaja nimi ja sünniaeg, juriidilise isiku registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele;

2) registerpandi rahaline suurus;

3) registerpandi järjekoht;

4) muud seadusega ettenähtud andmed.

(2) Õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik on kohustatud registri vastutavale töötlejale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.

(3) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peab õhusõiduki uus omanik sellest Transpordiametile teatama kümne päeva jooksul. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.

(4) Õhusõiduki omandiõiguse üleminekut tõendavad kokkulepped esitatakse registri vastutavale töötlejale registrikannete tegemiseks kirjalikult. Õhusõiduki omandiõigust või koormatisi tõendavad võõrkeelsed dokumendid esitatakse registri volitatud töötlejale registrikannete tegemiseks koos eestikeelsete tõlgetega vajalikus mahus ja juhul, kui registri volitatud töötleja peab seda registrikannete õigsuse tagamisel vajalikuks.

(5) Õhusõidukite registrisse esitatud andmete õigsuse eest, sealhulgas registerpandi kohta registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(6) Muudatuste tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 19¹. Juurdepääs õhusõidukite registrisse kantud andmetele

(1) Õhusõidukite registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs õhusõidukite registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses ning avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Igaühel on õigus tutvuda õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmetega ja saada sellest väljavõtteid seadusega sätestatud korras.

(3) Registerpandi andmetega tutvumiseks piisab õhusõiduki registreerimisnumbri või õhusõidukite registrisse omanikuna sisse kantud isiku nime teadmisest.

(4) Keegi ei või end vabandada õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega.

§ 19². Registerpandi kohta kande tegemine

(1) Õhusõidukite registrisse tehakse kanne registerpandi kohta õhusõidukite registrisse omanikuna kantud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kirjalik kokkulepe registerpandi seadmise kohta.

(2) Omanikuna õhusõidukite registrisse kantud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada registri vastutavale töötlejale avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus.

(3) Registerpandi kohta kande tegemise, muutmise ja kustutamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

§ 19³. Õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsuse eeldamine

(1) Õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsust eeldatakse.

(2) Kui õhusõidukite registrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, siis eeldatakse, et pandiõigus on lõppenud.

§ 19⁴. Kandemäärus

(1) Avaldus registerpandi kohta lahendatakse kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne.

(2) Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab registri vastutav töötleja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab registri vastutav töötleja avalduse kandemäärusega rahuldamata.

(3) Kui kandeavaldus rahuldatakse täielikult, tehakse registrisse kanne kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.

(4) Kui registri vastutav töötleja rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.

§ 19⁵. Kande tegemine

(1) Kandemäärus täidetakse ja kanne tehakse viivitamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 19⁶. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine

(1) Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, saab puudutatud isik esitada määruskaebuse.

(2) Määruskaebus esitatakse registripidajale kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kandemääruse tegemisest.

§ 19⁷. Määruskaebuse menetlemine

(1) Registripidaja otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Registripidaja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

(2) Määruskaebus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse ringkonnakohtusse esitamise nõuetele.

(3) Registripidaja ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest eraldi teatama.

(4) Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

(5) Kui registripidaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui registripidaja leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda.

(6) Kui registripidaja ei rahulda määruskaebust viie päeva jooksul, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega maakohtule, kelle tööpiirkonnas registripidaja asub, läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.

(7) Maakohus vaatab registripidaja edastatud määruskaebuse läbi, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandemääruse kohta sätestatut.

§ 19⁸. Ebaõige kande parandamine

(1) Õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamise teeb registri vastutav töötleja omal algatusel.

(2) Registri vastutav töötleja parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud.

§ 20. Õhusõiduki kustutamine õhusõidukite registrist

(1) Õhusõiduk kustutatakse õhusõidukite registrist, kui:

1) seda taotleb õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik;

2) õhusõiduk ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 18 esitatud nõuetele;

3) õhusõiduk on hävinud, lammutatud või kadunud ja selle otsingud on lõpetatud;

4) õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või lennuloa kehtivuse lõppemisest on möödunud kolm aastat ja õhusõiduki omanik ei ole esitanud taotlust selle pikendamiseks;

5) õhusõiduk on teise riigi registris.

§ 21. Õhusõiduki registreerimissertifikaat

(1) Õhusõiduki kandmisel õhusõidukite registrisse väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule õhusõiduki registreerimissertifikaat.

(2) Õhusõiduki ajutisel õhusõidukite registrisse kandmisel väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule ajutine õhusõiduki registreerimissertifikaat.

(3) Õhusõiduki registreerimissertifikaate väljastab registri vastutav töötleja.

(4) Õhusõiduki registreerimissertifikaadi andmete muutmise korral või õhusõiduki registrist kustutamisel tagastab õhusõiduki omanik õhusõiduki registreerimissertifikaadi registri vastutavale töötlejale.

§ 22. Õhusõiduki märgistamine

(1) Õhusõidukite registris registreeritud õhusõiduk peab olema märgistatud riikliku registreerimistunnusega, mis koosneb riigi tunnusest „ES” ja tähelisest või numbrilisest täiendist, mille annab õhusõidukile registri vastutav töötleja.

(2) Õhusõiduki märgistamise korra kehtestab

.

§ 22¹. Kaitselennunduse õhusõidukite register

(1) Kaitselennunduse õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse kaitselennunduse õhusõidukite ja nende lennukõlblikkuse üle arvestuse pidamiseks.

(1) Kaitselennunduse õhusõiduk, välja arvatud välisriigi relvajõudude õhusõiduk ja sõjaväelisel väljaõppel ainult sihtmärgina kasutatav mehitamata õhusõiduk, tuleb selle käitamiseks kanda kaitselennunduse õhusõidukite registrisse.

(2) Kaitselennunduse õhusõidukite registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(3) Kaitselennunduse õhusõidukite registri asutab ning selle pidamise põhimääruse kehtestab

.

§ 22². Kaitselennunduse õhusõiduki märgistamine ja riikkondsuse tunnuse kasutamine

(1) Kaitselennunduse õhusõidukite registris registreeritud kaitselennunduse õhusõiduk peab olema märgistatud registreerimisnumbri ja riikkondsuse tunnusega.

(2) Õhusõiduki registreerimisnumbri märgistamise ning riikkondsuse tunnuse, selle kasutamise ja märgistamise, sealhulgas märgistamise erandi andmise korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 7² lõikes 3 sätestatud määrusega.

4. peatükk LENNUNDUSPERSONALI LOAD

§ 23. Lennunduslubade kohustuslikkus

(1) Õhusõiduki lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatorina ning käesoleva seaduse § 27 lõikes 2¹ määratletud lennumeeskonna liikmena (edaspidi lennundusspetsialist) on lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või välisriigis välja antud ning Eestis tunnustatud lennundusluba.

(2) Lennundusspetsialiste eksamineerib, lennunduslube annab välja ja välisriigis väljaantud lennunduslube tunnustab ning nende kohta peab arvestust Transpordiamet.

(3) Lennundusloa taotluse läbivaatamise, lennundusloa uuendamise ja lennundusloa duplikaadi taotluse läbivaatamise eest, lennundusloa iga uue kande tegemise ja lennundusloa kannete kehtivusaja pikendamise eest, välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest ning lennundusloa eksami sooritamise eest Transpordiametis tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 kehtestatud vormi 26 ja komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1−193), nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 23¹. Lennunduse raadioside luba ja lennunduse raadioside reeglid

(1) Raadioside pidamine lennundussagedustel vahemikus 117,975–137,000 MHz on lubatud isikul, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud kanne raadioside pidamise õiguse kohta (edaspidi lennunduse raadioside luba), vastavalt loale kantud tingimustele.

(1) Lennunduse raadioside loa taotleja peab olema läbinud koolituse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud korras ja sooritama Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures eksami enne, kui esimest korda alustab lennundussagedustel raadioside pidamist.

(1) Piloodiõpilasel on enne soololendu lubatud instruktori vastutusel pidada raadiosidet ilma lennunduse raadioside loata.

(2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Transpordiamet.

(2) Lennunduse raadioside luba antakse välja tähtajatuna.

(2) Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja:

1) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid;

2) teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele.

(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning raadioside koolituse korraldamise nõuded kehtestab

määrusega.

(4) Eesti õhuruumis lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 923/2012 ja lennunduse raadioside reeglitest.

(5) Eesti õhuruumis lendamisel kasutatakse raadioside pidamiseks eesti ja inglise keelt. Ülalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.

(6) Lennunduse raadioside reeglid kehtestab

.

(7) Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale või lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 23². Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat

(1) Riigipiiri ületamisega seotud tööülesannete täitmise hõlbustamiseks võib õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi anda välja:

1) Eestis registreeritud lennuettevõtja juures töötavale õhusõiduki meeskonnaliikmele, kes on Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane, kes täidab oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ja kellel on seetõttu vaja ületada riigipiiri lihtsustatud korras;

2) järelevalvet ja kontrolli teostavale Transpordiameti ametnikule.

(2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Transpordiamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ei anta välja või õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui selle taotleja:

1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele;

2) ei ole edukalt läbinud käesoleva seaduse §-s 46⁹ nimetatud taustakontrolli.

(3) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise korra ja sertifikaadi vormi kehtestab

.

(4) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 23³. Lennunduse erialakeele oskuse tase ning selle kehtivus

(1) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lennunduse erialakeele oskuse tase peab vastama komisjoni määruse (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 06.03.2015, lk 1–122), I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keeleoskustasemele.

(2) EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki piloodi lennunduse erialakeele oskuse tase peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punktis FCL.055 sätestatud keeleoskustasemele.

(2) Lennunduse eesti erialakeele oskuse taset tõendab keeleoskusmärge. Keeleoskusmärke võib lennundusloale kanda, kui loa omanikul on lennunduse raadioside luba eesti keeles ning ta on täitnud ühe järgmistest tingimustest:

1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1;

2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2 või

3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1.

(2) Lennundusloale kantakse keeleoskusmärge järgmiste keeletasemete kohta:

1) erialakeele oskuse 6. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 1 nimetatud nõude;

2) erialakeele oskuse 5. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud nõude;

3) erialakeele oskuse 4. taseme märge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 3 nimetatud nõude.

(3) Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise ja kontrollimise õigust omavas asutuses või eestikeelset põhi-, kesk- või kõrgharidust pakkuvas haridusasutuses.

(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi ja EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigi lennuameti järelevalve all sooritatud erialakeele oskuse taseme hindamise tulemusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud erialakeele oskuse märke väljaandmisel või taastamisel määratakse märke kehtivusaeg keeleoskuse hindamise kalendrikuu viimasest kuupäevast.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku keeleoskusmärke kehtivusaja pikendamiseks toimub erialakeele oskuse taseme hindamine mitte varem kui kolm kuud enne keeleoskusmärke kehtivusaja lõppu, pikendatakse märke kehtivust järgmiseks perioodiks eelmise perioodi lõpukuupäevast arvates. Kui erialakeele oskuse taseme hindamine on toimunud varem kui kolm kuud enne keeleoskusmärke kehtivusaja lõppu, määratakse keeleoskusmärke kehtivusaeg erialakeele oskuse taseme hindamise kalendrikuu viimasest kuupäevast.

§ 23⁴. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija

(1) Lennunduse inglise erialakeele oskuse teste korraldab lennunduse erialakeele oskuse testija, kellel on asjakohane sertifikaat.

(2) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi annab välja Transpordiamet, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.055 või komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.040 kohastele nõuetele.

(2) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija võib korraldada erialakeele oskuse teste, lähtudes sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatest nõuetest.

(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaat antakse välja tähtajatult.

(4) Transpordiamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud dokumente.

(5) Transpordiamet peatab inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui:

1) esinevad komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa punkti ARA.FCL.250 alapunktis a või komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa punkti ATCO.AR.D.005 alapunktis c nimetatud lennunduslubade kehtetuks tunnistamise alused;

2) testija on esitanud Transpordiametile tegevuse peatamise või lõpetamise taotluse.

(5) Transpordiamet võib lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija ei ole järginud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid.

(5) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb Transpordiametile tagastada kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates.

(6) Kui lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaadi omanik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ja suudab täita sertifikaadil määratud tingimusi, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(7) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotlemise ja tasemetesti nõuded kehtestab

määrusega.

(8) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise, muutmise ja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 23⁵. Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija

§ 23⁶. Salongitöötaja tunnistuse väljaandmine

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase salongitöötaja tunnistuse saamiseks esitab taotleja Transpordiametile koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) koolituskursuse läbimist tõendav dokument;

2) koolitusorganisatsiooni või lennuettevõtja sertifikaat, kui koolituskursust ei läbitud Eesti Transpordiameti järelevalve all olevas lennundusorganisatsioonis;

3) salongitöötaja tervisearuanne;

4) isikut tõendava dokumendi koopia, kui tegemist on välisriigi kodanikuga.

(2) Transpordiamet teeb tunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse viie päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.

(3) Salongitöötaja tunnistuse kehtivuse peatamine toimub komisjoni määruses (EL) 1178/2011 sätestatud alustel.

(4) Transpordiamet taastab salongitöötaja tunnistuse kehtivuse, kui salongitöötaja tunnistuse omanik tõendab, et kehtivuse peatamise alused on ära langenud ja ta vastab salongitöötaja tunnistuse väljaandmise tingimustele. Transpordiamet tunnistab salongitöötaja tunnistuse kehtetuks, kui tunnistuse omanik ei ole taotlenud tunnistuse kehtivuse taastamist kolme aasta jooksul selle kehtivuse peatamisest arvates.

(5) Transpordiamet võib sõlmida halduslepingu salongitöötaja tunnistuste väljaandmise ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(6) Haldusülesande täitmise üle teostab järelevalvet Transpordiamet.

(7) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, korraldab selle edasise täitmise Transpordiamet.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanne on üle antud, on selle täitjal õigus võtta tunnistuse andmise eest tasu, mille suurus ei ületa Transpordiameti poolt salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu määra.

(9) Salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, kui taotluse läbivaatajaks on Transpordiamet.

§ 24. Lennunduslubade väljaandmise nõuded

(2) Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad kehtestab

, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest.

(2) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab

määrusega.

§ 24¹. Õhusõiduki meeskonnaliikme, kergõhusõiduki piloodi, lennujuhi ja lennuinformaatori ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva isiku terviseseisund, tema terviseseisundi kontroll ja tervisetõendi väljaandmine

(1) Lennumeeskonna liikme, kergõhusõiduki piloodi ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva isiku terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 sätestatud tervisenõuetele ja talle peab olema välja antud õigusaktides ettenähtud tervisetõend.

(2) Salongitöötaja terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 sätestatud nõuetele ja seda peab tõendama sellekohane tervisearuanne.

(3) Lennujuhi, lennujuhiõpilase ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva isiku terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) 2015/340 sätestatud tervisenõuetele ja seda peab tõendama sellekohane tervisetõend.

(4) Lennumeeskonna liikme esmase, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase 1. klassi tervisetõendi taotleja tervisenõuetele vastavust hindab ja esmase tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskust.

(5) Lennumeeskonna liikme esmase, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase 2. klassi ning kergõhusõiduki piloodi esmase, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase LAPL klassi tervisetõendi taotleja tervisenõuetele vastavust hindab ja esmase tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

(6) Lennujuhi ja lennujuhiõpilase esmase, komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 kohase 3. klassi tervisetõendi taotleja tervisenõuetele vastavust hindab ja esmase tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4−6 nimetatud tervisetõendi kehtivuse pikendab või taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

(8) Salongitöötaja esmast ja perioodilist, komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohast lennundusmeditsiinilist tervisekontrolli teeb ja tervisearuande väljastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

(9) Lennuinformaatori tervisenõuetele vastavuse hindamisele, talle esmase tervisetõendi väljaandmisele, tervisetõendi kehtivuse pikendamisele ja taastamisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis lennujuhi kohta sätestatut.

(10) Lennuinformaator on lennundusspetsialist, kellel on lubatud edastada lennuliiklusinfot isikutele, kes kasutavad seda lennuliikluses kooskõlas lennureeglite ja eeskirjadega omal vastutusel.

§ 24². Tervisekontrolli tegija tunnustamine

§ 24³. Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku kvalifikatsioon ja väljaõpe

§ 24⁴.

§ 24⁵. Ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki meeskonnaliikmete esma- ja meditsiiniabikoolitus

(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, kes lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatus on määratud lennureisi ajal osutama esma- ja meditsiiniabi, peab oskama õhusõiduki pardal anda esma- ja meditsiiniabi ning kasutada meditsiiniabivahendeid.

(2) Õhusõiduki käitaja peab tagama ja korraldama esma- ja meditsiiniabi andvale õhusõiduki meeskonnaliikmele väljaõppe enne tema töökohustuste täitmisele asumist ning edaspidi tema sellekohase täiendusõppe.

§ 24⁶. Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat

(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(2) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 24⁷. Lennundusarsti tunnistus

(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusarsti tunnistuse taotluse tunnistuse andmise või selle andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.

(2) Transpordiamet lahendab selle lennundusarsti taotluse, kellel on komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohane lennundusarsti tunnistus ja kes soovib saada 1. klassi tervisetõendite kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalike arstlike läbivaatuste korraldamise pädevust, tema pädevuse laiendamisega või sellest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.

(3) Komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusarsti tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse vähemalt 30 päeva enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

(4) Lennundusarsti tunnistuse taotluse, tunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse, tunnistuse muutmise taotluse ning komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennundusarsti tunnistust omava lennundusarsti pädevuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.