Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

1. osa ÜLDSÄTTED

1. peatükk ÜLDSÄTTED

1. jagu Üldmõisted

§ 1. Maksuobjekt

(1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

(2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi, kütuse ja elektrienergia kaubakoodid põhinevad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 273, 31.10.2018, lk 1−960), kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 2019. aasta 1. jaanuar.

§ 1¹. Territoorium ja riik

(1) Euroopa Liidu territooriumina (edaspidi liidu territoorium) käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi territooriumi, kus kohaldatakse Euroopa Liidu aluslepinguid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, välja arvatud kolmandad territooriumid.

(2) Liikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mis asub liidu territooriumil.

(2) Kolmandad territooriumid käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.02.2020, lk 4−42), artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid.

(3) Euroopa Liidu väline (edaspidi liiduväline) riik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mille suhtes Euroopa Liidu aluslepinguid ei kohaldata, ja kolmandad territooriumid.

(4) Sihtliikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on liikmesriik, kuhu aktsiisikaup tarnitakse või kus seda kasutatakse.

§ 2. Aktsiisiladu

(1) Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.

§ 3. Aktsiisilaopidaja

(1) Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

§ 4. Ajutine aktsiisivabastus

(1) Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisi maksukohustuse peatamine liidu tollistaatusega aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 4¹. Aktsiisikauba tarbimisse lubamine

(1) Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse tähenduses on:

1) aktsiisikauba väljumine, sealhulgas ebaseaduslik väljumine, ajutise aktsiisivabastuse alt;

2) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, välja arvatud liiduvälise tollistaatusega aktsiisikaup, valdamine või ladustamine, sealhulgas ebaseaduslik ladustamine ja valdamine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust;

3) aktsiisikauba tootmine, sealhulgas ebaseaduslik tootmine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust;

4) aktsiisikauba import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse ajutist aktsiisivabastust kohe pärast importi, või aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine, välja arvatud juhul, kui tollivõlg on lõppenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1−101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 124 lõike 1 punkti f, g või k kohaselt.

(2) Teises liikmesriigis vabas ringluses olev alternatiivne tubakatoode loetakse Eestisse toimetamisel teises liikmesriigis tarbimisse lubatuks.

§ 4². Registreeritud kaubasaaja

(1) Registreeritud kaubasaaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa.

(2) Registreeritud kaubasaajal ei ole õigust ladustada ega lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.

§ 4³. Registreeritud kaubasaatja

(1) Registreeritud kaubasaatja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40¹ alusel antud õigus ärilisel eesmärgil lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses pärast selle importimist.

(2) Registreeritud kaubasaatjal ei ole õigust ladustada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.

§ 4⁴. Sertifitseeritud kaubasaaja

(1) Sertifitseeritud kaubasaaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud sihtliikmesriigis teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja ärilisel eesmärgil sihtliikmesriiki toimetatud aktsiisikauba vastuvõtjaks.

§ 4⁵. Sertifitseeritud kaubasaatja

(1) Sertifitseeritud kaubasaatja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud lähteliikmesriigis seal tarbimisse lubatud aktsiisikauba ärilisel eesmärgil teise liikmesriiki lähetajaks.

§ 5. Aktsiisikauba ladustamine

(1) Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses.

§ 6. Aktsiisikauba lähetamine aktsiisilaost

(1) Aktsiisikauba lähetamiseks aktsiisilaost loetakse käesoleva seaduse mõistes aktsiisikauba toimetamist väljapoole aktsiisiladu.

§ 7. Aktsiisikauba vastuvõtmine

(1) Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või maksuhaldurile on teatatud aktsiisikauba vastuvõtmisest käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks importija poolt, kui aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks aktsiisilaopidaja poolt, kes ise ei ole importija, aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise momendil, kui maksuhaldurile on tollideklaratsiooniga samaaegselt esitatud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetamise saateleht.

§ 8. Aktsiisikauba võõrandamine

(1) Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

§ 9. Aktsiisikauba importija

(1) Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile tolliseadustiku mõistes.

§ 10. Aktsiisikauba import

(1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine vastavalt tolliseadustiku artiklile 201.

(2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse kolmandatelt territooriumidelt.

(3) Aktsiisikauba impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidelt.

(4) Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt aktsiisikauba Eestisse toomisel kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumile toomise nõudeid.

§ 10¹. Aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine

(1) Aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine käesoleva seaduse tähenduses on sellise aktsiisikauba toomine liidu tolliterritooriumile, mida ei ole lubatud vabasse ringlusse vastavalt tolliseadustiku artiklile 201 ning mille puhul on tekkinud tolliseadustiku artikli 79 lõike 1 alusel tollivõlg või mille puhul oleks see tekkinud, kui kauba suhtes oleks kohaldatud tollimaksu.

§ 11. Aktsiisikauba eksport

(1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine tolliseadustiku tähenduses.

(2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist kolmandatele territooriumidele.

(3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidele.

(4) Aktsiisikauba toimetamisel Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidele kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumilt väljumise nõudeid.

§ 11¹. Maksumärk

(1) Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.

2. jagu Alkoholiga seotud mõisted

§ 12. Alkohol

(1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol.

(2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2206.

(3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud:

1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);

2) ainult kääritamise teel ilma rikastamata saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);

3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 06−2204 21 09 või 2204 29 10.

(4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev:

1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;

2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;

3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 06−2204 29 10, 2206 00 31 või 2206 00 39.

(5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206.

(6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus:

1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208;

2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;

3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud KNi esimesse nelja numbrisse.

(7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel.

(8) Vahutavaks loetakse kääritatud jook, mille KNi kaheksa numbrit on 2206 00 31 või 2206 00 39, ning vein ja kääritatud jook, mille rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 °C või mis on villitud pudelisse, mis on suletud seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal mis tahes kinnitusvahend.

§ 13. Denatureeritud alkohol

(1) Alkohol loetakse täielikult denatureerituks, kui see on denatureeritud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 288, 23.11.1993, lk 12–15).

(1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule loetakse alkohol täielikult denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alkoholi täielikult denatureerivate ainete loetellu kantud ainega. Käesoleva lõike alusel täielikult denatureeritud alkoholi liikmesriikidevahelisele veole kohaldatakse osaliselt denatureeritud alkoholi veole kehtestatud põhimõtteid.

(3) Alkohol loetakse osaliselt denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erinevalt ning denatureeriv aine ja selle sisaldus alkoholis vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele.

(4) Alkoholi osaliselt ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul täielikult denatureerivate ainete loetelu ning nende sisalduse alkoholis kehtestab

määrusega.

§ 14. Esteraldehüüdfraktsioon

(1) Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri 100-protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes:

1) atseetaldehüüde 500 mg;

2) etüülatsetaati 500 mg;

3) metanooli 1,5 mahuprotsenti;

4) puskariõli 20 mg.

3. jagu Tubakatootega seotud mõisted

§ 15. Tubakas

(1) Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast Nicotiana.

§ 16. Tubakatoode

(1) Tubakatoode käesoleva seaduse tähenduses on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja alternatiivne tubakatoode.

(2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab sellisena suitsetada ja kui need on nende omadusi ja tavalisi tarbijaootusi arvestades eranditult mõeldud sellisena suitsetamiseks, on käesoleva seaduse mõistes:

1) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarullid ja

2) tubakarullid, mille täidissegu koosneb vartest puhastatud purustatud tubakast ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsa selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsata on vähemalt 2,3 grammi ja mitte rohkem kui 10 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit.

(3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on:

1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo,

2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või

3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sigaretti, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 8 sentimeetri, kuid mitte rohkem kui 11 sentimeetrit, käsitatakse aktsiisiga maksustamisel kahe sigaretina. Sigaretti, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 11 sentimeetri, kuid mitte rohkem kui 14 sentimeetrit, käsitatakse kolme sigaretina. Sigareti iga järgmist kuni kolmesentimeetrist osa käsitatakse aktsiisiga maksustamisel eraldi sigaretina.

(4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on:

1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta;

2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 3¹ nimetatud toodete hulka ja mida on võimalik suitsetada. Tubakajäätmed käesoleva lõike mõistes on tubakalehtede jäägid ja tubaka töötlemisel või tubakatoodete tootmisel tekkivad kõrvalsaadused;

3) jaemüüki suunatud töödeldud või töötlemata tubakas, mis on suitsetamiskõlblik. Tubakas, välja arvatud kasvav taim, ja tubakajäätmed loetakse jaemüüki suunatuks, kui neid ladustatakse väljaspool aktsiisiladu.

(4) Sigarettideks keeratavaks suitsetamistubakaks loetakse suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad rohkem kui 25 protsenti tubakaosakesed ristlõikega alla 1,5 millimeetri. Sigarettideks keeratavaks suitsetamistubakaks loetakse ka suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad rohkem kui 25 protsenti tubakaosakesed ristlõikega üle 1,5 millimeetri ja mida müüakse sigarettideks keeramiseks.

(4) Tubakat või muud taime sisaldavale tubakatootele, mis on mõeldud tubakatootena tarbimiseks kuumutamise teel, kohaldatakse käesolevas seaduses suitsetamistubaka kohta sätestatut, kui seda toodet ei saa käsitada sigaretina vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

(6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana.

(7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga vastavad muus osas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

(8) Alternatiivne tubakatoode käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatust erinev nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta toode, mida kasutatakse või mis on mõeldud kasutamiseks sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatoodetega, muu hulgas:

1) tubakavedelik, mis on maitsestatud või maitsestamata, nikotiinisisaldusega või ilma ja mida kasutatakse alternatiivse tubakatoote tarbimiseks mõeldud seadmes või tubakale või selle aseainele lisamiseks;

2) tubaka tahke aseaine, mis on tubakasisaldusega või ilma, maitsestatud või maitsestamata ja mis on mõeldud kasutamiseks sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatootega.

§ 17. Maksumärk

§ 18. Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind

(1) Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind on nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi ja käibemaksu.

4. jagu Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted

§ 19. Kütus ja elektrienergia

(1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. Käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 2² nimetatud kütust käsitatakse kütusena selle kasutamisel või edastamisel kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina.

(1) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00.

(2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 41, 2710 12 45 või 2710 12 49.

(3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 50.

(4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 31 või 2710 12 70.

(5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21 või 2710 19 25.

(6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17.

(7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17.

(8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19.

(9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2707 99 99, 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39.

(10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist või põlevkivist ja rehvihakkest toodetud kütus. Põlevkivikütteõli KNi kaheksa numbrit on 2707 99 99, 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39. Põlevkivist ja rehvihakkest toodetud põlevkivikütteõli tootmisel võib rehvihakkest saadud õli osakaal olla kuni 30 protsenti lõpptooteks oleva põlevkivikütteõli massist.

(10) Mootorivedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.

(11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00.

(11) Maagaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav gaasilises olekus kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 21 00.

(11) Mootorimaagaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 11 00 või 2711 21 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.

(14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:

1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518;

2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 84 00, 3824 85 00, 3824 86 00, 3824 87 00, 3824 88 00, 3824 91 00, 3824 99 55, 3824 99 80, 3824 99 85, 3824 99 86, 3824 99 92, 3824 99 93, 3824 99 96, 3826 00 10 või 3826 00 90. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni;

2¹) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2² nimetatud kütus;

2²) mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse § 32⁷ mõistes;

3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu.

(15) Kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatavad tahkekütused, mille KNi esimesed neli numbrit on 2701, 2702 või 2704 või mille KNi kaheksa numbrit on 2714 10 00.

§ 20. Kütusesarnane toode

(1) Kütusesarnane toode käesoleva seaduse mõistes on toode, mille KNi:

1) esimesed neli numbrit on 2901 ning mis atmosfäärirõhul ja 15 °C juures ei ole gaasilises olekus;

2) esimesed kuus numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30 või 2707 50;

3) kaheksa numbrit on 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00 või 2902 41 00–2902 44 00, samuti toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toode, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00.

§ 20¹. Standardne kütusepaak ja erikonteiner

(1) Standardne kütusepaak käesoleva seaduse tähenduses on tootja või tema volitatud esindaja poolt mootorsõidukile ja selle erikonteinerile püsivalt paigaldatud paak ning nõuetekohaselt paigaldatud gaasipaak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal.

(2) Erikonteiner käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes konteiner, millesse on paigaldatud jahutus- või soojusisolatsioonisüsteemi või hapnikuga varustamise või muu süsteemi eriaparatuur.

§ 20². Elektrointensiivsus ja elektrointensiivne ettevõtja

(1) Elektrointensiivsus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud perioodil ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava elektrienergia kogumaksumuse osakaal protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest samal perioodil.

(2) Lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse elektrointensiivse ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande 1 või 2 kohaselt, mida on suurendatud tööjõukulude, põhivara müügist saadud kahjumi ja põhivara väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist saadud kasumi võrra. Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse elektrointensiivse ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmete prognoos.

(3) Elektrointensiivne ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1) ettevõtja põhitegevusala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39), I lisa kohaselt on töötlev tööstus (jagu C) või infoalane tegevus (jao J osa 63);

2) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;

3) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal elektrointensiivsus keskmiselt vähemalt 20 protsenti või ettevõtjal on prognoositud elektrointensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20 protsenti;

4) ettevõtja ei ole raskustes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), tähenduses;

5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.

§ 20³. Gaasitarbimise intensiivsus ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja

(1) Gaasitarbimise intensiivsus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud perioodil ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaal protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest samal perioodil.

(2) Lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande 1 või 2 kohaselt, mida on suurendatud tööjõukulude, põhivara müügist saadud kahjumi ja põhivara väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist saadud kasumi võrra. Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmete prognoos.

(3) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”. Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist;

2) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal gaasitarbimise intensiivsus keskmiselt vähemalt 13 protsenti või ettevõtjal on prognoositud gaasitarbimise intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti;

3) ettevõtja vastab käesoleva seaduse § 20² lõike 3 punktides 2, 4 ja 5 sätestatule.

2. peatükk AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 21. Aktsiisikauba tootmine

(1) Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine.

(2) Tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse.

(3) Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas:

1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine;

2) omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine;

3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine.

(3) Elektrienergia tootmine käesoleva seaduse mõistes on elektrienergia tootmine elektrituruseaduse tähenduses.

(4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos, tollilaos ja vabatsoonis. Liiduvälise tollistaatusega kütust on lubatud töödelda seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuril ja vabatsoonis. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka ajutise ladustamise kohas. Tahkekütuseid, maagaasi, mootorimaagaasi, elektrienergiat ja biokütust, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud biokütust, toodetakse väljaspool aktsiisiladu. Vedelat põlevainet toodetakse väljaspool aktsiisiladu juhul, kui selle tootmisel ei kasutata ühe komponendina kütust, mille tootmine on lubatud üksnes aktsiisilaos. Aktsiisilaos peab tootma järgmisi biokütuseid, kui neid toodetakse kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina:

1) biokütus, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1;

2) biokütus, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 99 86, 3824 99 93, 3826 00 10 või 3826 00 90;

3) biokütus, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 99 92 või 3824 99 96, välja arvatud aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid.

(4) Käesoleva seaduse § 69² lõikes 3 nimetatud laevavarustajal on lubatud töödelda aktsiisiga maksustamata kütust väljaspool aktsiisiladu sadama püsiva piirdega territooriumil või teisi laevu kütusega varustaval laeval, kui töödeldud kütust kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1¹ nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 22¹ või 22² nimetatud laeva varustamiseks.

(5) Isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toote valmistamiseks, ja alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik võivad alkoholi töödelda, kuid mitte denatureerida, väljaspool aktsiisiladu, kui töötlemise tulemusena alkoholi etanoolisisaldus ei suurene.

(6) Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

(7) Energia aktsiisivabastuse loa omanik võib väljaspool aktsiisiladu töödelda kütust, mida ta kasutab oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena.

(7) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud toota jäätmetest kütust käesoleva seaduse § 69¹⁰ lõikes 2 nimetatud isikul (edaspidi jäätmetest kütuse tootja).

(8) Kütuse tootmiseks käesoleva seaduse mõistes ei loeta mootoriõli (KNi kaheksa numbrit 2710 19 81) lisamist kütusele, mida kasutatakse kahetaktilises mootoris.

§ 21¹. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ühest liikmesriigist teise

(1) Tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võib ärilisel eesmärgil lähetada teise liikmesriiki üksnes sertifitseeritud kaubasaatja. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võib Eestis ärilisel eesmärgil vastu võtta üksnes sertifitseeritud kaubasaaja. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vedu ärilisel eesmärgil ühest liikmesriigist teise võib toimuda üksnes sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja vahel.

(2) Aktsiisilaopidaja võib tegutseda sertifitseeritud kaubasaatjana pärast seda, kui ta on maksuhalduri infosüsteemis sertifitseeritud kaubasaatjaks registreeritud. Aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja võib tegutseda sertifitseeritud kaubasaajana pärast seda, kui ta on maksuhalduri infosüsteemis sertifitseeritud kaubasaajaks registreeritud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse aktsiisikauba ärilisel eesmärgil ühest liikmesriigist teise toimetamiseks seda, kui ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki saajale, välja arvatud kaugmüügi korral või käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 6 ja 21 nimetatud juhtudel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata ärilisel eesmärgil liikmesriikidevahelisi reise tegeva õhusõiduki või laeva pardal oleva aktsiisikauba puhul, kui seda aktsiisikaupa ei võõrandata kaasaviimiseks ajal, kui õhusõiduk või laev asub selle liikmesriigi territooriumil, kus sellelt kaubalt ei ole aktsiisi makstud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba vedu loetakse alustatuks, kui aktsiisikaup on toimetatud välja sertifitseeritud kaubasaatja poolt maksuhaldurile teada antud kohast, ja lõppenuks, kui sertifitseeritud kaubasaaja on aktsiisikauba vastu võtnud maksuhaldurile teada antud kohas.

(6) Alternatiivsete tubakatoodete vedu ärilisel eesmärgil teisest liikmesriigist Eestisse loetakse tarbimisse lubatud aktsiisikauba veoks. Erandina käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 ei pea tarbimisse lubatud alternatiivsete tubakatoodete:

1) vastuvõtja olema sertifitseeritud kaubasaaja, kui see kaup lähetatakse teise liikmesriiki;

2) teisest liikmesriigist lähetaja olema sertifitseeritud kaubasaatja, kui see kaup lähetatakse Eestisse.

§ 21². Kaugmüügi teel soetatud aktsiisikauba maksustamine

(1) Kaugmüük käesoleva seaduse mõistes on ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ettevõtja poolt teise liikmesriiki isikule, kes ei kasuta aktsiisikaupa ärilisel eesmärgil.

(2) Aktsiisikauba kaugmüügil teisest liikmesriigist Eestisse maksab aktsiisi kaugmüüja või tema valitud maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses. Kaugmüüja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes lähetab aktsiisikauba sihtkohta või kes veab aktsiisikauba sihtkohta, kui lähetaja ei ole teada. Kaugmüüja on võtnud aktsiisi maksmise kohustuse, kui maksuhaldurile on esitatud tagatis kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 44². Kui kaugmüüja ei ole võtnud aktsiisi maksmise kohustust ega valinud maksuesindajat selle kohustuse täitmiseks, maksab aktsiisi kauba vastuvõtja.

(2) Kaugmüügi teel soetatava aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud küsima teavet kaugmüüjalt ja maksuhaldurilt aktsiisi maksmise korralduse kohta, et selgitada aktsiisi maksmise kohustuse täitja.

(3) Kui aktsiisimaksja ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi selle maksmise eest vastutav isik, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut.

§ 22. Aktsiisimaksja

(1) Aktsiisi maksab:

1) aktsiisilaopidaja;

2) võlgnik tolliseadustiku mõistes;

3) isik või asutus, kes võõrandab või jätab oma valdusesse peremehetu aktsiisikauba käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks;

4) isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud käesolevas seaduses sätestatud aktsiisikauba tootmise, maksumärgistamise, ladustamise, lähetamise, vedamise, valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest tuleneb aktsiisi maksmise kohustus;

5) aktsiisivabastuse loa omanik;

6) isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;

7) vedela põlevaine käitleja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5⁴ nimetatud vedelgaasi tarbija ja jäätmetest kütuse tootja, kes ei ole aktsiisilaopidajad;

7¹) maksuesindaja, kaugmüüja või kaugmüügil aktsiisikauba vastuvõtja;

7²) registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja;

7³) isik, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;

7⁴) võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või mootorimaagaasina või edastab maagaasi või mootorimaagaasi tarbijale (edaspidi maagaasi võrguettevõtja), maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija ja võrguväliselt soetatud mootorimaagaasi käitleja (edaspidi kõik neli koos maagaasiaktsiisi maksja);

7⁵) võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna elektriaktsiisi maksja);

8) muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

(2) Aktsiisi maksmise eest aktsiisikauba vedamisel vastutab aktsiisi maksmist tagav isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, hetkeni, mil kauba saaja võtab kauba vastu, või hetkeni, mil Eesti või teise liikmesriigi maksuhaldur kinnitab aktsiisikauba väljavedu liiduvälisesse riiki. Tagatise puudumisel vastutab aktsiisi maksmise eest isik, kes lähetas kauba ilma tagatiseta, või kui kauba lähetajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis isik, kelle valduses on aktsiisikaup.

§ 22¹. Ekspertiisi ja analüüsi tegemine ning selle eest maksmine

(1) Kui tekib kahtlus aktsiisimaksja esitatud andmete õigsuses, võib maksuhaldur tellida andmete või kauba ekspertiisi või analüüsi sellele alale akrediteeritud sõltumatult laborilt. Aktsiisimaksja maksab ekspertiisi- või analüüsikulud, kui ekspertiisi või analüüsi tulemusel osutusid tema esitatud andmed ebaõigeks. Ekspertiisi- või analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.

§ 23. Maksuhaldur

(1) Aktsiisi maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.

§ 24. Maksukohustuse tekkimine

(1) Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse saabumise päeval, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.

(3) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus:

1) ajutises aktsiisivabastuses olevalt aktsiisikaubalt selle lähetamise korral ilma ajutise aktsiisivabastuseta;

1¹) siseriiklikult aktsiisiga maksustamata mootorivedelgaasi tanklasse lähetamise korral selle vastuvõtmisel tanklasse ja aktsiisiga maksustamata vedelgaasi lähetamise korral selle vastuvõtmisel muu isiku kui aktsiisilaopidaja poolt;

2) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses, kui 15 päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast alates ei ole aktsiisilaopidajal käesoleva seaduse § 45 lõike 14 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras aktsiisikauba saaja kinnitust aktsiisikauba vastuvõtmise kohta või kui seitsme päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast alates ei ole aktsiisilaopidajal maksuhalduri kinnitust aktsiisikauba väljaveo kohta liiduvälisesse riiki või kui maksuhalduri märge aktsiisikauba väljaveo kohta liiduvälisesse riiki on tunnistatud kehtetuks;

2¹) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetamisel teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi liiduvälisesse riiki, kui aktsiisikauba liiduvälisesse riiki toimetamise kinnitus on tunnistatud kehtetuks või kui nelja kalendrikuu jooksul aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaopidajal maksuhalduri kinnitust aktsiisikauba veo lõppemise kohta käesoleva seaduse § 45 lõike 12 tähenduses, maksuhalduri teatist teises liikmesriigis aktsiisikaubaga toimepandud rikkumise kohta ega saatelehele märgitud saaja kinnitust aktsiisikauba vastuvõtmise kohta;

3) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamisel;

4) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;

5) talle väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid, mida ei ole eksporditud ega teise liikmesriiki toimetatud, ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui eksporditud või teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata;

6) ajutises aktsiisivabastuses olevalt aktsiisikaubalt selle vastuvõtmisel väljaspool aktsiisiladu, välja arvatud kohas, kus kauba vastuvõtnud aktsiisilaopidaja võõrandab selle isikule, kellel on aktsiisivabastuse loa alusel õigus seda kaupa aktsiisiga maksustamata vastu võtta.

(3) Aktsiisilaopidaja arvab maksustamisperioodi jooksul tekkinud aktsiisimaksukohustuse summast maha aktsiisisumma, mis on arvutatud aktsiisikaubalt, mille ta on müünud sama maksustamisperioodi jooksul rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ette nähtud alal asuvast müügipunktist ekspordiks.

(4) Isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel.

(5) Aktsiisiga maksustamata vedela põlevaine käitlejal ja kasutajal, sealhulgas vedelat põlevainet käitleval aktsiisilaopidajal (edaspidi vedela põlevaine käitleja), käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud väljaspool aktsiisiladu toodetava biokütuse käitlejal ja võrguväliselt soetatud mootorimaagaasi käitlejal (edaspidi mootorimaagaasi käitleja), tekib maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:

1) vedela põlevaine, biokütuse või mootorimaagaasi võõrandamine mootorikütusena või selle lisandina või nimetatud kütuste toimetamine tanklasse;

2) vedela põlevaine, biokütuse või mootorimaagaasi kasutusele võtmine mootorikütusena või selle lisandina;

3) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena kasutusele võtmine, võõrandamine või nimetatud kütuste toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena.

(5) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud juhul tekib vedela põlevaine käitlejal maksukohustus vastavalt vedela põlevaine omadustele kas bensiini või diislikütuse aktsiisimääraga, välja arvatud kui vedela põlevaine käitleja tõendab Maksu- ja Tolliametit rahuldaval viisil vedela põlevaine kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Kui vedela põlevaine käitleja pakub vedelat põlevainet müügiks mootorikütusena või selle lisandina või on toimetanud selle tanklasse või võtnud kasutusele mootorikütusena või selle lisandina, ei hinnata enam vedela põlevaine omadusi, vaid maksukohustus tekib diislikütuse aktsiisimääraga ilma muul otstarbel kasutamise tõendamise võimaluseta. Vedela põlevaine kasutamisel muul otstarbel kui mootorikütusena peavad tarbimiskohas olema selleks vajalikud seadmed ja personal.

(5) Isikul, kes käitleb käesoleva seaduse § 66 lõikes 8¹ nimetatud rasket kütteõli või § 66 lõikes 9¹ nimetatud põlevkivikütteõli, tekib maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:

1) nimetatud kütuse võõrandamine mootorikütusena või selle lisandina;

2) nimetatud kütuse toimetamine tanklasse või punkerdamiskohta;

3) nimetatud kütuse mootorikütusena või selle lisandina kasutusele võtmine.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5² nimetatud raskelt kütteõlilt või põlevkivikütteõlilt on eelnevalt makstud aktsiis, arvutatakse maksukohustus selle tekkimise päeval kehtiva diislikütuse aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel. Aktsiisisumma arvestamisel teisendab aktsiisimaksja käesolevas lõikes nimetatud raske kütteõli või põlevkivikütteõli koguse kilogrammidest liitritesse käesoleva seaduse § 66 lõikes 21 sätestatud leppetingimustel, arvestades raske kütteõli või põlevkivikütteõli tihedust.

(5) Vedelgaasi tarbijal, kes võtab tarbimisse lubatud ja aktsiisiga maksustatud vedelgaasi kasutusele mootorikütusena, tekib maksukohustus mootorivedelgaasilt selle kasutusele võtmise päeval, või kui kasutusele võtmise päeva ei suudeta kindlaks teha, siis avastamise päeval. Maksukohustus arvutatakse selle tekkimise päeval kehtiva mootorivedelgaasi aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel.

(5) Isikul, kes võtab tarbimisse lubatud ja aktsiisiga maksustatud eriotstarbelise diislikütuse kasutusele vedelkütuse erimärgistamise seaduses nimetamata otstarbel, tekib maksukohustus selle kasutusele võtmise päeval, või kui kasutusele võtmise päeva ei suudeta kindlaks teha, siis avastamise päeval. Maksukohustus arvutatakse selle tekkimise päeval kehtiva diislikütuse aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–5² nimetatud isikul tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata biokütuse, raske kütteõli, põlevkivikütteõli või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval, või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval. Käesoleva paragrahvi lõikes 5² nimetatud isiku valduses oleva raske kütteõli või põlevkivikütteõli põhjendamata kadu maksustatakse diislikütuse aktsiisimääraga.

(6) Aktsiisiga maksustamata tahkekütusest soojuse tootjal tekib maksukohustus tahkekütuse kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

(6) Maagaasi võrguettevõtjal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks. Maagaasi võrguettevõtjal ning maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal tekib maksukohustus mootorimaagaasi ise kasutusele võtmisel või selle võõrandamisel muule isikule kui võrguettevõtja. Maagaasi võrguettevõtja, maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija ei arvesta maagaasilt ja mootorimaagaasilt tekkinud maksukohustuse hulka ise kasutusele võetud käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2² nimetatud kütuse kogust. Maagaasi võrguettevõtja ning maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ei arvesta maagaasilt ja mootorimaagaasilt tekkinud maksukohustuse hulka seda tarbijale edastatud käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2² nimetatud kütuse kogust, mille kohta maagaasi võrguettevõtja või maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja saab süsteemihaldurilt maagaasiseaduse mõistes hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks päevaks kinnituse kasutatud päritolutunnistuste kohta.

(6) Elektrienergia võrguettevõtjal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Omatoodetud elektrienergia tarbijal ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbijal tekib maksukohustus elektrienergia tarbimiseks kasutusele võtmisel, milleks omatoodetud elektrienergia tarbija puhul peetakse ka elektrienergia edastamist teisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Kuni 100 kW summaarse netovõimsusega seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjal, kelleks on kodutarbija või korteriühistu, ei teki maksukohustust elektrienergia tarbimiseks kasutusele võtmisel ega edastamisel kodutarbijale, korteriühistule või võrguettevõtjale.

(6) Jäätmetest kütuse tootjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata kütuse võõrandamisel või selle kasutusele võtmisel mootorikütusena või kütteainena ning selle kütuse põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

(6) Energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt:

1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1 punktis 3 või 7² või sama paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud kohustus;

2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1¹ punktis 2 nimetatu suhtes;

3) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid elektrointensiivse ettevõtja arvutatud elektrointensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli viimasel lõppenud majandusaastal keskmiselt alla 20 protsendi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6⁵, 6⁷ ja 6¹² nimetatud juhtudel arvutatakse maksukohustus soodusaktsiisimääraga tarbitud elektrienergia koguselt megavatt-tundides, mis korrutatakse tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud elektrienergia aktsiisimäära ja § 66 lõikes 12¹ sätestatud elektrienergia soodusaktsiisimäära vahega.

(6) Kui esineb üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6⁵ punktis 3 või lõike 6¹² punktis 2 nimetatud asjaolu ja elektrointensiivne ettevõtja esitab 20 päeva jooksul selle asjaolu ilmnemisest arvates maksuhaldurile käesoleva seaduse § 69³ lõike 1¹ punktis 3 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori aruande prognoositud elektrointensiivsuse kohta järgmisel 12 kalendrikuul ning see on vähemalt 20 protsenti, tekib maksukohustus vastavalt kas ainult viimasel lõppenud majandusaastal või ainult elektrointensiivsuse hindamisperioodil soodusaktsiisimääraga tarbitud elektrienergialt.

(6) Energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud maagaasilt:

1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1 punktis 1 või 4 või sama paragrahvi lõikes 1² sätestatud kohustus;

2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1³ punktis 2 nimetatu suhtes;

3) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja arvutatud gaasitarbimise intensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli viimasel lõppenud majandusaastal keskmiselt alla 13 protsendi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6⁸, 6¹⁰ ja 6¹¹ nimetatud juhtudel arvutatakse maksukohustus käesoleva seaduse § 66 lõikes 10³ sätestatud aktsiisimääraga (edaspidi maagaasi soodusaktsiisimäär) tarbitud maagaasi koguselt tuhandetes kuupmeetrites, mis korrutatakse tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud maagaasi aktsiisimäära ja maagaasi soodusaktsiisimäära vahega.

(6) Kui esineb üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6⁸ punktis 3 või lõike 6¹¹ punktis 2 nimetatud asjaolu ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja esitab 20 päeva jooksul selle asjaolu ilmnemisest arvates maksuhaldurile käesoleva seaduse § 69³ lõike 1³ punktis 3 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori aruande prognoositud gaasitarbimise intensiivsuse kohta järgmisel 12 kalendrikuul ning see on vähemalt 13 protsenti, tekib maksukohustus vastavalt kas ainult viimasel lõppenud majandusaastal või ainult gaasitarbimise intensiivsuse hindamisperioodil soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt.

(6) Sellel energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal, kes hindas gaasi tarbimise intensiivsust pikemal perioodil kui viimane lõppenud majandusaasta, tekib erandina käesoleva paragrahvi lõike 6⁸ punktides 2 ja 3 sätestatust, välja arvatud raskustes ettevõtja definitsioonile vastavuse osas, kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määra alusel kogu tema gaasitarbimise intensiivsuse hindamisperioodi algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud maagaasilt:

1) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1³ punktis 2 nimetatud gaasitarbimise intensiivsuse või gaasitarbimise intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete suhtes;

2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja arvutatud gaasitarbimise intensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli hindamisperioodil keskmiselt alla 13 protsendi.

(6) Sellel energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal, kes hindas elektrointensiivsust pikemal perioodil kui viimane lõppenud majandusaasta, tekib erandina käesoleva paragrahvi lõike 6⁵ punktides 2 ja 3 sätestatust, välja arvatud raskustes ettevõtja definitsioonile vastavuse osas, kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel kogu tema elektrointensiivsuse hindamisperioodi algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt:

1) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1¹ punktis 2 nimetatud elektrointensiivsuse või elektrointensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete suhtes;

2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid elektrointensiivse ettevõtja arvutatud elektrointensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli hindamisperioodil keskmiselt alla 20 protsendi.

(7) Võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustust ei teki imporditud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu või teise liikmesriiki toimetamisel. Isikul, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud territooriumidelt, tekib maksukohustus aktsiisikauba Eestisse toimetamisel. Maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.

(8) Aktsiisikauba importijal tekib maksukohustus temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui need maksumärgid ei ole aktsiisikauba importija poolt selleks ajaks aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult Eestisse tagasi toimetatud või kui need maksumärgid ei ole Maksu- ja Tolliametile tagastatud ega Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitatud.

(9) Väljastatud maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamiseks esitatud tagatise kehtimise korral vähem kui 90 päeva tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt 35. päeval enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes käendusdokumendis käendusega tagamise perioodina märgitud ajavahemikku, mille jooksul käendajal on kohustus aktsepteerida Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuvõla tasumiseks.

(10) Isikul või asutusel, kellel ei ole enam õigust aktsiisivabalt kasutada aktsiisikaupa, sealhulgas peremehetut aktsiisikaupa, tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui aktsiisikaup on maksuhalduri teadmisel võõrandatud teisele aktsiisivaba aktsiisikauba kasutajale või kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures. Aktsiisikaup loetakse võõrandatuks maksuhalduri teadmisel, kui enne aktsiisivaba aktsiisikauba kasutajale võõrandamist teavitab aktsiisikauba võõrandaja sellest maksuhaldurit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(11) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

(11) Õhusõidukit ja laeva käitaval ettevõtjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

(12) Rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt maksab aktsiisi isik, kes on esitanud aktsiisi maksmise tagatise. Kui tagatise esitajat ei ole võimalik kindlaks teha, maksab aktsiisi käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ka käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, maksab aktsiisi rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba valdaja. Maksukohustus tekib rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Maksumärk loetakse rikkumise objektiks, kui see kinnitatakse tootele, mis ei kuulu maksumärgistamisele.

(13) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikul tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

(16) Registreeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kaubasaajale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kaubasaajal ja isikul, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule.

(16) Registreeritud kaubasaatjal tekib maksukohustus:

1) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetamisel teise liikmesriiki, kui nelja kalendrikuu jooksul aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole registreeritud kaubasaatjal maksuhalduri kinnitust aktsiisikauba veo lõppemise kohta käesoleva seaduse § 45 lõike 12 tähenduses, maksuhalduri teatist teises liikmesriigis aktsiisikaubaga toimepandud rikkumise kohta ega saatelehele märgitud saaja kinnitust aktsiisikauba vastuvõtmise kohta;

2) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veol tekkinud põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

(17) Sertifitseeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval või selle kauba Eestisse saabumise päeval, kui ta võttis aktsiisikauba vastu teises liikmesriigis, ning temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende maksuhaldurilt kättesaamise päevast alates, kui maksumärgid ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on maksuhaldurile tagastamata või maksuhalduri esindaja juuresolekul hävitamata. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt ei teki käesoleva lõike alusel maksukohustust, kui aktsiisikauba võtab vastu:

1) sertifitseeritud kaubasaaja, kellel on õigus seda kaupa aktsiisivabastuse loa alusel kasutada või vastu võtta;

2) sertifitseeritud kaubasaajana registreeritud aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 2¹ sätestatud juhul.

(18) Sertifitseeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.

(19) Käesoleva seaduse §-s 21² nimetatud isikul tekib maksukohustus aktsiisikaubalt selle saaja poolt vastuvõtmise päeval. Aktsiisi maksmise eest vastutaval isikul tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis kaugmüügil aktsiisikauba veol teisest liikmesriigist Eestisse, selle tekkimise päeval, või kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.

(19) Rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul tekib ettevõtjal maksukohustus mootorsõiduki või erikonteineri mittestandardses kütusepaagis toodud kütuselt teisest liikmesriigist Eestisse saabumise päeval.

(20) Füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 68 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev alkoholi või tubakatoodete kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.

(20) Alkohol ja kütus, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast esmakordset saabumist, ning tubakatooted, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast teistkordset saabumist, loetakse aktsiisivaba piirnormi ületavaks, välja arvatud aktsiisivabastuse rakendamisel käesoleva seaduse §-s 47, 57 või 68 sätestatud kaalutlusõiguse alusel. Aktsiisivaba piirnormi ületavaks loetakse ka kütus, mis on reisija mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis.

(20) Teisest liikmesriigist saabunud reisijal tekib maksukohustus mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis toodud kütuselt Eestisse saabumise päeval.

(21) Maksumärkidelt ei teki maksukohustust, kui nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaup maksustati aktsiisiga teises liikmesriigis.

§ 25. Maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev

(1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, jäätmetest kütuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.

(2) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.

(2) Maksuesindaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.

(2) Sertifitseeritud kaubasaaja, kaugmüüja, kaugmüügil aktsiisikauba vastuvõtja, § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik, § 24 lõikes 5 nimetatud vedela põlevaine käitleja ja § 24 lõigetes 5¹–5⁵ nimetatud isik, kes ei ole aktsiisilaopidaja, esitavad aktsiisideklaratsiooni ja maksavad aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. Registreeritud kaubasaaja esitab aktsiisideklaratsiooni ning maksab aktsiisi tema poolt teisest liikmesriigist vastuvõetud seal tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.

(2) Registreeritud kaubasaaja, kes on registreeritud teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud kauba juhuti vastuvõtjana, ning registreeritud kaubasaatja esitavad aktsiisideklaratsiooni ja maksavad aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

(2) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 6⁵ ja 6¹² nimetatud elektrointensiivne ettevõtja esitab hiljemalt 30. päeval sama paragrahvi lõike 6⁵ punktides 1–3 ja lõikes 6¹² nimetatud sündmusest arvates aktsiisideklaratsiooni ning maksab aktsiisi.

(2) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 6⁸ ja 6¹¹ nimetatud intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja esitab hiljemalt 30. päeval sama paragrahvi lõike 6⁸ punktides 1–3 ja lõikes 6¹¹ nimetatud sündmusest arvates aktsiisideklaratsiooni ning maksab aktsiisi.

(3) Tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse 24 lõikes 5 nimetatud isik, välja arvatud vedela põlevaine käitleja, jäätmetest kütuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.

(3) Aktsiisimaksja deklareerib maksumärkidelt makstava aktsiisi aktsiisideklaratsioonil hiljemalt aktsiisi maksmise tähtpäeval.

(4) Võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel.

(5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4, § 24 lõike 3 punktis 2¹ ja § 24 lõike 16¹ punktis 1 nimetatud juhul makstakse aktsiis haldusaktis määratud tähtpäevaks.

(6) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 8–11¹, 19¹ ja 20³ nimetatud juhtudel on aktsiisideklaratsiooni esitamise ja aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

(7) Isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni, aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande ning maksma aktsiisi käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtajal.

(7) Isik, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt 15. päeval tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

(8) Põhjendatud juhul ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatise olemasolu korral võib maksuhaldur aktsiisimaksja taotlusel pikendada maksumärkidelt aktsiisi maksmise tähtaega kuni 90 päeva võrra.

(9) Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse

määrusega.

§ 26. Ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine

(1) Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse järgmistel juhtudel:

1) aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos;

2) aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu või aktsiisilaopidajale;

2¹) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtmisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilaos;

2²) teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaopidajale maksuhalduri poolt lubatud väljaspool aktsiisiladu asuvasse kohta;

3) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost teise liikmesriigi registreeritud kaubasaajale;

3¹) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost liiduvälisesse riiki või alkoholi ja tubakatoodete toimetamisel aktsiisilaost Eestist liiduvälisesse riiki suunduva õhusõiduki või laeva pardale;

3²) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 18¹ alusel aktsiisist vabastatud alkoholi ja tubakatoodete toimetamisel aktsiisilaost selle õhusõiduki või laeva pardale, mis suundub Eestist teise liikmesriiki;

3³) alkoholi ja tubakatoodete toimetamisel aktsiisilaost teises liikmesriigis asuva õhusõiduki või laeva pardale, kui aktsiisikaubale on selle toimetamisel kohaldatud ekspordi tolliprotseduuri;

3⁴) alternatiivsete tubakatoodete toimetamisel aktsiisilaost teise liikmesriiki;

3⁵) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost tolliasutusse, kus ekspordiks vabastatud kaup suunatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1−557), artikli 189 lõike 4 kohaselt välistransiidiprotseduurile;

4) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või mille aktsiisilao tegevusloa kehtivus on peatatud, teise aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;

5) imporditud aktsiisikauba toimetamisel vahetult pärast importimist aktsiisilattu aktsiisilaopidaja poolt;

5¹) registreeritud kaubasaatja poolt aktsiisikauba lähetamisel selle importimise kohast teise liikmesriigi aktsiisilaopidajale, teise liikmesriigi registreeritud kaubasaajale või käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 29 või 30 nimetatud isikutele;

6) peremehetu aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;

7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1–1², 9–18, 19, 19¹, 22–22² ja 24–26 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele Eestis, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta;

7¹) aktsiisilaost aktsiisivaba aktsiisikauba lähetamisel käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 29 ja 30 nimetatud isikutele;

8) aktsiisivabastuse luba omava isiku või asutuse valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab aktsiisikauba vastu selle lähetaja juures.

(3) Ajutist aktsiisivabastust ei kohaldata maksumärgistatud aktsiisikauba lähetamisel välisriiki.

§ 27. Aktsiisivabastus

(1) Aktsiisist on vabastatud: