Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

1. osa ÜLDSÄTTED

1. peatükk ÜLDSÄTTED

1. jagu Üldmõisted

§ 1. Maksuobjekt

(1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

(2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi, kütuse ja elektrienergia kaubakoodid põhinevad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 273, 31.10.2018, lk 1−960), kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 2019. aasta 1. jaanuar.

§ 1¹. Territoorium ja riik

(1) Euroopa Liidu territooriumina (edaspidi liidu territoorium) käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi territooriumi, kus kohaldatakse Euroopa Liidu aluslepinguid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, välja arvatud kolmandad territooriumid.

(2) Liikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mis asub liidu territooriumil.

(2) Kolmandad territooriumid käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.02.2020, lk 4−42), artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid.

(3) Euroopa Liidu väline (edaspidi liiduväline) riik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mille suhtes Euroopa Liidu aluslepinguid ei kohaldata, ja kolmandad territooriumid.

(4) Sihtliikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on liikmesriik, kuhu aktsiisikaup tarnitakse või kus seda kasutatakse.

§ 2. Aktsiisiladu

(1) Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.

§ 3. Aktsiisilaopidaja

(1) Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

§ 4. Ajutine aktsiisivabastus

(1) Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisi maksukohustuse peatamine liidu tollistaatusega aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 4¹. Aktsiisikauba tarbimisse lubamine

(1) Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse tähenduses on:

1) aktsiisikauba väljumine, sealhulgas ebaseaduslik väljumine, ajutise aktsiisivabastuse alt;

2) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, välja arvatud liiduvälise tollistaatusega aktsiisikaup, valdamine või ladustamine, sealhulgas ebaseaduslik ladustamine ja valdamine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust;

3) aktsiisikauba tootmine, sealhulgas ebaseaduslik tootmine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust;

4) aktsiisikauba import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse ajutist aktsiisivabastust kohe pärast importi, või aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine, välja arvatud juhul, kui tollivõlg on lõppenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1−101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 124 lõike 1 punkti f, g või k kohaselt.

(2) Teises liikmesriigis vabas ringluses olev alternatiivne tubakatoode loetakse Eestisse toimetamisel teises liikmesriigis tarbimisse lubatuks.

§ 4². Registreeritud kaubasaaja

(1) Registreeritud kaubasaaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa.

(2) Registreeritud kaubasaajal ei ole õigust ladustada ega lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.

§ 4³. Registreeritud kaubasaatja

(1) Registreeritud kaubasaatja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40¹ alusel antud õigus ärilisel eesmärgil lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses pärast selle importimist.

(2) Registreeritud kaubasaatjal ei ole õigust ladustada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.

§ 4⁴. Sertifitseeritud kaubasaaja

(1) Sertifitseeritud kaubasaaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud sihtliikmesriigis teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja ärilisel eesmärgil sihtliikmesriiki toimetatud aktsiisikauba vastuvõtjaks.

§ 4⁵. Sertifitseeritud kaubasaatja

(1) Sertifitseeritud kaubasaatja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud lähteliikmesriigis seal tarbimisse lubatud aktsiisikauba ärilisel eesmärgil teise liikmesriiki lähetajaks.

§ 5. Aktsiisikauba ladustamine

(1) Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses.

§ 6. Aktsiisikauba lähetamine aktsiisilaost

(1) Aktsiisikauba lähetamiseks aktsiisilaost loetakse käesoleva seaduse mõistes aktsiisikauba toimetamist väljapoole aktsiisiladu.

§ 7. Aktsiisikauba vastuvõtmine

(1) Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või maksuhaldurile on teatatud aktsiisikauba vastuvõtmisest käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks importija poolt, kui aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks aktsiisilaopidaja poolt, kes ise ei ole importija, aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise momendil, kui maksuhaldurile on tollideklaratsiooniga samaaegselt esitatud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetamise saateleht.

§ 8. Aktsiisikauba võõrandamine

(1) Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

§ 9. Aktsiisikauba importija

(1) Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile tolliseadustiku mõistes.

§ 10. Aktsiisikauba import

(1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine vastavalt tolliseadustiku artiklile 201.

(2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse kolmandatelt territooriumidelt.

(3) Aktsiisikauba impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidelt.

(4) Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt aktsiisikauba Eestisse toomisel kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumile toomise nõudeid.

§ 10¹. Aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine

(1) Aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine käesoleva seaduse tähenduses on sellise aktsiisikauba toomine liidu tolliterritooriumile, mida ei ole lubatud vabasse ringlusse vastavalt tolliseadustiku artiklile 201 ning mille puhul on tekkinud tolliseadustiku artikli 79 lõike 1 alusel tollivõlg või mille puhul oleks see tekkinud, kui kauba suhtes oleks kohaldatud tollimaksu.

§ 11. Aktsiisikauba eksport

(1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine tolliseadustiku tähenduses.

(2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist kolmandatele territooriumidele.

(3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidele.

(4) Aktsiisikauba toimetamisel Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidele kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumilt väljumise nõudeid.

§ 11¹. Maksumärk

(1) Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.

2. jagu Alkoholiga seotud mõisted

§ 12. Alkohol

(1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol.

(2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2206.

(3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud:

1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);

2) ainult kääritamise teel ilma rikastamata saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);

3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 06−2204 21 09 või 2204 29 10.

(4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev:

1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;

2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;

3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 06−2204 29 10, 2206 00 31 või 2206 00 39.

(5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206.

(6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus:

1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208;

2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;

3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud KNi esimesse nelja numbrisse.

(7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel.

(8) Vahutavaks loetakse kääritatud jook, mille KNi kaheksa numbrit on 2206 00 31 või 2206 00 39, ning vein ja kääritatud jook, mille rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 °C või mis on villitud pudelisse, mis on suletud seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal mis tahes kinnitusvahend.

§ 13. Denatureeritud alkohol

(1) Alkohol loetakse täielikult denatureerituks, kui see on denatureeritud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 288, 23.11.1993, lk 12–15).

(1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule loetakse alkohol täielikult denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alkoholi täielikult denatureerivate ainete loetellu kantud ainega. Käesoleva lõike alusel täielikult denatureeritud alkoholi liikmesriikidevahelisele veole kohaldatakse osaliselt denatureeritud alkoholi veole kehtestatud põhimõtteid.

(3) Alkohol loetakse osaliselt denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erinevalt ning denatureeriv aine ja selle sisaldus alkoholis vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele.

(4) Alkoholi osaliselt ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul täielikult denatureerivate ainete loetelu ning nende sisalduse alkoholis kehtestab

määrusega.

§ 14. Esteraldehüüdfraktsioon

(1) Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri 100-protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes:

1) atseetaldehüüde 500 mg;

2) etüülatsetaati 500 mg;

3) metanooli 1,5 mahuprotsenti;

4) puskariõli 20 mg.

3. jagu Tubakatootega seotud mõisted

§ 15. Tubakas

(1) Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast Nicotiana.

§ 16. Tubakatoode

(1) Tubakatoode käesoleva seaduse tähenduses on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja alternatiivne tubakatoode.

(2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab sellisena suitsetada ja kui need on nende omadusi ja tavalisi tarbijaootusi arvestades eranditult mõeldud sellisena suitsetamiseks, on käesoleva seaduse mõistes:

1) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarullid ja

2) tubakarullid, mille täidissegu koosneb vartest puhastatud purustatud tubakast ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsa selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsata on vähemalt 2,3 grammi ja mitte rohkem kui 10 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit.

(3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on:

1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo,

2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või

3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sigaretti, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 8 sentimeetri, kuid mitte rohkem kui 11 sentimeetrit, käsitatakse aktsiisiga maksustamisel kahe sigaretina. Sigaretti, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 11 sentimeetri, kuid mitte rohkem kui 14 sentimeetrit, käsitatakse kolme sigaretina. Sigareti iga järgmist kuni kolmesentimeetrist osa käsitatakse aktsiisiga maksustamisel eraldi sigaretina.

(4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on:

1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta;

2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 3¹ nimetatud toodete hulka ja mida on võimalik suitsetada. Tubakajäätmed käesoleva lõike mõistes on tubakalehtede jäägid ja tubaka töötlemisel või tubakatoodete tootmisel tekkivad kõrvalsaadused;

3) jaemüüki suunatud töödeldud või töötlemata tubakas, mis on suitsetamiskõlblik. Tubakas, välja arvatud kasvav taim, ja tubakajäätmed loetakse jaemüüki suunatuks, kui neid ladustatakse väljaspool aktsiisiladu.

(4) Sigarettideks keeratavaks suitsetamistubakaks loetakse suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad rohkem kui 25 protsenti tubakaosakesed ristlõikega alla 1,5 millimeetri. Sigarettideks keeratavaks suitsetamistubakaks loetakse ka suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad rohkem kui 25 protsenti tubakaosakesed ristlõikega üle 1,5 millimeetri ja mida müüakse sigarettideks keeramiseks.

(4) Tubakat või muud taime sisaldavale tubakatootele, mis on mõeldud tubakatootena tarbimiseks kuumutamise teel, kohaldatakse käesolevas seaduses suitsetamistubaka kohta sätestatut, kui seda toodet ei saa käsitada sigaretina vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

(6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana.

(7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga vastavad muus osas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

(8) Alternatiivne tubakatoode käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatust erinev nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta toode, mida kasutatakse või mis on mõeldud kasutamiseks sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatoodetega, muu hulgas:

1) tubakavedelik, mis on maitsestatud või maitsestamata, nikotiinisisaldusega või ilma ja mida kasutatakse alternatiivse tubakatoote tarbimiseks mõeldud seadmes või tubakale või selle aseainele lisamiseks;

2) tubaka tahke aseaine, mis on tubakasisaldusega või ilma, maitsestatud või maitsestamata ja mis on mõeldud kasutamiseks sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatootega.

§ 17. Maksumärk

§ 18. Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind

(1) Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind on nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi ja käibemaksu.

4. jagu Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted

§ 19. Kütus ja elektrienergia

(1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. Käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 2² nimetatud kütust käsitatakse kütusena selle kasutamisel või edastamisel kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina.

(1) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00.

(2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 41, 2710 12 45 või 2710 12 49.