Vedelkütuse seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, kütusemahutite registreerimise kohustuse, transpordis kasutatava biokütuse ja kestlike lennukikütuste tarbimisse lubamise nõuded, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Vedelkütuse tootmisele kohaldatakse käesolevat seadust kütuseaktsiisi sätestavas seaduses ettenähtud erisustega.

(3) Käesolev seadus ei reguleeri vedelkütuse käitlemisel kasutatavatele seadmetele, ehitistele ning mõõtevahenditele esitatavaid tehnilisi ja ohutusnõudeid.

(3) Käesolev seadus ei laiene mootorikütusele, mille ühendusevälisest riigist saabuv reisija toimetab Eestisse mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.

(3) Käesolev seadus ei reguleeri kütuse müüki riigiasutuse poolt kohtuotsuse alusel, järelevalvemenetluse tulemusena või muu avaliku ülesande täitmisega seotud põhjendatud juhul. Riigiasutuse poolt kütuse müügi korra kehtestab

või tema volitusel

määrusega.

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata vedelkütustest bensiinile, mille tihedus standardis EN ISO 4259 nimetatud katsemeetodi alusel temperatuuril 15 ºC on alla 720 kilogrammi kuupmeetri kohta ja mis sama katsemeetodi alusel sisaldab:

1) hapnikku – kuni 0,1 mahuprotsenti;

2) alkeene – kuni 1,0 mahuprotsenti;

3) aromaatseid süsivesinikke – kuni 1,0 mahuprotsenti.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 1¹. Pädev asutus

(1) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku lennutranspordi jaoks (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023), artikli 11 tähenduses ning ta koordineerib määrusest tulenevate kohustuste täitmist õhusõiduki käitaja ja lennuvälja käitaja tegevust puudutavates küsimustes.

(2) Keskkonnaamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 11 tähenduses ning ta koordineerib määrusest tulenevate kohustuste täitmist lennukikütuse tarnija tegevust puudutavates küsimustes.

§ 2. Mõisted

(1) Käesoleva seaduse tähenduses:

1) vedelkütus (edaspidi kütus) on vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes, mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis standardtingimustel, see on rõhul 0,1 MPa ja temperatuuril 15 °C, on gaasilises olekus, ning mootorsõidukites kasutatav biogaas;

3) kütuse käitlemine on tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine (edaspidi müük), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine;

4) kütuse import on kütusele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), tähenduses;

5) kütuse eksport on kütusele ekspordi tolliprotseduuri kohaldamine tolliseadustiku tähenduses;

6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu hoidmine riigikaitseseaduse tähenduses;

8) kütuselisand on aine või ainete segu, mille lisamine kütusele parendab selle omadusi või energiamuundamisseadme tööd;

9) kütuse tarbimisse lubamine on aktsiisikauba tarbimisse lubamine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses;

9¹) biometaani lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud päritolutunnistuse alusel biometaani maantee- või raudteetranspordis kasutusse andmine;

9²) elektrienergia lõpptarbimisse andmine on elektrituruseaduse tähenduses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia maanteetranspordis kasutusse andmine;

9³) vesiniku lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud päritolutunnistuse alusel vesiniku maanteetranspordis kasutusse andmine;

10) biokütus on biokütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses;

11) biomass on biomass atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses;

12) tarneahel on tegevuste kogum, mis hõlmab isikuid ja tegevusi alates biokütuse tootmiseks vajaliku tooraine kasvatamisest kuni biokütuse tarbijale kättesaadavaks tegemiseni;

13) energiasisaldus on kütuse alumine kütteväärtus, mis on määratud 15 ºC juures ja väljendatud ühikutes megadžauli liitri kohta või megadžauli kilogrammi kohta;

14) jäätmed on jäätmed jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud asjad, mida on tahtlikult muudetud või saastatud, et asi vastaks kõnealusele määratlusele;

15) jääk on asi, mis ei ole tootmisprotsessi sihipärane lõpptoodang ja tootmise esmane eesmärk ning mille tootmiseks ei ole tootmisprotsesse teadlikult muudetud, ning asi, mis on põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse või metsamajanduse tööstuse otsene kõrvaltoodang;

16) esimese põlvkonna biokütus on biokütus, mida toodetakse teraviljast ja muust tärkliserikkast põllukultuurist, suhkru- ja õlikultuurist ning kultuurist, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuurina peamiselt energia tootmiseks;

17) täiustatud biokütus on biokütus, mida toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) IX lisa A osas nimetatud toorainest;

18) kestlikud lennukikütused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 3 punktis 7 määratletud kütused;

19) lennukikütuse tarnija on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 3 punkti 19 kohane isik, kes tarnib Eestis asuvas liidu lennujaamas õhusõiduki käitajale ärilise lennutranspordi lennu tarbeks lennukikütust.

(3) Kütuste täpsustatud loetelu kehtestab nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kirjeldatud kombineeritud nomenklatuuri koodide (edaspidi KN-i kaubakoodid) alusel

määrusega.

1¹. peatükk BIOKÜTUSE JA KESTLIKE LENNUKIKÜTUSTE TARBIMISSE LUBAMINE

§ 2¹. Tarbimisse lubatud biokütuse ja kestlike lennukikütuste osakaal

(1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia osakaal poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema vähemalt 8,5 protsenti.

(1) Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses, kui seadus ette näeb, võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse §-des 2² ja 2⁶ sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal.

(1) Lennukikütuse tarnimisel ja tankimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas kehtestatud kestliku lennukikütuse osakaalu nõudest. Kestliku lennukikütuse osakaalu nõuet ei rakendata kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud juhul ja hädaolukorra seaduse § 18³ lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse alusel.

(1) Lennukikütuse tarnija, kellel on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 4 ja I lisas kestliku lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustuste täitmisel puudujääk, peab tarnima järgmisel aruandeperioodil turule lisaks asjaomase aruandeperioodi kohustuslikus koguses lennukikütusele ka sellises koguses kütuse, mis on võrdne selle puudujäägiga, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artikli 12 lõike 8 kohast erandit sünteetilistele kütustele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks arvesse võetav biokütus ja biometaan peavad vastama energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas nimetatud toorainetest toodetud biokütuse energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse kahekordsena.

(4) Lõpptarbimisse antud elektrienergia energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse neljakordsena.

(4) Lõpptarbimisse antud elektrienergia osakaalu arvutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines võrgust elektrituruseaduse tähenduses, kujuneb lõpptarbimisse antud elektrienergia koguseks mõõtepunktis tarbitud elektrienergia kogus megadžaulides korrutatuna lõpptarbimisse andmise aastale eelnenud üle-eelmise aasta riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga elektrienergia lõpptarbimisest protsentides;

2) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines üksnes taastuvast energiaallikast elektrienergiat tootvast tootmisseadmest otseliini kaudu elektrituruseaduse tähenduses, on lõpptarbimisse antud elektrienergia kogus võrdne samas mõõtepunktis lõpptarbimisse antud elektrienergia kogusega.

(4) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:

1) biometaan on füüsiliselt jõudnud lõpptarbimisse andva isikuni kas gaasivõrgu või konteinertranspordi kaudu;

2) lähteriigis väljastatud biometaani päritolutunnistus ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendus on liikunud lõpptarbimisse andva isiku omandusse ning tarbimisse andja on nendega tõendanud biometaani tarbimisse andmist Eestis;

3) biometaani tootmiseks ei ole teine Euroopa Liidu liikmesriik andnud investeeringutoetust ega muud toetust riikliku toetuskava kaudu;

4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.

(4) Lõpptarbimisse antud Eestis toodetud biometaan võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui see on sisestatud gaasivõrku või füüsiliselt tarnitud Eesti maantee- või raudteetransporti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud biokütuse koguenergia kohustuslikku osakaalu võib Vabariigi Valitsus korraldusega vähendada, kui muu tegevuse tulemusena saavutatav taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaal maantee- ja raudteetranspordis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest eeldatavasti vähemalt 0,2 protsendi võrra suurem. Vähendamise ulatus ei tohi olla suurem kui muu tegevuse tulemusena saavutatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu nimetatud kasv.

(6) Koguenergia arvutamise meetodi ning kütuse ja biokütuse energiasisalduse kehtestab

määrusega.

(7) Kui tarbimisse lubatakse biokütus, mille energiasisaldus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatavas määruses sätestatule, esitab tarnija käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruandes biokütuse energiasisalduse ja selle määramise aluseks oleva standardi nime.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet ei rakendata:

1) oktaaniarvuga 98 bensiini puhul;

2) kütuse puhul, mis on võetud kasutusele vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel;

3) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud varustamisraskuste korral hädaolukorra seaduse § 18³ lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse alusel;

4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud vedelkütusega varustamisest tingitud eriolukorra ajal.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5 protsenti. Esimese põlvkonna biokütuse koguenergia osakaalu, mis ületab 0,5 protsenti kütuse koguenergiast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ei võeta.

(11) Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7 protsenti.

§ 2². Tarnijate ning biometaani, vesiniku ja elektrienergia lõpptarbimisse andnud isiku vahelised kokkulepped

(1) Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet võib tarnija osaliselt või täielikult täita § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel omandatud tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruande esitamise aasta statistikaga.

(2) Tarbimisse lubatud või lubatavat biokütuse ning lõpptarbimisse antud või antavat biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia statistikat müüakse käesoleva seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia statistika ei ole statistika tekkimise hetkeks müüdud, müüakse see üksnes digitaalse keskkonna vahendusel enampakkumisel sõlmitud kokkuleppe alusel.

(3) Käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruande esitamise aastal võivad tarnija ja biometaani või elektrienergia lõpptarbimisse andnud isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe alusel iga kuu teisele tarnijale tema kohustuse täitmiseks § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas statistiliselt üle kanda biokütuse koguenergiat tarbimisse lubatud bensiini või diislikütuse koguenergias. Kokkulepe peab sisaldama muu hulgas kokkuleppe sõlminud isikute nimesid, statistiliselt ülekantavat koguenergia kogust megadžaulides ja ajavahemikku, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb.

(4) Kui käesoleva seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna töös esineb tehnilisi takistusi ja maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur on nendest takistustest teadlik, võib süsteemi mittetöötamise ajal sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe kirjalikult digitaalset keskkonda kasutamata. Sellisel juhul esitatakse kokkulepe koos käesoleva seaduse § 2⁴ lõikes 1 nimetatud aruandega Keskkonnaametile.

§ 2³. Biokütuse ja kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine

(1) Käesoleva seaduse § 2¹ lõigetes 1 ja 1² sätestatud kohustuse täitmiseks säilitavad tarnija ja lennukikütuse tarnija tarbimisse lubatud biokütuse ja kestliku lennukikütuse kohta teabe, mis võimaldab kontrollida kütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust kogu tarneahela ulatuses. Teavet säilitatakse vähemalt viis aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) biokütuse kogus tuhandetes liitrites 15 ºC juures ja gigadžaulides;

2) biokütuse tüüp;

3) biokütuse tooraine;

4) biokütuse tootmisviis;

5) tooraine lähteriik;

6) biokütuse ostmise koht riigi täpsusega;

7) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetod, mida kasutati biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks;

8) süsinikumahukus väljendatuna grammides süsinikuekvivalenti megadžauli kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendav teave peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405 artiklis 10 loetletud andmeid.

(3) Biokütuse ja kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendatakse ühte või mitut järgmist meetodit kasutades:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 alusel tunnustatud vabatahtlik kava;

2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi kava;

3) kava, mille koostamise aluseks on kolmanda riigiga sõlmitud Euroopa Komisjoni tunnustatud kahe- või mitmepoolne leping.

(4) Tarnija ja lennukikütuse tarnija tagavad kütuse käitlemisel, et toimib massibilansisüsteem, mis võimaldab korraldada sellise saadetise segamist, mis sisaldab erinevatele biokütuse või kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavat toorainet või kütust (edaspidi segu), ja selliste saadetiste omavahelist segamist ning sellise segamise üle arvestuse pidamist. Segu puhul peab olema tagatud teave iga segu sisaldusse kuuluva saadetise biokütuse või kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse ja saadetise koguse kohta. Segust võib väljastada samas koguses ja samadele biokütuse või kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavat saadetist, nagu seda on segusse lisatud.

(5) Massibilansisüsteemi kasutamine peab tagama kogu tarneahela ulatuses biokütuse ja kestliku lennukikütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kohta teabe edastamise järelevalveasutusele ja sõltumatule audiitorile.

§ 2⁴. Aruandlus

(1) Tarnija esitab Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks kuuaruande (edaspidi aruanne), milles märgib eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguse ning neile vastava koguenergia andmed. Aruandes märgib tarnija vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel või § 7 lõikes 2 nimetatud korralduse alusel kasutusele võetud vedelkütusevaru koguse, mille tarnija aruandeperioodil tarbimisse lubas.

(1) Keskkonnaamet tagab teabevahetuse biokütuste tarbimisse laskmise kohta riikliku andmebaasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasi vahel. Keskkonnaamet kasutab liidu andmebaasi järelevalve tõhustamiseks.

(2) kehtestab määrusega täpsemad nõuded aruande andmete koosseisule ja aruande esitamise korra.

(3) Tarnija, kellel on käesoleva seaduse § 2² kohane kokkulepe, eristab aruandes statistilise ülekande koguse, mis on tarbimisse lubatud teise tarnija kohustuse täitmiseks või saadud teiselt tarnijalt oma kohustuse täitmiseks. Andmetele lisatakse teise tarnija ärinimi ja registrikood.