Elektrituruseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib elektrienergia tootmist, salvestamist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.

(2) Elektriettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Elektriettevõtja soodustab tarbija tegevust, mille eesmärk on elektrienergiat säästa.

(4) Käesolevas seaduses käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(5) Käesolevat seadust, välja arvatud §-e 58–59⁶, 92⁵, 108, 108¹ ja § 111³ lõiget 3, ei kohaldata võrguga ühendamata elektrijaamale.

§ 2. Elektrimajanduse arengu kavandamine

§ 3. Terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus;

1¹) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine;

1²) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur;

1³) agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks;

1⁴) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;

2) bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;

3) bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal;

4) bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande;

4¹) kauplemisperioodil netomõõtmine – kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;

5) bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus;

6) bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat;

6¹) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide jooksul;

7) edastamine – elektrienergia transport võrgus;

7¹) elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega;

7²) elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm;

8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;

8¹) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;

8²) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel;

8³) elektrileping – elektrienergia müümise leping, sealhulgas füüsilise või juriidilise isiku ja tootja vaheline taastuvelektrienergia müügileping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping;

8⁴) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt;

8⁵) energiateenuse osutaja – energiateenuse osutaja energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 11 tähenduses;

8⁶) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;

9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;

9¹) import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;

9²) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks antav rahaline toetus, turutingimustest soodsam laen, käendus, garantii või muu riigiabi või vähese tähtsusega abi;

10) jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu;

11) jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;

12) kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata;

13) kauplemisperiood – elektrituru toimimise võrgueeskirjas ettenähtud ajavahemik, mille lõikes on turuosaline kohustatud tagama oma bilansi;

13¹) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;

13²) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;

14) liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;

15) liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;

15¹) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;

16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed, sealhulgas seadmed, mis ei edasta ega võta vastu andmeid;

17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras;

18) müük – elektrienergia tasu eest või tasuta üleandmine teisele isikule;

19) netovõimsus – tootmisseadme poolt võrku antava võimsuse ülemmäär;

19¹) netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates;

19²) olemasolev põhivõrk – liitumistaotluse esitamise hetkel olemasoleva pingeastme ja varustuskindluse tasemega põhivõrk või liitumise tõttu olemasolevast õhuliinist kuni ühe visangu kaugusele rajatav uus alajaam või uus põhivõrk, mille rajamise näeb ette põhivõrguettevõtja investeeringute kava, samuti rajatav uus alajaam olukorras, kus olemasolevat alajaama ei ole võimalik enam laiendada;

20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;

20¹) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid;

20²) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;

21) põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;

22) reguleerimisvõimsus – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav võimsus, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;

22²) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale;

22³) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks;

22⁴) salvestusperiood – kalendrikuu, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks;

22⁵) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;

23) süsteem – elektrienergia tootmise, salvestamise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;

23¹) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;

23²) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;

23³) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist;

24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW;

25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;

26) transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis;

26²) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks, ning tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine;

26³) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ning mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks ega ülekoormuse ja sageduse juhtimiseks;

26⁵) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;

26⁶) vahetustasu – tasu, mille elektrimüüja või agregaator otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest;

27) valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse tähenduses;

28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;

28¹) vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus;

28²) vertikaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja või elektriettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju ja kus asjaomase elektriettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on elektrienergia edastamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või müümine;

28³) horisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või tarnimine ja teine ülesanne on väljaspool elektrisektorit;

29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;

30) võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt;

31) võrguteenus – käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud teenus;

32) võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel;

33) võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine;

34) võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu;

34²) V2G-süsteem – elektrisõidukist ja autolaadijast koosnev süsteem, mis võimaldab suunata elektrienergiat elektrivõrgust nii auto akusse kui ka vastupidi;

34³) üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt – tavalaadimispunkt, mis ei ole avalik ja kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja vältel;

35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud müük;

36) üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh).

§ 4. Varustuskindluse tagamine

(1) Vabariigi Valitsus võib kindla tähtaja jooksul rakendada kõigi turuosaliste suhtes varustuskindluse tagamise abinõusid, kui ilmneb:

1) varustuskindlust ohustav tegur;

2) primaarenergiaallikate vähesus;

3) oht inimeste elule või tervisele või võrgu või muu elektripaigaldise säilimisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõusid võib rakendada käesoleva seaduse 3.–7. peatüki sätteid järgimata, kui see on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus abinõude rakendamisest tingitud kulutuste arvutamise alused, kulutusi hüvitama kohustatud isikute ja hüvitist saama õigustatud isikute nimekirjad ning kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid:

2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid;

3) peatada tootjale või muule turuosalisele käesoleva seadusega antud õigused või piirata neid;

4) piirata teatavate turuosaliste elektrivarustust või katkestada see;

5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust.

2. peatükk TURUOSALISED

1. jagu Turuosaliste liigid

§ 5. Turuosalised

(1) Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja.

§ 6. Elektriettevõtja

(1) Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia:

1) tootmisega;

2) ülekandmisega;

3) jaotamisega;

4) agregeerimisega;

5) tarbimise juhtimisega;

6) salvestamisega;

7) müümisega või

8) ostmisega.

(2) Elektriettevõtja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.

§ 7. Tootja

(1) Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.

(2) Väiketootja on tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW.

§ 8. Võrguettevõtja

(1) Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

(2) Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.

(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.

§ 9. Liinivaldaja

(1) Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.

§ 10. Müüja

(1) Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.

§ 11. Bilansihaldur

(1) Bilansihaldur on isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 11¹. Elektribörsi korraldaja

(1) Elektribörsi korraldaja on komisjoni määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.07.2015, lk 24–72), artikli 4 lõike 3 kohaselt Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja.

§ 11². Elektribörsil kaupleja

(1) Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu.

§ 12. Tarbija

(1) Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik.

(1) Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.

(1) Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija.

(1) Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.

(2) Elektrienergiat ostev isik on käesoleva seaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.

(3) Tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.

§ 12¹. Aktiivne võrguteenuse kasutaja

(1) Tarbija võib tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajana.

(2) Aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ja õigus:

1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu;

2) müüa omatoodetud elektrienergiat;

3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana;

4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine ja hooldus ning andmete töötlemine kolmandale isikule.

(3) Isikut, kellele aktiivne võrguteenuse kasutaja on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, paigaldamise, käitamise ja hoolduse või andmete töötlemise, ei käsitata aktiivse võrguteenuse kasutajana.

(4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne võrguteenuse kasutaja bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.

(5) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga.

§ 12². Energiakogukond

(1) Energiakogukond on juriidiline isik:

1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed;

2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb;

3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid;

4) mille liikmetel säilivad käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused.

(2) Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust.

(3) Energiakogukonna liige võib kogukonnast välja astuda, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette.

(4) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.

(5) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne võrguteenuse kasutaja käesoleva seaduse § 12¹ tähenduses.

§ 13. Vabatarbija

§ 14. Vabatarbija õiguste kasutamine

2. jagu Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded

§ 15. Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

(1) Juriidilisest isikust elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik.

(2) Võrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja aktsia- või osakapital on vähemalt 127 800 eurot.

(3) Tootja ja müüja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil toodetud elektrienergiat.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata elektrienergia müügil tarbija poolt, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:

1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;

2) mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks.

§ 16. Tegevusalade eristamine

(1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.

(2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 ei ole vastuolus, et:

1) põhivõrguettevõtja täidab käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi;

1¹) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks;

2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;

2¹) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas;

3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel.

(4) Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikega 4 ei ole vastuolus, kui põhivõrguettevõtja moodustab ühisettevõtja teises liikmesriigis põhivõrku omava ja põhivõrguettevõtjana tegutseva ettevõtjaga või ettevõtjaga, kes on teises liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses.

(4) Põhivõrguettevõtja eraldamise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ei tohi põhivõrguettevõtja edastada tema käsutuses olevat ärisaladust tootmise või müügiga tegelevale ettevõtjale ning sellise põhivõrguettevõtja töötajad ei tohi eraldamise protsessi käigus asuda tööle tootmise või müügiga tegelevasse ettevõtjasse.

(5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk ja teavitustegevus peab temaga ühte kontserni kuuluva elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist ja teavitustegevusest selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.

§ 17. Aruandlus ja auditeerimine

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.

(2) Elektriettevõtja lisab majandusaasta aruandele selgituse kulude jaotamise põhimõtete kohta temaga ühte kontserni kuuluvate elektriettevõtjate suhtes. Nimetatud põhimõtteid võib elektriettevõtja muuta erandlikel asjaoludel. Muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

(3) Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisana aruande raamatupidamisbilansiga ja kasumiaruandega tegevusalade kaupa ning nende koostamise arvestuspõhimõtted.

(4) Elektriettevõtja korraldab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli tulenevalt audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatud nõuetest. Tootjal, kelle tootmisseadme netovõimsus on 1 MW või rohkem ja kellel ei ole audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevalt audiitorkontrolli kohustust, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus. Lisaks raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile korraldavad elektriettevõtjad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Kui raamatupidamise aastaaruandele tehakse audiitorkontrollina audit, siis viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja ülevaatuse puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja arvamuse või kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõude täitmise kohta käesoleva seaduse §-s 16 sätestatu kohaselt.

(5) Tootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 3 ja lõikes 4 sätestatud audiitorkontrolli nõudeid lõikes 3 sätestatud nõude täitmise osas.

§ 18. Jaotusvõrguettevõtja juhtimine

(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.

(1) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei piira jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku õigust samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada sama paragrahvi lõikes 1 sätestamata küsimusi.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja, milles riigi äriühingust elektriettevõtjal on ainuosalus, üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 80¹ nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust.

(4) Jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutavale isikule makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei või sõltuda teise elektriettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle elektriettevõtja üle valitsev mõju.

(5) Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendite säilitamiseks ning arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane eelarve, sealhulgas rahastamiskava, ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud aastaeelarvet.

(5) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel.

(6) Jaotusvõrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Jaotusvõrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning kava rakendamise aastaaruande koostab jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.

(8) Jaotusvõrguettevõtja esitab aastaaruande Konkurentsiametile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel.

§ 18¹. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

(1) Põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. Elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja või maagaasi ülekandeteenust osutava ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.

(3) Isik, kes määrab põhivõrguettevõtja nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid, ei või omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud muud õigused tähendavad eelkõige hääleõigust, õigust määrata ettevõtja nõukogu või juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid ning aktsiate või osade enamuse omamist või põhivõrgu hulka kuuluva vara kasutamist või käsutamist.

(4) Põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei tohi põhivõrguettevõtja üle omada valitsevat mõju sama valitsusasutus, kes omab valitsevat mõju elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle.

(6) Tootmise või müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kes kohaldab põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast.

(7) Riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja kohta sätestatud nõudeid.

§ 19. Teavitamise kohustus

(1) Isik edastab Konkurentsiametile kirjaliku teate selle kohta, et ta on:

1) omandanud võrgu või saanud selle enda kasutusse;

2) alustanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme ehitamist või omandanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme või saanud selle otsesesse valdusse;

3) omandanud otseliini või riigipiiri ületava alalisvooluliini või saanud selle enda kasutusse;

4) omandanud võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja aktsiad või osad, mille tulemusena on tal äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosolekul vähemalt 50 protsenti aktsiate või osadega määratud häältest või ta on omandanud muul viisil valitseva mõju võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja üle.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade edastatakse omandamise või otsesesse valdusse või kasutusse saamise aluseks oleva lepingu sõlmimisest alates 10 päeva jooksul. Kui lõikes l nimetatud ese on omandatud või otsesesse valdusse või kasutusse saadud enne lepingu sõlmimist või ilma lepinguta, edastatakse teade sel viisil omandamisest või otsesesse valdusse või kasutusse saamisest alates 10 päeva jooksul. Teates esitatakse järgmine teave:

1) võrgu, liini või tootmisseadme asukoht ja iseloomustus, sealhulgas tootmisseadme netovõimsus ja kasutatavad energiaallikad;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud võrguettevõtja, liinivaldaja või tootja nimi ja äriregistrikood;

3) võrgu, liini või tootmisseadme omandaja või enda kasutusse või otsesesse valdusse saaja või valitseva mõju või aktsiate või osade omandaja nimi ja isikukood või äriregistrikood ning kontaktandmed;

4) võrgu, liini või tootmisseadme omandamise või enda kasutusse või otsesesse valdusse saamise või valitseva mõju või aktsiate või osade omandamise õiguslik alus ja sellega seotud olulised andmed;

5) majandustegevuse prognoosi olulised muutused.

(4) Põhivõrguettevõtja edastab Konkurentsiametile teate iga kavandatava tehingu kohta, mille puhul võib tekkida vajadus selgitada, kas põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele. Põhivõrguettevõtja teatab viivitamata Konkurentsiametile ka need asjaolud, mis võimaldavad Euroopa Liidu välise riigi (edaspidi kolmas riik) kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle.

(5) Elektriettevõtja esitab Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 84, 20.03.2014, lk 61–68), lisa punktis 3 nimetatud investeerimisprojektide andmed.

§ 20. Bilansihalduri garantiid

(1) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile elektrituru toimimise võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii.

(2) Bilansihaldur esitab püsigarantii summas, mille suurus nähakse ette elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

(3) Bilansihaldur esitab muutgarantii, mille suuruseks on muutgarantii esitamisele või muutgarantii muutmise otsustamisele eelnenud poolteisekordsel bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks oleval elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud perioodil (edaspidi arvestusperiood) bilansihalduri poolt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa.

(4) Kui muutgarantii summat ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, määrab süsteemihaldur muutgarantii suuruse, lähtudes poolteisekordsel arvestusperioodil bilansihalduri poolt eeldatavasti ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluvast summast, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt eeldatavalt ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, ning võttes arvesse bilansihalduri majanduslikku usaldusväärsust.

(5) Süsteemihaldur määrab bilansihalduri poolt esitatava muutgarantii summa ja vajaduse korral muudab seda, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 2–4 ja 6.

(6) Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur muutgarantii summat, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks vähendamise hetkel oluliselt väiksem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. Süsteemihaldur suurendab muutgarantii summat, kui lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks suurendamise hetkel oluliselt suurem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast.

(7) Bilansihaldur hoiab püsigarantii ja muutgarantii kehtivana selle summa ulatuses, mis on ette nähtud elektrituru toimimise võrgueeskirjas või mille on süsteemihaldur määranud käesoleva seaduse alusel.

(8) Püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise ja muutmise üksikasjalikud tingimused nähakse ette elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

§ 21. Bilansihaldurile kohaldatavad muud nõuded

(1) Bilansihalduril peavad olema elektrituru toimimise võrgueeskirjas kehtestatud nõuete kohased sidevahendid.

(2) Bilansihaldur sõlmib süsteemihalduriga bilansilepingu.

§ 21¹. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:

1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW;

2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW;

3) põhivõrguettevõtja;

4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.

§ 21². Nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks

(1) Tootja, kes on käesoleva seaduse § 21¹ punkti 1 tähenduses elutähtsa teenuse osutaja, peab tagama teenuse toimepidevuseks vajaliku päästetöö tegemise oma territooriumil ja selleks vajaliku päästeüksuse olemasolu.

(2) Vajalik päästetöö käesoleva seaduse tähenduses on päästesündmuse toimumisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud päästetegevused tootja territooriumil kuni päästeasutuse saabumiseni.

(3) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästetööd tegevale päästeüksusele ja koostöö korra päästeasutusega kehtestab

määrusega.

§ 21³. Üldhuviteenuse osutaja

(1) Loakohustusega tegevusalal tegutsev võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

§ 21⁴. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

(1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori osalemist.

(2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.

(3) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, korraldab avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab need tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning sama määruse artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.

(4) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad tarbimiskaja agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist järgmiste elektrituru mehhanismide kaudu:

1) järgmise päeva elektriturg;

2) päevasisene elektriturg;

3) tasakaalustamisturg.

(6) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused kehtestab

elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

3. jagu Ettevõtja teatamis- ja loakohustus

§ 22. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) elektrienergia tootmine;

2) võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu;

3) võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu;

5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;

6) otseliini või otseliinide kaudu elektrienergia edastamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel:

1) elektrienergia tootmisel kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil;

2) elektrienergia edastamisel käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt või suletud jaotusvõrgu kaudu;

6) elektrienergia tootmisel käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt;

7) elektrienergia edastamisel otseliini kaudu, kui otseliin on ühendatud kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega.

(3) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

(4) Võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on õigus seaduses sätestatud tingimustel ehitada tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrk ja kasutada seda selles teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamiseks.

§ 22¹. Teatamiskohustus

(1) Elektrienergia müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevuse registrile majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(2) Teatamiskohustus puudub järgmistel juhtudel:

1) elektrienergia müügil käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;

2) tootja toodetud elektrienergia müügil;

3) elektrienergia müügil elektribörsil;

4) elektrienergia müügil käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt;

5) elektrienergia müügil, kui jaotusvõrguettevõtja osutab turuosalisele ainult käesoleva seaduse § 44 lõike 4¹ kohaselt avatud tarne teenust või § 76¹ kohaselt üldteenust;

6) elektrienergia müügil, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku alla 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil.

§ 23. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul, välja arvatud tegevusloa taotlus võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu, mis lahendatakse kümne kuu jooksul.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:

1) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise korral käesoleva seaduse §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan;

2) riigipiiri ületava alalisvooluliini või otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid;

3) otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral dokument, mis tõendab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.

§ 24. Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus

§ 25. Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine

§ 26. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

(2) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks käesoleva seaduse §-s 15 ja § 18 lõigetes 1–1⁴ ja 4–7 sätestatule vastab järgmistele nõuetele:

1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;

2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid, sealhulgas elektritöö ja elektripaigaldise käitamiseks pädevad isikud;

4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;

5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega;

6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.

(3) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus käesoleva seaduse §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

(4) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.

(5) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale.

(6) Otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.

(7) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse isikule tegevusluba juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 ja §-s 18¹ sätestatud nõuetele ning tegevusloa andmine on kooskõlas §-des 60 ja 61 sätestatuga.

§ 26¹. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine

(1) Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklit 51.

(2) Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba.

(3) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates ning edastab selle koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.

(3) Kui käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba taotleb kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja, küsib Konkurentsiamet enne hindamisotsuse vastuvõtmist Euroopa Komisjonilt arvamust selle kohta, kas nimetatud isik vastab käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele ning kas isiku tunnistamine nõuetele vastavaks ei sea ohtu Euroopa Liidu varustuskindlust.

(4) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsust tehes arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.

(5) Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele ja § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba on välja antud.

(6) Konkurentsiamet hindab riigipiiri ületava teise riigi võrguga ühendust omava alalisvooluliini valdaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele, järgides käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise kohta sätestatut.

§ 27. Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine

§ 28. Elektrienergia impordiks tegevusloa taotlemine

§ 29. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused

(1) Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.

§ 30. Tegevusloa andmisest keeldumine

§ 31. Tegevusloa kehtivus

§ 32. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus;

2) tootmisseadme asukoha andmed;

3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed;

4) andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;

5) nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;

6) selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.

(2) Jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;

2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;

3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel andmed käesoleva seaduse § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

(3) Riigipiiri ületava alalisvooluliini ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) liini suurim lubatud talitluspinge;

2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.

(4) Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:

1) nõue anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis;

2) arenduskohustus kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.

§ 33. Tegevusloa muutmise või uue kõrvaltingimuse kehtestamise erisused

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel tegevusluba muuta või uue kõrvaltingimuse kehtestada, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, järgides majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

(2) Tegevusloa muutmisest või uue kõrvaltingimuse kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.

(3) Konkurentsiamet ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korda, kui tegevusloa muutmisega või uue kõrvaltingimuse kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.

§ 34. Tegevusloa kehtivusaeg

§ 35. Tegevusloa kehtivusaja pikendamine

§ 36. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

§ 37. Tegevuse jätkamise kohustus

3. peatükk SÜSTEEMIVASTUTUS

§ 38. Süsteemivastutus ja süsteemihaldur

(1) Süsteemivastutus on kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

(2) Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja.

(3) Süsteemihaldur teostab käesolevas peatükis ettenähtud õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes.

§ 39. Süsteemihalduri kohustused

(1) Käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:

1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga;

1¹) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohaselt;

2) koostab igal aastal tegevuskava varustuskindluse tagamiseks järgmisel aastal ja vajaduse korral täiendab seda;

3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;

3¹) koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;

4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi;

5) valmistab ette ja kehtestab võrguettevõtjatele täitmiseks tegevuskavasid elektrivarustuse taastamiseks ning jälgib nende täitmist;

6) korraldab elektrivarustuse taastamist käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tegevuskava kohaselt;

7) selgitab temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning ostab reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüb bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega;

8) kontrollib, kas bilansihaldur vastab käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud nõuetele;

9) nõuab bilansihaldurilt pangagarantii esitamist kooskõlas käesoleva seaduse ja elektrituru toimimise võrgueeskirjaga ning kontrollib garantii nõuetekohasust;

10) sõlmib bilansihalduriga bilansilepingu;

11) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansienergia eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;

12) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansienergia koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;

13) nõuab käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud juhtudel bilansihaldurilt garantii suurendamist või lubab seda vähendada;

14) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva seaduse § 42 alusel kehtestatud määruste muutmise ettepanekuid;

15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad;

15¹) annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime;

16) väljastab elektrienergia importi kavandavale turuosalisele tema nõudel teate arvamusega selle kohta, kas kavandatavat importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada ja kas import ei ohusta varustuskindlust, ning esitab vajaduse korral süsteemi tehnilistest võimalustest lähtudes elektrienergia impordile kohaldatavad nõuded;

16¹) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 IV peatükile;

16²) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 24;

17) täidab muid käesolevast seadusest või käesoleva seaduse § 42 alusel kehtestatud määrustest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale või bilansihaldurile, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale või bilansihaldurile kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.

(2) Rahalist hüvitist makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral ja juhul, kui see on käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja ei maksa tootjale rahalist hüvitist tootmise piiramise korral, kui süsteemihaldur andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.

(2) Süsteemihaldur koostab tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika ja esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile.

(3) Süsteemihaldur ei või oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet avaldada kolmandale isikule. See ei kehti, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

(4) Süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus.

(5) Konkurentsiameti nõudel esitab süsteemihaldur tulude ja kulude jaotuse eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta.

(6) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

(7) Süsteemihaldur koostab ja esitab Euroopa Komisjonile, Kliimaministeeriumile ning Konkurentsiametile aruande, milles käsitletakse:

1) elektrienergia pakkumise ja nõudluse prognoosi järgmise viie aasta kohta;

2) olemasolevaid tarnevõimalusi;

3) kavandatavaid ja ehitusjärgus tootmisseadmeid;

4) võrkude kvaliteeti ja võrkude hooldamise taset;

5) prognoositava maksimaalse nõudluse (tippnõudluse) rahuldamise meetmeid ja võimsuse puudujäägi korral rakendatavaid abinõusid;

6) võrgu talitluskindlust;

7) eeldatavat elektrienergia varustuskindluse olukorda 10 aastaks alates aruande esitamise kuupäevast;

8) põhivõrguettevõtja ja talle teadaolevaid naaberriikide asjaomaseid investeerimiskavasid järgmiseks viieks kalendriaastaks piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamise kohta, arvestades seejuures ärisaladuse hoidmise vajadust.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 8 nimetatud investeerimiskavas käsitletakse:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;

2) olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine;

3) eeldatavaid elektrienergia tootmise, salvestamise, edastamise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist;

4) piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1229/2003/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuse nr 1254/96/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.07.2003, lk 11–28) lisas 1 sätestatud esmatähtsate projektide osad.

(9) Süsteemihaldur loob vajaduse korral käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava võrdlemisvahendi ja käitab seda.

§ 39¹. Üliväikese eraldatud võrgu varustuskindlus

(1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, tagab selle võrgu varustuskindluse ja bilansi kooskõlas käesoleva seaduse ning võrgueeskirjaga.

§ 40. Süsteemihalduri õigused

(1) Süsteemihaldur nõuab käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tootjatelt tootmise suurendamist või vähendamist või tarbijatelt tarbimise vähendamist või suurendab või vähendab tootmist või tarbimist ise reguleerimisvõimsuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel.

(2) Süsteemihalduril on õigus käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks anda tootjatele järgimiseks kohustuslik korraldus suurendada või vähendada tootmist või tarbijatele järgimiseks kohustuslik korraldus vähendada tarbimist või suurendada või vähendada tootmist või tarbimist ise, sõltumata sellest, kas temaga on reguleerimisvõimsuse müügiks leping sõlmitud, kui sellise korralduse andmine või tootmise või tarbimise suurendamine või vähendamine on vajalik tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks.

(3) Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele järgimiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate elektrivarustuse piiramiseks või katkestamiseks või tal on õigus piirata tarbimist või katkestada see käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 5 alusel ettevalmistatud tegevuskava kohaselt, kui see on vajalik süsteemihaldurile §-s 38 ettenähtud kohustuse või muude kohustuste täitmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud elektrivarustuse piiramise ja katkestamise täpsem kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.

(4) Oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades järgib süsteemihaldur vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet ning väldib põhjendamatute piirangute kehtestamist.

(5) Süsteemihalduril on õigus oma kohustuste täitmiseks seada süsteemi kasutamisele põhjendatud tehnilisi piiranguid ning tal on õigus tootjatelt ja võrguettevõtjatelt nõuda, et need sõlmiksid süsteemi tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamiseks koostöölepingu mõistlikel ja võrdse kohtlemise põhimõtet arvestavatel tingimustel.

(6) Süsteemihalduril on õigus nõuda turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

(7) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel makstud tasu ja hüvitatud kulutusi ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks tehtud muid põhjendatud kulutusi käsitatakse põhivõrguettevõtja põhjendatud kulutustena ja need liidetakse kuludele, mille alusel põhivõrguettevõtja kujundab ja kooskõlastab elektrienergia edastamise eest võetava tasu.

§ 40¹. Perimeetritasu

(1) Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi. Perimeetritasu makstakse nendelt tarnetelt, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis ei ole ühinenud nimetatud hüvitusmehhanismiga. Perimeetritasu suurus määratakse igal aastal hüvitusmehhanismi osaks oleva süsteemihaldurite vahelise lepinguga.

§ 41. Süsteemihalduri vastutus

(1) Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

(2) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest ning § 40 lõikes 5 nimetatud piirangute seadmisest tekkinud kahju, kulutusi ega saamata jäänud tulu, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale või bilansihaldurile kooskõlas § 39 lõigetega 2 ja 2¹.

§ 42. Võrgueeskiri, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri ja elektrituru toimimise võrgueeskiri

(1) Võrgueeskirjas nähakse ette:

2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldisele;

2¹) lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga;

6) seaduses ettenähtud muud tingimused.

(2) Võrgueeskirja kehtestab

.

(3) kehtestab määrusega elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse:

1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;

2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldistele;

3) elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ning katkestamisega;

4) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ning metroloogianõuded;

5) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord;

6) võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;

7) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused;

8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded;

9) tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused;

10) spetsiaalsele mõõtevahendile kohaldatavad andmete valideerimise nõuded ning tehnilised ja metroloogianõuded.

(4) kehtestab määrusega elektrituru toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse:

1) müüja ja agregaatori vahetamise nõuded ja kord;

2) turuosalistevahelise andmevahetuse nõuded;

3) bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused;

4) bilansihalduri püsi- ja muutgarantii määramise tingimused;

5) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral;

6) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord;

7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale;

8) võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord.

§ 42¹. Elektrituru andmevahetus

(1) Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ja saamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.

(2) Elektrituru tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning haldab seda selliselt, et turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus, on võimalus andmed õigeks ajaks esitada ning andmeid võrdsetel alustel ja õigel ajal saada. Andmete esitamise ja saamise eest lisatasu ei võeta.

(3) Elektriettevõtjad edastavad andmevahetusplatvormile järgmised andmed:

1) turuosalise elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;

2) mõõtepunkti elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;

3) elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti kohta;

4) mõõteandmed või tarbimisandmed mõõtepunkti kaupa ja kauplemisperioodil netomõõdetud mõõteandmed mõõtepunkti kaupa;

4¹) spetsiaalse mõõtevahendiga mõõdetud mõõteandmed vastavalt käesoleva seaduse § 59² lõike 10 punktile 4;

5) info turuosalise võrgu- ja elektrilepingu ning agregeerimislepingu kehtivusaja kohta;

6) elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti avatud tarnija ja agregaatori kohta;

7) muud elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(4) Andmete esitamise kord sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

(5) Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, agregaatorile või energiateenuse osutajale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.

(5) Süsteemihalduril on õigus kasutada andmevahetusplatvormile edastatud andmeid energiastatistika tegemiseks ja teha energiastatistika avalikes huvides kättesaadavaks. Energiastatistika on anonüümne.

(6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse kaksteist aastat ning seejärel kustutatakse.

(7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.

§ 42². Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamine

(1) Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud varustuskindluse norm kas või ühel aastal järgneva kümneaastase perioodi jooksul täidetud, teeb ta viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi (edaspidi ka mehhanism). Ettepanekus märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb varustuskindluse normi täitmisega probleeme ja kui kaua tuleks mehhanismi rakendada.

(2) Mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur mehhanismi elluviimise kava (edaspidi käesolevas peatükis mehhanismi kava), mis sisaldab plaanitava mehhanismi tüübi kirjeldust elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks.

(3) Süsteemihaldur viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega mehhanismi kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja selle võimaliku mõju kohta Eesti elektriturule. Süsteemihaldur esitab avaliku konsultatsiooni läbinud mehhanismi kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning mõlemal on õigus põhjendatult nõuda kava muutmist.

(4) Tuginedes käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt koostatud mehhanismi kavale, viib süsteemihaldur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 21 lõikele 2 läbi täiendava uuringu, mille käigus analüüsitakse mehhanismi mõju naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.