Kaugkütteseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk) ning võrguga liitumist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

(2) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;

2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;

3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;

4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;

5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;

6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;

7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;

8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;

9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;

10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;

11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;

12) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kui soojuse tootmiseks on kasutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, soojusenergiana maapinna all salvestunud energiat või ümbritseva keskkonna energiat;

13) ümbritseva keskkonna energia on looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees;

14) heitsoojus on tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia.

§ 3. Energiasäästu sihtprogramm

2. peatükk KAUGKÜTTE KORRALDUS

§ 4. Soojusettevõtja

(1) Soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.

(2) Võrguettevõtjast soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

(4) Tõhus kaugkütte võrgupiirkond käesoleva seaduse tähenduses on võrgupiirkond, kus kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsiooni.

§ 5. Kaugküttepiirkond

(1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

(2) Õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogul. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest.

(3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

(4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.

(4) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

(4) Kaugküttepiirkonnas võib tarbija lõpetada kaugkütte tarbimise ning toota oma tarbeks soojust taastuvast energiaallikast, kui kaugkütte võrgupiirkond ei ole tõhus.

(5) Enne kaugküttepiirkonna määramist tiheasustusega uusehitisteks planeeritavale maa-alale tuleb analüüsida soojusvarustuse korraldamise võimalusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Kaugküttepiirkonna määramisel tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei näe ette teisiti.

(6) Kohaliku omavalitsuse volikogu kaugküttepiirkonna määramise otsuses sätestatakse muu hulgas:

1) kaugküttepiirkonna piirid;

2) võrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut;

3) kaugkütte üldised kvaliteedinõuded;

5) soojusettevõtja arenduskohustus;

6) tingimuste, nõuete ja korra kehtima hakkamise aeg.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatavad tingimused, nõuded ja kord tuleb enne nende kehtestamist kooskõlastada kaugküttepiirkonnas tegutsevate soojusettevõtjatega.

§ 6. Soojuse tootmine, jaotamine ja müük

(1) Soojuse tootmine käesoleva seaduse mõistes on tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia.

(2) Soojuse jaotamine käesoleva seaduse mõistes on soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni.

(3) Soojuse müük käesoleva seaduse mõistes on soojuse üleandmine tarbijale tasu eest või tasuta.

§ 7. Soojusettevõtja kohustused

(1) Soojusettevõtja peab tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga.

(2) Soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta.

(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(3) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis tagab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.

(4) Reservkütuse koguse arvutamisel lähtutakse eelmise aasta maksimaalsest ööpäevasest tarbimisest.

§ 8. Soojuse müük ja hinnakujundus

(1) Tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.

(2) Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele.

(3) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

2¹) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

(3) Soojuse piirhinda ei arvata keskkonnatasude seaduse §-des 18¹ ja 20¹ sätestatud jäätmete energiakasutuse saastetasu.

(4) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

§ 9. Soojuse hinna kooskõlastamine

(1) Konkurentsiametiga peab kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes:

1) müüb soojust tarbijale;

2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;

3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

(4) Soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, võib müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda.

(5) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirhindade kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale.

(6) Konkurentsiameti nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhindade moodustamise aluseid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soojusettevõtja, kes taotleb piirhinna kooskõlastamist, peab lubama oma raamatupidamist kontrollida Konkurentsiametil ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

(9) Konkurentsiametil on õigus nõuda soojusettevõtjalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks.

(9) Soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra.

(10) Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb Konkurentsiamet kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse saamisest.

(10) Konkurentsiamet võib piirhinna kooskõlastuse kehtetuks tunnistada ja kehtestada soojusettevõtjale

olukorras, kus soojusettevõtja müüb soojust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Konkurentsiameti poolt kehtestatud hind kehtib seni, kuni soojusettevõtja kooskõlastab uue soojuse piirhinna Konkurentsiametiga.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 10¹ nimetatud hinna kehtestamisel võtab Konkurentsiamet aluseks soojusettevõtja kehtiva hinnastruktuuri, ettekirjutuse tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ja põhjendatud tulukuse määra. Kui soojusettevõtjale on kooskõlastatud hinnavalem, lähtub Konkurentsiamet hinna kehtestamisel hinnavalemist.

kehtestab määrusega soojuse hinna kehtestamise korra, lähtudes käesolevas lõikes sätestatud alustest.

(11) Konkurentsiamet ei või avaldada seoses piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3. peatükk VÕRGU TOIMIMINE

§ 10. Võrguga liitumine

(1) Võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute (edaspidi liituja) tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

(1) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on liitujaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.

(2) Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.

(3) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

(4) Liitumistingimused peavad olema:

1) läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;

2) sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad;

3) konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad;

4) võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad;

5) võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.

(5) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:

1) liitumispunkt;

2) mõõtesüsteemi asukoht;

3) võrgu teeninduspiir;

4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;

5) liitumistasu kalkulatsioon;

6) liitumistingimuste kehtivusaeg;

7) muud eritingimused.

(6) Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva seaduse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:

1) liitumispunkti asukoht ei muutu;

2) ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist;

3) on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.

§ 11. Võrguga liitumise lepingu sõlmimine

(1) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping).

(2) Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:

1) liitumispunkt;

2) mõõtesüsteemi asukoht;

3) võrgu teeninduspiir;

4) liitumistasu suurus;

5) liitumise tehnilised tingimused;

6) lepingu täitmise tähtaeg.

(3) Konkurentsiametil on õigus kontrollida käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud soojusettevõtja tegevuse põhjendatust liitumistaotluse rahuldamisest keeldumisel, liitumistasu määramisel ja lepingutingimuste kehtestamisel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks.

§ 12. Liitumistasu arvutamine

(1) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

(2) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:

1) investeeringute katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

4) põhjendatud tulukus.

(3) Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja.

(4) Kui lepingujärgseid liitumise tehnilisi tingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja.

(5) Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel.

§ 13. Võrguettevõtja võrgupiirkond

(1) Võrguettevõtja peab kindlaks määrama oma võrgupiirkonna ning tagama võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele.

(2) Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevuspiirkonna.

(3) Eri võrguettevõtjate võrgupiirkonnad võivad kattuda.

§ 14. Võrguettevõtja kohustused

(1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt.

(2) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest.

(3) Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

(4) Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(5) Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele tema tegevuspiirkonna võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada soojuse jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas võrgu kindla ja tõhusa kasutamisega.

(6) Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale.

(7) Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiametit kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmise.

§ 14¹. Soojuse ostu korraldus

(1) Soojuse tootja teeb soojuse tootmiseks investeeringuid ja võrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid tähtajaga kuni 12 aastat alates tootmisseadmega tootmise alustamisest, arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid. Võimaluse korral eelistatakse valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise režiimis taastuvatest energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat.

(2) Kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja/või lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldab võrguettevõtja lepingu sõlmimiseks konkursi.

(3) Kui võrguettevõtja ja soojuse tootja on sama juriidiline isik, kohaldatakse võrguettevõtja poolt soojuse tootmisesse tehtud investeeringule lepingu suhtes kohaldatavaid sätteid.

(4) Võrguettevõtja kohustub Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastama soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimused, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

(5) kehtestab määrusega konkursi korraldamise korra ning pakkumiste hindamise metoodika, et hinnata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingute sõlmimise ja investeeringute tegemise vastavust seaduses sätestatud tingimustele.

(6) Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse andmist analoogselt käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 sätestatud korrale. Konkurentsiamet jätab kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtted, käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused või muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded ei ole täidetud.

(7) Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus, et soojuse tootmine võrgupiirkonnas on majanduslikult ebaefektiivne või enne käesoleva paragrahvi jõustumist sõlmitud lepingu alusel ei ole tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmine, on Konkurentsiametil õigus teha võrguettevõtjale ettekirjutus konkursi korraldamiseks lähtuvalt käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtetest.