Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1¹ ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.

(2) Hädaolukorras kohaldatakse tervishoiukorraldusele hädaolukorra seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Tervishoiuteenus

(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab

.

(1) Proviisor ja farmatseut osutavad kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul.

(2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

(3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

§ 3. Tervishoiutöötaja

(1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

(2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

(4) Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

(5) Proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides.

(6) Kui isik osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud:

1) füsioterapeut;

2) kliiniline psühholoog;

3) logopeed.

§ 3¹. Patsient

(1) Patsient käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust.

§ 3². Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet

(1) Patsiendiohutus käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise, patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega.

(2) Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju.

(3) Tervishoiuteenuse kvaliteet käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab osutatud tervishoiuteenuse vastavust kehtestatud nõuetele, tänapäeva teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi terviseseisundist tulenevatele vajadustele ja patsiendi rahulolule.

(4) Tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile on lubatud juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

(5) kehtestab määrusega patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise tingimused ja korra, milles esitatakse:

1) juhtumiga otseselt seotud tervishoiutöötajate ja asjakohaste töötajate andmed;

2) patsiendi üldised isikuandmed;

3) patsiendiohutusjuhtumiga seonduvad andmed;

4) patsiendiohutuse andmekogusse esitatavate patsiendiohutusjuhtumite loetelu;

5) patsiendiohutuse andmekogusse juhtumi kohta esitatavad andmed.

(6) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente ja andmestikke võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.

(7) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente ja andmestikke säilitatakse 30 aastat patsiendiohutusjuhtumi registreerimisest arvates.

(8) Tervishoiuteenuse osutaja:

1) analüüsib tervishoiuteenuse osutamisel aset leidnud ja dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumeid ja töötab välja meetmed juhtumite ennetamiseks;

2) teavitab patsiendiohutuse andmekogu pidajat patsiendiohutusjuhtumitest viisil, mis ei võimalda juhtumiga seotud patsiendi ja tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.

(9) Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamise nõuded kehtestab

määrusega.

§ 4. Tervishoiuteenuse osutaja

(1) Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.

§ 4¹. Isikuandmete töötlemine

(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:

1) tervishoiuteenuse osutamiseks;

2) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist;

3) käesoleva seaduse § 3² lõigetes 5 ja 9 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb perearstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.

(2) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui

1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;

2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

(3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.

§ 4². Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.

(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente ja andmestikke võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja tagab isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuseosutaja infosüsteemis.

(3) kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise tingimused ja korra, milles esitatakse:

1) tervishoiuteenuse osutaja andmed;

2) patsiendi üldised isikuandmed;

3) patsiendi terviseandmed;

4) muud teenuse osutamisega seotud andmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest.

(5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitab tervishoiuteenuse osutaja järgmisi tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt:

1) õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat andmete kinnitamisest;

2) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat andmete kinnitamisest;

3) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldav koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest;

4) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest;

5) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30 aastat isiku surmast;

6) tervishoiuteenuse osutamise raames toodetavaid, uuringutes taaskasutamist võimaldavaid geneetilisi toorandmeid 30 aastat andmete kinnitamisest arvates.

(5) Tervishoiuteenuse osutaja ei pea järgima käesolevas paragrahvis sätestatud säilitamistähtaega, kui andmeid kogutakse tervise infosüsteemi ja tervishoiuteenuse osutaja on need sinna edastanud.

(6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud

.

(7) Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid;

2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;

3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik.

§ 4³. Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine

(1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb:

1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident;

2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane;

2¹) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isik;

3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna;

4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega;

5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.

(2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst või hambaarst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti või hambaarsti pädevusest ja kogemusest.

(2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3² nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse

määrusega.

§ 4⁴. Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus

(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab täitma tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.

2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS

1. jagu Vältimatu abi ja ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavad tervishoiuteenused

§ 5. Vältimatu abi mõiste

(1) Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

§ 6. Vältimatu abi osutamine

(1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.

(2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

(3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest.

(4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

§ 6¹. Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavad tervishoiuteenused

(1) Ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on tagada rahvastiku tervise kaitse.

(2) Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste kulud tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

(3) Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu kehtestab

määrusega, kuulates enne ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.

2. jagu Perearstiabi

§ 7. Perearstiabi mõiste

(1) Perearstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

(1) Perearstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.

(2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:

1) perearsti nimistu alusel;

2) nimistuta eriarstina.

(2) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks.

(2) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.

(4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 6¹ alusel sätestatud ulatuses ja korras.

(5) Perearstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Terviseamet kooskõlastatult Tervisekassaga teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse:

1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest;

2) perearstiabi osutaja või tervisekeskusena tegutsevate perearstiabi osutajate toimepidevusest;

3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(8) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning esitab vajaduse korral kooskõlastatult Tervisekassaga ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.

(9) Elutähtsa teenuse osutajast perearstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit, kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel.

§ 8. Perearsti nimistu

(1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri. Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teenindab perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid muu isik.

(2) Igal perearstil on üks nimistu.

(3) Igal Eesti kodanikul, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ning ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt kindlustatud isikul (edaspidi ajutiselt Eestis viibiv välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse isiku andmete Tervisekassa andmekogusse edastamisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

(3) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoht on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.

(3) Kui vastsündinu ema ei ole registreeritud perearsti nimistusse, registreeritakse laps vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel avalduses märgitud perearsti nimistusse või määrab lapsele perearsti Tervisekassa.

(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja ajutiselt Eestis viibiva välismaalase tegeliku elukoha alusel Tervisekassa määratud isikutest.

(4) Perearsti nimistu piirsuurus on:

1) 1200–2000 isikut;

2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab perearstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja;