Riikliku pensionikindlustuse seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Riikliku pensioni mõiste

(1) Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.

§ 3. Pensionikindlustatu

(1) Pensionikindlustatu on isik:

1) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa;

2) kellel vastavalt käesolevale seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile.

§ 4. Õigus saada riiklikku pensioni

(1) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse:

1) Eesti alalisele elanikule;

2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele;

3) käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades isikule, kes elab välisriigis, millega Eestil puudub välisleping.

(1) Isikul, kelle elukoht on lisaks Eestile välisriigis, on õigus riiklikule pensionile käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.

(2) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel.

(3) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.

(4) Kui isik elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel.

(5) Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.

§ 5. Riikliku pensioni liigid

(1) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:

1) vanaduspension;

4) rahvapension.

§ 6. Õigus valida pensioniliik

(1) Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul.

2. peatükk VANADUSPENSION

§ 7. Õigus vanaduspensionile

(1) Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieas ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.

(2) Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav 65 aasta vanuste meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv.

(3) Vanaduspensioniiga on 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus.

(4) Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ning lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat, mille kohta vanaduspensioniiga arvutatakse.

(5) Aastaks t vanaduspensioniea arvutamisel liidetakse 65-le aastale lähteperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga ja lahutatakse baasperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga järgmise valemi järgi:

(6) Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad komakohad teisendatakse kuudeks.

(7) kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast.

(8) Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis korrigeeritakse vanaduspensioniea tõusul arvestamata jäänud kuude võrra järgmiste aastate vanaduspensioniiga.

(9) Isikul, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, millal tal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Pensionistaaži nõuet ei vähendata aja eest, kui isiku eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammääralt.

(10) Isikule vanaduspensioni määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile.

(11) Isikule käesoleva seaduse § 9¹ alusel vanaduspensioni määramisel enne vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtib sellel aastal, kui isik pensioniavalduse esitab.

(12) Vanaduspension määratakse eluajaks.

§ 7¹. Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029

§ 8. Edasilükatud vanaduspension

§ 9. Ennetähtaegne vanaduspension

§ 9¹. Paindlik vanaduspension

(1) Isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist (edaspidi paindlik vanaduspension).

(2) Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist järgmiselt:

1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta;

2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat;

3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat;

4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat;

5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat.

(3) Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile pärast käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.

(4) Paindlikku vanaduspensioni ei arvutata ümber soodustingimustel vanaduspensioniks ega eriseaduse alusel määratud pensioniks.

(4) Paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist §-s 11¹ sätestatud korras selle aja eest, kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni.

(5) Isikule, kellele on määratud pension eriseaduse alusel või soodustingimustel vanaduspension, ei määrata paindlikku vanaduspensioni.

§ 10. Soodustingimustel vanaduspension

(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž:

1) vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;

2) vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;

3) vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;

6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.

(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt.

(4) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks.

§ 11. Vanaduspensioni suurus

(1) Vanaduspension koosneb:

1) baasosast;

2) staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega;

3) kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega;

4) ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega.

(1) Kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini.

(1) Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse poolest kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta, kindlustusosaku ja solidaarosaku 1,000 rahaline väärtus.

(3) Kui pensioni taotlejal puudub mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensioniosa, määratakse pension olemasolevate pensioniosade alusel.

(5) Kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi kehtestab

määrusega.

(5) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud puuduv töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension;

2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

(5) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension;

2) 60 protsenti vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

(6) Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras.

§ 11¹. Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja rakendamine

(1) Vanaduspensioni, millele on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad, suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär.

(2) Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril.

(3) Vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(4) Isikule paindliku vanaduspensioni määramisel, vanaduspensioni ümberarvutamisel või maksmise peatamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioni käesoleva seaduse §-des 11 ja 24 sätestatud korras ning arvutamisel rakendatakse vanaduspensioni suurust suurendavat või vähendavat kordajat.

(5) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse pärast käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud pensioniikka jõudmist.

(6) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse käesoleva seaduse § 9¹ lõikes 2 sätestatud pensionieas.

(7) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui isik on pensioni maksmise peatanud või pensioni suurust vähendanud käesoleva seaduse § 25¹ alusel ja hiljem selle maksmist jätkatakse või pensioni suurust suurendatakse.

(8) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat ei rakendata, kui pensioni maksmise peatamine tuleneb seadusest.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata eriseaduse alusel määratud pensioni arvutamisel.

§ 12. Pensionikindlustatu kindlustusosak

(1) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal.

(2) Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu kohta vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust sotsiaalkaitse infosüsteemis. Seejuures võetakse aluseks:

1) sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks. Sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul – arvestatud sotsiaalmaks, välja arvatud sotsiaalmaks töötukindlustushüvitiselt;

2) riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliidu poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõigetes 1–1² sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks;

3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 ja §-s 6¹ sätestatud juhtudel – makstud sotsiaalmaks.

(2) Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamisel võetakse arvesse summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7). Eelnimetatud summade laekumist ja nende üle arvestuse pidamist reguleeriva korra kehtestab

määrusega.

(3) Käesolevas seaduses käsitletav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määr on 20 protsenti.

(4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa summad ümardatakse sendi täpsusega.

§ 13. Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus

(1) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.

(2) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra kehtestab

.

(3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab

hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.

(4) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus.

(5) kinnitab järgmise kalendriaasta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust.

§ 13¹. Pensionikindlustatu solidaarosak

(1) Pensionikindlustatu solidaarosaku suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.

(2) Solidaarosaku suuruse arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ja jagatakse need vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.

(3) Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 6¹ alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt.

(5) Solidaarosaku väärtust arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.

(6) Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1,000.

(7) Kohustusliku kogumispensioniga liitunutel on solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta kuni 0,800.

3. peatükk TÖÖVÕIMETUSPENSION

§ 14.

–

§ 19.

4. peatükk TOITJAKAOTUSPENSION

§ 20. Õigus toitjakaotuspensionile

§ 21. Toitjakaotuspensioni arvutamine

5. peatükk RAHVAPENSION

§ 22. Õigus rahvapensionile

(1) Õigus rahvapensionile on:

1) vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist;

4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.

(2) Rahvapension määratakse järgmiseks tähtajaks:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele eluajaks.

(3) Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni.

§ 23. Rahvapensioni suurus

(1) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:

1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast.

§ 23¹. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile

6. peatükk PENSIONILISAD

§ 24. Õigus pensionilisale

(1) Käesoleva seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:

1) Vabadussõjast osavõtnule ja tema lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast;

3) II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast.

(1) Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa:

1) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

1¹) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 1,5 pensioni aastahinde suuruses;

2) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. augustini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 3,5 pensioni aastahinde suuruses;

3) vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 3,5 pensioni aastahinde suuruses.