Jõhvi Vallavolikogu töökord

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) istungi ning volikogu tööorganite koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning fraktsioonide moodustamise kord ja õigused.

(2) Volikogu ja tema komisjonide ning eestseisuse asjaajamise korraldamise ning tehnilise teenindamise tagab Jõhvi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus).

(3) Käesolevas töökorras reglementeerimata küsimused lahendab volikogu esimees.

§ 2. Volikogu tööorganid ja töökeel

(1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

(2) Volikogu ja tema tööorganite töökeel on eesti keel.

(3) Eelnõud, arupärimised ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles.

(4) Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.

2. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID JA EESTSEISUS NING FRAKTSIOON

§ 3. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu alatise ja ajutise komisjoni töö vorm on koosolek. Koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees.

(2) Komisjoni esimees:

1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;

2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

3) kutsub kokku komisjoni koosoleku ning otsustab koosolekul osalejale sõna andmise;

4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul.

(3) Komisjoni koosolek on üldjuhul kinnine. Komisjoni koosolekust võib osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu või Jõhvi Vallavalitsuse, kui täitevorgani (edaspidi valitsus) liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule otsustab komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees.

(4) Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku pärast komisjoni koosseisu kinnitamist, komisjoni esimesel koosolekul. Komisjoni koosoleku toimumise aeg ja koht tehakse komisjoni liikmetele teatavaks pärast selle kokkuleppimist.

(5) Kui tekib vajadus muuta alatise komisjoni koosoleku aega või kohta, teatab komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees sellest komisjoni liikmetele ja teenistujale, kellele on ametiasutuses tehtud ülesandeks volikogu ja tema komisjonide teenindamine (edaspidi vastav teenistuja).

(6) Ajutise komisjoni koosoleku toimumise aja lepib komisjoni esimees kokku komisjoni liikmetega, koosolekule kavandatud ettekandjatega ning vastava teenistujaga.

(7) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed.

(8) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees korraldab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku päevakorra ja arutusele tulevate õigusaktide eelnõude teatavakstegemise.

(9) Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja vastavat teenistujat vähemalt kolm tundi enne koosoleku toimumist, sh juhul, kui ta soovib koosolekul osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil, st kaugosalusega. Kui komisjoni liikme osavõtt kaugosalusega koosolekust on takistatud osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, jätkatakse koosolekut nende komisjoni liikmetega, kelle osalemine koosolekul ei ole takistatud.

(10) Kui komisjoni esimees kutsub koosoleku kokku väljaspool ametiasutuse ruume, võimaldatakse koosolekul osalemine kaugosalusega juhul, kui see on tehniliselt võimalik, millisest võimalusest teavitatakse komisjoni liikmeid koosoleku kokkukutsumisel.

(11) Kaalukatel põhjustel võib komisjoni esimees kokku kutsuda infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega koosoleku tingimusel, et koosolekul osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil kuulata ettekandeid, esitada küsimusi ning avaldada arvamust ja hääletada.

(12) Komisjoni liige ei tohi osa võtta komisjoni koosolekul sellise üksikakti või tegevuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sellisel juhul on komisjoni liige kohustatud enne küsimuse või tegevuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse komisjoni koosoleku protokollis.

(13) Komisjoni otsustused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoniliikmete poolthäälte enamusega.

(14) Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku (spetsialisti) seisukoha arutatava küsimuse kohta.

(15) Komisjonil on õigus saada oma tööks vajalikke dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

§ 4. Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine alatises komisjonis

(1) Õigusakti eelnõu võtmisel volikogu menetlusse määrab volikogu esimees komisjoni, mis võtab eelnõu suhtes seisukoha – kas suunata menetlemiseks volikogu istungile või mitte. Vajadusel suunab volikogu esimees eelnõu menetlemiseks mitmesse komisjoni või kõikidesse komisjonidesse või määrab eelnõu menetlemiseks vajadusel juhtivkomisjoni.

(2) Komisjonid esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta komisjoni protokollis. Kui eelnõu menetlemiseks on määratud juhtivkomisjon edastab protokollija komisjoni koosoleku protokolli juhtivkomisjonile, mis annab oma seisukoha muudatusettepanekute kohta. Juhtivkomisjoni muudatusettepaneku läbivaatamise nõue ei kehti õigusakti eelnõus kirja- või vormivea või ilmse ebatäpsuse kõrvaldamiseks muudatusettepaneku esitamisel.

(3) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigustloova õigusakti (määruse) eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda ilma komisjoni seisukohata.

(4) Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(5) Komisjoni koosolekud protokollitakse, protokollimise tagab ametiasutus. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed (sh komisjoni liikme osalus koosolekul kaugosaluse teel), arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(6) Kui komisjon teeb ettepanekuid valitsusele või ametiasutusele või soovib neilt vastust saada mõnele küsimusele, tagab koosoleku protokollija protokolli edastamise asjaosalistele peale protokolli allkirjastamist koosoleku juhataja poolt.

(7) Kõigis alatistes komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, lisaeelarve, eelarvestrateegia, valla arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõu.

§ 5. Volikogu eestseisus

(1) Eestseisus on volikogu esimehe juures nõuandev organ volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse ning eelnõudele esitatud muudatusettepanekute läbivaatamiseks.

(2) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed või aseesimehed. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.

(3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolek on kinnine, kui ei otsustata teisiti ning eestseisuse koosolekust mistahes audio- või videosalvestisi ei tehta.

(4) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja eelmisel volikogu istungil esitatud arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne eestseisuse koosolekut. Eestseisuse koosolekule esitatakse eelnõu, mille on juhtivkomisjon läbi vaadanud.

(5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla eestseisuse koosoleku juhataja. Eestseisuse koosolekute protokollimise tagab ametiasutus. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(6) Koosoleku protokoll peab olema kättesaadav ametiasutuse dokumendihaldusregistri avalikus liideses eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul.

(7) Eestseisuse koosolekul antud ülesande edastab koosoleku protokollija dokumendihaldusregistri vahendusel protokolli edastades kahe tööpäeva jooksul ülesande täitjatele.

§ 6. Volikogu fraktsioon

(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mille on allkirjastanud kõik fraktsiooni liikmed ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja vastava otsuse teatavakstegemisest.

(3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.

(4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

(6) Fraktsiooni tegevus lõpeb:

1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla kolme volikogu liikme;

3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

(7) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusaktide muutmise või muu tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla kolme volikogu liikme, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse ametiasutuses registreerimisele või õigusakti jõustumisele või fraktsiooni liikme fraktsioonist tagasiastumise teatavaks tegemisele järgnevast päevast.

(8) Fraktsioonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi ja esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna;

4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

5) esitada arupärimisi valitsuse liikmetele.

3. peatükk VOLIKOGU ISTUNG

§ 7. Volikogu istungi kokkukutsumine

(1) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kuu viimasel neljapäeval, istungi kutses näidatud ajal, asukohas ja ruumides.

(2) Kutse volikogu istungile koos päevakorra projekti ja istungi materjalidega saadetakse volikogu liikmetele volikogu töös osalemiseks loodud e-postile. Kutse volikogu istungile ja istungi materjalid avalikustatakse valla veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu teave, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang.

(3) Volikogu istung toimub üldjuhul volikogu liikmete füüsilise kohalolekuga. Kui volikogu liige ei saa istungist osa võtta, informeerib ta sellest ametiasutust e-postile johvi@johvi.ee vähemalt kolm tundi enne istungi algust, sh juhul kui ta soovib istungil osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil, st kaugosalusega. Kui volikogu liige osaleb volikogu istungil kaugosaluse teel kantakse vastav märge istungi protokolli.

(4) Kaalukatel põhjustel võib volikogu esimees kokku kutsuda infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega istungi tingimusel, et volikogu istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine jm) ja anda teada nende tegemise takistusest.

(5) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja käesolevas töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.

(6) Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud istungil osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, jätkatakse istungit nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud. Võimalikud takistused istungil osalemise kohta kantakse istungi protokolli.

§ 8. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamine

(1) Volikogu istungil arutusele tulevad küsimused ning kutses saadetava päevakorra projekti koostab volikogu esimees, v.a seaduses sätestatud juhul, kes lähtub päevakorra koostamisel esitatud ettepanekutest ja tõstatatud küsimustest ning eelnõude istungieelsest menetlusest kinnipidamisest ja eelmisel volikogu istungil arutamata jäänud eelnõudest.

(2) Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ja valitsus ning vallaelanikud seaduses sätestatud korras.

(3) Eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse see vallasekretärile elektrooniliselt käesolevas töökorras sätestatu kohaselt. Vallasekretär tagab esitatud eelnõude kohese esitamise volikogu esimehele, kes suunab eelnõu vajadusel komisjoni menetlemiseks, teavitades suunamisest vastavat teenistujat.

(4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras arutusele tulevad küsimused sätestab seadus.

§ 9. Üldine töökord volikogu istungil

(1) Volikogu istungid on avalikud. Istungi toimumise ajal on külaliste saalis liikumine keelatud. Liikumispiirangu rikkumisel võib istungi juhataja vastavate külalise saalis viibimise keelata. Külalistel ei ole volikogu saalis sõnavõtmise õigust. Juhul kui istungi külalise tegevus häirib volikogu liikmete tööd, võib istungi juhataja paluda häirijal saalist lahkuda.

(2) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Viimasel juhul kuulutab istungi kinniseks volikogu istungi juhataja hääletust läbi viimata.

(3) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud. Sõna annab istungi juhataja.

(4) Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed ning istungile hilinemine või enne istungi lõppu lahkumine kajastatakse istungi protokollis.

(5) Salvestusi ja ülekandeid avalikust istungist võib teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd, saades selleks eelnevalt nõusoleku istungi juhatajalt. Kui volikogu istungist tehakse ülekanne ja salvestus kohaliku omavalitsuse istungite infosüsteemi vahendusel, siis täiendavalt istungist ülekandeid ei tehta.

§ 10. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ning ettepanekute ärakuulamine

(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja kui palju volikogu liikmeid istungist selle alguseks osa võtab ning kui volikogu koosseisus on toimunud muudatusi, siis tutvustab uusi volikogu liikmeid ja vajadusel istungile kutsutud külalisi. Seejärel toimub sünnipäevaliste (nende olemasolul) õnnitlemine.

(2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta.

(3) Ettepanekud päevakorra muutmise kohta (päevakorrapunktide arutelu järjekord või esitatud eelnõu tagasivõtmine) esitatakse kirjalikult istungi juhatajale või suuliselt istungil viibides. Juhataja loeb kirjalikult esitatud ettepaneku(d) ette ning lahendab need ükshaaval. Ettepanekud kantakse istungi protokolli.

(4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda esitatud projektina ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Päevakorrapunkti väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorrapunktid nende arutusele võtmiseks hääletatakse eraldi läbi, siis hiljem kogu päevakorra hääletamist enam ei toimu.

(5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu või valitsuse liikmete avaldused või arupärimised, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele või arupärimisele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse või arupärimise tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile. Kui avalduse või arupärimise esitatakse digitaalselt allkirjastatuna, tuleb see saata vähemalt üks tund enne istungi algust e-postile johvi@johvi.ee.

(6) Volikogu uue koosseisu esimese istungil ei rakendata käesoleva paragrahvi lõike 1 viimast lauset ning lõikeid 2–5.

§ 11. Küsimuse arutamine istungil

(1) Küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära eelnõu menetlenud volikogu komisjoni(de) kaasettekanded.

(2) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad volikogu ja valitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele või ametiasutuse teenistujale.

(3) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja, kes kannab eelnõu ja parandusettepanekud, kui need on esitatud, istungil ette. Kui eelnõu ettekandja või tema asendaja puudub istungilt, siis jääb eelnõu istungil arutamata ja pannakse järgmise istungi päevakorda. Kui ka teisel istungil eelnõu esitaja või tema asendaja puudub, siis eelnõud istungil ei arutata ja järgmise istungi päevakorda seda eelnõud automaatselt ei panda.

(4) Mitmele lugemisele tuleb panna määruse eelnõu, mis käsitleb:

1) vallaeelarvet, v.a lisaeelarvet;

2) Jõhvi valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest või selle alusel antud õigusaktist või hõlmab ebatäpsuste korrigeerimist;

3) valla arengukava ja/või eelarvestrateegiat;

4) kohalike maksude kehtestamist;

5) üldplaneeringut.

(5) Enne eelnõu saatmist teisele lugemisele toimub eelnõu sisuline arutelu. Vaheaeg kahe lugemise vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva.