Antsla valla põhikooli õpilaste tervist toetavad strateegilised eesmärgid, tegevuskava 2023-2026 ja terviseprofiil

Current text a fecha 2023-06-04

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 3 punkti 2, rahvatervise seaduse § 10 lõike 2 punkti 2, Antsla Vallavolikogu 15.06.2021 määruse nr 25 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord” § 4 lõike 1 alusel.

§ 1. Põhikooli õpilaste tervist toetavate strateegiliste eesmärkide ja tegevuskava kinnitamine

(1) Kinnitada Antsla valla põhikooli õpilaste tervist toetavad strateegilised eesmärgid, tegevuskava 2023-2026 ja terviseprofiil vastavalt määruse lisale.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Eesmärk	2023	2024	2025	2026
Tegevus 1.1. Tervisenõukogu liikmed osalevad haridusasutuste lapsevanemate üldkoosolekul ja hoolekogus. Hallatavate asutuste poolt korraldatud õpitubades.	Tervisedenduse teema olulisus on käsitletud igas vanuseastmes. Haridusasutuse tervisenõukogu viib läbi regulaarselt juhendatud arutelud. Aastas vähemalt kaks. Regulaarsed kajastused meedias tehtust ja planeeritavast. Aastas vähemalt kaks. Koolitusvajadus ja plaan tulevikuks on koostatud.	Tervisedenduse valdkonna käsitlemise õpituba juhendajatele. Üks õpituba, 7 juhendajat	Heade praktikate jagamine ja koolitusplaani rakendamine. Seminaril osaleb 20 inimest	Tegevuse tulemlikkuse hindmine
Tegevus 1.2 Toimuvad regulaarsed eeskuju näitavad liikumisüritused. Lapsevanemad on kaasatud.	Vastavalt 2022 a kokkulepetele planeeritud ürituse läbi viimine ja analüüsimine. Tegevuste kavandamine järgmiseks aastaks.	Vastavalt 2023 a kokkulepetele planeeritud ürituse läbi viimine ja analüüsimine. Tegevuste elluviimine ja kavandamine.	Vastavalt 2024 a kokkulepetele planeeritud ürituse läbi viimine ja analüüsimine. Tegevuste elluviimine ja kavandamine.	Vastavalt 2025 a kokkulepetele planeeritud ürituse läbi viimine ja analüüsimine. Tegevuste elluviimine ja kavandamine.
Tegevus 1.3. Tervisedendavate programmidega liitumine		Programmidega: Liikuma Kutsuv Kool, Tervist edendav lasteaed/kool, Seikluste laegas on valla koolid ja lasteaiad liitunud
Tegevus 1.4 Valla täiskasvanud elanike liikumisharjumuse küsitlus	Üritustel osalejate kaardistamine, osalejad on fikseeritud numbriliselt.	Küsitluse ettevalmistamine ja läbi viimine	Küsitluse analüüs ja ettepanekud edasiseks.	10% liikumis- harrastajaid on rohkem kui 2023
---	---	---	---	---
Tegevus 1.5 Valla laste ja noorte liikumisringidest osavõtu kaardistus.		Uuringu läbi viimine, analüüs ja võrdlus aastaga 2022. Ettepanekud.		Uuringu läbi viimine, analüüs ja võrdlus aastaga 2022 ja 2024. Ettepanekud.
Tegevus 1.6 Koosolekutel tehakse virgutuspause	Läbimõeldud tegevused igal vähemalt 1h kestval koosolekul. Küsitlus aasta lõpus	läbimõeldud tegevused igal vähemalt 1h kestval koosolekul. Küsitlus aasta lõpus	läbimõeldud tegevused igal vähemalt 1h kestval koosolekul. Küsitlus aasta lõpus	läbimõeldud tegevused igal vähemalt 1h kestval koosolekul. Küsitlus aasta lõpus
Tegevus 1.7. Tervisenõukogu märkab ja tunnustab tervisedenduse valdkonna saavutusi.	Valla tasandil tervisedendusele kaasa aidanud inimeste tegevused on märgatud ja vähemalt kord aastas tunnustatud.	Valla tasandil tervisedendusele kaasa aidanud inimeste tegevused on märgatud ja vähemalt kord aastas tunnustatud.	Valla tasandil tervisedendusele kaasa aidanud inimeste tegevused on märgatud ja vähemalt kord aastas tunnustatud.	Valla tasandil tervisedendusel e kaasa aidanud inimeste tegevused on märgatud ja vähemalt kord aastas tunnustatud.
Tegevus 2.1. Tervisliku toitumise juhendmaterjale kasutatakse ja tutvustatakse igale vanuseastmele.	Materjalide koondamine, materjalide ühtlustamine. Kokkulepped levitamise ja kanalite osas.	Materjalid on avalikus kohas kättesaadavad (KM, perearstikeskus, poed, raamatukogud, koolid, noortekeskused, vallamaja) kodulehed ja sotsiaalmeedia	Tulemlikkuse hindamine
Tegevus 2.2. Koolitused lapsevanematele.	Koolitused täiskasvanutele: rahatarkus, taskuraha, toitumisnõustamine. Osalejaid vähemalt 20. Edasiste koolitusteemade välja selgitamine.	Koolitused täiskasvanutele:	Koolitused täiskasvanutele:	Tulemlikkuse hindamine. Koolitusel on osalenud 3 a jooksul 100 inimest.
Tegevus 2.3. Koolides toimub		ringide avamine igas kooliastmes	Ringitöö toimub	Ringitöö toimub
kokandusring igale kooliastmele ja toiduained on vanemale tasuta
---	---	---	---	---
Tegevus 2.4. Koosolekutel pakutakse tervislikke snäkke	Läbimõeldud pakkumised vähemalt 1,5 h kestvatel koosolekutel	läbimõeldud pakkumised	läbimõeldud pakkumised	läbimõeldud pakkumised
Tegevus 2.5. Noortega on sõlmitud kokkulepped kaasa võetava toidu osas	Kokkulepped kaasa võetava toidu osas on sõlmitud ning rämpstoitu ei kasutata	Vastavalt kokkulepetele	Vastavalt kokkulepetele	Vastavalt kokkulepetele
Tegevus 3.1 Liikumisringe pakutakse igale vanuseastmele	Ringide kavad on koostatud igale vanusele mõeldes	Liikumisringides osalevate laste arv on vähemalt sama suur kui 2022. Läbimõeldud ringide kavad.	Läbimõeldud ringide kavad. liikumisringides osalevate laste arv on vähemalt sama suur	Läbimõeldud ringide kavad. liikumisringides osalevate laste arv on vähemalt sama suur
Tegevus 3.2 Noortekeskused pakuvad regulaarselt organiseeritud liikumistegevusi. On välja töötatud ja kokku lepitud kava. Toimuvad eeskuju näitavad liikumisüritused ja osavõtt	Sõlmitud on kokkulepped ja need on noortekeskustes avalikud	tegevused toimuvad	tegevused toimuvad	tegevused toimuvad
Tegevus 3.3 Kaasamine	Motivatsioonikaardi välja töötamine. Osaleja kogub kaardile punkte. Auhinna leidmine	Motivatsioonikaardi kasutamine. Aasta lõpus loositakse välja auhind, kellel on 3 tervisedenduse teemalist koolitust ja kolm liikumisüritusel osalemist märgitud	Motivatsioonikaardi kasutamine. Aasta lõpus loositakse välja auhind, kellel on 3 tervisedenduse teemalist koolitust ja kolm liikumisüritusel osalemist märgitud	Motivatsioonika ardi kasutamine. Aasta lõpus loositakse välja auhind, kellel on 3 tervisedenduse teemalist koolitust ja kolm liikumisüritusel osalemist märgitud
Tegevus 3.4. Kaasamine	Sündmustel (tervisedenduse teemal) osalemine on valla	Sündmustel (tervisedenduse teemal) osalemine	Sündmustel (tervisedenduse teemal) osalemine on	Sündmustel (tervisedenduse teemal)
	Eesti Olümpiakomitee üheks strateegiliseks eesmärgiks on süvendada inimestes
---	---
elukestvaid liikumisharjumusi juba varasest koolieast. EOK on leidnud võimalusi, kuidas kujundada
liikumisharjumusi, tutvustades noorematele õpilastele erinevaid spordialasid, samuti soovitakse
projekti piloteerimise abil üles leida kitsaskohad, millele pöörata projekti laienemise käigus
tähelepanu selleks, et ka pikemas perspektiivis oleks liikumine ja sport koolikultuuri lahutamatu
osa.
Olulisemad märksõnad lapse toitumise puhul:
---	---
	● Eeskuju
	● Üheskoos söömine
	● Sobiliku toidu kättesaadavus
	● Selgitustöö
	● Aeg
	● Valiku- ja otsustamisvõimalus
	Meeles tuleks pidada toitumist puudutavaid lihtsaid tõdesid:
	● Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist – kas toit on neile tuntud ja toidu maitsest. Alla nelja-aastaste laste puhul on olulisim see, et laps teab, millise toiduga on tegemist. Seetõttu peaks uusi toite tutvustama ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise eeskuju. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda mänguliselt, on see lastele väga põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja isuäratavam see on ning seda enam sisaldab ta erinevaid vajalikke toitaineid.
	● Tööpäevadel jääb lasteaias käivatel lastel koduseks toidukorraks üksnes õhtusöök, koolilastel aga 3–4 toidukorda. Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning 1–2 vahepala. Millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast.
Klass	Kuldre Kool	Antsla Gümnaasium
---	---	---
1	3	4
2	3	5
3	3	3
4	3	3
5	3	3
6	2	2
7	2	2
8	2	2
9	2	2
	astal 2019 tunnustati Antsla
---	---
Gümnaasiumi aasta haridustegu nominatsiooniga “Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks
auhind”. Samal aastal esitasime liikuma kutsuvad vahetunnid Euroopa Liidu “Health Award 2019”
konkursile, kus jõuti kolme esimese hulka.
kriteerium	Antsla Gümnaasium	Kuldre Kool
---	---	---
vaatluse aeg/ajad	Kolmapäev 23. november ja neljapäev 24. november	Reede, 25. november
väljapaneku kirjeldus, katmine	Esimestel klassidel on toit eelkaetuna laual ootamas, alates 2. klassist tuleb ise toit taldrikule tõsta. Toit on kenasti välja pandud ja olemas ka näidisportsjon. Supipäeval pakutakse joogiks vett ja prae päeval on morss ja vesi. Olemas on ka kogu aeg piim. Toit oli välja pandud selliselt, et esmalt joogivesi, siis supipäeval magustoit ja siis supp ning praepäeval kõigepealt salat, siis puder ja lõpus kotlet.	Toit on laste saabudes laudadel ootamas. Lapsed peavad nõud ise ära viima. Korrapidaja viib toidu serveerimise nõud. Igal hommikul on lastel võimalik saada hommikuputru, peab eelnevalt kirja panema.
toidujääk	Esimestel klassidel tekib jääke vähem, sest õpetajad hoiavad söömisel silma peal ja tegelevad lastega söömise ajal. Vanemate klasside õpilastel samuti on klassijuhtajad läheduses, kes abistavad lapsi toidu võtmisel, et lapsed ei võtaks rohkem, kui ära süüa jõuavad. Jäätmeid tekib üldiselt vähe.	Toidujäätmeid jääb vähe, väiksematel klassidel (kuni 5 klass) rohkem, just praadide puhul (kaste jne). Suppidel jääb pigem leem alles (muu süüakse ära). Väiksematel klassidel hoiavad ka kl juhatajad silma peal, et lapsed ei paneks liiga
		palju toitu taldrikule, mida ära ei jaksa pärast süüa. Kui lõuna ajal jääb üle magustoitu (nt maitsestamata jogurt) või puuvilju-juurvilju, siis neid pakutakse ka pikapäevas.
---	---	---
konsistents	Supipäeval oli menüüs rassolnik. Kuna supi välimus ei olnud lastele meeltmööda (vestlesime suppi mittesöövate lastega), siis seetõttu ei soovinud lapsed seda isegi maitsta mitte. Kokk ütles, et see supp on kõige vähem “minev” supp üldse. Praepäeval oli menüüs kotlet kartuli- kõrvitsapüree ja peedisalatiga. Toit nägi välja väga ahvatlev ja värviküllane. Nägi välja nagu kodutoit.	Suurimaks murekohaks on lastele kala serveerimine, kuna seda süüakse väga vähe. Kokad tegelevad sellega, et pakkuda mitmekesist toitu ning proovivad menüüsse tuua ka midagi uut, mis paneks lapsed rohkem mitmekülgselt sööma, nt on kavas pakkuda kalakotlette, et saada lapsed rohkem kala sööma. Lapsed ei söö väga aurutatud köögivilju, pigem toorelt.
ümbruskonna puhtus	Söökla oli kena ja puhas.	Ümbruskond on puhas. Igas klassis on korrapidaja ülesanne peale söömist koristada oma laud (lapiga puhtaks) ja viia ära toidunõud. Peale seda, kui lapsed on lahkunud, korrastab ka köögipersonal söökla ja pühib lauad üle.
kätepesu	Kätepesu jaoks oli mitu kraanikaussi kuid vaid üks kuivati. Käed jäävad märjaks	Väiksemad lapsed pesevad käsi, tulevad koos klassijuhatajaga, kes neid suunab..
menüü	Menüü oli köögis seina peal. Nädala menüü eraldi ja päevamenüü suurelt seinal.	Nädala menüü on enne sööklat välja pandud seina peal. Vaatluspäeval oli menüüs hommikul: mannapuder, moos, tee, võisai juustuga; lõuna: kartul, lihakaste, porgandisalat, sepik, leib, morss õun
joogid	Joogiks on sidrunivesi ja morss (prae päeval). Vesi on kättesaadav igal ajal.	Jookidest on kättesaadav alati vesi, lisaks piim ja mahl. Piim on iga laua peal olemas, kuid piima tarbimine on minimaalne,
		valdavalt joovad lapsed söögi kõrvale morssi, mõned võtavad ka vett. Joogid on kättesaadavad ka hommikupudru kõrvale ja pikapäevas. Hommikul juuakse pigem rohkem piima, pudru kõrvale, lõunasöök ja pikapäev tarbitakse enamasti mahla.
---	---	---
erivajadused ja lahendused	Erimenüüga lastel on oma toit karbiga kaasas.	Kuldre koolis ei ole praegu vajadust teha erilahendusi toiduvaliku osas. Allergikuid vm erivajadus, mis piiraks menüüs pakutava söömist, ei ole.
magustoit (tervislik)	Supipäeval oli magustoiduks kohupiimapüree kisselliga. Võimalus oli võtta ka puuvilja (pirn). Praepäeval oli võimalus võtta mandariini.	Vaatluse päeval koolilõunal magustoitu ei pakutud, kuid magustoidu valik sõltub suuresti sellest, mida süüakse ehk kui jääb suurem osa magustoidust söömata, siis seda edaspidi ei pakuta. oode lasteaias: Brownei, piim.
täisteratooted (leib, sai, sepik)	Võimalus oli võtta leiba ja sepikut.	Toidu kõrvale pakutakse leiba ja sepikut, kord kuus tehakse kohapeal leiba, mis lastele väga meeldib. Vaatluse ajal pakuti ka omatehtud leiba ja mitmed lapsed võtsid peale toidukorda veel käsitööleiba närimiseks, mitte puuvilja.
puuviljad	Puuviljad mõlemal päeval olemas.	Puuviljad on menüüs kolmel päeval nädalas, maitsestamata jogurt kahel päeval. Puuviljad on kättesaadavad ka hiljem, kui üle jääb ja neid pakutakse ka pikapäevas. Lapsed pigem eelistavad köögivilju pigem tervete tükkidena, kui salatina (nt porgand vs porgandisalat).
kättesaadavus koolipäeva jooksul	Lapsed võisid vahetunnis sööklas käia puuvilja küsimas.
Väljak	Ehitus -aasta	Seisukord	Aktiivsus	Vanuserühm
---	---	---	---	---
Gümnaasiumi juures		Väga hea	Kasutatakse palju, eriti peale koolipäeva lõppu ja huviringide ajal.	Kõikidele vanuserühmadel e leidub tegevust.
Vana-Antsla alevik	2021	Väga hea	Kuna tegu on väga oodatud mänguväljakuga, siis kasutatakse eriti aktiivselt	Pigem väiksematele lastele suunatud mänguväljak, aga ka suuremad leiavad tegevust
Kobela alevik	2020	Väga hea	Kasutatakse vähe, lapsed eelistavad ikkagi muid tegevusi	Pigem väiksematele lastele suunatud mänguväljak.
Kuldre küla	2019	Väga hea	Koolipäeva lõpus aktiivne kasutus ja suurem lasteaia rühm kasutab ka aktiivselt	Pigem väiksematele lastele suunatud mänguväljak.
Uue-Antsla	2020	Väga hea	Külarahva hulgas	Igale
küla Discgolfi rada ja trenažöörid			populaarne mänguväljak	vanuserühmale leidub tegevust. Trenažöörid leiavad laia kasutust ka eakamate elanike hulgas.
---	---	---	---	---
Vaabina küla	2019	Väga hea	Kasutus aktiivne Vaabina kortermajades elavate laste poolt.	Pigem väiksematele lastele suunatud mänguväljak.
Lusti küla elamusrada	2021	Väga hea	Aktiivne kasutus ka mujalt tulnuile
rattaparklad Antsla vallamaja juures ja Keeritiigi pargis	2021	Väga hea	Aktiivne kasutus
Kergliiklustee Kobela-Antsa 3,5 km	2016	Väga hea	Kasutus aktiivne	Sobib igale vanuserühmale. Rattaga läbitav keskmiselt 14 minutit.
Kergliiklustee Kraavi-Antsla 2 km	2020	Väga hea	Kasutus aktiivne	Sobib igale vanuserühmale. Rattaga läbitav keskmiselt 8 minutit.
Antsla Gümnaasiumi staadion ja välijõusaal	Staadi on 1960 ja välijõ usaal 2017	Staadioni seisukord halb. Välijõusa ali puitkonstr uktsioonid amortiseer unud	Kasutus aktiivne	Igale eale kasutatav ja piirdeta
Kuldre Kooli staadion	2020	Hea	Kasutus aktiivne	Igale eale kasutatav ja piirkonnale avatud

📎 Original PDF: AntslaVVK_23052023_m10_Lisa.pdf

volikogu esimees

Merike Prätz