Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Mustvee vallas

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Mustvee vallas osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja osutamise tingimused ning kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustes rakendatakse haldusmenetluse seadust, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.

(3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise taotlused, menetlemine ja juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingud dokumenteeritakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse 4. peatüki sätetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR.

§ 2. Eesmärk

(1) Toetusi makstakse ja teenuseid osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

§ 3. Õigustatud isikud

(1) Toetus määratakse ja teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on Mustvee vald, samuti sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud juhtudel.

§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamine ja abi andmise põhimõtted

(1) Sotsiaalkaitse korraldamise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

(2) Mustvee valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:

1) Mustvee valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;

2) Mustvee valla eelarvest isikule makstavad sotsiaaltoetused.

(3) Mustvee Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

(4) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti kui isikult endalt, algatab sotsiaalosakonna ametnik abivajaduse hindamise, teavitades sellest isikut ja jätkab menetlust isiku nõusolekul.

2. peatükk Teenused

§ 5. Teenuste liigid

(1) Sotsiaalteenused on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltranspordi teenus;

9) eluruumi tagamise teenus;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) vältimatu sotsiaalabi;

15) vaimse tervise teenus;

16) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.

§ 6. Koduteenus

(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistab koduteenuse osutaja isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

(3) Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist:

1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel;

2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel;

3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel;

4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel;

5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel;

6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.

(4) Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist:

1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel;

2) toitumisel;

3) riietumisel ja enese korrastamisel;

4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel;

5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele;

6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal;

7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel;

8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel;

9) abitehnoloogiate kasutamisel;

10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.

(5) Teenuse osutamisel arvestab teenuseosutaja teenuse saaja tahet, võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu.

(6) Koduteenuse osutamise otsustamiseks teevad sotsiaalosakonna ametnik ja sotsiaalhooldustöötaja kodukülastuse, mille käigus hinnatakse teenuse taotleja abivajadus.

(7) Koduteenuse vajaduse olemasolul koostab sotsiaalosakonna ametnik hoolduskava, millega määratakse kindlaks osutatavad teenused, nende maht ja sagedus.

(8) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(9) Otsuse koduteenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(10) Koduteenuse osutamiseks sõlmivad teenuse osutaja ja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja lepingu.

(11) Lepingut täiendatakse või muudetakse poolte kokkuleppel, kui selleks tekib põhjendatud vajadus.

(12) Erandjuhul osutatakse abivajajale teenust koheselt, sõlmides lepingu esimesel võimalusel.

(13) Koduteenus on tasuline, v.a rahvapensioni saajale.

§ 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Teenust osutatakse vastavalt isiku vajadusele tähtajatult või tähtajaliselt.

(3) Teenuse määramise otsustamise aluseks oleva teenuse vajaduse hindamise viib läbi sotsiaalosakonna ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(4) Ööpäevaringset üldhooldusteenust on õigustatud saama isik, kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega.

(5) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

(6) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.

(7) Teenuskoha maksumust rahastatakse teenuse saaja sissetulekutest, riigi poolt eraldatud pikaajalise hoolduse korralduse toetusest, Mustvee valla eelarve vahenditest ja vajadusel ülalpidamiskohustusega perekonnaliikmelt võetavast tasust.

(8) Mustvee valla eelarvest tasutakse ööpäevaringset hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid kehtestatud piiramäära ulatuses:

1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(9) Teenuse saaja tasub ööpäevaringsel üldhooldusteenusel teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

(10) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab Mustvee vald teenusega seotud kulud vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 5 toodule.

(11) Vallavalitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.

(12) Üle piirmäära olevad kulud kohamaksumusest tasub isik ise, tema ülalpidamiskohustusega isikud või tema muud pereliikmed.

(13) Lisateenuste eest, mille osutamine ei ole tagatud kohamaksumusega (tervishoiuteenuse osutaja poolt võetav visiidi- ja voodipäeva tasu, sotsiaaltranspordi teenuse tasu, tasu telefoni, TV või interneti võrguühenduse eest, üheinimesetoa lisamaks jms) tasub teenusesaaja.

(14) Kui isik ei ole võimeline tasuma puudujäävat osa kohamaksumusest või kohamaksumuse arvestusest välja jäävate lisateenuste eest, siis hindab KOV isiku ja tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliikmete maksevõimet ja lepib nendega kokku puudujäävate summade tasumise.

(15) Puudest tingitud lisakulusid nõudvate teenuste ja kaupade hankimise ning rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise korral üldhooldusteenuse osutaja poolt kaetakse need kulud puudega inimese sotsiaaltoetuse määra ulatuses nimetatud toetuse arvelt.

(16) Otsuse teenuse rahastamise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

§ 8. Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, et tagada lapsele sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks eakaaslastega võrdsed võimalused ning vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, andes neile võimalusi tööhõives osalemiseks.

(3) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Tugiisikuteenus on ajutine teenus, mis läbi motiveerimise annab lapsele järkjärgult paremad oskused ja suutlikkuse iseseisvumiseks.

(4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

(5) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutavat isikut. Soovi avaldamisel abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.

(6) Teenuse saajal on õigus enne teenust osutava isiku määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(7) Tugiisikuks määratav isik peab andma vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.

(8) Teenuse osutamise otsustamiseks vajaliku teenuse vajaduse hindamise viib läbi sotsiaalosakonna ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(9) Hinnatud teenuse mahust suurema tundide arvu eest tasub teenuse saaja või tema seaduslik esindaja.

(10) Teenuse vahetuks osutajaks ei tohi olla isik:

1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(11) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(12) Teenuse osutamiseks sõlmivad vallavalitsus, teenust osutav isik ja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja teenuse osutamise lepingu.

(13) Lepingusse märgitakse kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised, teenuse osutamise maht ja sagedus ning teenuse hind.

(14) Erandjuhul osutatakse abivajajale teenust koheselt, sõlmides lepingu esimesel võimalusel.

§ 9. Täisealise isiku hooldus

(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Hooldus seatakse täisealisele isikule kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenuste või -toetustega.

(3) Ülalpidamiskohustusega isik võib hooldatava suhtes hooldaja olla juhul, kui muude teenustega ei saa hooldust tagada ja hooldatava toimetulek igapäevastes toimingutes ning eneseteeninduses on raskelt häiritud või ei suuda ta neis osaleda või neid teostada.

(4) Sotsiaalosakonna ametnik viib hooldatava elukohas läbi hooldusvajaduse hindamise, selgitab välja hooldusvajaduse ulatuse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. Korduv hooldusvajaduse hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele.

(5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.

(6) Hooldus seatakse otsuse tegemise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast:

1) kuni hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani või;

2) hooldatava tähtajatult määratud puude korral kuni viieks aastaks või;

3) isikule, kellele puuet määratud ei ole, kuid hindamise tulemusena on tuvastatud hooldusvajadus, kuni viieks aastaks või;

4) isikule, kes trauma- ja operatsioonijärgse seisundi või aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses kuueks kuuks.

(7) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel jätkub hoolduse vajadus ja hooldaja jätkuvalt vastab hooldaja nõuetele ning hoolduse seadmise taotlus on esitatud hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkemata.

(8) Hooldajale makstakse hooldajatoetust.

(9) Kui isik seatakse mitme hooldatava hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.

(10) Hoolduse seadmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik kompenseerida abivahenditega või tugiteenusega;

2) hooldusvajaduse hindamise tulemusel teenuse vajadus puudub;

3) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline hooldust tagama;

4) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;

5) esineb muu asjaolu.

(11) Hooldus lõpetatakse hooldatava või hooldaja kirjaliku taotluse alusel või haldusorgani algatusel, kui:

1) hooldatav või hooldaja asub elama teise omavalitsusse;

2) hooldatav asub elama hoolekandeasutusse;

3) hooldusvajadus on äralangenud;

4) hooldatava hooldusvajadus on korraldatud teiste sotsiaalteenustega;

5) hooldatav ei võimalda hoolduse seadmise perioodil hooldusvajadust kontrollida;

6) hooldatava või hooldaja on surnud;

7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest;

8) hooldatav on esitanud vallavalitsusele teadvalt valeandmeid või on varjanud hoolduse seadmisel tähtsust omavaid asjaolusid;

9) määratud perioodi lõppemine;

10) esineb muu asjaolu.

(12) Hooldaja ja/või hooldatav on kohustatud teavitama vallavalitsust kirjalikult asjaoludest, mis toovad või võivad kaasa tuua hoolduse lõpetamise.

(13) Otsuse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

§ 10. Isikliku abistaja teenus

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada täisealise inimese, kes oma puude tõttu vajab iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonna kõigis eluvaldkondades füüsilist kõrvalabi, iseseisvat toimetulekut.

(2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Isik võtab vastu ise elukorraldust puudutavad otsused ja juhendab arusaadavalt isiklikku abistajat.

(4) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut:

1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(5) Abivajadust hindab sotsiaalosakonna ametnik.

(6) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel, isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(7) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel.

(8) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(9) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(10) Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping.

§ 11. Varjupaigateenus

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Teenust korraldatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta või vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavale täisealisele isikule, kes viibib abivajaduse hetkel Mustvee valla territooriumil.

(3) Teenuse osutamise otsustamiseks selgitab vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik välja teenuse vajaduse, teenuse osutamise sageduse ja mahu.

(4) Isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtet ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

(5) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(6) Vallavalitsus võib korralduse alusel halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 12. Turvakoduteenus

(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Turvakoduteenust korraldatakse, kui see on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks:

1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealisele isikule, kes vajab abi ja turvalist keskkonda.

(4) Turvakoduteenust vajavale isikule korraldatakse teenust kuni teenuse osutamise vajaduse ära langemiseni.

(5) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(6) Vallavalitsus võib turvakoduteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu SHS § 36 ja § 37 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga.

§ 13. Sotsiaaltransporditeenus