Jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Saku valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmete liigiti kogumise nõuded, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse, jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Saku valla haldusterritooriumil (edaspidi vald).

(2) Eeskirja eesmärk on tagada Saku vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Jäätmehoolduseeskiri täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte.

(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Saku valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

(4) Jäätmehoolduse korraldamise eest vastutab Saku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(5) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus

§ 2. Jäätmehoolduse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlusessevõttu või taaskasutust.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:

1) paber ja kartong;

2) plastid;

3) metallid;

4) klaas;

5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

8) pakendid, sealhulgas paberi- ja kartongipakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jm;

9) puit;

10) tekstiil;

11) suurjäätmed;

12) probleemtoodete jäätmed;

13) ohtlikud jäätmed.

(3) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada. Esmajoones tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas.

(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.

(5) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.

(6) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale isikule.

(7) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

(8) Jäätmeluba on vaja:

1) jäätmete kõrvaldamiseks;

2) jäätmete taaskasutamiseks;

3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;

4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;

5) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikstamisel;

6) jäätmehoidla käitamiseks;

7) prügila käitamiseks;

8) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

(9) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:

1) on jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;

2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;

3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;

4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;

5) tegutseb jäätmete edasimüüjana;

6) osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.

(10) Jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

(11) Ilma keskkonnakaitseloata (jäätmeloa, keskkonnakompleksloa või jäätmekäitleja registreeringuta) on jäätmete käitlemine keelatud.

§ 3. Jäätmete kogumise ja veo üldnõuded

(1) Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga.

(2) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, järgides eeskirja §-s 17 sätestatut.

(3) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide korral.

(4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse. Nimetatud kogumismahutitesse (nt plast, klaas, puit jne) tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid ning jäätmemahutite reostamine ebasobivate jäätmetega on keelatud.

(5) Kergesti riknevad (nt biolagunevad jäätmed), halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt liiv, jahtunud tuhk ja pühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada kogumismahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(6) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:

1) ehitus-ja lammutusprahti;

2) ohtlikke jäätmeid;

3) kuuma tuhka;

4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;

6) käimlajäätmeid;

7) kogumiskaevude setteid;

8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

9) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;

10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

11) probleemtooteid, sh vanarehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;

12) nakkusttekitavaid jäätmeid.

(7) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).

(8) Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ning biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kotte vastavalt lõikes 9 sätestatud tingimustele. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud jäätmemahuti graafikuvälise tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

(9) Suurjäätmed ning biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kotid võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

(10) Pakendijäätmete kogumismahutitesse võib panna vaid taaskasutuseks sobivaid puhtaid pakendeid.

(11) Korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel tuleb eraldi kogumismahutisse koguda paberit ja kartongi.

(11) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi kogumismahutisse, mis tahes kasutusotstarbega kinnistul, kus toimub elu- või äritegevus.

(14) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(15) Paberi ja kartongi mahutisse tohib panna vaid paberit, pappi ja kartongi. Kõik muust materjalist osad (nt kile) ja pakkevahendid tuleb enne kogumismahutisse panemist eemaldada. Tühjad papp- ja kartongkastid tuleb eelnevalt kokku pressida, et vältida kogumismahuti ületäitumist.

(16) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult (välja arvatud juhul, kui kogumismahutis on vooderduskott). Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(17) Jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete kogumine ja vedamine ei tohi põhjustada keskkonnareostust, kujutada ohtu inimese tervisele ega kahjustada tema vara.

(18) Jäätmeveokid võivad olla kas kinnised ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga või lahtised, nt suurjäätmete ning ehitusjäätmete vedamiseks kui tagatakse, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

§ 4. Kogumismahutite tühjendamine

(1) Olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

(2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul:

1) eramud tiheasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

2) eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;

3) eramud tiheasustusalal, kus köögi- ja sööklajäätmete kompostimine või jäätmevedajale üleandmine on jäätmetekke kohas tagatud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;

4) korterelamud – segaolmejäätmed üks kord nädalas. Paberi ja kartongi mahuteid tühjendatakse üldjuhul üks kord kahe nädala jooksul. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

5) juriidilised isikud ja asutused – segaolmejäätmed üks kord kahe nädala jooksul. Paberi ja kartongi mahuteid tühjendatakse üldjuhul üks kord kahe nädala jooksul. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

6) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuteid tühjendatakse üldjuhul üks kord nädalas. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

8) korterelamud ning juriidilised isikud ja asutused – segapakendi mahuteid tühjendatakse üldjuhul üks kord nädalas. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

9) üksik-, kaksik- ja ridaelamud – segapakendi mahuti või kogumiskoti tühjendussagedus on üldjuhul üks kord kahe nädala jooksul. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord kaheksa nädala jooksul;

10) üksik-, kaksik- ja ridaelamud – paberi ja kartongi mahuti tühjendussagedus on üldjuhul üks kord nelja nädala jooksul. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord kaheksa nädala jooksul;

11) üksik-, kaksik- ja ridaelamud – klaaspakendi mahuti tühjendussagedus on üldjuhul üks kord nelja nädala jooksul. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord 12 nädala jooksu;

12) korterelamud ning juriidilised isikud ja asutused – klaaspakendi mahuti tühjendussagedus on üldjuhul üks kord nelja nädala jooksul. Jäätmevaldaja soovil võib tühjendus toimuda harvemini, kuid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(3) Kogumismahuti tühjendamine elamurajoonis toimub ajavahemikus kella 07:00–22:00.

(4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti graafikuväline tühjendus viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.

§ 5. Jäätmete põletamine

(1) Jäätmete põletamine vastava keskkonnakaitseloata on keelatud.

(2) Küttekolletes võib loata põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

(3) Küttekoldevälise tule (lõkke) tegemisel võib põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

§ 6. Jäätmekäitluse korraldus avalikel üritustel

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituse korraldaja.

(1) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud täitma Saku valla veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendis sätestatud nõudeid. Juhendi kinnitab Saku Vallavalitsus

(2) Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

(3) Avalike ürituste korraldamisel peab jäätmeid eraldi mahutisse koguma:

1) biojäätmed;

2) plast- ja metallpakend, joogikartong;

3) paber- ja kartongpakend;

4) klaaspakend;

5) pandipakend;

6) segaolmejäätmed.

(3) Liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata ringlusesse. Kogumismahutid peavad olema märgistatud vastavalt Kliimaministeeriumi juhistele ning märgised peavad olema nähtavad.

(4) Avalikel üritustel on keelatud kasutada ühekordseid toidunõusid (taldrikuid, joogitopse, söögiriistu, ühekordseid plastist joogikõrsi, segamispulki, kokteilikaunistusi)

§ 7. Jäätmekäitluse korraldus avalikes randades

(1) Avalikus rannas peab olema piisavas koguses jäätmemahuteid, sh eraldi kogumismahuti pakendijäätmetele.

(2) Rannas vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest teenuse osutaja.

(3) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala ja lähiümbruse koristuse.

§ 8. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused

(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;

2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;

3) jäätmeid liigiti koguma;

4) omama või rentima piisavas koguses sobivaid jäätmemahuteid;

5) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana ning vajadusel korrapäraselt puhastama;

6) tagama veopäeval jäätmemahutite kättesaadavuse;

7) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise;

8) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;

9) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;

10) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale;

11) andma jäätmed üle isikule, kellel on keskkonnakaitseluba;

12) jäätmeid üle andes veenduma, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (sh vedamiseks);

13) jäätmete üleandmisel selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, veenduma, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Jäätmed, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, on nimetatud keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21.

(4) Lisaks lõikes 3 nimetatud kohustustele on juriidilised isikud kohustatud:

1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest;

2) pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust.

§ 9. Kogumismahutitele esitatavad nõuded

(1) Kogumismahutina võib kasutada:

1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel autosse ei puruneks. Jäätmekott peab olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest;

2) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 80 kuni 1100 liitrised) kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

3) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

4) sügavkogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

5) presskogumismahutit.

(2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale.

(3) Kogumismahutite märgistus peab olema üheselt mõistetav. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutitel peab olema nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu.

(4) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse.

(5) Ühismahuti kasutamine on lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel (sh eramajades, korter- ja ridaelamutes) tekkivate jäätmete kogumisel. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.

(6) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

(7) Suurem kui 800 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

(8) Kogumismahuti lukustamisel peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval

(9) Korterelamute territooriumil tuleb võimalusel jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Nimetatud jäätmemaja, katusealune või aedik tuleb ehitada vallavalitsuse poolt antud tingimustel ja vallavalitsuse poolt kooskõlastatud eskiisi alusel.

(10) Kogumismahutile juurdepääsutee peab olema kõva kattega, laiusega vähemalt 3,5 meetrit, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee kalle ei tohi olla üle 10% ning tee sõidetavus peab olema tagatud.

(11) Jäätmemahuti asukoht ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

(12) Jäätmemahuti paiknemiskoha määramisel tuleb arvestada naaberkinnistuga ning jäätmemahutit jm põlevmaterjali ei tohi paigutada välisseina äärde nii, et süttimisel need võiks süüdata ka seina.

(13) Kogumismahuti, sealhulgas riigi- ja munitsipaalmaal oleva kogumismahuti, paiknemiskoha ja ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

(14) Jäätmevedaja on kohustatud peale kogumismahuti tühjendamist selle paigutama endisesse asukohta.

(15) Kui kogumismahuti paiknemiskoht või selle ümbrus on prahistatud jäätmevedaja süül, on jäätmevedaja kohustatud selle koristama.

(16) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või kogumismahuti sisaldab sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Eelpool nimetatud asjaolude tõendamise kohustus on jäätmevedajal.