Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Type Määrus
Publication 2026-03-26
State In force
Department Tartu Vallavolikogu
Source Riigi Teataja
Reform history JSON API

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 5 ja § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse Tartu valla elanikele ja vältimatu abina isikutele, kes ajutiselt viibivad Tartu valla territooriumil, Tartu valla eelarve vahenditest ja riigieelarve vahenditest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2. Määruse kohaldamine

(1) Määrust kohaldatakse koos seadustega, teiste üleriigiliselt kehtivate õigusaktidega ja Tartu valla määrustega.

(2) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täidab üldiselt Tartu Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

(2) Määruses sätestatud juhtudel teeb sotsiaalkaitse korralduse või tagamise kohta otsused Tartu Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi täitevorgan).

(3) Käesoleva korraga täitevorganile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib täitevorgan delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või asutustele, kes vastavad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatele nõuetele.

(4) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Täitevorganil on õigus isikute abistamiseks kehtestada kirjalikke ja elektroonilisi taotluste näidiseid.

(5) Tartu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

(6) Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

(7) Käesoleva paragrahvi lg-s 6 sätestatud asjaolu või asjaolude esinemisel ei tohi ametiisik läbi viia menetlust vastava toimingu või otsuse tegemiseks ning on kohustatud end enne otsuse arutelu algust taandama ja soovitavalt lahkuma arutelu toimumise ruumist. Nimetatud asjaolu fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt koosoleku protokollis).

§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseadustes või määrustes sätestatud erisusi.

(2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Vallavalitsusel on kohustus abivajajaid abistada ja nõustada taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

(3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse, selle ulatuse ja tagama vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingute tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

(4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine).

(5) Täitevorgan võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada täitevorgani juurde nõuandva komisjoni.

(6) Sotsiaalnõunikul on vallavalitsuse ettepanekul õigus erandkorras otsustada isikule esmakordset vältimatu sotsiaalabi osutamist.

(7) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid toetuse andmise või teenuse osutamise vajalikkuse hindamiseks.

(8) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

(9) Tartu valla eelarves toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust vallavalitsus.

§ 5. Vaidluste lahendamine

(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toiminguga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie täitevorganile, samuti kaebuse halduskohtule.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED

1. jagu Üldsätted

§ 6. Teenuste loetelu

(1) Tartu valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamine;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused;

15) psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamine.

§ 7. Teenuste taotlemine

(1) Teenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Tartu vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil abi vajav isik viibib.

(2) Teenuse taotlemiseks esitab vallavalitsusele taotluse abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane või muu isik.

§ 8. Abivajaduse hindamine

(1) Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(2) Taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, milliseid teenuseid ning millises mahus isik vajab. Teenuse määramisel arvestatakse taotleja vajadustega.

(3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

(4) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Juhtumiplaan koostatakse STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning perioodilised vahehindamised toimuvad vähemalt kord aastas.

§ 9. Teenuste määramine

(1) Teenuste määramise otsustab täitevorgan.

(2) Teenuse määramine või teenuse määramisest keeldumine vormistatakse haldusaktina vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

(3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul isikule sobival viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse keeldumise põhjused.

(4) Vallavalitsusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

(5) Täitevorganil on õigus kaalutlusotsusega erandkorras määrata teenus määruses ettenägemata juhul.

(6) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) kui mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks;

3) abivajaduse katavad riiklikud või Tartu valla toetused ja teised teenused.

(7) Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel halduslepingu teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.

§ 10. Teenuste maksumus

(1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Tartu valla poolt rahastatavate teenuste eest tasu võtmise tingimused ja tasu määra kehtestab täitevorgan. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

(2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(3) Täitevorganil on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid ning isikule kuuluvat kinnisvara.

§ 11. Teenuste kulutuste tagasinõudmine

(1) Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

(2) Vallavalitsusel on teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

§ 12. Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine

(1) Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse, kui:

1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;

2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused

1. jaotis Koduteenus

§ 13. Koduteenuse eesmärk ja sisu

(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse puhul abistatakse isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

(3) Koduteenus on eelkõige:

1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;

2) abistamine arstiabi korraldamisel ning ravimite ja abivahenditega varustamine;

3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine;

4) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjaliga ja veega varustamine;

5) abistamine enesehooldusel;

6) eluruumi koristamine;

7) muud kokkulepitud tööd, mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

§ 14. Koduteenuse määramine

(1) Vallavalitsus teeb pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust. Koduteenuse määrab sotsiaaltöö spetsialist peale isiku toimetulekuvõime ja koduteenuse vajaduse kohta hinnangu ning Tartu Vallavalitsuse hoolekandekomisjoni ettepaneku saamist.

(2) Kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

(3) Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse vajadusel haldusleping valla, teenuse osutaja ja teenuse saaja või tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on hoolduskava, kus määratletakse osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

§ 15. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saamise kord on reguleeritud Tartu Vallavolikogu määrusega „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas”.

3. jaotis Tugiisikuteenus

§ 16. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

(4) Tugiisik ei või olla kliendi esimese või teise astme alaneja või üleneja sugulane.

(5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:

1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;

3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

4) asendushooldusteenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuvad isikud.

(6) Tugiisiku tegevused on eelkõige:

1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) abistamine suhtlemisel;

3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;

4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;

5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;

6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;

7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenuste kasutamiseks;

8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

(7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

(8) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus ning kes vastab õigusaktides tugiisikule sätestatud nõuetele.

§ 17. Tugiisikuteenuse määramine

(1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning teeb kindlaks kõrvalabi vajaduse ulatuse.

(2) Tugiisikuteenus määratakse üldjuhul tähtajaliselt, välja arvatud juhul, kui teenuse määramise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb teenust teatud perioodiks.

(3) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud tugiisiku kandidaat vastab nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud määras isikule tagama.

(4) Teenuse saaja vabastamise tugiisikuteenuse eest tasumise kohustusest või tasu vähendamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

(5) Tugiisiku teenus määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingu nõuetele sätestatakse:

1) abi saaja;

2) tugiisikuteenuse osutaja;

3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht;

4) teenuse eest tasumise põhimõtted;

5) aruandlus.

(6) Täiendavad nõuded ja erisused raske või sügava puudega lapsele tugiisikuteenuse taotlemisel, taotluse menetlemisel ja teenuse osutamise tingimustes ning korras kehtestab vallavalitsus määrusega.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus

§ 18. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

(1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ning järelevalve.

(3) Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 19. Täisealise isiku hoolduse seadmine

(1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

(2) Hoolduse seadmisel määratakse hooldaja ülesanded täitevorgani haldusaktis.

§ 20. Piirangud hoolduse seadmisel

(1) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

(2) Üks hooldaja võib üldreeglina hooldada kuni kolme hooldatavat.

§ 21. Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

(1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

(2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus

§ 22. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes) vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline koordineerima abistaja tööd.

(3) Piiratud teovõimega täisealise teenuse saaja isiklik abistaja lähtub eestkostja antavatest tööjuhistest osas, milles teenuse saaja ei ole võimeline juhiseid andma.

(4) Isiklik abistaja peab vastama õigusaktides isikliku abistaja kohta sätestatud nõuetele. Isiklikuks abistajaks ei määrata esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 23. Isikliku abistaja teenuse määramine

(1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

(2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama.

(3) Vajadusel abistab vallavalitsus sobiva isikliku abistaja leidmisel. Isikliku abistaja määramiseks on vajalik mõlema isiku nõusolek.

(4) Isikliku abistaja teenust osutatakse halduslepingu alusel, milles lisaks muudele halduslepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

6. jaotis Varjupaigateenus

§ 24. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Tartu valla haldusterritooriumil.

7. jaotis Turvakoduteenus

§ 25. Turvakoduteenuse osutamine

Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.