Sotsiaalteenuste osutamise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse Loksa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt rahvastikuregistri andmetel Loksa linnas elavatele inimestele ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikutele korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi ka teenus) osutamise tingimused ja kord.

(2) Linnavalitsus võib osutada sotsiaalteenust enda hallatava asutuse kaudu või volitada sotsiaalteenuse osutamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

(3) Määrusega reguleerimata osas lähtutakse teenuste korraldamise põhimõtetes haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 2. Teenuste liigid

(1) Linnavalitsuse poolt korraldatakse alljärgnevate teenuste osutamine:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) vaimse tervise teenus;

12) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus;

13) asendushooldusteenus;

14) järelhooldusteenus;

15) vältimatu sotsiaalabi.

(2) Põhjendatud vajadusel korraldatakse abivajajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata muud teenust, mis toetab tema ja ta perekonna arengut ja toimetulekut. Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad juhtumipõhiselt hinnatud teenusvajadusest.

2. peatükk TAOTLEMINE, OTSUSTAMINE JA RAHASTAMINE

§ 3. Teenuse taotlemine

(1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema esindaja linnavalitsusele taotluse ning muud tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.

(2) Väljaspool kodu osutava üldhooldusteenuse taotlus peab sisaldama:

1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta määruse § 6 lõikes 21 ja § 8 nimetatud määral;

2) andmeid kinnis- ja vallasvara kohta;

3) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed. Ülalpidamiskohuslane on perekonnaseadusest tulenevalt abivajaja isiku täisealised esimese astme ülenejad (vanemad) ja alanejad (lapsed) sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

(3) Väljaspool kodu osutava üldhooldusteenuse taotlusele lisatakse:

1) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid;

2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid;

3) varalist seisu (mh pangakontode(de) jääki) kirjeldavad dokumendid.

(4) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti, kui isikult endalt, võib linnavalitsus algatada teenuse vajaduse hindamise isiku teavitamisega ja jätkata menetlust isiku nõusolekul.

(5) Linnavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

§ 4. Abivajaduse hindamine ja otsuse tegemine

(1) Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad selgitavad sotsiaalteenuste vajaduse hindamise käigus välja isiku abivajaduse, lähtudes terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sh isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotluse menetlemisel linnavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab välja:

1) teenuse saaja ülalpidamiskohuslaste (nende olemasolul) soovi ja võimalust tasuda hoolduskulusid, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist;

2) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohuslane(sed) võimelised teenuse eest tasuma hoolduskulusid, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolsuskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist;

3) linna eelarvest makstava osa suuruse teenuse eest;

4) teenuse osutaja ja hinna. Teenuse osutaja valikul arvestatakse võimaluse piires isiku enda ja tema lähedaste soovidega, arvestades soodsamat hinda.

(2) Teenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab:

1) sotsiaaltöötaja või sotsiaalhoolekande komisjoni ettepanekul linnavalitsus korraldusega kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saabumise päevast - koduteenuse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, täisealise isiku hoolduse, isikliku abistaja teenuse, eluruumi tagamise, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse, asendushooldusteenuse varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse, võlanõustamisteenuse, vaimse tervise teenuse, järelhooldusteenuse ja vältimatu abi korral ning määruse § 2 lõikes 2 nimetatud muu teenuse korral;

2) erijuhtudel kriisi olukorrassotsiaaltöötaja varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse, vaimse tervise teenuse ja vältimatu abi korral.

(3) Teenuse osutamisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) teenuse vajadus puudub või on seda võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;

2) linnavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsuse tegemiseks;

3) taotleja ei võimalda teenuse vajadust hinnata;

4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus (nt tervislik seisund) muudab teenuse osutamise võimatuks.

(4) Teenuse osutamiseks vajalikud toimingud määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist ja nimetatakse teenuse osutamise haldusaktis või halduslepingus.

§ 5. Teenuse osutamise lõpetamine

(1) Teenuse osutamise võib lõpetada, kui teenuse saaja:

1) on esitanud valeandmeid;

2) on rikkunud teenuse saamiseks kehtestatud nõudeid (nt sisekord, leping vm);

3) ei ole mõistliku aja jooksul teavitanud linnavalitsust teenuse saamise õigust ja teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest või nende muutumisest;

4) ei ole kasutanud määratud abi sihipäraselt;

5) abivajadus on ära langenud;

6) on asunud elama teise omavalitsusüksusesse;

7) on asunud teisele teenusele, mis katab tema abivajaduse;

8) ei soovi enam teenust.

§ 6. Tasu teenuse eest

(1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu määruses sätestatud juhtudel.

(2) Linnavalitsuse poolt osutatava teenuse eest võetava tasu suuruse kehtestab linnavalitsus korraldusega.

(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamine on välja toodud antud määruse § 8.

(3) Teenuse saajalt võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(4) Kui teenuse saajalt võetava tasu suurus ei kata teenuse kogumaksumust, kaetakse puuduolev osa linnaeelarvelistest vahenditest.

(5) Linnavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, ülalpidamiskohustusega isikute olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED

§ 7. Koduteenus

(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenust saavad taotleda isikud toiminguteks, mida nad terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

(3) Koduteenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale. Linnavalitsus võib teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades käesoleva määruse § 6 lõigetes 3-5 sätestatut.

(4) Kui koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

§ 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Üldhooldusteenuse osutamisel lähtutakse teenuse saaja hooldusvajadusest ja hooldusplaanist.

(3) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel kinnitab teenuse hinna teenuse osutaja.

(4) Üldhooldusteenust rahastatakse linna eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäära tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga.

(5) Kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e soovi ja võimaluste väljaselgitamiseni.

(6) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(7) Teenuse kulude tasumisel võivad soovi korral osaleda teenuse saaja ülalpidamiskohuslane(sed) ulatuses, milles on eelnevalt linnavalitsusega kirjalikult kokku lepitud.

(8) Teenuse saaja ülalpidamiskohuslane(sed), kes on soovi avaldanud ja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma, annab selleks linnavalitsusele kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:

1) hoolduskulude tasumine, mis ületab linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ja teenuse saaja ja teenuse saaja täiendava hüvitise suuruse;

2) kohustus tasuda § 8 lõike 5 punktis 1 nimetatud kulud igakuiselt kuni teenuse saamise lõpuni;

3) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

4) nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.

(9) Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

(10) Linnavalitsus kehtestab hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Linnavalitsus rahastab hooldekulusid tegelike kulude alusel, kuid mitte üle hoolduskulude tasumise piirmäära.

(11) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab linn teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis), kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(12) Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis spetsialist viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise.

(13) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse jätkuv rahastamine on korraldatud nii, et enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. detsembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majandusliku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on:

1) muutunud, nii et nad on võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, muudab linnavalitsus linna eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;

2) oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda linna eelarvest makstava osa suurendamist.

§ 9. Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

(3) Tugisikuteenust osutatakse üldjuhul teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.

(4) Tugiisikuteenus on last kasvatavale isikule tasuta. Muul juhul tasub tugiisikuteenuse saaja teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.Linnavalitsus võib teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades käesoleva määruse § 6 lõigetes 3-5 sätestatut.

§ 10. Täisealise isiku hooldus

(1) Hooldus seatakse täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

(3) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

(4) Hooldajaks võib määrata teovõimelise isiku, kes on oma tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu võimeline hooldaja ülesandeid täitma.

(5) Hooldajaks määratud isik on kohustatud:

1) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;

2) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;

3) teavitama linnavalitsust hooldusega seoses tekkinud probleemidest või hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

(6) Hooldajaks määratud isikule tasu ei maksta.

§ 11. Isikliku abistaja teenus

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(4) Isikliku abistaja teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale. Linnavalitsus võib teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades käesoleva määruse § 6 lõigetes 3-5 sätestatut.

(5) Kui isikliku abistaja teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

§ 12. Varjupaigateenus

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Ajutiseks ööbimiskohaks loetakse linnale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.

(3) Varjupaigateenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale. Linnavalitsus võib teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades käesoleva määruse § 6 lõigetes 3-5 sätestatut.

(4) Linnavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, linnavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 13. Turvakoduteenus

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenust vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi.

(2) Ajutise eluaseme tagamisena mõistetakse voodikoha, isikliku hügieeni võimaluse, pesupesemise ja toidu tagamist.

(3) Turvalise keskkonna tagamisena mõistetakse vastavalt teenust vajava isiku eale järelevalve ja hooldamise tagamist.

(4) Esmase abi tagamisena mõistetakse vastavalt vajadusele kriisiabi, meditsiiniabi ja muu sarnase abi korraldamist.

(5) Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja otsuse alusel võib teenust osutada teenust vajavale isikule koos tema seadusliku esindajaga.

(6) Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

(7) Turvakoduteenuse saaja jaoks on teenus tasuta. Teenust vajava isiku seadusliku esindaja võib arve tasumisest vabastada linnavalitsus lastekaitsetöötaja ettepaneku alusel.

§ 14. Sotsiaaltransporditeenus

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

(3) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale või teenuse osutaja poolt esitatud arvele. Linnavalitsus võib teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades käesoleva määruse § 6 lõigetes 3-5 sätestatut.

§ 15. Eluruumi tagamine

(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Linnale kuuluvate eluruumide kasutusele andmise kord reguleeritakse Loksa Linnavolikogu määrusega.

(3) Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel tingimustel, et kasutuses olev eluruum asub Loksa linna haldusterritooriumil.

(4) Kulu ei hüvitata, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute varaline seisund võimaldab kulu kanda ise.