Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega reguleeritakse Põhja-Pärnumaa valla eelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, nende taotlemise ja kättesaadavuse tingimusi ja korda, sealhulgas teenust saava isiku tagasiside ja teenuse järelevalve aluseid.

§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted

(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

(2) Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus vastavas käändes) on isikule makstav rahaline hüvitis.

(3) Sotsiaalteenus (edaspidi teenus vastavas käändes) on isikule osutatav mitterahaline soodustus.

(4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

(5) Sotsiaalkomisjon on Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) poolt moodustatud alaline komisjon, mis esitab taotluste alusel ettepanekuid sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise kohta.

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:

1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;

2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;

4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;

5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Põhja-Pärnumaa vallas või isikul, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.

(2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Põhja-Pärnumaa vallas.

(3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Põhja-Pärnumaa vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.

(4) Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist vallavalitsus, kuil isik abi vajamise ajal viibib Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.

§ 5. Teenuse või toetuse taotlemine

(1) Teenuse või toetuse saamiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.

(2) Kui taotleja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võivad taotluse esitada sotsiaalametnik, ülalpidamiskohustuslane või muu isik, kes on teadlik teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest. Teenuse või toetuse vajadusest võivad teatada ka teised isikud (perearst, õpetaja jms).

(3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete taotlusele eelneva kuu sissetulekute ning eluasemekulude ja puudest tulenevate lisakulude kohta.

(4) Eluasemekulude hulka arvestatakse järgmised kulud:

1) eluaseme üür;

2) kütteks tarbitud soojusenergia või kütte maksumus;

3) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;

4) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;

5) majapidamisgaasi maksumus;

6) olmejäätmete veotasu;

7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;

8) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;

9) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse.

(5) Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid.

(6) Kui taotletakse planeeritavate kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele vajalike kulude ülevaade ja kalkulatsioon või hinnapakkumised.

§ 6. Teenuse või toetuse andmise otsustamine

(1) Teenuste ja toetuste taotlusi menetleb volitatud ametnik, kes vajadusel kaasab otsuse ettevalmistamisesse sotsiaalkomisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Teenus või toetus määratakse ja makstakse volitatud ametniku (edaspidi sotsiaalametnik) poolt antud haldusakti alusel.

(3) Teenuse osutamise või toetuse maksmise või sellest keeldumise otsused teeb sotsiaalametnik haldusaktiga arvestades komisjoni ettepanekutega, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

(4) Sotsiaalametnik otsustab haldusaktiga teenuse või toetuse saamise õigust omavale isikule teenuse või toetuse:

1) andmise;

2) osalise andmise;

3) andmise kõrvaltingimused, kui hüvitise andmiseks on vaja isikule panna lisakohustusi;

4) andmisest keeldumise;

5) andmise muutmise või jätkamise;

6) andmise peatamise või lõpetamise.

(5) Sotsiaalametnik kontrollib ja selgitab välja isiku abivajaduse ning sellele vastava abi käesolevas määruses sätestatud alustel.

(6) Teenuse või toetuse saamise õiguse peatumisel katkeb teenuse või toetuse andmine peatumise aluse tekkimisele järgnevast päevast kuni aluse äralangemise päevani või käesolevas määruses sätestatud muu tingimuse saabumiseni.

(7) Teenuse või toetuse saamise õiguse lõppemisel lõpeb teenuse või toetuse andmine lõppemise aluseks oleva asjaolu ilmnemisele järgnevast päevast, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. Perioodiliselt makstav rahaline toetus makstakse välja perioodi eest, mille kestel isikul oli õigus toetusele.

(8) Teenuseid osutatakse üldjuhul peale haldusakti väljaandmist teenuse osutaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu, vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahelise lepingu või asutustevahelise koostöölepingu alusel.

§ 7. Toetuste määramise ja maksmise alused

(1) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse aluseks taotleja ja temaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute või ühise majapidamisega ja ühist tuluallikat kasutavate isikute üldine majanduslik olukord, taotluse põhjendatus ja tulemuslikkus olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panus toimetuleku tagamisel ning teised olemasolevad võimalused olukorra lahendamiseks.

(2) Sotsiaalametnik võib vajadusel teha kodukülastusi, nõuda sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumente ning muud täiendavat informatsiooni.

§ 8. Toetuse ja teenuse eest võetava tasu suurus

(1) Sissetulekust sõltuva toetuse suurus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel iga taotluse puhul juhtumipõhiselt järgides võrdse kohtlemise printsiipi.

(2) Sissetulekust mittesõltuvate toetuste määrad kinnitab Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu vastavas käändes).

(3) Teenuste eest võetava tasu suurused kinnitab vallavalitsus.

§ 9. Isiku põhikohustused teenuse või toetuse taotlemisel ja saamisel

(1) Teenuse või toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:

1) esitama teenuse või toetuse taotlemisel vallavalitsusele kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud teenuse või toetuse saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;

2) teavitama vallavalitsust viivitamata teenuse või toetuse saamise õigust ja teenuse või toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;

3) osalema aktiivselt talle teenuse või toetuse andmises, sealhulgas täitma teenuse või toetuse andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima teenuse või toetuse andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi;

4) kasutama talle toetusena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

§ 10. Menetlustähtajad teenuse või toetuse andmisel

(1) Sotsiaalametnik otsustab teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu teenuse või toetuse õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui käesolevas määruses ei sätestata teistsugust tähtaega.

§ 11. Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakt või haldusleping

(1) Teenuse või toetuse andmise aluseks olevas haldusaktis või halduslepingus märgitakse vähemalt:

1) isiku taotluse kokkuvõte, kui teenuse või toetuse saamiseks on esitatud taotlus;

2) rahalise toetuse korral selle arvestuse alused ja suurus ning vastavalt toetuse liigile maksmise algus- ja lõpptähtaeg, samuti toetuse suuruse muutumine;

3) teenuse osutamise korral teenuse andmise tähtajad, tingimused ja kord (nt hooldaja ja tugiisiku määramine, ülesanded, teenuse sisu jne);

4) vaidlustamisviide;

5) muud käesolevas määruses sätestatud andmed.

(2) Teenuse või toetuse andmisest keeldumise haldusaktis märgib sotsiaalametnik vähemalt:

1) isiku taotluse kokkuvõtte, kui teenuse või toetuse saamiseks on esitatud taotlus;

2) abivajaduse hinnang;

3) teenuse või toetuse andmisest keeldumise põhjenduse;

4) vaidlustamisviite;

5) muud seaduses sätestatud andmed.

(3) Sotsiaalametnik võib teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakti anda elektroonilises vormis isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, kui ta tagab haldusakti teatavakstegemise käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud korras.

§ 12. Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakti või halduslepingu teatavakstegemine

(1) Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakt või haldusleping tehakse vastavalt taotluses märgitud valikule isikule teatavaks:

1) taotluses märgitud e-posti aadressil;

2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;

3) vallavalitsuses;

4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil või

5) muul seaduses sätestatud viisil.

(2) Kui haldusakt antakse kaalutlusõiguseta ning sellega ei panda täiendavaid kohustusi ega piirata isiku õigusi, võib sotsiaalametnik haldusakti teatavaks teha üksnes isiku tuvastamist võimaldavas infosüsteemis. Sellisel juhul on sotsiaalametnik kohustatud saatma isikule haldusakti andmise kohta teatise taotluses märgitud e-posti aadressil.

(3) Haldusakt loetakse isikule kättetoimetatuks, kui haldusakt on teatavaks tehtud isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu.

(4) Haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse see kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest.

(5) Koos teenuse või toetuse andmise haldusaktiga tehakse isikule teatavaks teenuse või toetuse andmisega seotud kohustused.

(6) Toetuse või teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 10 tööpäeva jooksul sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 13. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja 10 kalendripäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.

(2) Osadena või perioodiliselt makstav rahaline toetus makstakse välja käesolevas määruses sätestatud tähtaegadel.

(3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus:

1) isiku arvelduskontole Eestis vallavalitsuse kulul;

2) vallavalitsuses vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis vallavalitsuse kulul, kui seadus ei sätesta kohustust maksta toetust üksnes isikule isiklikult.

3) sularahas vallavalitsuses.

§ 14. Haldusmenetlus

(1) Teenuste ja toetuste määramisel kohaldatakse haldusmenetluse seadust, võttes arvesse sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi.

2. peatükk Vallavalitsuse poolt osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused

1. jagu Üldsätted

§ 15. Järelevalve ja vaidlustamine

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi andmise üle teostatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.

(2) Teenistuslikku järelevalvet ametiasutuse ja tema ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

(3) Sotsiaalhoolekandelise abi määramisel väljastatud haldusaktiga mittenõustumisel võib taotleja esitada vaide vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama.

§ 16. Tagasiside

(1) Nõuded vahetult teenust osutatavale isikule tulenevad sotsiaalhoolekande seadusest.

(2) Teenuste tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh teenust vahetult osutav isik ja rahastaja jooksvalt teenuse osutamise vältel.

(3) Teenust saavat isikut ja tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

§ 17. Teenuste liigid

(1) Vallavalitsuse poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendus- ja järelhooldusteenus;

13) muud sotsiaalteenused.

2. jagu Koduteenus

§ 18. Teenuse eesmärk ja sisu

(1) Koduteenus on vallavalitsuse poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 19. Teenuse taotlemine ja osutamine

(1) Sotsiaalametnik hindab taotleja abivajaduse.

(2) Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalametniku poolt tehtud otsuse alusel teenuse osutaja lepingu teenust vajava isiku või ülalpidamiskohustuslasega. Lepingus määratakse teenuse kestvus, maksumus, osutatavate teenuste loetelu, sagedus ja kaebuste lahendamise protseduur.

(3) Sotsiaalametnik vaatab vähemalt kord aastas läbi teenuse osutamise haldusaktid, hinnates üle teenuse saaja abi- ja toetusvajaduse.

§ 20. Teenuse osutamisest keeldumine

(1) Sotsiaalametniku haldusaktiga võib jätta taotluse rahuldamata, kui teenust taotleva isiku kõrvalabi vajadust on võimalik korraldada muu teenuse või abi osutamisega.

§ 21. Teenuse tegevused

(1) Koduteenuse osutaja abistab või juhendab koduteenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja isikuabiga seotud toimingutes, toetades teenuse saaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada.

(2) Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist:

1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel;

2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel;

3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel;

4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel;

5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel;

6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.

(3) Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist:

1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel;

2) toitumisel;

3) riietumisel ja enese korrastamisel;

4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel;

5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele;

6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal;

7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel;

8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel;

9) abitehnoloogiate kasutamisel;

10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.

§ 22. Rahastamine ja teenuse hind

(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

(2) Teenuse osutamine kõrvalabi vajavale isikule on üldjuhul tasuline.

(3) Kui teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslik olukord ei võimalda teenust vajaval isikul teenuse eest tasuda, võib vallavalitsuse sotsiaalametnik vähendada teenuse eest võetavat tasu haldusaktiga.

3. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

§ 23. Teenuse eesmärk ja sisu

(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on vallavalitsuse poolt osutatav või korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt toime tulla.

(2) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja lisaks eeltoodule ka majutamise ja toitlustamise.

(3) Teenust on õigustatud saama täisealine isik:

1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Põhja-Pärnumaa vallas;

2) kes east ja/või terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt vajab ööpäevaringselt kõrvalabi igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel ja kelle iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole võimalik;

3) kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või -toetustega.

§ 24. Teenuse taotlemine

(1) Teenuse saamiseks esitatakse taotlus vallavalitsusele.

(4) sotsiaalametnikul on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente.

(5) Taotluse menetlemisel kontrollib sotsiaalametnik:

1) taotluses märgitud asjaolusid ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente;

2) viib teenust vajava isiku suhtes läbi hooldusvajaduse hindamise ning selgitab välja teenuse vajaduse;

3) selgitab vajadusesel välja taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste maksevõime ulatuse teenuse rahastamisel.

(7) Sotsiaalametnik vaatab vähemalt kord aastas läbi teenuse eest tasumise haldusaktid, kontrollides teenuse saaja ja ülapidamiskohustuslaste majanduslikku seisu ja teenuse vajalikkust.

§ 25. Teenuse osutamisest keeldumine ja teenuse osutamise lõpetamine

§ 26. Rahastamine

(1) Teenust rahastatakse valla eelarvest sotsiaalametniku haldusakti aluselsotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Teenus on saajale tasuline.