Saku valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Tegevuse õiguslikud alused

(1) Saku vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

(2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Saku Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Saku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem või nende volitatud esindajad.

§ 2. Saku valla omavalitsusorganid

(1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud.

(2) Vallavalitsus on volikogu moodustatav täitevorgan.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE

§ 3. Saku valla lipp ja vapp

(1) Valla lipp on neljast küljest punavalge hammaslõikelise äärega ümbritsetud tammeleheroheline ruudukujuline kangas, millel on kolm valget adratera (2+1). Lipu hammastikus kasutatud punane värvitoon on sama Harju maakonna vapil kasutatava punase värvitooniga. Valla kandelipu varras on roheline, vardaehiseks hõbedane viljapea. Lipu normaalsuurus on 105x105 cm.

(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga.

(3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(4) Valla vapil on tammeleherohelise kilbi ülapoolel kõrvuti kolm adratera, alumisel poolel eesti õllekapp. Kujundid vapil on hõbedased.

(5) Valla lipu ja vapi etalon kinnitatakse põhimääruse lisadena 1 ja 2 ning valla lipu ühte originaali säilitatakse vallamajas.

§ 4. Valla lipu kasutamise kord

(1) Valla lipp heisatakse alaliselt lipuväljakul ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste hoonetel.

(2) Igaühel on õigus igal ajal heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

(2) Valla lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Alaliselt heisatud lippu valgustatakse pimedal ajal.

(3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda pikem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(5) Kui Eesti lipp heisatakse lipuväljakul leinalipuna, siis samaaegselt valla lippu ei heisata.

(6) Valla lippu kasutatakse laualipuna volikogu ja vallavalitsuse istungitel.

§ 5. Valla vapi kasutamise kord

(1) Valla vappi kasutatakse värvilise või mustvalge kujutisena. Musta võib asendada ka muu värv. Kujutise valmistamise materjalist sõltuvalt võib vapp olla ka ühevärviline ja reljeefne.

(2) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.

(3) Valla vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse struktuuriüksuse ametlikel dokumentidel ja pitsatitel ning muudel ametlikel juhtudel. Valla vapi kasutamiseks annab loa vallasekretär. Kui valla vappi kasutatakse lepingu alusel, ei ole luba vaja taotleda.

(4) Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallasekretär.

§ 6. Saku valla logo ja tunnuslause ning nende kasutamise kord

(1) Valla logo on looduslähedast elukeskkonda sümboliseeriv rohelise akna ja linnu kujutisega pesakasti motiiv, mille juurde kuulub sõnamärk Saku vald.

(2) Saku valla tunnuslause on: “Läbi rohelise akna”.

(3) Valla logo ja tunnuslauset kasutatakse Saku valda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, valla esitlustel, ürituse või projekti toetamise märkimiseks jms juhtudel. Valla logo ja tunnuslause kasutamiseks annab loa vallasekretär. Kui valla logo ja tunnuslauset kasutatakse lepingu alusel, ei ole luba vaja taotleda.

(4) Valla logo ja tunnuslause etalon kinnitatakse põhimääruse lisana 3. Vallavalitsusel on õigus kehtestada logo ja tunnuslause kasutamise täpsem juhend, mille järgimise üle teostab järelevalvet vallasekretär.

§ 7. Saku valla tunnustusavaldused

(1) Saku valla tunnustamise korra sätestab volikogu määrusega.

3. peatükk VOLIKOGU

§ 8. Volikogu ja volikogu liige

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korra kehtestab või vajadusel muudab volikogu eelmine koosseis vähemalt üks kuu enne uue kohaliku omavalitsuse valimiste toimumist.

(5) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 9. Volikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. Volikogu pädevuses on ka küsimused, mis on seadustega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

(2) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

§ 10. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:

1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimist korraldab volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Volikogu liikmetele väljastatakse allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedel.

(6) Valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab valla valimiskomisjon. Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ja selle kohta koostatakse volikogu otsus.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(9) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees.

(10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.

§ 11. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogul on kuni kaks aseesimeest, kes valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Volikogu aseesimeeste arvu otsustab volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ettepanekul.

(2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:

1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Kui volikogule valitakse kaks aseesimeest, korraldatakse aseesimehe valimised eraldi. Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees ja viib läbi volikogu liikmetest avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ja selle kohta koostatakse volikogu otsus.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(8) Kui üles seatakse üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 12. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;

3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;

4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib selgitustaotlustele, märgukirjadele, arupärimistele ja avaldustele vastamist;

6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

7) otsustab volikogu liikme ja vallavanema teenistuslähetusse saatmise;

8) täidab muid talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu esimeest asendab tema äraolekul volikogu aseesimees.

(3) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse ja asendamise järjekorra volikogu esimees. Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.

(5) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD

§ 13. Volikogu eestseisus

(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev kogu volikogu esimehe juures.

(2) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed, vallavanem ja vallasekretär.

(3) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolek toimub üheksandal päeval enne volikogu istungi päeva, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(3) Erandjuhul ja kaalukate põhjuste olemasolul võib volikogu esimehe otsusel korraldada eestseisuse koosoleku elektrooniliste sidevahendite kaudu.

(4) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmetele avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta ainult volikogu esimehe nõusolekul.

(5) Eestseisuse otsustused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(6) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehe kaudu.

(7) Eestseisus:

1) vaatab läbi volikogu istungi päevakorra kavandi ja hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvile 43;

2) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;

3) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;

4) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi, sealhulgas volikogu istungi läbiviimist elektrooniliste sidevahendite kaudu.

§ 14. Volikogu fraktsioon

(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.

(2) Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

(3) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.

(4) Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.

(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.

(6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

§ 15. Volikogu töökeel

(1) Volikogu töökeel on eesti keel.

§ 16. Volikogu istung

(1) Volikogu töö vorm on istung. Istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal neljapäeval. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

(3) Volikogu istungi kestvus ühel päeval on kuni neli tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.

(4) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 90 minuti järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste (v.a § 46 sätestatud) tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

(6) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemine või enne istungi lõppu lahkumine kajastatakse istungi protokollis.

(7) Kaalukate põhjuste olemasolul võib volikogu esimees või aseesimees kooskõlastatult volikogu eestseisusega otsustada volikogu istungi läbiviimise täielikult elektrooniliste sidevahendite kaudu (elektrooniliselt) ilma istungit füüsiliselt kokku kutsumata.

§ 17. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu ettepaneku saamisest.

(3) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalik kutse koos päevakorra kavandiga vastavalt volikogu liikme soovile kas posti või e-posti teel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(4) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud volikogu istungile eelneva nädala viimasel tööpäeval, kui volikogu istung toimub kuu kolmandal neljapäeval, kuid mitte hiljem kui neli päeva enne volikogu istungi toimumise päeva. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand.

(5) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on avalikkusele vallakantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne volikogu istungit.

(6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest vallakantseleisse.

(7) Volikogu istungi päevakorra kavandi koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees.

(8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta (nt võtta küsimus päevakorrast maha või lisada informatsioon) võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:

1) volikogu liikmed;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) komisjonid ja fraktsioonid.

(9) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

§ 18. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:

1) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine;