LegalizeAla küla, Linna küla ja Helme aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 vastuvõtmine
Current text a fecha 2018-01-11
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1õike 1, § 22 lõike 1 p 7, § 37 lõike 3 punkti 2 ja majandus- ja taristuministri 05.05.2015 määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused“ § 2 lõike 2 ja § 10 alusel.
§ 1. Arengukava kehtestamine
(1) Kehtestada „Ala küla, Linna küla ja Helme aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2027“ (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.
| Energiasäästu meede | iga ehituslik tegevus, iga seadme paigaldamine/seadistamine või |
|---|---|
| automatiseerimine või iga tarbimisharjumuste muudatus, mille tagajärjel tekib arvuliselt | |
| väljendatav energiakasutuse vähenemine ehk energiasääst ja/või küttekulude kokkuhoid ilma | |
| elukvaliteeti halvendamata. | |
| Tegevus | Teostaja |
| --- | --- |
| Teadlikkuse tõstmine, informeerimine, tegevuste planeerimine, projekteerimine | |
| Energiamajandusega seotud valla ametnike ja korteriühistute (KÜ) juhatuse liikmete energiamajanduse alase teadlikkuse tõstmine (seminarid, koolitused, teabepäevad, õpitoad, jaotusmaterjalid jms). | Vallavalitsus koostöös koolitusfirmadega ja konsultantidega |
| KÜte toetamine energiasäästu meetmete elluviimiseks taotluste kirjutamisel, tehniliste tingimuste saamisel/vormistamisel, investeeringutoetuste leidmisel | Vallavalitsus koostöös konsultantidega |
| Helme aleviku KV renoveerimistööde ja uue katla maksumuse täpsustamine ja planeerimine (projektide koostamine) | Vallavalitsus koostöös konsultantidega, projekteerijatega, Helme teenus OÜ |
| Linna küla kaugküttesüsteemi taastamisvõimaluste täpsustamine, investeetringu maksumuse täpsustamine ja majandusliku mõttekuse korral tööde planeerimine (projektide koostamine) | Vallavalitsus koostöös konsultantidega, projekteerijatega, soojusettevõtjaga ja KÜdega |
| Ala küla kaugküttesüsteemi stabiilse töö tagamine | Vallavalitsus koostöös soojusettevõtjaga |
| Investeeringud | |
| Helme aleviku KV rekonstrueerimine ja uue katla paigaldamine (koos vajalike kütuse etteandesüsteemidega) + võimalusel uute tarbijate liitmine | Konkursiga leitud ehitusfirma koostöös vallavalitsusega |
| Valga on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt Eesti 14. maakond. Enamuse maakonna | |
| --- | --- |
| rahvastikust — veidi üle 80% — moodustavad eestlased. Vene rahvusest elanikke on veidi | |
| vähem kui 15%. | |
| Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks tõmbekeskuseks: Otepää piirkond | |
| (Palupera, Puka, Otepää ja Sangaste vald), Tõrva–Helme piirkond (Põdrala, Helme, Hummuli | |
| vald ja Tõrva linn) ning Valga piirkond (Tõlliste, Karula, Õru, Taheva vald ja Valga linn). | |
| Osa Valgamaast — endine Helme kihelkond — on ka Mulgimaa osa. | |
| Valga maakonna ettevõtlus põhineb väikeettevõtetel. Kõige rohkem ettevõtteid tegutseb | |
| põllumajanduse ja metsamajanduse valdkonnas. Oluline koht on kaubandusel, töötleval | |
| tööstusel ja ehitusel, samuti turismil. Valga maakonna tuntumad ettevõtted on Atria Eesti AS, | |
| Valga Gomab Mööbel AS, Pühajärve Puhkekodu AS, UPM Kymmene AS Otepää | |
| Vineeritehas, Sangaste Linnas AS, Ritsu AS. Kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate | |
| kasutamine ja oma kogemuste levitamine on maakonna oluline tulevikuareng | .1 |
| Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 312,73 km2. Ulatus põhjast | |
| --- | --- |
| lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas | |
| Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna | |
| Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur | |
| kaugus (mööda maanteed 220 km) Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla | |
| keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku | |
| tihedus on umbes 7 inimest km2-l. | |
| Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks (Joonis 3.2). Asustus paikneb peamiselt | |
| Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks (Joonis 3.2). Asustus paikneb peamiselt | |
| valla põhjaosas, lõunaosas Läti piiri ääres on valdavad metsased liivikud ja samas asuvad ka | |
| mitmed järved. Metsamaa hõlmab valla territooriumist 52%.2 | |
| Map data ©2017 Google 2 km | |
| Joonis 3.2. Helme valla kaart 3.1 Piirkonna iseloomustus 01.01.2016 seisuga elas Helme vallas 1 985 inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 6,5% (Tabel 3.1)3. Helme valla elanikkonna soolisest ja vanuselisest koosseisust ja selle muutumisest annab pildi Joonis 3.3.4 Valda iseloomustab rahvastiku üldine vähenemine nagu enamikes teisteski Eesti valdades. Rahvaarvu langus on tingitud nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka rändesaldost. Helme vald on rõngasvald, mis ümbritseb Tõrva linna. Helme vallas asub 1 alevik (Helme alevik) ning 14 küla – Ala, Holdre, Jõgeveste, Kalme, Karjatnurme, Kirikuküla, Koorküla, Kähu, Linna, Möldre, Patküla, Pilpa, Roobe ja Taagepera. Suurim küla elanike arvu poolest on Linna küla ja väikseim Kähu küla. Valla administratiivkeskus asub Tõrva linnas5. Helme valla koduleht, http://www.helme.ee/elanikule/ http://www.stat.ee/ppe-50910 http://www.stat.ee/ppe-51445 Helme valla arengukava 2010-2025, Helme 2016 13 | |
| Pilvero OÜ, 2017 | |
| 2012 | |
| --- | --- |
| Rahvaarv, 1. jaanuar | 1 924 |
| Elussünnid | 26 |
| Surmad | 27 |
| Sisseränne | 65 |
| Väljaränne | 98 |
| Ülalpeetavate määr | 56,3 |
| Demograafiline tööturusurveindeks | 0,81 |
| Kohalikud eelarved, tuhat eurot | |
| Põhitegevuse tulud kokku | 1 801,9 |
| füüsilise isiku tulumaks | 725,2 |
| Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud kokku | 1 772,6 |
| üldised valitsemissektori teenused | 205,5 |
| majandus | 140,2 |
| vaba aeg, kultuur ja religioon | 160,4 |
| haridus | 821,4 |
| sotsiaalne kaitse | 315,0 |
| Toimetulekutoetused, eurot | 69 177,8 |
| Registreeritud töötud | 129 |
| Äriühingud | 63 |
| Müügitulu, miljonit eurot | 39,51 |
| Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot | 709,41 |
| Brutotulu saajad keskmiselt kuus | 674 |
| Kasutusse lubatud | |
| eluruumide pind, m² | 0 |
| mitteelamute suletud netopind, m² | 270 |
| Üldhariduse päevaõpe | |
| Koolid | 2 |
| Õpilased | 73 |
| Üldkasutatavad rahvaraamatukogud | 2 |
| lugejaid | 611 |
| Tähtaeg | € / 1000 m3 |
| --- | --- |
| Kuni 31.12.2015 | 28,14 |
| Alates 01.01.2016 | 33,77 |
| Alates 01.01.2017 | 40,52 |
| Puitkütuse liik | 2011 |
| --- | --- |
| Küttepuud €/tm | 24,17 |
| Hakkpuit €/pm³ | 12,97 |
| Hakkpuit €/MWh | 17,29 |
| Näitaja | 2013 |
| --- | --- |
| Hakkpuit, t | 565 |
| Keskmine kasutegur, % | 85 |
| KMst väljastatud soojus (toodetud), MWh | 1580 |
| Võrgukadu, MWh | |
| Suhteline võrgukadu, % | |
| Tarbija aadress | |
| --- | --- |
| Kooli 4 | |
| Kooli 6 | |
| Kooli 10 | |
| Karja 2 | |
| Karja 4 | |
| Karja 6 | |
| Vahe 3 | |
| Vahe 5 | |
| Kokku | |
| DN | Kanalis — DN |
| --- | --- |
| 40 | |
| 50 | |
| 60 | |
| 80 | |
| 90 | |
| 100 | |
| 150 | |
| 200 | |
| Tarbija | Hinnanguline köetav pind, m2 |
| --- | --- |
| Mõisa hoone (muinsuskaitse all) | 1653 |
| Endine kutsekoolihoone | 3130 |
| Näitaja — Investeeringu maksumus kokku, eur — Omafinantseering | Helme KV rekonstrueeri mine (50% toetusega) — 154 000 — 15 400 |
| --- | --- |
| Toetus | 77 000 |
| Laen | 61 600 |
| Katlamaja toodang, MWh: | 1589 |
| Soojustarve, MWh: | 1351 |
| Katla (hakkpuit) kasutegur, %: | 85% |
| Trassikaod: | 15% |
| Primaarenergia* vajadus (hakkpuit), MWh: | 1870 |
| Kütuse kütteväärtus: | hakkpuit 0,75MWh/pm3 |
| Kütuse (hakkpuit) | 2493 |
| Näitaja — vajadus, pm3: | Helme KV rekonstrueeri mine (50% toetusega) |
| --- | --- |
| Primaarenergia hind (eur/MWh): | 12 |
| Katelde eluiga aastates: | - |
| Trasside eluiga aastates: | 40 |
| WACC (põhjendatud tulukus), %: | 5,55% |
| Kulud aastas | |
| Katelde kapitalikulu aastas: | - |
| Kaugkütte kapitalikulu aastas: | 3 864 |
| Kulud kütusele: | 22 439 |
| Muutuvkulud (v.a kulud kütusele): | 31 000 |
| Püsikulud (palgakulud, seadmete remont, amortisatsioon jne) | 27 300 |
| KOKKU: | 84 603 |
| Soojusenergia hind (KMta), eur/MWh: | 62,62 |
| Tugevused | Nõrkused |
| --- | --- |
| -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu komponenti soojuse hinnas | |
| Võimalused | Ohud |
| -rekonstrueerimiseks ja/või katlamaja rajamiseks toetuse saamine -uute tarbijate liitumine (võrgu taastamine) -soojuse hinna stabiilsena hoidmine -keskkonnamõjude vähendamine, heitmed jaotuvad ühtlaselt suurele piirkonnale | -tarbija lahti ühendamine kaugküttevõrgust -tarbimismahu oluline vähenemine võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele |
| Tegevus | Teostaja |
| --- | --- |
| Teadlikkuse tõstmine, informeerimine, tegevuste planeerimine, projekteerimine | |
| Soojusmajandusega seotud valla ametnike ja korteriühistute (KÜ) juhatuse liikmete energiamajanduse alase teadlikkuse tõstmine (seminarid, koolitused, teabepäevad, õpitoad, jaotusmaterjalid jms). | |
| KÜte toetamine energiasäästu meetmete elluviimiseks taotluste kirjutamisel, tehniliste tingimuste saamisel/vormistamisel, investeeringutoetuste leidmisel | |
| Helme aleviku KV rekonstrueerimise ja uue katla maksumuse täpsustamine ja planeerimine (projektide koostamine) | |
| Investeeringud | |
| Helme aleviku KV rekonstrueerimine ja uue katla paigaldamine | |
| Tegevus | Teostaja |
| --- | --- |
| (koos vajalike kütuse etteandesüsteemidega) + võimalusel uute tarbijate liitmine | |
| Energiasäästumeetmete rakendamine energiatõhususe tõstmiseks (eeldab energiaauditi olemasolu) | |
| Tarbija aadress | |
| --- | --- |
| Ala 138 | |
| Ala 139 | |
| Ala 140 | |
| Kokku | |
| Seadmeid on mugav kasutada (automatiseeritud), need on küllaltki | |
| --- | --- |
| hooldusvabad ja lokaalses mõttes ka keskkonnasõbralikud (kuigi põlevkivist toodetud | |
| elektrienergia tarbimise tõttu ei saa neid reaalselt CO - neutraalseteks lugeda). 2 | |
| Täna on hoonetesse paigaldatud vaid radiaatorküte, mis teoreetiliselt | |
| --- | --- |
| võimaldaks viia need hooned üle maaküttele, kuid see ei oleks efektiivne lahendus, mistõttu | |
| üleviimist maasoojuspumbale antud töös vaadelda, vaid analüüsitakse uue pelletikatla | |
| paigaldamist Ala külla. | |
| Näitaja — Investeeringu maksumus kokku — Omafinantseering | Olemasoleva olukorra säilitamine ja uue liituja ühendamine KV (50% toetusega) — 28 800 — 2 880 |
| --- | --- |
| Toetus | 14 400 |
| Laen | 11 520 |
| Katlamaja toodang, MWh: | 470 |
| Soojustarve, MWh: | 437 |
| Katla (kütteõli) kasutegur, %: | 93% |
| Trassikaod: | 15% |
| Primaarenergia* vajadus (Õli), MWh: | 553 |
| Kütuse kütteväärtus: | põlevkiviõli (10,8MWh/t) |
| Kütuse vajadus, t: | 51 |
| Primaarenergia hind (eur/MWh): | 24 |
| Katelde eluiga aastates: | 10 |
| Trasside eluiga aastates: | 40 |
| WACC (põhjendatud tulukus), %: | 5,55% |
| Kulud aastas | |
| Katelde kapitalikulu | 1 532 |
| Näitaja — aastas: | Olemasoleva olukorra säilitamine ja uue liituja ühendamine KV (50% toetusega) |
| --- | --- |
| Kaugkütte- torustike kapitalikulu aastas: | 723 |
| Kulud kütusele: | 13 268 |
| Muutuvkulud (v.a kulud kütusele): | 15 000 |
| Püsikulud (palgakulud, seadmete remont, amortisatsioon jne) | 6 800 |
| KOKKU: | 37 322 |
| Soojusenergia hind (KMta), eur/MWh: | 85,41 |
| Tugevused | Nõrkused |
| --- | --- |
| -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -varustuskindlus (kohalike kütuse kasutamine) | -kaugküttesüsteem väga väike ja seetõttu tundlik tarbimise vähenemisele (nt energiasäästumeetmed tarbijate juures või tarbijate lahkumine süsteemist) -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu komponenti soojuse hinnas -fossiilse kütuse kasutamine |
| Võimalused | Ohud |
| -keskkonnamõjude vähendamine, heitmed jaotuvad ühtlaselt suurele piirkonnale | -tarbija lahti ühendamine kaugküttevõrgust -tarbimismahu oluline vähenemine võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele |
| Tugevused | Nõrkused |
| --- | --- |
| -võimalus tagada soojusvarustus vastavalt klimaatilistele tingimustele ja tarbija hetkelistele vajadustele | -lokaalküttel olevas hoones peab ise tegelema soojusallika hooldusküsimustega, kütusemajandusega jne -asenduskütuse kasutamine keeruline või võimatu -väga tundlik hinnamuutustele kütuseturul |
| Võimalused | Ohud |
| -erinevad alternatiivsed küttelahendused -küttelahenduse rajamiseks toetuse saamine | -soojusallika ebakorrapärasest hooldamisest tulenev soojusvarustuse katkestus, avariid -keskkonnamõjude vähendamise puudumine (nt atmosfäärisaaste langeb tarbijale) -käitamise kõrged palgakulud -nõrk varustuskindlus |
| Tegevus | Teostaja |
| --- | --- |
| Teadlikkuse tõstmine, informeerimine, tegevuste planeerimine, projekteerimine | |
| Korteriühistute (KÜ) juhatuse liikmete energiamajanduse alase teadlikkuse tõstmine (seminarid, koolitused, teabepäevad, õpitoad, jaotusmaterjalid jms). | Vallavalitsus koostöös koolitusfirmadega ja konsultantidega |
| KÜte toetamine energiasäästu meetmete elluviimiseks taotluste kirjutamisel, tehniliste tingimuste saamisel/vormistamis el, investeeringutoetuste leidmisel | Vallavalitsus koostöös konsultantidega |
| Ala küla kaugküttesüsteemi stabiilse töö tagamine | Vallavalitsus koostöös soojusettevõtjaga |
| Lokaalküttele ülemineku võimaluste | Vallavalitsus koostöös soojusettevõtjaga ja |
| Tegevus | Teostaja |
| --- | --- |
| analüüsimine ja täpsustamine | konsultantidega |
| Investeeringud | |
| Energiasäästu- meetmete rakendamine energiatõhususe tõstmiseks (eeldab energiaauditi olemasolu) | Vallavalitsus koostöös konkursiga valitud ehitusfirmaga. KÜ koostöös ehitusfirmaga |
| DN | Kanalis — DN |
| --- | --- |
| 150 | |
| Tarbija | Hinnanguline köetav pind, m2 |
| --- | --- |
| Ritsu 10 | 620,8 |
| Ritsu 14 | 160,6 |
| Ritsu 22 | 354 |
| Ritsu 23 | 427,1 |
| Ritsu 25 | 752,9 |
| Ristu 26 | 293,1 |
| Ristu 27 | 286,8 |
| DN | |
| --- | --- |
| 32 | |
| 50 | |
| 65 | |
| KOKKU | |
| Näitaja — Investeeringu maksumus kokku — Omafinantseering | Olemasoleva olukorra säilitamine ja torustiku rek. (50% toetusega) — 15 800 — 1 580 |
| --- | --- |
| Toetus | 7 900 |
| Laen | 6 320 |
| Katlamaja toodang, MWh: | 686 |
| Soojustarve, MWh: | 583 |
| Katla (saepuru) kasutegur, %: | 85% |
| Trassikaod: | 15% |
| Primaarenergia vajadus (saepuru/hake), MWh: | 807 |
| Kütuse kütteväärtus: | hakkpuit (0,75MWh/pm3) |
| Kütuse vajadus, pm3: | 1076 |
| Primaarenergia hind (eur/MWh): | 12 |
| Katelde eluiga aastates: | 10 |
| Trasside eluiga aastates: | 40 |
| WACC (põhjendatud tulukus), %: | 5,55% |
| Kulud aastas | |
| Katelde kapitalikulu aastas: | 840 |
| Kaugkütte | 396 |
| Näitaja — kapitalikulu aastas: — Kulud kütusele: — Muutuvkulud (v.a kulud kütusele): — Püsikulud (palgakulud, seadmete remont, amortisatsioon jne) — KOKKU: | Olemasoleva olukorra säilitamine ja torustiku rek. (50% toetusega) — 9 683 — 20 000 — 15 000 — 45 920 |
| --- | --- |
| Soojusenergia hind (KMta), eur/MWh: | 78,76 |
| Tugevused | Nõrkused |
| --- | --- |
| -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -võimalus kasutada odava kütuse (saepuru) -varustuskindlus (kohalike kütuse kasutamine) | -kaugküttesüsteem väga väike ja seetõttu tundlik tarbimise vähenemisele (nt energiasäästumeetmed tarbijate juures või tarbijate lahkumine süsteemist) -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu komponenti soojuse hinnas |
| Võimalused | Ohud |
| -rekonstrueerimiseks ja/või katlamaja rajamiseks toetuse saamine -uute tarbijate liitumine (võrgu taastamine) -soojuse hinna stabiilsena hoidmine -keskkonnamõjude vähendamine, heitmed jaotuvad ühtlaselt suurele piirkonnale | -tarbija lahti ühendamine kaugküttevõrgust -tarbimismahu oluline vähenemine võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele - Ritsu AS tegevuse lõpetamine |
| Tegevus | Teostaja |
| --- | --- |
| Teadlikkuse tõstmine, informeerimine, tegevuste planeerimine, projekteerimine | |
| Korteriühistute (KÜ) juhatuse liikmete energiamajanduse alase teadlikkuse tõstmine (seminarid, koolitused, teabepäevad, õpitoad, jaotusmaterjalid jms). | |
| KÜte toetamine energiasäästu meetmete elluviimiseks taotluste kirjutamisel, tehniliste tingimuste saamisel/vormistamisel, investeeringutoetuste leidmisel | |
| Linna küla kaugküttesüsteemi taastamisvõimaluste täpsustamine, investeetringu maksumuse täpsustamine ja majandusliku mõttekuse korral tööde planeerimine (projektide koostamine) | |
| Investeeringud | |
| Kaugküttesüsteemi taastamine külas- uute KV torustike ehitus ja katlamaja rajamine | |
| Energiasäästumeetmete rakendamine energiatõhususe tõstmiseks (eeldab energiaauditi olemasolu) |
Volikogu esimees
Enn Mihailov