Tallinna Linnavolikogu töökord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 ja Tallinna põhimääruse § 37 lõike 13 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras neljaks aastaks.

(2) Linnavolikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, käesolevast töökorrast (edaspidi töökord) ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis. Linnavolikogu liikmete arv peab vastama kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

(5) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei.

(6) Linnavolikogu asjaajamiskeel on eesti keel. Linnavolikogu istung toimub eesti keeles. Eelnõud, arupärimised ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles. Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.

(7) Linnavolikogu istungite läbiviimist ja asjaajamist korraldatakse linnavolikogu poolt selleks otstarbeks ette nähtud infosüsteemis (edaspidi asjaomane infosüsteem).

§ 2. Linnavolikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed)

(1) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe või ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Asendajal on kõik linnavolikogu esimehe seadusest ja Tallinna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

(2) Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.

(3) Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue linnavolikogu esimehe valimiseni aseesimees või üks aseesimeestest, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige.

(4) Linnavolikogu esimehe ning linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(5) Linnavolikogu esimees:

1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;

2) esindab või volitab teisi esindama Tallinna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, Tallinna põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;

3) omab õigust nõuda kõigilt Tallinna linna asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;

4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused;

5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;

6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

7) annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks;

8) määrab eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;

9) jälgib algatatud eelnõude vastavust töökorra § 8 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele;

10) pikendab eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus;

11) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

12) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendavaid vaheaegu;

13) lahendab töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;

14) täidab muid seaduse alusel või Tallinna põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

§ 3. Linnavolikogu eestseisus

(1) Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosakogude esimehed.

(3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) liige ja linnasekretär või tema asendaja, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu kantselei nõunikud. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. Eestseisuse koosolekud on linnavolikogu liikmetele ja linnavalitsuse liikmetele avalikud.

(4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul paaritu nädala neljapäeval algusega kell 16.00. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.

(5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab linnavolikogu kantselei juhataja üldjuhul hiljemalt eestseisuse koosoleku päeva kella 11.00-ks ning esitab selle linnavolikogu esimehele.

(6) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnevalt registreeritud eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega ning linnavolikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks.

(7) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad menetluses olevate eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Linnavolikogu esimees koostab linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja määrab iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja.

(8) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ning protokollija.

(9) Eestseisuse koosoleku protokollid avalikustatakse asjaomases infosüsteemis.

(10) Linnavolikogu kantselei juhataja edastab eestseisuse koosolekul linnavolikogu esimehe või tema asendaja poolt antud ülesanded kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele.

§ 4. Linnavolikogu liige

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Linnavolikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab seadus ja Tallinna põhimäärus.

(2) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

(3) Linnavolikogu liikmel on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;

2) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3) esitada linnavolikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid;

4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;

5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste õigusakte, linna asutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

6) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;

7) esineda avalduse, protesti, sõnavõtu ja kõnega ning esitada küsimusi“;

8) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;

9) kuuluda linnaosakogu koosseisu linnavolikogu poolt määratud tingimustel;

10) kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;

11) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;

12) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Linnavolikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

(5) Linnavolikogu liige on kohustatud:

1) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

2) saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati linnaametnikuks Tallinnas.

(6) Vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

§ 5. Linnavolikogu fraktsioon

(1) Fraktsiooni võivad moodustada viis või enam linnavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.

(2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.

(3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

(4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse koheselt linnavolikogu kantseleile muudatuse registreerimiseks. Fraktsiooni muudatus jõustub selle registreerimisest. Otsus fraktsiooni muutmise kohta edastatakse ka linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.

(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.

(6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.

(7) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

(8) Fraktsioonil on õigus:

1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

4) oma liikme kaudu esineda linnavolikogu istungil kõnega kõnepuldist ja sõnavõtuga kohalt;

5) võtta linnavolikogu istungil enne eelnõu panemist lõpphääletusele vaheaeg;

6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.

(9) Fraktsiooni tegevus lõpeb:

1) linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui samast nimekirjast linnavolikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu;

3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

(10) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusakti muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse linnavolikogu kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.

§ 5¹. Linnavolikogu ühendus

(1) Linnavolikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi.

(2) Ühenduse esimees esitab linnavolikogu esimehele ühenduse moodustamise teatise. Teatises peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ning sellesse kuuluvate linnavolikogu liikmete või fraktsioonide nimed. Ühenduse moodustamisest teavitatakse ka teisi linnavolikogu liikmeid.

§ 6. Linnavolikogu komisjon

(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(2) Linnavolikogu kinnitab komisjoni liikmed ja teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe esildisel. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.

(3) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Tallinna põhimääruses.

§ 7. Juhtivkomisjon

(1) Eelnõu menetlemist linnavolikogus korraldab juhtivkomisjon.

(2) Linnavolikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni.

(3) Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul kas:

1) esitama eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või

2) esitama linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või

3) esitama linnavolikogu eestseisusele põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

(4) Linnavolikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile.

§ 8. Linnavolikogu õigusaktide algatamine

(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) linnavolikogu liikmel;

2) linnavolikogu komisjonil;

3) linnavolikogu fraktsioonil;

4) linnavalitsusel;

5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras;

6) linnasekretäril seaduses ja Tallinna põhimääruses sätestatud alustel ja korras;

7) linnaosakogul Tallinna põhimääruses ja linnaosa põhimääruses sätestatud alustel ja korras;

8) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada linnavolikogu õigusakti eelnõu.

(3) Linnavolikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Linnavolikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.

(4) Linnavolikogu õigusakti eelnõu koostatakse ja esitatakse asjaomases infosüsteemis. Linnavolikogu liikme või fraktsiooni esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi, fraktsiooni mittekuuluva liikme puhul linnavolikogu kantselei muu teenistuja.

(7) Eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid vormistatakse asjaomases infosüsteemis. Eelnõu edastatakse läbivaatamiseks ja menetlusse võtmiseks linnavolikogu esimehele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eelnõu esitamist.

(8) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ja juhtivkomisjoni määramise kohta. Eelnõu, mis käsitleb organisatsioonilisi küsimusi, suunab esimees eestseisuse koosoleku päevakorra projekti ilma juhtivkomisjoni määramata. Linnavolikogu menetlusse võetud eelnõu registreeritakse asjaomases infosüsteemis.

(9) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.

(10) Koos istungi kutsega teeb linnavolikogu kantselei kättesaadavaks istungi materjalid. Eelnõu ja selle juurde kuuluvate materjalidega saab tutvuda asjaomases infosüsteemis.

(11) Eelnõu läbivaatamiseks ja kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on üldjuhul aega kuni 10 tööpäeva. Tähtaja pikendamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille linnavolikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele. Linnavolikogu komisjonid ja fraktsioonid esitavad kirjalikult ettepanekud eelnõu kohta juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjon koostab vajadusel esitatud ettepanekute alusel muudatusettepanekute loetelu. Linnavalitsus esitab eelnõu kohta sisulise seisukoha 10 tööpäeva jooksul, mille linnavolikogu kantselei registreerib ja edastab asjaosalistele.

(12) Linnavolikogu kantselei teeb istungi kutsega koos kättesaadavaks istungi materjalid. Linnavolikogu menetlusse võetud eelnõu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega saab tutvuda asjaomases infosüsteemis.

§ 9. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine

(1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta linnavolikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud linnavolikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu linnavolikogu menetlusest välja.

(2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

(3) Linnavolikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb linnavolikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused linnavolikogu liikmena on lõppenud või peatunud.

(4) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul kui linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab linnavolikogu kantselei linnavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele linnavalitsusele seisukoha saamiseks.

(5) Põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitab eelnõu menetlev juhtivkomisjon eestseisuse koosolekule vastava päevakorrapunkti arvamiseks linnavolikogu istungi päevakorra projekti.

(6) Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu juhtivkomisjoni esimees või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse.

§ 10. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine

(1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istung toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga.

(2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige, linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

(4) Linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval algusega kell 16.00. Üldjuhul on vaheaeg kestusega 15 minutit iga 1,5-tunnise töötamise järel, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu otsustab teisiti. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.