Randvere Kooli põhimäärus

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4 ja Viimsi Vallavolikogu 18.06.2019 määruse nr 10 „Viimsi valla põhimäärus“ § 56 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Üldsätted

(1) Kooli nimetus on Randvere Kool (edaspidi Kool).

(2) Haldusala: kool on Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi Kooli pidaja) haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest. Kooli tegevuse aluseks on haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba.

(3) Kooli juriidiline aadress on Gustav Heinrich Schüdlöffeli tee 8 Randvere küla Viimsi vald 74001 Harju maakond.

(4) Kooli tegutsemise vorm on põhikool.

(5) Koolil on oma nimetusega sümboolika, mille kasutamine on sätestatud Kooli asjaajamise korras.

(6) Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

(7) Koolil on Kooli pidaja poolt kehtestatud Kooli vastuvõtmise ja väljaarvamise kord.

2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID

§ 2. Tegevuse eesmärgid

(1) Kool juhindub Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidest, Viimsi Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(2) Kool tagab põhikooli riikliku õppekava ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõigile koolis õppida soovivatele õpilastele.

(3) Kooli eesmärk on luua tingimused iga õppija arenguks.

(4) Koolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

§ 3. Kooli ülesanded

(1) Koolis aidatakse kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

(2) Koolis luuakse õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

§ 4. Arengukava

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse Kooli arengukava vähemalt kolmeks aastaks.

(2) Kooli arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

(3) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli.

(4) Arengukava kinnitatakse Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(5) Kooli arengukava avalikustatakse Kooli veebilehel.

§ 5. Kooli sisehindamine ja järelevalve

(1) Koolis tehakse pidevat sisehindamist, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja Kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja Kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse Kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse Kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord Kooli arengukava perioodi jooksul.

(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

3. peatükk STRUKTUUR

§ 6. Struktuur

(1) Kool töötab põhikoolina, kus õpe toimub põhikooli riikliku õppekava ja põhikooli lihtsustatud riikliku lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele.

(2) Kool on riikliku õppekava järgi õppivatele õpilastele kolmeastmeline:

1) I kooliaste 1.-3. klass;

2) II kooliaste 4.-6. klass;

3) III kooliaste 7.-9. klass.

(3) Kool on lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele kolmeastmeline:

1) I kooliaste 1.-3. klass;

2) II kooliaste 4.-6. klass;

3) III kooliaste 7.-9. klass.

§ 7. Kooli vanematekogu

(1) Kooli Vanematekogu (edaspidi vanematekogu) on alaliselt tegutsev organ, mis koosneb Kooli õpilaste vanematest ning kelle ülesanne on olla koostööpartneriks ning nõuandjaks Kooli direktorile, juhtkonnale, hoolekogule ja õpetajaskonnale arengusuundade väljatöötamisel, õpilastele soodsate arengutingimuste loomisel, õppe- ja huvitegevuse ning tugiteenuste võimaluste mitmekesistamisel, õpilasi puudutavate oluliste otsuste langetamisel ja lastevanematele koolituste pakkumisel.

(2) Vanematekogu liikmeteks on igast klassist vähemalt üks vanem, kes valitakse iga õppeaasta alguses kooli iga klassi vanemate koosolekul.

(3) Vanematekogu valib õppeaasta esimesel koosolekul esindajad ja nende asendusliikmed Kooli hoolekogusse arvestusega, et iga klassiaste ja eriklassid on hoolekogus esindatud.

(4) Vanematekogu soovitused omavad kogu kooli vanemate laiapõhjalist mandaati.

(5) Vanematekogu esimese koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

§ 8. Kooli hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on Kooli õpilaste, õpetajate, Kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja Kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu täidab oma ülesandeid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, Viimsi valla munitsipaalharidusasutuste hoolekogude töökorra ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

(3) Hoolekogu moodustatakse ja hoolekogu töökord kehtestatakse Viimsi Vallavolikogu kehtestatud korras.

(4) Hoolekogu koosseisu kuuluvad vanemad ja nende asendusliikmed valitakse õppeaasta esimesel vanematekogu koosolekul.

(5) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

§ 9. Kooli õppenõukogu

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires Kooli õppe- ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on Kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori poolt nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevust korraldab õppenõukogu esimees.

(3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

§ 10. Kooli direktori ülesanded

(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Kooli direktor tagab kooli häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani, kodukorra täitmise, juhib õppenõukogu tööd ning teeb koostööd Kooli hoolekogu ja Viimsi Vallavalitsuse vastava valdkonna ametnikega.

(3) Kooli direktor:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab kooli õppekava;

3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;

6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

8) kehtestab kooli sisehindamise korra;

9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

10) annab oma pädevuse piires käskkirju;

11) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid;

12) esitab Kooli tegevust kajastavad andmed, dokumendid ja aruanded vallavalitsusele ja haldusjärelevalve teostajale;

13) määrab isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub õppimiskohustusega seotud info vallavalitsusega vahetamise korraldamine;

14) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija ning isiku, kes vastutab õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaartide täitmise eest.

(4) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi läbiviimine korraldatakse ja direktor kinnitatakse ametisse Kooli pidaja kehtestatud korras.

(5) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem.

§ 10¹. Kooli tugimeeskond

(1) Koolis tegutseb tugimeeskond, mille eesmärgiks on õpilaste heaolu ja arengu toetamine.

(2) Tugimeeskonna ülesanneteks on tagada süsteemne, õpilaste vajadustest lähtuv tugi õpilastele, vanematele ja õpetajatele; õpilaste, õpetajate ja vanemate nõustamine tugispetsialistide (logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi) poolt; koostöövõrgustike koostöös osalemine, koostöö koolivälise nõustamismeeskonnaga, õpilase tugimeetmete määramiseks vajalike dokumentide ettevalmistamine ja täitmine, tugimeetmete ettevalmistamine, rakendamine ja analüüs ning õpetajate juhendamine.

(3) Tugimeeskonna koosseisu kinnitab Kooli direktor käskkirjaga, täpsed tööülesanded ja töökorralduse põhimõtted kinnitab Kooli direktor koostöös HEV-koordinaatoriga.

§ 10². Kooli juhtkond

(1) Koolil on juhtkond, mis on direktorile kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.

(2) Kooli juhtkonna koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga.

4. peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS

§ 11. Kooli liik ja tegutsemise vorm

(1) Kool on üldhariduskool.

(2) Kooli tegutsemisvorm on põhikool, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel nii põhikooli riikliku õppekava kui ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivatele õpilastele.

§ 12. Õppe ja kasvatustöö korraldus

(1) Kooli õppe- ja kasvatustöökorraldus vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, põhikooli riiklikule õppekavale, põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale ja Kooli õppekavale.

(2) Koolis toimub statsionaarne õpe.

§ 13. Õppekeel

(1) Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 14. Õppekava

(1) Kool koostab põhikooli riiklike õppekavade alusel kooli õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument ja milles tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.

(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele.

(3) Andmed Kooli õppekava kohta kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(4) Kooli õppekava avalikustatakse Kooli veebilehel.

(5) Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul tema vanema taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi.

(6) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise aluseid kirjeldatakse vastavalt riiklikes õppekavades sätestatule kooli õppekava üldosas.

§ 15. Individuaalne õppekava

(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes Kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

(3) Kõikidele lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.

(4) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajadusel õpetajaid ja tugispetsialiste.

(5) Individuaalse õppekava kinnitab direktor.

§ 16. Lihtsustatud õppekava

(1) Kool koostab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes õppivale õpilasele põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel tema õppetasemest lähtuva õppekava.

(2) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava kehtestab põhihariduse standardi õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes.

§ 17. Koduõpe ja haiglaõpe

(1) Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse, kui:

1) õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda;

2) vanem soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada.

(2) Terviseseisundist tulenevat koduõpet korraldab Kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

(3) Koduõpet vanema soovil korraldab ja rahastab vanem.

(4) Kodu- ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 18. Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine

(1) Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.

(2) Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist.

(3) Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab Kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.

(4) Kui Kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.

(5) Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:

1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;

2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;

3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;

4) õpet eriklassis.

(6) Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:

1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;

2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.

(7) Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.

(8) Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor vanema nõusolekust.

(9) Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.

§ 19. Lisaõpe põhikooli lõpetanutele

(1) Lisaõpet võimaldatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud või toimetulekuõppe alusel põhikooli lõpetanule ning põhikooli riikliku õppekava alusel põhikooli lõpetanule, kes tulenevalt hariduslikust erivajadusest vajab täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks.

(2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole õppekeskkonna muutuseks valmis.

(3) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ja vanema soove ja vajadusi ning Kooli võimalusi.

(4) Põhikoolis toimuv lisaõpe kestab ühe õppeaasta. Lisaõppes osalevale õpilasele võimaldatakse juhendatud õpet 1120 õppetunni ulatuses. Juhendatud õpe koosneb täiendavast üldhariduslikust õppest, karjääriõppest, -infost ja -nõustamisest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Lisaõppe läbinud õpilane saab jätkata tasemeõppes või ettevalmistavas õppes.

(5) Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilastel 12 aastat.

§ 20. Õppekeskkond

(1) Kooli õppekeskkond toetab õppija arengut ja tervist ning on füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt turvaline.

(2) Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja Kooli vaimsust ning loob, säilitab ja arendab edasi Kooli ja valla traditsioone.

(3) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub Kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

§ 21. Õppekirjandus

(1) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada Kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust.

(2) Õppeks vajaliku õppekirjanduse valib Kool Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.

(3) Õppekirjanduse kasutamise ning koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse Raamatukogu korras.

§ 22. Õppeaasta

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

(2) Õppeaastas on 175 õppepäeva.

(3) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

(4) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt viis koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

§ 23. Õppepäev

(1) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

§ 24. Õppetund