Järva valla jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6 ja § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõigete 1 ja 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Järva vallas.

(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.

(3) Eeskiri on Järva vallas täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(4) Teavet Järva valla jäätmehoolduse kohta saab valla kodulehelt www.jarvavald.ee.

§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

(1) Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Järva valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil teostab Järva Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus).

(2) Eeskirjaga reguleerimata küsimusi lahendab Järva Vallavalitsus täitevorganina (edaspidi vallavalitsus), kui jäätmeseadusega ei ole antud volikogu ainupädevusse.

(3) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad ametiasutuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab ametiasutusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele.

§ 3. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse, riigihangete seaduse ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgmises tähenduses:

1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sh madratsid ja mööbel;

2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;

4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

7) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;

8) klaasijäätmed on erinevad liiki klaasist materjalid;

9) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);

10) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu mootorsõidukeid või nende osi, sh rehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

11) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

12) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;

13) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

14) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;

15) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;

16) kompostimine on biolagunevate jäätmete lagundamine aeroobses (õhurikkas) keskkonnas;

17) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;

18) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;

19) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

20) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;

21) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;

22) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;

23) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;

24) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping;

25) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;

26) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames osutatav jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;

27) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE

§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.

(3) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutamine, korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt ja muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(5) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(6) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määrus nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“. Tiheasustusaladel on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.

(7) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole üldjuhul lubatud. Erandina võib paigutada jäätmeid ajutiselt väljapoole jäätmemahutit, kui jäätmevaldaja on tellinud sellise jäätmeveo teenuse, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit.

§ 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel

(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;

2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;

3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmetega ja muude materjalidega;

4) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;

5) mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus;

6) omama või rentima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid kogumisvahendeid, sh kogumiskott, jäätmete liigiti kogumiseks;

7) tagama kogumisvahendite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;

8) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;

9) mitte paigutama jäätmeid väljaspoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete ladustamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud;

10) paigutama kogumisvahendi tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, v.a ühine kogumisvahend, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;

11) tagama kogumisvahendi kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;

12) korterelamutega aladel, kus nõuetekohaselt ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks ei ole piisavalt ruumi, paigutama jäätmemahuteid väljaspoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal või kui kinnistu omanik on Järva vald, siis ametiasutuse kirjalikul loal;

13) teavitama tema hallatava hoone elanikke, juriidilisi isikuid ja nende töötajaid eeskirja nõuetest;

14) täitma muid eeskirjast tulenevaid nõudeid.

§ 6. Jäätmete kogumise tingimused

(1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

(2) Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) plastid (20 01 39);

3) metallid (20 01 40);

4) klaas (20 01 02);

5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);

8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);

9) puit (20 01 38);

10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);

11) suurjäätmed (20 03 07);

12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21, 20 01 23, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31, 20 01 95, 20 01 96, 20 01 97, 20 01 98) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10.

(3) Liigiti kogutud jäätmed tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames või viies ise jäätmed avalikesse kogumispunktidesse, jäätmejaama, andes jäätmed üle jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.

(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, toitlustuses, tööstuses, asutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.

(5) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine või jäätmeseaduse § 69 lõike 4 ja lõike 4¹ kohase vabastuse omamine ei vabasta jäätmevaldajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmeliikide tekkimisel nende nõuetele vastavast kogumisest ja käitlemisest.

§ 7. Kogumismahuti kasutamise tingimused

(1) Kogumismahutisse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele.

(2) Olmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna jäätmeid, mis ei vasta iga konkreetse kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele, sh:

1) ohtlikke jäätmeid;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh kuuma tuhka;

3) vedelaid jäätmeid;

4) suurjäätmeid;

5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;

6) kogumiskaevude, sh käimlate setteid;

7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;

8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

9) radioaktiivseid jäätmeid;

10) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

(3) Kuum tuhk (ahju/koldetuhk) tuleb enne mahutisse paigaldamist jahutada. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse.

(4) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse.

(5) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljaspoole jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

(6) Kogumisvahendite korrasolekut ja mahutisse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja.

(7) Jäätmevaldajatel on õigus korraldatud jäätmeveo raames taotleda ühismahuti kasutamist, esitades selleks vastava taotluse vallavalitsusele. Ühismahutit on lubatud kasutada tiheasustusalal kõrvuti või lähestikku asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks, lähestikku asetsevatel ja või ühise õuealaga korter- või ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks, selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal tekkivate jäätmete kogumiseks või lähtudes muudest asjaoludest, mille puhul on ühismahuti kasutamine otstarbekas ja mõistlik. Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmeveolepingu sõlmimiseks.

§ 8. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmevaldajale, jäätmevedajale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

(2) Kogumismahutina võib kasutada:

1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 140, 240, 370, 600, 660, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;

3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;

4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohasele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

(3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist võivad osad kogumismahutid olla vajadusel lukustatavad. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja korraldama nende avamise tühjenduspäeval.

(4) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(5) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

(6) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Kogumismahuti võib paigutada väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire teise kinnistu omaniku kirjalikul loal, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, sh parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.

(7) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvat eluhoonest vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(8) Kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja peab võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski.

(9) Kuni 370-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 meetrit. 370- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui kümme meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega. Kogumismahuti käsitsi transportimiseks kasutatav tee peab võimaldama mahuti ohutut liigutamist.

(10) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

(11) Kogumismahutid võib paigutada vastavasse jäätmemajasse, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama nende avamise tühjenduspäeval.

(12) Hoone seest tühjendatakse kogumismahuteid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelise kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

(13) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava kinnistu omanik või tema loal muud isikud. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks. Kogumismahutite õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

(14) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele. Välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.

(15) Jäätmevaldaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest. Kogumismahutile ligipääs peab olema ohutu.