Vinni valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Vinni valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:

1) Vinni valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;

2) Vinni valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

3) Vinni Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimise kord ning vallavolikogu liikmete õigused ja kohustused;

4) vallavolikogu töökord;

5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

6) Vinni vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;

7) Vinni Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord ning nõuded vallavalitsuse liikmetele, nende õigused ja kohustused;

8) Vinni valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;

9) valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord;

10) arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ning muutmise üldised põhimõtted;

11) eelarve ja lisaeelarve koostamise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

12) Vinni valla esindamise kord.

§ 2. Vinni vald juriidilise isikuna

(1) Vinni vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

(2) Vinni vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

(3) Vinni vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve.

(4) Vinni valla vara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.

§ 3. Vinni vald territoriaalse haldusüksusena

(1) Vinni vald teostab omavalitsuslikku haldamist Vinni valla kui haldusüksuse territooriumil.

(2) Valla piir fikseeritakse riigi maakatastri kaardil vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(3) Vinni valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Vinni valla ametiasutus – Vinni Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

2. peatükk Valla sümbolid ja nende kasutamise kord

§ 4. Vinni valla lipp

(1) Vinni vallal on oma lipp:

1) lipu normaalmõõdud on 105 x 165 cm;

2) lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11;

3) seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest;

4) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest.

(2) Valla lippu võib kasutada ja heisata:

1) Vinni valla ametiasutuse, teeninduskeskuste ja hallatavate asutuste hoonetel või lipumastidel.

2) Vinni valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Vinni vald;

3) Vinni valla avalikel üritustel;

4) muudel üritustel, kus on esindatud Vinni vald;

5) elamutele ja hoonetele teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;

6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

(3) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(4) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

(5) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Vinni valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:

1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule;

2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust;

3) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule.

(6) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

§ 5. Vinni valla vapp

(1) Vinni vallal on oma vapp.

(2) Vinni valla vapi kujutist kasutatakse:

1) ametiasutuse pitsatil;

2) valla asutuste dokumendiplankidel;

3) valla kodulehel;

4) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;

5) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;

6) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;

7) andmebaasidesse esitatavatel infokandjatel (nt telefoniraamatud jne)

8) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

§ 6. Valla tunnustusavaldused

(1) Valla tunnustusavalduste korra kehtestab vallavolikogu.

3. peatükk Vallavolikogu moodustamine, vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning vallavolikogu liikmete õigused ja kohustused

§ 7. Vallavolikogu moodustamine

(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.

(3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Vinni valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud vallavolikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

§ 8. Vallavolikogu esimene istung ja vallavolikogu tegevus esimehe valimiseni

(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.

(3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära vallavalitsuse lahkumispalve.

(4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates.

(5) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

(6) Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

§ 9. Vallavolikogu esimehe valimine

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimist ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni.

(3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on vallavolikogu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

(7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(10) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

(11) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

(12) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse kandidaadi nime juures lahter ristiga juhul kui hääletatakse poolt.

(13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

(14) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi loetakse kehtetuks.

(15) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(16) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.

(17) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati.

(18) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

(19) Kui kordushääletusel hääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isiku(ud).

(20) Kui ka kolmanda hääletusega ei õnnestu vallavolikogule esimeest valida siis kutsutakse vallavolikogu esimehe valimiseks kokku uus vallavolikogu istung.

(21) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis- või häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis- või häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

§ 10. Vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine

(1) Vallavolikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu vallavolikogu esimees.

(2) Enne vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

(3) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

(4) Vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimisel juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu esimees. Aseesimehe (aseesimeeste) salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab vallavolikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused tehakse kindlaks vallavolikogu otsusega.

§ 11. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd.

(2) Vallavolikogu esimees:

1) korraldab vallavolikogu tööd ja annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

2) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

3) korraldab komisjonide tööjaotust ja vajadusel määrab juhtkomisjoni või kutsub kokku komisjonide ühise koosoleku;

4) esindab või volitab teisi esindama Vinni valda kui omavalitsusüksust ja selle vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu õigusaktidega antud pädevusele;

5) allkirjastab vallavolikogu õigusaktid, istungi protokollid ja teised vallavolikogu dokumendid;

6) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

7) edastab avalikkusele vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni;

8) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;

9) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel;

10) täidab muid seadusega vallavolikogu esimehele pandud ülesandeid.

(3) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

(4) Kui vallavolikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, määrab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse ja volikogu esimehe asendamise korra volikogu esimees.

(5) Vallavolikogu otsusel võib vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgaline.

§ 12. Vallavolikogu liige ja asendusliige

(1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Vallavolikogu liikmel on õigus:

1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks vallavolikogu istungi päevakorda;

2) seada üles kandidaate vallavolikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;

3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;

4) kuuluda komisjonide koosseisu;

5) esineda vallavolikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;

6) saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel;

7) saada vallakantselei kaudu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

8) kasutada tasuta vallavalitsuse ja hallatavate asutuste ruume oma tegevusest aruandmiseks;

9) informeerida vallakantselei kaudu valijaid vallavolikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;

10) täita muid seadustega või vallavolikogu poolt talle pandud ülesandeid.

(4) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavolikogu liikme võrra väiksem.

(5) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt või peatuvad ja taastuvad seaduses sätestatud juhtudel.

(6) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused.

(7) Volikogu esimees võib ise minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 13. Vallavolikogu liikme arupärimine

(1) Vallavolikogu liige võib esitada arupärimise vallavolikogu poolt ametisse valitud või kinnitatud isikule.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleile või antakse üle avalikult vallavolikogu istungil enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt vallavolikogu istungil.

(3) Vallavolikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel vallavolikogu istungil. Kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

4. peatükk Vallavolikogu töökord

§ 14. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine

(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige.

(2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.

(3) Vallavolikogu istung kutsutakse erakorraliselt kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Istungi toimumise aja määrab vallavolikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates.

(4) Juulis vallavolikogu istungeid ei toimu, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.

(5) Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse vallavolikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit.

(6) Kutse edastatakse vallavolikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

§ 15. Vallavolikogu istungi töökord

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohal olevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.

(2) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(3) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud.

(4) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg.

(5) Vallavolikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohal viibivate vallavolikogu liikmete arvu.

(6) Vallavolikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.

§ 15¹. Vallavolikogu kaugosalusega istung