Sotsiaaltoetuste kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesolev määrus sätestab isikutele, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Pärnu linn, Pärnu linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja korra.

(2) Määrusega reguleerimata osas lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest.

§ 2. Toetuste liigid

(1) Pärnu linna eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:

2) hooldustoetus;

3) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;

4) eluruumi kohandamise toetus;

5) lisatoetus.

(2) Pärnu linna eelarvest makstavad perekonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:

1) sünnitoetus;

2) esimesse klassi mineva lapse toetus;

3) puudega lapse hooldaja toetus;

4) täisealise puudega isiku hooldaja toetus.

5) hoolduspere toetus;

6) asendushooldusteenusel viibiva lapse toetus;

7) järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus;

8) lasteaia sõidutoetus;

9) matusetoetus;

10) juhtkoera ülalpidamise toetus;

11) leinatoetuslaagris osalemise toetus;

12) Tšernobõli Aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetus.

§ 3. Toetuste suurused

(1) Toetuste suurused, v.a § 10 ja § 11 kirjeldatud toetuste puhul, ja toetuste arvestamisel arvesse võetavate kulutuste piirmäärad kehtestab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

2. peatükk TOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED

1. jagu Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused

§ 4. Maksmise üldtingimused

(1) Pärnu linna eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema perekonna ressursid on ammendatud.

(2) Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõikide liikmete sissetulekud, eluasemekulud ja käesolevas jaos nimetatud hädavajalikud kulutused perekonna toimetuleku tagamiseks. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.

(3) Perekonna ühe liikme arvestuslikuks netosissetuleku leidmiseks summeeritakse kõikide perekonaliikmete sissetulekud ja lahutatakse saadud summast perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, saadud tulemus jagatakse perekonnaliikmete arvuga.

(4) Sissetulekute hulka ei arvata:

1) sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi, välja arvatud üksi elava pensionäri toetus;

2) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid ühekordseid riiklikke toetusi (sünnitoetus, lapsendamistoetus);

3) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstavaid õppetoetusi;

4) sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi, juhul kui neid pole võimalik kasutada perekonna toimetuleku tagamiseks.

(5) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma perekonna toimetuleku tagamiseks kasutada.

(6) Sotsiaaltoetust ei maksta, juhul kui:

1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel või perekonnal on toimetulekuks piisavalt vahendeid;

2) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

§ 5. Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus

§ 6. Hooldustoetus

(1) Hooldustoetust makstakse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumiseks täisealisele isikule, kelle teenuse vajadus on tõendatud linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) poolt läbi viidud sotsiaalteenuste vajaduse hindamisega, kui isiku enda või tema perekonna majanduslik olukord ei võimalda teenuse eest tasuda.

§ 7. Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

(1) Vahendite olemasolu korral makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kulutuste osaliseks katmiseks lastega perekondadele, kelle netosissetulek ühe perekonna liikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

(3) Üldjuhul makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.

(4) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad huvihariduse ja huvitegevuse eest tasuda.

(5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvestamisel võetakse kulutustena arvesse järgmised kulud:

1) huvitegevuse ja huviringi osavõtutasud;

2) huvihariduse ja huvitegevuse kohta jõudmiseks vajalik transpordikulu;

3) isiklike vahendite soetamine huvitegevuses osalemiseks;

4) huvitegevusega kaasnevatel võistlustel, konkurssidel, laagrites osalemine.

(6) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse määramisel ei arvestata kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks toetust tagasiulatuvalt ei määrata.

§ 8. Eluruumi kohandamise toetus

(1) Eluruumi kohandamise toetust makstakse vahendite olemasolul raske ja sügava puudega inimestele, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi sisenemisel, eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul.

(2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle perekonna netosissetulek ühe perekonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Pärnu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.

(3) Taotlejal on õigus saada toetust vastavalt kohandamisega seotud tegelikele kuludele, aga mitte rohkem kui linnavalitsuse poolt kehtestatud ühe maksimaalmäära ulatuses üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja tehtud kulutuste vajalikkust taotleja erivajadust arvestades.

(4) Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.

(5) Toetuse määramise otsuse alusel ja pärast ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise esitamist või ehitusloa andmist sõlmib linnavalitsus taotleja ja kohandamist tegeva töövõtjaga kolmepoolse lepingu. Kui kohandamiseks ei ole ehitusteatis või ehitusluba vajalik, sõlmitakse leping toetuse määramise otsuse alusel.

(6) Kui toetuse saaja kolme kuu jooksul arvates toetuse määramise otsuse kättesaamisest lepingut ei sõlmi, loetakse taotleja toetusest loobunuks.

(7) Eluruumi kohandamise toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad eluruumi kohandamise eest tasuda.

§ 9. Lisatoetus

(1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga perekondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab perekonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt kehtivale toimetulekupiirile perekonnaliikmete arvust lähtuvalt.

(2) Lisatoetuse arvestamisel võetakse eluks hädavajalike kulutustena arvesse järgmised kulud:

1) Tervisekassa ravimite loetelus sisalduvate retseptiravimite ostmine;

2) isikut tõendavate dokumentide vormistamine;

3) tehniliste abivahendite või proteeside (va hambaproteesid) maksumus või omaosalus;

4) õendusabi omaosalus;

5) raviasutuse visiiditasu ja voodipäevatasu;

6) toimetulekuks vajalikud teenused (nt telefon, transpordi tagamine jm);

7) laste koolitarvete soetamine ja kooli poolt Eestis korraldatud ühisüritustel osalemine;

8) laste kooli või lasteaia lõpetamisega seotud kulud;

9) lasteaia osalustasu;

10) laste suvelaagris osalemine (üks kord kalendriaastas ühe lapse kohta);

11) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, perekonnaliikme või lähedase inimese matuse korraldamine) seotud kulud.

12) koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumine.

13) elukoha vahetusega kaasnevad kulud isikutele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(3) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid, sõltlaste asendusraviga seotud kulusid ja tasulisi raviteenuseid (va § 9 lg 2 p 4 ja 5 nimetatud kulud) ei arvestata lisatoetuste määramisel eluks hädavajalike kulutuste hulka.

(4) Lisatoetuse määramisel ei arvestata hädavajalike kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks lisatoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

(5) Erandina võib otsustada lisatoetuse maksmise:

2) hoolekandekomisjon nendele perekondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toetuse saamise aluseks olevat sissetuleku piiri, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;

3) hoolekandekomisjon isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris ei ole registreeritud Pärnu linn, kuid kes abi vajamise ajal asub Pärnu linnas.

2. jagu Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused

§ 10. Sünnitoetus

(1) Sünnitoetuse suurus on 1000 eurot lapse kohta ja see makstakse ühele lapse vanemale kolmes osas järgmiselt:

1) 600 eurot pärast lapse sündi tingimusel, et toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik lapse sünniaasta 1. jaanuari seisuga ja laps on Pärnu linna elanik hiljemalt seitsmendast tööpäevast lapse sünni registreerimisest arvates;

2) 200 eurot lapse aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud lapse aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga;

3) 200 eurot lapse 2-aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud lapse 2-aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga.

(2) Sünnitoetuse saamise õigus on ka lapse lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendaja ja eestkostja peavad vastama käesolevas paragrahvis vanemale kehtestatud nõuetele. Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.

(3) Laps peab elama toetuse taotlejaga ühel aadressil.

(4) Nõudeõigus sünnitoetusele aegub toetuse taotlemise aluseks olevast sündmusest ühe aasta möödumisel.

§ 11. Esimesse klassi mineva lapse toetus

(1) Esimesse klassi mineva lapse toetuse suurus on 200 eurot lapse kohta ja seda makstakse Pärnu linna kooli esimesse klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Lapse üks vanem või eestkostja ja kooli minev laps peavad olema toetuse taotlemisel ja lapse kooli minemise aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud.

(2) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps asub õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli puudest tingitud erivajaduse tõttu või on suunatud õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli Pärnumaa nõustamiskomisjoni või Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt või kui laps on asendushooldusteenusel ja asub õppima teenuse osutamise piirkonna kooli või kui laps asub õppima teise omavalitsusüksuse kooli, mis on tema elukohale lähim kool.

(3) Nõudeõigus esimesse klassi mineva lapse toetusele aegub lapse esimesse klassi minemise kalendriaasta lõppemisel.

§ 12. Puudega lapse hooldaja toetus

(1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui puudega alaealise lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

(2) Mitme puudega lapse samaaegse hooldamise korral määratakse hooldajatoetus ühekordses ulatuses suurima hooldusvajadusega lapse eest.

(3) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta taotlejale:

1) kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;

2) kes saab vanemahüvitist puudega lapse kasvatamise eest;

3) kelle lapse hooldamine on tagatud muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(4) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt hooldatava puudega lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni.

(5) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldaja taotluse alusel või kui on ära langenud toetuse määramise alused.

(6) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

§ 13. Täisealise puudega isiku hooldaja toetus

(1) Täisealise isiku hooldajale määratakse ja makstakse toetust hooldamisega seotud kulude kompenseerimiseks linnavalitsuse poolt kinnitatud määras.

(2) Täisealise isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse, kui hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil.

(3) Täisealise isiku hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

§ 14. Hoolduspere toetus

(1) Hoolduspere toetust makstakse hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katteks hooldusperele, kellega Pärnu Linnavalitsus on sõlminud hooldusperes või perekonnas hooldamise lepingu.

(2) Kui asendushooldusel viibiva lapse ülalpidamiskulud ja lapse erivajadusest tulenevad lisakulutused on suuremad linnavalitsuse kinnitatud hoolduspere toetuse määrast, võib hoolekandekomisjoni otsusega suurendada hoolduspere toetust vastavalt tegelikule vajadusele.

(3) Hoolduspere vanemal, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud SHS § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse ja kes hooldab kuni nelja last, on õigus saada lisaks linnavalitsuse kinnitatud hoolduspere toetuse määras makstavale toetusele täiendavalt toetust Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Iga hooldusel oleva lapse kohta toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ¼ ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.

(4) Hoolduspere toetuse saaja ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.

§ 15. Asendushooldusteenusel viibiva lapse toetus

(1) Asendushooldusel viibiva lapse toetust makstakse ühekordselt iga kooliastme lõpetamise puhul kuni 19-aastastele isikutele, kes asendushooldusteenusel viibimise ajal on omandanud hariduse statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

§ 16. Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus

(1) Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetust makstakse isiklike kulude katteks igakuiselt.

(2) Lähtudes juhtumiplaanis kirjeldatud põhjendatud vajadustest võib hoolekandekomisjoni otsusega määrata järelhooldusteenusel viibivale isikule lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetusele täiendava toetuse tingimusel, et ühes kuus ühele isikule määratav toetus kokku ei ole suurem kui linnavalitsuse kehtestatud maksimaalmäär (sh isiklike kulutuste katteks).

(3) Järelhooldusteenusel viibivale kuni 25-aastasele isikule, kes teenusel viibimise ajal on omandanud kesk-, kutse- või kõrghariduse, makstakse ühekordset toetust iga kooliastme lõpetamise puhul.

§ 17. Lasteaia sõidutoetus

(1) Lasteaia sõidutoetus määratakse lapse seaduslikule esindajale, kelle lapsele ei ole võimalik tagada lapse erivajadusest tulenevat sobivat lasteaiakohta kodulähedases lasteaias.

(2) Lasteaia sõidutoetuse suuruse arvestamise aluseks on lapse elukoha kaugus lasteaiast kilomeetrites, millest on mõlemas suunas arvestatud maha 5 kilomeetrit.

§ 18. Matusetoetus

(1) Matusetoetust makstakse selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Pärnu linnas. Matusetoetuse saamise õigus on matuse korraldajal, vajadusel peab toetuse saaja isiklikult kokku leppima saadud matusetoetuse jaotamise teiste isikutega, kes tuhastamise ja/või matmise korraldamise kulutuste katmisel on osalenud.

(1) Erandkorras võib matusetoetuse määrata matuse korraldajale, kellel ei olnud võimalik saada matusetoetust enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest seal kehtiva üldkorra alusel ja kes on korraldanud või korraldamas sellise isiku matmist või tuhastamist, kellel surma hetkel puudus rahvastikuregistris elukoha aadress või kelle elukoha aadress rahvastikuregistris oli väljaspool Pärnu linna.

(2) Nõudeõigus matusetoetusele aegub 6 kuu möödumisel isiku surmast, kelle matuse korraldamise kulude katmiseks toetust taotletakse.

§ 19. Juhtkoera ülalpidamise toetus

(1) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse nägemispuudega inimestele, kes kasutavad abivahendina pimeda juhtkoera tingimusel, et Pärnu Pimedate Ühing on esitanud sotsiaalosakonnale sellekohase kinnituse.

(2) Üldjuhul määratakse toetus juhtkoera ülalpidamiseks kalendriaastaks.

(3) Juhtkoera ülalpidamise toetuse maksmise aluseks olevate asjaolude muutumisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

§ 20. Leinatoetuslaagris osalemise toetus

(1) Leinatoetuslaagris osalemise toetust makstakse 7-18 aastastele isikutele, kes on kaotanud taotlusele eelneva 1,5 aasta jooksul lähedase pereliikme ja kelle osalemine leinatoetuslaagri programmis on programmi korraldaja poolt läbiviidud kohtumise tulemusena hinnatud vajalikuks.

(2) Üldjuhul määratakse toetus leinatoetuslaagris osalemiseks üks kord kalendriaastas toetuse taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel.

§ 21. Tšernobõli AEJ katastoofi likvideerimisel osalenud isikute toetus

(1) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetust makstakse Pärnumaa Tšernobõli Ühendus "Gamma“ poolt esitatud kinnituse alusel neile Pärnu linna elanikele, kellel on katastroofi likvideerimisel osalemisest tingituna tekkinud tervisehäired, mis vajavad tavapärasest suuremaid kulutusi ravimitele või meditsiiniteenustele.

(2) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetust makstakse juhul, kui taotlejale ei maksta sotsiaaltoetust tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijale SHS § 140¹ alusel või okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel või kui vastavatest toetusest ei piisa ravimite või meditsiiniteenuste eest tasumiseks.

(3) Üldjuhul määratakse toetus Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenule üks kord kalendriaastas vastavalt esitatud taotlusele.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE

1. jagu Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused

§ 22. Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemine

(1) Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitatakse linnavalitsusele. Taotluse võib esitada ka taotleja elukohajärgsele piirkondlikule hoolekandekontorile või osavalla sotsiaaltöötajale.

(2) Taotlusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid, tõendid perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta.