Tapa valla jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Tapa vallas (edaspidi vald).

(2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes, kes tegutsevad, elavad või viibivad valla territooriumil.

§ 2. Jäätmehoolduse arendaja

(1) Jäätmehoolduse arendamist valla haldusterritooriumil korraldab Tapa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus

§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

(3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule:

1) paber ja kartong;

2) plastid;

3) metallid;

4) klaas;

5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

8) pakendid;

9) puit;

10) tekstiil;

11) suurjäätmed;

12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

13) ohtlikud jäätmed.

(4) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu.

(5) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(6) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud kasutama toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu ning eraldi koguma segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, segapakendijäätmed ja pandipakendi.

§ 4. Jäätmevaldaja kohustused

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule;

2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;

3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;

4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete mahutisse tuleb kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) panna pakitult;

5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Tapa valla koduleheküljel aadressiga www.tapa.ee.

(2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:

1) § 3 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40⁰C kuuma tuhka;

3) vedelaid jäätmeid;

4) kogumiskaevude sh käimlate setteid;

5) tervishoiu riskijäätmeid;

6) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

(3) Paberi ja kartongi kogumiseks tuleb kasutada eraldi kogumismahutit elamutes, kus on 5 või enam korterit, ja mitteelamutes, kus tekib nädalas üle 50 kg paberit ja kartongi. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga elamutes ja väiksema jäätmetekkega mitteelamutes.

(4) Jäätmetekkekohtades tuleb liigiti koguda biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

(5) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust ei rakendata, kui kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 33.

§ 5. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

1. jagu Kogumismahuti, mahuti paigutamine ja tühjendamine

§ 6. Kogumismahutile esitatavad nõuded

(1) Kogumismahuti peab tagama:

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;

2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;

3) lekete vältimise.

(2) Kogumismahutina võib kasutada vastupidavast materjalist valmistatud:

1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid);

3) erandkorras 30 kuni 50 liitrist jäätmekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus.

(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

(4) Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim suurus või vähim kogumise vahend on:

1) eramutes – jäätmekott;

2) kahe korteriga elamu korral –140 l;

3) 3 kuni 8 korteriga elamu korral – 360 l;

4) 9 ja enama korteriga elamu korral – iga korteri kohta 20 l nädalas;

5) mitteelamutes – 140 l.

(5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.

§ 7. Kogumismahuti paigutamine ja juurdepääs

(1) Kogumismahuti tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte.

(2) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

(3) Kogumismahutit ei paigutata sõiduteele ega muul liiklust häirival viisil. Kõnniteele võib kogumismahutit paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et see ei sega kõnniteel liikumist.

(4) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsu tee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(5) Vajadusel tuleb kogumismahuti tuua tühjenduspäeva hommikul lähimasse jäätmevedajaga eelnevalt kokku lepitud kohta.

§ 8. Ühismahuti kasutamine

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ainult korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel.

(2) Ühismahuti on kogumismahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

(3) Ühismahutit on lubatud kasutada:

1) tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 200 m kaugusel;

2) hajaasustusalal asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel.

(4) Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise taotluse (eeskirja lisa 1), milles näidatakse kõik mahutit kasutavad kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht.

(5) Vallavalitsuse haldusosakonna ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab haldusosakonna ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

(6) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsuse haldusosakonna ametnik taotluse läbivaatamise tähtaega 20 kalendripäeva võrra pikendada.

(7) Ühismahuti kasutamise või kasutamisest keeldumise otsustab vallavalitsuse nimel haldusosakonna ametnik kaalutlusõiguse alusel.

(8) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 9. Muud kogumismahuti kasutamisega seonduvad nõuded

(1) Kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja mahuti ümbruse puhtuse eest vastutab kogumismahuti kasutaja. Eeldatakse, et kogumismahuti kasutajaks on kinnistu omanik, mida kogumismahuti teenindab.

(2) Kui ligipääs kogumismahutile on takistatud tee sulgemise tõttu, peab isik, kelle tegevuse huvides on tee suletud, looma tingimused kogumismahuti tühjendamiseks.

§ 10. Kogumismahuti tühjendamise sagedus

(1) Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim tühjendamise sagedus on:

1) Tamsalu ja Tapa linnas vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

2) kõigis teistes valla asustusüksustes vastavalt jäätmevaldaja vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul ning 8 ja enama korteriga elamute juures vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

3) elamutes tiheasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul tingimusel, et on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja §-s 33 toodud nõuetele ning segaolmejäätmete mahutisse ei panda toidujäätmeid ja välditakse haisu teket.

(2) Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui üks kord kahe nädala jooksul. Vajadusel (nt soojal perioodil, kiiresti täituvad ja suure kasutusega konteinerid) tuleb konteinereid tühjendada sagedamini. Vajadusel ja kokkuleppel jäätmevaldajaga on biolagunevate jäätmete mahuti tühjendamine talvisel perioodil (01.11-30.04) lubatud vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

(3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (va kompostitavad biolagunevad jäätmed) mahuteid tuleb tühjendada mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Vastavalt jäätmevaldaja vajadusele võib mahuteid tühjendada ka harvemini.

(4) Ettevõtete mahuti tühjendamise sagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast, kuid mitte harvem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatust.

2. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine

§ 11. Jäätmeveo korraldus

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

§ 12. Jäätmevedaja õigused ja kohustused

(1) Korraldatud jäätmeveo korral teavitab jäätmevedaja üks kord aastas jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult e-posti või posti teel.

(2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

(3) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

(4) Kogumismahuti tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Kogumismahuti tühjendamine ja jäätmete vedu ei ole lubatud teostada tööpäevadel ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni ning nädalavahetustel.

(5) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 13. Muud nõuded jäätmete vedamisele

(1) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(2) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

§ 14. Jäätmete käitluskohad

(1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases käitluskohas.

(3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu

1. jagu Üldsätted

§ 15. Korraldatud jäätmeveo piirkond

(1) Tapa vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Nimetatud jäätmeveo piirkonnas on korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik.

§ 16. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:

1) segaolmejäätmed (20 03 01);

2) paber ja kartong (20 01 01);

3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

4) suurjäätmed (20 03 07);

5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01).

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

(3) Vallavalitsus võib korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 17. Jäätmevedaja leidmine

2. jagu Teenustasu suuruse määramine ja muutmine

§ 18. Teenustasu suuruse määramine

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

(2) Jäätmete veoga ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on järgmised:

1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, muutmine ja lõpetamine;

2) kogumismahuti tühjendamine, jäätmete äravedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

3) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (va kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine);

4) käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini;

5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil;

6) üürile antud kogumismahuti äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

(3) Hankijal on õigus riigihanke algatamisel koostatud hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

§ 19. Teenustasu suuruse muutmine

(3) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasu jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord hankeperioodi jooksul ning mitte varem kui 24 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.

(4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.

(5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui uued teenustasud on avalikustatud Tapa valla ajalehes Sõnumed.

§ 20. Lisateenused

(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine

§ 21. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jaoks väljastatud registreeringu kehtima hakkamisest. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(2) Vallavalitsus või tema poolt volitatud isik informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(3) Jäätmevedaja sõlmib korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo lepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.

(4) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

§ 22. Korraldatud jäätmeveo tingimused

(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmevaldajal ja jäätmevedajal on õigus eeskirjas sätestatud juhul eelmärgitud õigusaktides määratud korraldatud jäätmeveo tingimusi kokkuleppeliselt täpsustada.

(2) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks lepingut, lähtutakse kogumismahuti suuruse ja tühjendamise sageduse leidmisel eeskirja § 6 lõikes 4 sätestatud kogumismahuti vähimast suurusest ja eeskirja §-s 10 sätestatud vähimast tühjendamise sagedusest.

§ 23. Liitumisest vabastamise alused

(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras kuni korraldatud jäätmeveo hankeperioodi lõpuni vabastada jäätmeveoga liitumisest kui:

1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata,

2) kinnistut kasutatakse suveperioodil;

3) kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 33;

4) isikul on kehtiv keskkonnaluba.