LegalizeVõru maakonna arengustrateegia 2035+
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 374 lõike 1 alusel ning arvestades sama seaduse § 374 lõiget 6.
§ 1. Võru maakonna arengustrateegia 2035+ heakskiitmine
(1) Kiita heaks Võru maakonna arengustrateegia 2035+ vastavalt lisadele.
§ 2. Arengustrateegia avaldamine
(1) Paragrahvis 1 nimetatud arengustrateegia avaldada Antsla valla veebilehel.
§ 3. Määruse rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
| Valdkonna väljakutsed | Valdkonna tugevused |
|---|---|
| Ääremaastunud piirkond | Kogukondlikkus (tugevad kogukonnad) |
| Vaimne tervis (elanikkond vajab tuge) | Koostööpartnerid (piirkonnas on koostöö eri asutuste vahel väga tõhus - näiteks politsei koostöö omavalitsusega) |
| Tegusate inimeste vähesus (kes teeb, see jõuab) | Võrgustikud (erialased ning kogukondlikud) |
| Koormus sotsiaalhoolekandele /heaolu-süsteemile on suur (puuetega inimeste suur osakaal) | Lõuna-Eesti Haigla (tervishoiuasutuse olemasolu) |
| Hajapiirkond | Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus (erihoolekande kompetentsikeskuse olemasolu) |
| (kaugused elanikeni jõudmiseks ja elanikel) )teenusteni jõudmiseks) | |
| --- | --- |
| Sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus (kihistumine) | MTÜ Toetuskeskus Meiela (iga inimese erivajadustega arvestamine) |
| Maksupoliitika ei arvesta regionaalsust (sh transpordikulu) (suuremad väljaminekud pere eelarvest) | Hajaasustus (oskuste, kompetentside olemasolu hakkama saamiseks) |
| Mahetoidu osakaalu suurendamine haridusasutustes (mahetooraine osakaalu %) | Sotsiaalseinnovatsiooni algatused (vunki mano loometalgud, vunki mano akadeemiad, sotsiaalse innovatsiooni projektid, maakondlik mahekokkulepe) |
| Kuurortpiirkond (Värska Kuurortravikeskus) | |
| Valdkonna väljakutsed | Valdkonna tugevused |
| --- | --- |
| Spetsialistide puudus (sh õpetajad, tugispetsialistid, hariduse sädeinimesed, noorsootöötajad) | Õpilaste arvu kahanemine on peatunud (õpilaste arv on stabiilne ning VKHK puhul kasvutrendis) |
| Piiratud õppimisvõimalused ja erialavalikud maakonnas (vähe valikuid pärast põhikooli ehk kutse- ja kõrghariduses, mistõttu haridusränne on ühesuunaline, maakonnast välja) | Olemas on mitmekesised õppimist toetavad võimalused kogu elukaare jooksul (VKHK, huvikoolid, noortekeskused, MTÜ-d, töötukassa koolitused) |
| Vähene kohaliku kultuuri sidumine õppekavadega (järjepidevalt kõikides õppeastmetes) | Piirkondlik eripära loob mitmekesiseid võimalusi ja rikastab õppimiskogemust (nt Setomaa õpilasfirmade tegevus, keelepesad) |
| Eesti kontekstis madal osalemine elukestvas õppes (vähene julgus ja motivatsioon õppida kogu elukaare jooksul) | Toimib õppijate märkamine, toetamine ja tunnustamine (tunnustusüritused, koostöö töötukassaga) |
| Huvihariduse vähene kättesaadavus (maakondlikul tasandil puudub ühtne kontseptsioon huvihariduse võimaldamiseks ja rahastamiseks) | Kõrge õpetamise ja õpilaste kvaliteet (õpilased jätkavad haridusteed edukalt mainekates gümnaasiumites ning kutse- ja kõrgkoolides) |
| Valdkonna väljakutsed | Valdkonna tugevused |
| --- | --- |
| Koostöö – ühise/ühistulise tegevuse soodustamine, koostöö erinevatel tasanditel, seltsingud, külavanemad, bürokraatia vähendamine, mitteformaalsete kogukondade toetamine, partnerlus KOViga. | Väikesed kogukonnad võimaldavad kiiret tegutsemist. |
| Eakad – üksinda jäämine, sotsiaalse suhtluse vähenemine, liikumisvõimaluste vähenemine. | Oma kultuur, traditsioonid, oleme huvitavad. |
| Noored – et oleks positiivseid väljakutseid ja väljundeid, oleks side kogukonnaga (sh suhe õpetaja-õpilane-lapsevanem), kodukandiga, põlvkondade vahelise side tugevdamine. | Üldine aktiivne hoiak. |
| Sissekirjutus ja suveelanikud, kaugtöövõimalused. Lisasissekirjutuse ettepanek riigile. | Õpihimulised inimesed, huvi maailma ning kogukonna vastu. |
| Eestvedajate väsimine, eestvedajate vähesus, vajadus õppida delegeerima. | Maalähedus ja põlvkondade vaheline sidusus. |
| Valdkonna väljakutsed | Valdkonna tugevused |
| --- | --- |
| Tasakaalu hoidmine loodusressursside ja elukeskkonna vahel. | Kohalik ressurss- inimesed, mineraalvesi, põllumaa, metsad. |
| Süsteemne tööstusalade arendamine ja kasutuselevõtt (Võrusoo, Väimela, Vastseliina, Maratinurga jt.), sh turundus – mainekujundus. | Tugevad kultuuriruumid. |
| Laste ja noorte ettevõtlikkuse säilitamine ja teadlik tõstmine. | Väljakujunenud tugevad ettevõtlusvaldkonnad. Olemasolevad kasvavad ja arenevad ettevõtted ning esindusorganisatsioonid (nt Kagu- Eesti Puiduklaster, Võrumaa Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon). |
| Energiamajandus ja ettevõtete energiatõhusus – rohepööre. | VKHK, kompetentsikeskus TSENTER, KEIK olemasolu. |
| Tööjõu kvalifikatsioon, kättesaadavus. Töötaja väärtustamine – töötingimused, palk jms. | Omavalitsuste ettevõtlust väärtustavad hoiakud, koostöö ettevõtjatega, arenevad ettevõtlusalad. |
| Innovatsiooni ergutamine, tootearenduse toetamine, efektiivsus, ringmajandus. | Kupland- toimiv Kagu-Eesti kaugtöövõrgustik. |
| Valdkonna väljakutsed | Valdkonna tugevused |
| --- | --- |
| Kultuurivaldkonna eestvedajate, juhendajate ja korraldajate järelkasvu probleemid. | Võru maakond on rikas oma mitmekülgse kultuuripärandi ja kultuuritegevuste laia valiku poolest. Siin toimub mitmeid traditsioonilisi sündmusi ja festivale, mis on saavutanud üleriikliku ulatuse. |
| Kultuur laiemalt, aga ka võro ja seto keel ning kultuur kitsamalt peaksid olema tunduvalt rohkem lõimitud haridusvaldkonnaga, sh koolide õppekavadega, noortekeskuste tegevustega ning huvitegevusega. | Kaks eriilmelist ja unikaalset kultuuriruumi, võro ja seto keeled ja kogukonnad, traditsioonid, eestvedajad. |
| Kultuurivaldkonna sidumine teiste valdkondadega edeneb vaevaliselt. Kultuuri nähakse siiani kitsalt, piisavalt pole koostööd hariduse, ettevõtluse ja turismi, spordi, keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja teiste elualadega. | Võru maakonnas on särasilmseid, aktiivseid ja professionaalseid eestvedajaid ning juhendajaid, tagasi on tulnud uusi tegijaid, kes rikastavad kohalikku kultuuripilti. |
| Teadlikkus loomemajandusest on madal ning maakonnas puuduvad senini loomettevõtlust toetavad tugistruktuurid. | Võru maakonnas on hea kultuuri- ja sporditaristu, mis koos suurepärase looduskeskkonnaga loob väga head võimalused kultuuri, spordi ja liikumisharrastusega tegelemiseks. |
| Senisest rohkem tuleb tegeleda maakonnaülese koostöö ja infovahetusega. Kultuuri, spordi ja turismi koostöövõrgustik ja tegevuse koordineerimine peaks olema süsteemne ja reguleeritud. | Kultuur on tihedalt seotud turismivaldkonnaga, kultuuritoodete ja -teenuste osa turismi väärtuspakkumises on oluline. Lisaks sündmustele ja pärandile on olulisel kohal traditsioonilised eluviisid ja kombed, loodus ja toit |
| Võru maakonna kultuurielu on rikkalik, kuid omavalitsused ei ole suutnud piisavalt seda potentsiaali ära kasutada. Puudu on kaasahaaravatest lugudest ning terviklikku kogemust pakkuvatest kultuuriteekondadest. | Maakonnas tegutseb palju kolmanda sektori organisatsioone, seltse ja algatusi.Kõigis omavalitsustes toetatakse kogukondlikke algatusi, lisaks kultuurile peetakse mitmel pool oluliseks ka loomemajanduse toetamist. |
| Kõrgkultuuri kättesaadavus ja ligipääsetavus maakonnas tervikuna on probleem. | Märgid UMA MEKK, Seto KÜÜK. UNESCO nimistusse kuuluvad suitsusaun ja seto leelo. |
| Rohkem tuleb ära kasutada kohaliku kultuuripärandi potentsiaali ning siduda seda tänapäeva ja igapäevaeluga. | Traditsioonilised suurüritused – Võhandu maraton, Seto kuningriigipäev, Uma Pido, Võru lastefestival, Pärimustantsu Festival, laadad jne. |
| Sotsiaalselt vastutustundliku ning keskkonnateadliku kultuurikorralduse idee on vähetuntud ja seda teadlikult väga palju ei praktiseerita. | Maakonnas on välja kujunenud kultuuriasutuste võrgustik – rahvamajad ja kultuurkeskused, raamatukogud, muuseumid, külastuskeskused jpm. |
| Valdkonna väljakutsed | Valdkonna tugevused |
| --- | --- |
| Energia säästlik kasutamine. | Tihe teedevõrk, sh raudtee. |
| Isemajandamise võimekuse kasv ja toetava taristu arendamine. | Puhas looduskeskkond. |
| Ressursside kaardistamine ja kasutuselevõtt. | Eelised turismi arendamisel. Loodusel ja pärimuskultuuril põhinev turismitaristu. |
| Kergliiklusteede võrgustiku arendamine. | Vabad ressursid, sh põhjavesi. |
| Ring- ja rohemajanduse rakendamine. | Kaitseväe olemasolu. |
| Vajadusepõhised regionaalsed transporditaristud, sh piire ületavad. | Põllu- ja metsamaa olemasolu. |
| Tarbija vajadustele vastav kiireinterneti ja sideteenuste arendamine. | |
| Ajaga kaasas käiv turundus (digiturunduse suundade järgimine ja selleks ressursi leidmine). | Turundus- ja infokanalite paljusus (tingitud ka varasemast erinevast haldusjaotusest) annab võimaluse laiahaardeliselt inimesteni jõuda. |
| --- | --- |
| Eristumine ja positiivne vastandumine piirkonnana. | Loodus ja keskkond, mis on läbi aegade olnud tugevaks maine alustalaks. |
| Elanike rahulolu kõrge tase, et piirkonna elanikud tahaksid ise olla piirkonna “brändisaadikud”. | Piirkonda on elama asunud tuntud inimesed, kes soovivad olla osa piirkonna igapäevast ja identifitseerida end selle piirkonna kaudu. |
| laiendamise kavandamisel selgitada | |
| --- | --- |
| plaanitavad tegevused, mõjuulatus ja leevendusmeetmed arvestades kohalike elanike ja | |
| omavalitsuste huvisid. | |
| Maakonna visioon: | |
| --- | --- |
| V1. Tervise ja heaolu ning siseturvalisuse valdkond | |
| VV1. Visioon: | |
| VE1. Eesmärgid: | |
| V2. Elukestev õpe | |
| VV2. Visioon: | |
| VE2. Eesmärgid: | |
| --- | --- |
| V3. Kestlik kogukond | |
| VV3. Visioon: | |
| VE3. Eesmärgid: | |
| V4. Majandus | |
| VV4. Visioon: | |
| VE4. Eesmärgid: | |
| --- | --- |
| V5. Kultuur ja eripära | |
| VV5. Visioon: | |
| VE5. Eesmärgid: | |
| HV1. Taristu ja looduskeskkond | |
| HVV1. Visioon: | |
| HVE1. Eesmärgid: | |
| --- | --- |
| HV2. Maine | |
| HVV2. Visioon: | Meie maakond on tuntud kui tugevaid emotsioone pakkuv, vaheldusrikka looduse ja mitme omanäolise kultuuriruumiga maa. Siin elavad tegusad ja külalislahked inimesed, kellel on tugev paigatunnetus ning kes räägivad oma kodukohast uhkusega. Maakonnas väärtustatakse jätkusuutlikku elu- ja ettevõtluskeskkonda ning meie suhtumine kohalikesse ressurssidesse on eeskujuks teistele. |
| Sõnumid: | 1. Võru maakonnas on tugevaid emotsioone pakkuv vaheldusrikas loodus ning eriilmelised asulad. |
📎 Original PDF: AntslaVVK_2023_m4_Lisa.pdf
⋯
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.