Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lõike 1 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Jõelähtme vallas tarbija veega varustamisel ühisveevärgi kaudu ning reovee, sademevee, drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni kaudu.

(2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, veeseaduse, ehitusseadustiku ning muude ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonda reguleerivate riiklike õigusaktidega.

(3) Eeskirjas kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel Jõelähtme Vallavolikogu poolt kehtestatud õigusaktides toodud ning järgmises tähenduses:

1) arvestusperiood – ühisveevärgi kaudu veevarustuse või ühiskanalisatsiooni kaudu reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse tarbijale arve;

2) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsioonikaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;

3) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;

4) reostusgrupp (RG) - reoainete ja ohtlike ainete piirkontsentratsioonide vahemik ;

5) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;

6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiavariiste või seadmete ettenägematu purunemine või ajutine mittetöötamine.

§ 2. Liitumispunktiga seonduvad nõuded

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis (skeemil), mis on kas liitumislepingu või teenuslepingu lahutamatu osa.

(2) Avalike teedelt, tänavatelt ja väljakutelt tuleneva sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse. Selliste liitumispunktide asukohti piiritlusaktiga ei fikseerita.

(3) Ühisveevärgiga liitumispunkti peakraanile ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkti kanalisatsioonikaevule seab tehnilised nõuded vee-ettevõtja.

(4) Ühisveevärgiga liitumispunkti peakraani maapealne luugiosa ei tohi üldjuhul jääda sõidujälge ega asuda jalgrattateel.

(5) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunkti:

1) kanalisatsioonikaevu põhi peab olema sile ja kaevul peab olema voolurenn;

2) kanalisatsioonikaevuna tuleb kasutada teleskoopset polüetüleen- või polüpropüleenmaterjalist kaevu või tihendite ja valtsitud äärtega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaevu;

3) kanalisatsioonikaevu maapealne luugiosa ei tohi üldjuhul jääda sõidujälge ega asuda jalgrattateel.

(6) Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis on minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus 102 000 Pa, korterelamute puhul vahemikus 204 000 Pa kuni 405 000 Pa. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb see tarbijal lahendada kinnistusiseselt omal kulul täiendavate rõhutõsteseadmete paigaldamisega, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise, tuletõrje veevõtukoha katsetamise või ühisveevärgi hooldustööde korral ei pea vee-ettevõtja sellel ajal tagama käesolevas lõikes sätestatud liitumispunktide veerõhu piirväärtuseid.

(7) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja fikseeritakse liitumis- või teenuslepingus. Kui paisutustase ei ole määratud teisti, siis on selleks liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada tarbijal oma seadmetega ja omal kulul.

§ 3. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusele, korrasolekule ja hooldusele

(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema ehitatud vastavuses õigusaktide ning asjakohaste tehniliste lahendustega.

(2) Tarbija on kohustatud:

1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele tarbijatele;

2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul teatama sellest vee-ettevõtjale;

3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldada;

4) tagama kinnistu veevärgile ehitatud veemõõdusõlme ja paigaldatud veearvestite toimimise ja säilivuse;

5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;

6) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;

7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.

(3) Keelatud on ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi või ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni toimivust. Keelatud ühendusteks loetakse muuhulgas:

1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist ühisveevärki veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal kui alarõhu korral ühisveevärgis;

2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni;

5) ühendust, mis võimaldab sademevett juhtida reovee kanalisatsiooni;

6) ühendust, mis võimaldab ülereostusega reovett juhtida reoveekanalisatsiooni.

(4) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

(5) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 4. Mõõdusõlm ja -arvesti

(1) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

(2) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

(3) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui:

1) hoones puudub selleks võimalus;

2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;

3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

(4) Vee-ettevõtja paigaldab nõuetekohasesse veemõõdusõlme veearvesti omal kulul viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.

(5) Tarbija peab tagama:

1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;

2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;

3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;

4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;

5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt;

6) kohese teavituse vee-ettevõtjale, kui ilmneb veearvesti rike, vigastus, külmumine või ülekuumenemine.

(6) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale tarbija poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mida ei põhjustanud tarbija, asendab vee-ettevõtja veearvesti omal kulul.

(7) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, siis kannab kulud tarbija ning kui mõõtetäpsus ei ole lubatud vea piires, siis kannab kulud vee-ettevõtja. Kui erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses ümberarvestuse tarbitud veekoguse ja olemasolu korral olmereoveekoguse osas. Ümberarvestus tehakse perioodi eest, milleks on tarbija esitatud veearvesti kontrollimise nõude kuupäeva ja uue veearvesti paigaldamise kuupäeva vaheline ajaperiood, millele lisandub pool (50%) ettenähtust suurema mõõteveaga veearvesti paigaldamisest möödunud ajast, kuid mitte rohkem kui kuue kuu pikkuse ajaperioodi ulatuses.

(8) Veearvesti rikke korral, kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamise arvestusperioodile eelnenud kuue kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi, kui vastavad andmed on eelnevalt vee-ettevõtjale teada. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kuus kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(9) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui tarbija seda soovib. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija, kui reovee mõõdusõlme ehitamist soovis tarbija või kui vee-ettevõtja ei saa muidu teenust tagada.

(10) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.

(11) Reovee mõõdusõlme asukoht ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele.

(12) Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul teostada reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.

(13) Sademevee mõõtmisel peavad mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad seadmed ja arvestid tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Mõõdusõlme vaatab üle ja lubab kasutusse vee-ettevõtja.

(14) Kui ärajuhitava sademevee kogus ei ole mõõdetud, siis võetakse ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee mahu arvutamisel aluseks abonenttasu mitterakendamise korral tarbimiskoha kinnisasja pindala vastavalt kas maa-ja ruumiameti andmetele või riiklikus ehitisregistris registreeritud ehitusprojekti andmetele, võttes arvesse kõvakattega osi, valemiga

Vsade = (kkõvakate × Skõvakate + kmuud × Smuud) × h/12, kus:

1) Vsade – sademevee ärajuhtimise teenuse maht (m3);

2) Skõvakate – kõvakattega pindade pindala (m²);

3) Smuud – muude pindade pindala (m2);

4) kkõvakate – äravoolutegur kõvakattega pindadelt, nt asfaltkate, betoonkate, liiv- ja tihedate vuukidega kivisillutis, katused, välja arvatud haljaskatus paksusega ˃ 10 cm (kkõvakate = 1);

5) kmuud – äravoolutegur muudelt pindadelt, nt kruus- või killustikkate, muru, aed, park, katteta maapind, mets ja haljaskatus paksusega ˃ 10 cm (kmuud = 0,15);

6) h – piirkonna keskmine aastane sademete kogus Keskkonnaagentuuri (1991–2020) andmetel (h = 0,700 m/a).

(15) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskohalt ärajuhitava sademevee kogust kontrollida. Vooluhulga mõõtmisel lähtutakse kehtestatud õigusaktidest. Tarbijal on õigus jälgida selliste mõõtmiste tegemist.

(16) Tarbimiskoha omanikul on õigus vee-ettevõttele esitada pindalde täpsustamiseks topo-geodeetiline mõõdistus, mis peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele topo-geodeetilisele uuringule või teostusmõõdistamisele. Vee-ettevõtja võib nimetatud andmete õigsust kontrollida.

§ 5. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuded

(1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida ainult sellist reovett ja sademevett, mille saastenäitajad ei ületa tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis sademevett ja reovett, mille happelisusnäitaja (pH) jääb vahemikku 6,5 kuni 8,5 ja mille muud reovee saastenäitajate piirväärtused on järgmised:

1) biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on kuni 375 mg/l (kaasa arvatud);

2) keemiline hapnikutarve (KHT) on kuni 750 mg/l (kaasa arvatud);

3) hõljuvainesisaldus (HA) on kuni 500 mg/l (kaasa arvatud);

4) üldfosfor (Püld) on kuni 15 mg/l (kaasa arvatud);

5) üldlämmastik (Nüld) on kuni 125 mg/l (kaasa arvatud);

6) ühealuselised fenoolid on kuni 2,9 mg/l (kaasa arvatud);

7) pindaktiivsete ainete sisaldus on kuni 0,44 mg/l (kaasa arvatud);

8) polaarsed süsivesinikud (rasvad) on kuni 50 mg/l (kaasa arvatud).

(2) Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse Tallinna Paljassaare reoveepuhastit opereerivale vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse Tallinna Linnavolikogu kehtestatud saastenäitajate piirväärtustest, kui ei ole tarbijaga kokku lepitud teisiti.

(3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reo- ja sademevett, mis sisaldab:

1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained, näiteks õli, rasva jms;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;

8) reovett, mille temperatuur liitumispunktis on kõrgem kui 40°C;

9) olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka purustatud kujul;

10) ohtlikke aineid rohkem kui kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ toodud piirväärtused lubavad lähtudes kuni 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastile ettenähtud nõuetest. Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse üle 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastit opereerivale vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse ohtlike ainete piirmäärade puhul üle 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastile ettenähtud nõuetest.

(4) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi ühiskanalisatsioonisüsteemile.

(5) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee reostusgrupp määratakse tema ärajuhitava reo- ja sademevee saastenäitajate alusel vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Kui ühiskanalisatsiooni juhtiva reo- või sademevee saastenäitajad ületavad tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtusi, siis on tarbija kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohast piirväärtusi ületava reostuse eest võetavat tasu (nimetatud ka kui ülenormatiivse reostuse leppetrahv või leppetrahv) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 40 ja käesolevale määrusele.

(6) Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahe kuu jooksul) tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi või käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirväärtusi olukorras, kus selliseid saastenäitajaid ei ole sõlmitud liitumis- või teenuslepingus ära toodud, on tarbija kohustatud sellise reo- või sademevee enne ühiskanalisatsiooni juhtimist vähemalt maksimaalselt lubatava saasteainete piirväärtuse määrani omal kulul eelnevalt ära puhastama. Asjakohane eelpuhastus on kohustuslik ka muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi võib nõutele mitte vastata tarbija tegevusest, sh tootmistegevusest, tulenevatel põhjustel. Vee-ettevõtjal on õigus peatada teenuse osutamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 41.

(7) Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teavitama vee-ettevõtjat ohutusmeetmete rakendamiseks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud piirväärtuste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ohtlike ainete piirväärtuste ületamise korral loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.

(8) Sademevee ärajuhtimisel sellisesse sademevee kanalisatsiooni, sh kraavi, millel puuduvad puhastusrajatised, on piirväärtused järgmised:

1) naftasaaduste piirväärtusteks on kuni 5 mg/l (kaasa arvatud);

2) hõljuvainete sisalduse piirväärtus on kuni 40 mg/l;

3) biokeemiline hapnikutarve (BHT/) on kuni 15 mg/l (kaasa arvatud);

4) keemiline hapnikutarve (KHT) on kuni 125 mg/l (kaasa arvatud);

5) üldfosfor (Püld) on kuni 1 mg/l (kaasa arvatud);

6) üldlämmastikusisaldus (Nüld) on kuni 45 mg/l (kaasa arvatud).

(9) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett ja sademevett, mis vastavad järgmistele nõuetele:

1) ühiskanalisatsiooni lastav reo- ja sademevesi vastab käesolevas paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele ja sademevee kanalisatsiooni lastav sademevesi vastab käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud nõuetele;

2) ühiskanalisatsiooni lastav reovesi sisaldab saasteaineid, sh selliseid, mille kohta ei ole piirväärtusi kehtestatud, kui need saasteained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid, samuti ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulude teket, sh vee-ettevõtjalt teisele vee-ettevõtjale üleantava reovee saastenäitajate tõttu, mida vee-ettevõtjale ei hüvitata.

§ 6. Reovee ja sademevee reostusnäitajate kontroll