LegalizeMäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 3 p 2 ja Loksa Linnavolikogu 25.04.2013 määruse nr 7 „Arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise kord” § 6 lg 6 alusel.
§ 1. Loksa linna kliima- ja energiakava kinnitamine
(1) Loksa linna kliima- ja energiakava kinnitatakse vastavalt lisale.
§ 2. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
| KOV mootorsõidukite arv | 7 |
|---|---|
| sh bensiinimootor | 4 (1 sõiduauto + 3 raiderit) |
| sh diiselmootor | 2 (bussid) |
| sh elektrimootor | 1 (sõiduauto) |
| KOVi kütusekulu, bensiin, 2024. a | 6454 |
| KOVi kütusekulu, diisel, 2024. a | 8541 |
| Kütuse liik | Kütusekulu, liitrites |
| --- | --- |
| Diisel | 8541 |
| Bensiin | 6454 |
| KOKKU | |
| Soojusallikas — Ahi, kamin, pliit — Elektriotseküte — Katel — Kaugküte | Elamud — 265 — 10 — 103 — 56 |
| --- | --- |
| Muu | 2 |
| Puudub | 10 |
| Päikesekollektor | 1 |
| Soojuspump | 20 |
| KOKKU | 467 |
| sh mitme soojusallikaga | 88 |
| Soojusallikas | Mitteelamutest hooned |
| --- | --- |
| Ahi, kamin, pliit | 83 |
| Elektriotseküte | 14 |
| Katel | 59 |
| Kaugküte | 46 |
| Puudub | 235 |
| Soojuspump | 14 |
| KOKKU | 451 |
| sh mitme soojusallikaga | 51 |
| 2024. a kaugküttevõrk | Loksa |
| --- | --- |
| tootmine võrku st tarbimine+trassikaod (MWh) | 13558 |
| sh 0 emissiooniga osa (hakkepuit), MWh | 5126 |
| 0 emissiooniga osa (hakkepuit) osakaal, % | 37.8 |
| CO emissiooniga osa (põlevkiviõli), % 2 | 62.2 |
| CO emissiooniga osa energia võrku (põlevkiviõli), MWh 2 | 8432 |
| põlevkiviõlikatla kasutegur (%) | 89.6 |
| põlevkiviõli kogus MWh energia võrku tootmiseks (t) | 0.103 |
| põlevkiviõli kogus (t) | 871.4 |
| 1 t põlevkiviõli kasutamise CO emissioon (t) 2 | 2.99 |
| kaugküte, põlevkiviõli kasutamise CO emissioon (t) 2 | 2605.5 |
| sellest munitsipaalhoonetega seotud emissioon (t) | 388.3 |
| muude hoonete soojavarustuse emissioon (t) | 2217.2 |
| kaugküttepiirkonna klientide tarbimine kokku, MWh | 11779.2 |
| sh munitsipaalasutuste tarbimine, MWh | 1755.5 |
| kaugküttel munitsipaalhoonete tarbimise osakaal kogutarbimisest, % | 14.9 |
| Aasta | A |
| --- | --- |
| 2025 | 6 |
| 2024 | 2 |
| 2023 | 1 |
| 2022 | 1 |
| 2021 | 3 |
| 2020 | 0 |
| 2019 | 0 |
| 2018 | 0 |
| 2017 | 0 |
| 2016 | 0 |
| 2015 | 0 |
| 2014 | 0 |
| 2013 | 0 |
| 2012 | 0 |
| Aasta | A |
| --- | --- |
| 2011 | 0 |
| 2010 | 0 |
| 2009 | 0 |
| KOKKU | 13 |
| Osakaal | 22.0% |
| Asutus | Tarve 2024 (MWh) |
| --- | --- |
| Linnavalitsus | 186.65 |
| Lasteaed | 305.83 |
| Töökoda | 55.6 |
| Spordikeskus | 739.56 |
| Gümnaasium | 518.45 |
| Noortekeskus | 28.3 |
| Muusikakool | 107.75 |
| KOKKU | 1755.49 |
| Aasta | Majapidamised |
| --- | --- |
| 2022 | 3334 |
| 2023 | 3356 |
| 2024 | 3435 |
| Näitaja | Majapidamised |
| --- | --- |
| A Loksa linna tegelik (MWh/a) | 3334 |
| B Ekvivalentpiirkond (MWh/a) | 3360 |
| Vahe (A-B), MWh/a | -26 |
| Loksa linna näitaja (A) suhe Eesti keskmisesse tarbimisse (B), % | 99% |
| Näitaja | Kokku |
| --- | --- |
| Tarbimine kokku, MWh | 6450 |
| Taastuvenergia tootmine linnas, MWh | 131 |
| Loksa linna elektrienergia tarbimise CO heide lokaalset 2 taastuvenergia tootmist arvestamata (t/a) | 3308.53 |
| Loksa linna elektrienergia tarbimise CO heide arvestades 2 lokaalset taastuvenergia tootmist (t/a) | 3241.33 |
| Hoone aadress | |
| --- | --- |
| Tallinna 45 | |
| Tallinna 47 | |
| Pärna 1 | |
| Tallinna 47b | |
| Tallinna 49 | |
| Tallinna 47 | |
| Tallinna 47a | |
| Lasteaia 3 | |
| Hooned ja rajatised | Tarbimine (MWh) |
| --- | --- |
| Munitsipaalhooned | 416.96 |
| Elamumajandus | 64.61 |
| Rajatised | 41.32 |
| KOKKU | 522.89 |
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt |
| --- | --- |
| Energeetika , töötlev tööstus ja ehitus | Elektritarbimisest pärinevate KHG-heitkoguste territoriaalse jaotuse aluseks on Eleringist pärinevad 2022. aasta elektritarbimise andmed (KOV põhiselt). Töötleva tööstuse ja ehitusest tekkivate KHG-heitkoguste territoriaalsel jaotamisel kasutati KOTKAS-e andmebaasis punktsaasteallikatena defineeritud töötleva tööstuse põletusseadmeid, näiteks boilerid, gaasiturbiinid, paiksed mootorid ning valutöökodade tehnoloogilisi ahjusid. |
| Transport | Transpordisektori jagunemine on järgmine: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudtee ja riigisisene laevandus. Riigisisese lennunduse KHG-heitkoguste jaotamisel võeti aluseks lennujaamade asukoht ja lennuoperatsioonide arv siselendudeks mõeldud lennujaamades. Maanteetranspordi KHG-heitkoguste jaotamisel kasutati Airviro süsteemis olevat transpordi heitkoguste andmebaasi. Sõiduautode, kaubikute, raskeveokite ja busside kasutamisega kiirteel, maa- ja linnaliikluses kaasnevate KHG-heitkoguste jaotamisel võeti aluseks Airviro liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Mootorrataste puhul põhineb andmebaas eksperthinnangul. Maanteetransport moodustab umbes 97% kogu transpordisektori KHG-heitkogusest. Raudteetranspordist pärinevate KHG-heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks olemasolev raudteevõrk. KHG-heitkogused jaotati võrdselt raudtee lõikude vahel, arvestades lõigu pikkust. Laevanduse heitkoguste jaotamisel kasutati Airviro süsteemis AIS-andmebaasi. Laevade AIS-signaalid saadetakse Airviro modelleerimissüsteemi Veeteede Ameti poolt, kus konkreetsed laevad identifitseeritakse IMO numbri põhjal ja viiakse kokku Airviro laevade andmebaasiga. IMO number on unikaalne identifitseerimiskood kõigile registreeritud laevadele, mille kasutuse on kehtestanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO). |
| Muud sektorid ja hajusheide | Energeetika „Muu sektorite“ alla kuuluvad kütuste tarbimise KHG-heitkogused: äri- ja avalik teenindus, kodumajapidamised ning põllumajandus, metsandus ja kalandus. Äri- ja avaliku teeninduse alakategooria puhul võeti aluseks KOTKAS-e andmebaas. Selle põhjal koostati .xlsx fail, mis sisaldas käitise nime, koordinaate (x, y), emiteeritavate saasteainete nimekirja ja heitkoguseid (t/a). Failist moodustati ruumipõhine andmebaas ning heitkoguste jaotamisel rakendati ArcGIS Pro tarkvaras loodud Python-mudelit. Kodumajapidamiste puhul on tegemist kodumajapidamistes kasutatavate põletusseadmetega. KHG-heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti kodumajapidamiste asukohtade määratlemisel aluseks ehitisregister ja katastriüksuste kaardikiht (koduahjude lokaliseerimiseks). Ehitisregistri põhjal filtreeriti välja küttekoldeid sisaldavad eramud ning moodustati Airviro süsteemis andmebaas. Summaarne heitkogus jagati kõigi eramute vahel vastavalt köetava pinna suurusele või selle puudumisel maja pinna suurusele. Saadud andmebaas ühendati katastriüksuse andmebaasiga unikaalse identifikaatori (katastriüksuse tunnuse) alusel, luues uue andmebaasi, mida saab siduda KOV-ide kaardikihiga. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori kasutatavad põletusseadmed on hajussaasteallikad. KHG-heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks KOTKAS-e andmebaasis punktsaasteallikatena defineeritud katlamajad. Kodumajapidamiste ja aiatööde liikuvatest saasteallikatest pärinevate heitkoguste |
| Tööstus- protsessid ja toodete kasutamine | Tööstusprotsesside puhul, sh mineraali- ja metallitööstus, eeldati, et kogu toodetud lubja, keraamika, klaasi ja plii kogused lähevad siseriiklikusse kasutusse, kuna detailsemad andmed ettevõtete impordi ja ekspordi kohta puuduvad. Siseriiklik kasutus jaotati elanikkonna paiknemise ja asustustiheduse alusel. Toodete, mille kasutamisel eraldub N O, fluoritud süsivesinikud (edaspidi nn F- 2 gaasid) ja CO (sh kaudne CO ), KHG-heitkogused jaotati samuti elanikkonna 2 2 paiknemise ja asustustiheduse alusel. Asfalteerimisega seotud lenduvad orgaanilised ühendid (kaudne CO ), 2 karbamiidipõhiste katalüsaatorite (AdBlue) ning sõidukite kliima- ja külmutusseadmete kasutamisest tulenevad heitkogused jaotati elanikkonna paiknemise ja rahvastiku tiheduse alusel. Fluoritud süsivesinike ehk F-gaaside heitkogused fikseeriti vastavate seadmete ja süsteemide loetelu ning paiknemise andmeallika, FOKA andmebaasi, põhjal. FOKA andmestiku alusel on teada seadmete asukohad, mille põhjal jaotati seadmete koguarvu ja 2022. aasta inventuuri F-gaasi kategooriate heitkogus keskmiselt piirkonda, kus seade asub. |
| --- | --- |
| Põllu- majandus | Arvutustes kasutati järgmist metoodikat: 1. Sektoripõhine KHG-emissioon (tonni või tonni summaarse toodanguühiku kohta) arvutatakse järgmiselt: KHG- emissioon CO₂ ekv / kokku, t (liha eluskaalus, piim, munad)×1000 Lähtealuseks on kasvuhoonegaaside summaarne emissioon loomakasvatusest ning loomakasvatussaaduste kogus vastaval perioodil. 2. Sektoripõhisest KHG-emissioonist jääb Eestisse: Sektoripõhine KHG CO₂ ekv×Eestis toodetud ja tarbitud toodangu protsent Arvestatakse ainult Eestis toodetud ja tarbitud põllumajandussaaduste kogust; eksporditud toodangut arvutustes ei arvestata. 3. PM-toodangu impordist lisanduv KHG-kogus (CO₂ ekv, kt): Import (liha tapakaalus, piim, munad, muud tooted) + elusloomad×Sektorip õhine KHG-emissioon (t/tonni toodangut)/1000 Arvutustesse lisandub Eestisse imporditud põllumajandussaaduste ja nende tootmisega seotud KHG-kogus. Tarbimispõhine inventuur seotakse KOV-ide rahvastiku arvukusega. Tarbimispõhine KHG-emissioon jaotub piirkondadesse (KOV-idesse) proportsionaalselt rahvastiku tihedusega, kus tihedamalt asustatud aladel on suurem osa emissioonist. |
| Jäätmed | Tarbimispõhise inventuuri aluseks on riiklikud kasvuhoonegaaside heitkogused jäätmesektorist, mis jaotati rahvaarvu alusel ArcGIS Pro tarkvaras loodud Python- mudeli abil. See tähendab, et tarbimispõhisel inventuuril ei arvestata punktsaasteallikate asukohti, vaid kogu sektori heitkogus jaotatakse rahvaarvu proportsioonis. Seega pärinevad suurimad heitkogused suurima rahvaarvuga omavalitsustest. |
| Valdkond | Ühik |
| --- | --- |
| Energeetika, töötlev tööstus ja ehitus | CO t/a ekv 2 |
| Transport | CO t/a ekv 2 |
| Muud sektorid ja hajusheide | CO t/a ekv 2 |
| Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine | CO t/a ekv 2 |
| Põllumajandus | CO t/a ekv 2 |
| Jäätmed | CO t/a ekv 2 |
| KOKKU | CO t/a ekv 2 |
| Omavalitsus | Ühik |
| --- | --- |
| Loksa linn | CO t/a ekv 2 |
| Kuusalu vald | CO t/a ekv 2 |
| Maardu linn | CO t/a ekv 2 |
| Tallinna linn | CO t/a ekv 2 |
| Keila linn | CO t/a ekv 2 |
| Kliimamõju/sagenev ilmastikunähtus | Kliimarisk |
| --- | --- |
| Aasta keskmise õhutemperatuuri tõus | Invasiivsete võõrliikide mõju kasv |
| Erakordselt külm või kuum ilm | Oht tervisele |
| Erakordselt külm ilm | Tuleoht |
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Probleemid optimaalse temperatuuri tagamisel hoonetes |
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Põhjaveevarude ammendumine |
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Metsa- ja maastiku- tulekahjude oht |
| --- | --- |
| Nullilähedane temperatuur talvel, sulailma ja miinuskraadidega perioodide vaheldumine, jäitepäevade arvu suurenemine, jäävihm | Teede libeduse sagenemine |
| Intensiivsete vihmasadude sagenemine, vihmased suved | Linna teedel ja tänavatel võivad sademevee tõttu tekkida üleujutused, kuna sademevee- süsteemid ei suuda vett piisavalt tõhusalt ära juhtida. |
| Tugev lumesadu | Rasked ilmastikuolud võivad põhjustada lume- ja libedusetõrje katkestusi. |
| Tuulisus ja tormid | Tormide sagedasem esinemine põhjustab puude murdumist ning hoonete ja rajatiste kahjustusi. Samuti kasvab elektri- katkestuste oht. |
| Maakasutus ja planeerimine | |
| --- | --- |
| Väide/Eesmärk | Kohaldub |
| KOV-i planeerimis- ja ehitusspetsialistidel on piisav pädevus kliimateemaatika arvestamiseks nende igapäevatöös. | JAH |
| On hinnatud KOVi süsinikujalajälg ning kavandatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. | JAH |
| Kui KOV-i haldusalas on piirkondi, kus esinevad paduvihmadest tingitud üleujutused, tuleb nendes piirkondades üleujutuse tagajärjel toimuvaid riske maandada. Üleujutuste maandamiseks kasutatakse muuhulgas ka looduspõhiseid lahendusi (viibekraavid,- tiigid, imbväljakud jne) | JAH |
| On hinnatud, millised on soojussaarte riskiga piirkonnad ja kui palju neid on KOV-i alal. On hinnatud, kui palju on soojussaare efekti leevendavaid rohealasid, haljastust, veekogusid ja kuidas need paiknevad. Olemas on plaan soojussaare efekti leevendamiseks või tekke vältimiseks | JAH |
| Olemasolevate munitsipaalhoonete renoveerimisel ning uute hoonete, ligipääsuvõimaluste ja teede planeerimisel lähtutakse hoone ja liikuvuse kui terviku tõhususest. | JAH |
| KOV-i haldusala kinnisvaraomanikud on teadlikud neid mõjutatavatest kliimariskidest. Asjakohaste kliimariskide alane info on vabalt kättesaadav. | JAH |
| Hoonete energiaklasside õigeaegset saavutamist renoveerimisel ning uute ehitiste rajamisel on arvestatud elamumajanduse teema käsitlemisel arengukavas. | JAH |
| Kohalikud planeeringud arvestavad kliimamuutuste mõju ja sellega kaasnevaid riske. | JAH |
| On hinnatud kui palju on KOV-i haldusalas inimeste poolt tekitatud keskkonnakahjuga alasid ja kas KOVil on võimalik kaasa aidata selliste alade korrastamisel. | JAH |
| KOV on ette näinud taastuvenergia tootmisotstarbega seotud maakasutuse kavandamist, sh üldplaneeringutes. | |
| KOV on käsitlenud taastuvenergeetika, energiasäästu ja taastuvkütustele ülemineku teemasid soojusmajanduse arengu- ja tegevuskavas ning planeeringutes. | JAH |
| KOV on käsitlenud kergliikluse, taastuvenergeetika, energiasäästu ja taastuvkütustele ülemineku teemasid liikuvuse valdkonna eesmärkides oma arengu- ja tegevuskavas ning planeeringutes. | JAH |
| KOV on käsitlenud kliimamuutusi leevendavat, roheplaneeringute terviklikku, sotsiaalsete mõjude, elurikkuse ja kliimamõjudega arvestavat arengut valdkonna eesmärkide seadmisel oma arengu- ja tegevuskavas ning planeeringutes. | JAH |
| Looduskeskkond ja elurikkuse säilitamine, sh linnade elurikkus | |
| --- | --- |
| Väide | Kohaldub |
| On hinnatud, kui palju on KOV-i haldusalas inimeste poolt tekitatud keskkonnakahjuga looduslikke alasid ja kas KOV-il on võimalik kaasa aidata selliste alade looduslikkuse taastamisele ning CO2 sidumise suurendamisele. | JAH |
| KOV-il on olemas ülevaade, kui palju tema territooriumil on kaitsealasid ja muid kaitstavaid loodusobjekte. | JAH |
| Tegeletakse looduskaitsega kohalikul tasandil, sh KOV tasandil kaitstavate loodusobjektide loodusväärtuste kaitsega. | JAH |
| KOV omab ülevaadet rohevõrgustike seisukorrast ja loodusmaastike sidususest. | JAH |
| KOVil on ülevaade kui palju on tema territooriumil erinevaid looduslikke elupaiku, sh millised neist on haruldased ja/või ohustatud ning kui palju on liike, kelle elupaiku tuleb elurikkuse säilitamiseks hoida ja kaitsta. | JAH |
| KOV-il on olemas ülevaade, põhjavee ja pinnaveekogumite seisundist oma territooriumil ja nende heaolu mõjutavatest faktoritest ning veemajanduskavas planeeritud tegevustest veekogude seisundi parandamiseks. KOV on planeerinud tegevused veekogude parema seisundi saavutamiseks vastavalt oma kohustusele. | JAH |
| KOV on hinnanud, kas naaber- või lähiomavalitsusega on võimalik teha koostööd looduskeskkonna kaitsmise osas ja riigiga riiklikult kaitstavatel aladel looduskeskkonna säilitamise ja taastamise osas (nt poollooduslike koosluste hooldamisel). | JAH |
| KOV omab ülevaadet oma territooriumi metsade tagavara juurdekasvust. | |
| KOV omab ülevaadet rohealade (sh puuvõrastike liitus) ja veealade osakaalust ja jaotuse taskaalust tiheasustusaldel. KOVil on meetmed detailplaneeringute tingimuste kehtestamiseks sidusama rohevõrgustiku saavutamiseks nii uutel kui olemasolevatel aladel ehituslike muudatuste tegemise tingimuste seadmiseks. | JAH |
| KOV on võtnud meetmeid võõrliikide tõrjeks enda omandis oleval maal. | JAH |
| Energeetika ja varustuskindlus | |
| --- | --- |
| Väide | Kohaldub |
| On tagatud soojussüsteemide töö- ja varustuskindlus (sh torustikud on tänapäevased). Kaugkütteseadmed on energiatõhusad. | JAH |
| KOVi hallatavate hoonete lokaalkütteseadmed on kaasajastatud ja energiatõhusad. | JAH |
| Koostöös elektri-ettevõtetega on tagatud elektrisüsteemide töö- ja varustuskindlus. | JAH |
| On suurendatud KOV-i üksuse valmisolekut elektrikatkestusteks või varustuse häireteks. | JAH |
| On analüüsitud taastuvenergiaressursside osakaalu suurendamise võimalused | |
| Üldplaneeringutes on kavandatud taastuvenergiaga seonduv maakasutus (nt. päikesepaneelid, tuulepargid, biogaasi jaamad, vesinik jne). | |
| KOV kasutab energia tarbimisel ja tootmisel taastuvenergia lahendusi (sh. hinnatud potentsiaal) ning on ülevaade olemasolevast taastuvenergeetikasektorist KOV-s. | |
| On välja selgitatud ja tagatud võrguga seotud vajalikud liinitugevdused ja arvestatud tulevaste taastuvenergialahendustega. | JAH |
| On tehtud koostööd taastuvenergiaettevõtetega erinevate lahenduste leidmisel sh. kriisiajal toimetulek, energia salvestamise lahendused/potentsiaal, varustuskindluse suurendamine. | |
| Energiakogukond, energiaühistud tegutsevad ja on edukad või on loomisel. | |
| Kavandatakse või on rakendatud energiajuhtimise ja -tõhususe meetmeid. | JAH |
| Tänavavalgustus on ajakohastatud. | JAH |
| KOV üksuse elektrooniline ja digitaalne andmehõive on juhitud ja tegeletakse digijäätmete vähendamisega | JAH |
| Algusesse | |
| --- | --- |
| Taristu ja ehitised | |
| Väide | Kohaldub |
| Tagatud on KOVile kuuluvate ehitiste ja rajatiste vastupidavus äärmuslikele ilmastikuoludele (hoonete soojustus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide töökindlus, vastupidavus, efektiivsus). | JAH |
| Olemasolevate munitsipaalhoonete renoveerimisel ning uute hoonete, ligipääsuvõimaluste ja teede planeerimisel lähtutakse hoone ja liikuvuse kui terviku tõhususest. | JAH |
| KOV kasutab hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete rajamisel võimalikult energiatõhusaid lahendusi. | JAH |
| KOV hallatavatele hoonetele on tehtud energiaauditid, mille alusel on kavandatud hoonete rekonstrueerimine (sh hoone automaatika kaasajastamine erikulude haldamiseks). | |
| On tehtud koostööd elutähtsate teenuste pakkujatega, sh. sideteenuste kättesaadavus, st ligipääsu ning võimalikult kiire marsruudi korrasoleku tagamine kiirabile, päästemeeskonnale, kohaliku toidupoe olemasolu ja toiduvarud, veesüsteemide töökindlus ja vastupidavus, et parandada piirkonnas nende teenuste toimepidevust ja kättesaadavust; on tõstetud enda valmisolekut elutähtsa teenuste katkestuseks. | JAH |
| On tagatud ühistranspordi võrgu pidev arendamine ja vajadustele vastavaks kohaldamine, vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamine, kergliiklusteedel liiklemise soodustamine. | JAH |
| Ühistranspordikeskustega koostöö on hästi toimiv. | JAH |
| KOV omab ülevaadet oma territooriumil asuvate hoonete energiatõhususest, renoveerimisplaanidest ning on läbi mõtestanud energianõuded ehituslubade väljastamisel. | JAH |
| KOV omab plaani energiavaesuse leevendamiseks abivajajatele, s.h. abi renoveerimisel. | JAH |
| Liikuvus | |
| --- | --- |
| Väide | Kohaldub |
| KOV omab ülevaadet ühistranspordiga ja kergliiklust kasutavatest liiklejatest ja tegevuskava nende osakaalu suurendamiseks. | JAH |
| Ühistranspordikeskustega koostöö on hästi toimiv. | JAH |
| On analüüsitud ja planeeritud tegevused taastuvenergia osakaalu suurendamiseks liikluses. | |
| Üldplaneeringutes on kavandatud kergliikluse, ühistranspordi ja taastuvenergiaga seonduvad muudatused ja maakasutus (nt. tanklad, laadimistaristu elamute juures, pargi-ja-reisi lahendused). | |
| On tagatud ja kaardistatud võrguga seoses vajalikke liinitugevdusi ja arvestatud tulevaste taastuvenergialahendustega, k.a. kasutus liikuvuses (laadimine, biogaasi trassid jne). | |
| Tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästevõimekus | |
| --- | --- |
| Väide | Jah |
| KOV tegutseb plaani alusel, äärmuslike ilmastikutingimuste puhul on vastutavate asutuste toetamine korraldatud efektiivselt nt lumetormide, paduvihmade ja üleujutustega toimetulek. | JAH |
| On kaardistatud, millised KOV territooriumil asuvad tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused asuvad üleujutusohuga aladel ja on kavandatud meetmed üleujutusriskide vältimiseks ja leevendamiseks. | |
| Arvestatakse äärmuslikult madalate temperatuuride ja sagedaste sulamis-külmumistsüklite esinemisega ning kõnni- ja sõiduteede libedusega. Kasutusele on võetud kiired ja tõhusad libeduse vähendamise meetmed. | JAH |
| On loodud võimalused puhta joogivee tagamiseks kuumalainetae ajal nt linnaruumis avalikud joogiveekraanid. | JAH |
| Ehitistel on piisav soojustus ja küttesüsteemid on korras, töökindlad ja vastupidavad madalate temperatuuride korral. | JAH |
| KOVi päästesuutlikkus (nt veevõtukohad, evakuatsioonikohad) on heal tasemel. Tagatud valmisolek ekstreemsete ilmastiku nähtustest tingitud ebatavalistes olukordades vastutava asutuse toetamisel kiiresti reageerida. | JAH |
| Tervishoiu riskigruppidel on piisavalt teadmisi äärmuslikes ilmastikutingimustes hakkama saamiseks nt. kuuma ja külmalained, tugevad tormid. | JAH |
| Esmatasandi meditsiiniline abi on piisavalt kättesaadav. | JAH |
| Sotsiaaltöötajatel ja sotsiaalteenuseid osutavatel isikutel on teadmised, kuidas reageerida äärmuslike ilmaolude esinemisel võimalike abivajajate osas ning KOV-il on proaktiivselt loodud kaardistus nende inimeste, kes võivad vajada ekstreemsetes oludes abi. | JAH |
| Vältimatu sotsiaalabi osutamine on piisavalt planeeritud ja tagatud | JAH |
| Muu väide | |
| Majandus sh keskkonnahoidlikud riigihanked ja ettevõtlus (tööstuslik tootmine ja toodete kasutus) | |
| --- | --- |
| Väide | Jah |
| KOV on hinnanud tulevikus (15 ja 30 aasta pärast) KOV-i piirkonna ettevõtluskeskkonna muutust tulenevalt kliimamuutuste mõjudest. Nt. suveturismi osakaalukasv ja taliturismi osakaalu langus piirkonnas. | |
| Lisaks on analüüsinud, millised on KOV-i võimalused ettevõtluskeskkonna suunamiseks pikas (30 aasta) perspektiivis. | JAH |
| KOV-i alal tegutsevaid ettevõtjaid on teavitatud kliimamuutustega kaasnevatest riskidest piirkonnas. | JAH |
| KOV kasutab hangetes keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid ning on eeskujuks keskkonnahoidlike valikute/otsuste tegemisel. | |
| KOV arvestab erinevaid üritusi, sündmusi planeerides keskkonnahoidlikkuse põhimõtetega. | JAH |
| KOV-i alal tegutsevad ettevõtted arvestavad oma ärimudelis ringmajanduse põhimõtetega. | JAH |
| KOV on teadlik ringmajanduse põhimõtetest ja oskab suunata oma kogukonda neid põhimõtteid rakendama. | JAH |
| Kliimamuutuste mõjust tulenevaid riske on KOV-i haldusalas olevate majapidamiste osas hinnatud ning nende maandamiseks on planeeritud asjakohased meetmed. | JAH |
| Ringmajandus ja veemajandus | |
| --- | --- |
| Väide | Jah |
| On ülevaade kui paljud majapidamised, asutused ja ettevõtted on sõlminud jäätmekäitleja(te)ga lepingu(d) piisavas mahus katmaks tegelikku jäätmeteket antud asukohas. | JAH |
| KOVil on ülevaade ning teadmine oma piirkonnas asuvatest jäätmete liigiti kogumise võimalustest ning mahtudest erinevate jäätmeliikide lõikes. | |
| Liigiti kogumiseks tagatud jäätmekogumispunktide arv ja tühjendamise sagedus on piisav tagamaks elanikkonnale mugavat jäätmete sorteerimist. | JAH |
| On ülevaade omavalitsuse olme- ja pakendijäätmete liigiti kogumise mahu suhtest jäätmete kogutekkega. | JAH |
| KOVil on selge ülevaade KOV territoorimil tekkinud jäätmete edasise käitlemise korraldusest. Omavalitsus panustab jäätmete tekkimise vähendamisse ja vältimisse ning on läbi mõelnud, mis saab kogutud jäätmetest. On kehtestaud nõuded korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete edasiseks käitlemiseks. | JAH |
| Liigiti kogutavatele jäätmetele on määratud ringlusesse võtmise määrad. On hinnatud, kas vähemalt 50% kogutud jäätmetest on võetud ringlusesse. | JAH |
| On korraldatud jäätmejaamade töö. | JAH |
| On kokku lepitud KOVi või lepingujärgses jäätme- või keskkonnajaamas jt asutustes vastuvõetavad jäätmeliigid võimalikult suures ulatuses. | JAH |
| On kokkulepitud koostöö naabruses asuvate jäätmejaamadega eri tüüpi jäätmete kogumiseks, edasiseks ladustamiseks, kasutuseks ja järelkasutuseks edasiandmiseks. | JAH |
| On korraldatud ringmajanduse mudelitel põhinevate üksuste töö (näiteks taaskasutuskeskused, parandustöökojad, ringmajanduskeskused). | JAH |
| KOVis on olemas piisaval määral ringmajanduse mudelitel põhinevaid üksusi nt parandustöökodasid, et katta elanikkonna nõudlus. | JAH |
| Jäätmejaamad võtavad vastu keskkonnaministri määruse "Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" § 2 lg 3 poolt määratud liike. | JAH |
| KOV on jäätmejaamas vm korraldanud ehitusjäätmete vastuvõtu. Jäätmejaamades on sisse seatud korduskasutuse süsteem, jäätmejaamas võetakse korduskasutatavaid asju (mööbel, elektroonika, ...) vastu näiteks eraldi selleks ettenähtud ruumis ja sealt saavad soovijad neid asju endale soetada. Siin ei arvestata taaskasutuspoodide poolt mööbli või riiete vastuvõtmist. | JAH |
| KOVis on hinnatud ringlusse võetava materjali määr KOV territooriumil | JAH |
| KOVis on ülevaade jäätmetekkest inimese kohta KOV territooriumil (v.a. põlevkivijäätmed). | JAH |
| Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri: reovee kohtkäitlus ja äraveo tingimuste eeskiri on kehtestatud ja avalikustatud. | JAH |
| KOVil on ülevaade kohtkäitlussüsteemidest ja nende seisukorrast, peetakse süsteemset ülevaadet nende seisukordadest. | |
| KOVil on läbimõeldud tegevusplaan hajaasustuse kohtkäitlussüsteemide ehitamise ning käitlemise tagamise toetamiseks. KOVil on eesmärk tagada kõigi hajaasustuses paiknevate majapidamiste elamu heitvee nõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi ja joogiveesüsteemi rajamiseks ja käitlemiseks kooskõlas keskkonnanõuetega piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsiooni- ja veevärgiga liitumise võimalus. | |
| KOV on hinnanud, et ühisveevärgi vesi on kvaliteetne ja tarbimiseks ohutu. Omab ülevaadet kvaliteedinõuetele vastava vee tarbijate suhet ühisveevärgi tarbijate koguarvuga. KOV tagab, et vähemalt 90%/ 95%/ kõigi tarbijate vesi vastab kvaliteedinõuetele. | JAH |
| KOVil on ülevaade, kas heitvee puhastamisnäitajad vastavad keskkonnakaitse nõuetele. On hinnatud reostuskoormuse normidele vastava heitvee suhet kogu heitveega. Eesmärgiks on seatud vähemalt 90%/ 95% /100% heitveest vastab nõuetele. | JAH |
| KOVil on ülevaade, kui suur osakaal liitumisvõimalusega elanikest on ühisveevärgiteenusega liitunud. Eesmärgiks on seatud, et vähemalt 80% / 90% /95% liitumisvõimalustega elanikest on liitunud. | JAH |
| Muu väide | |
| Biomajandus (põllumajandus, metsandus, muu maakasutus) | |
| --- | --- |
| Väide | Jah |
| On hinnatud, kui palju on aktiivset ja potentsiaalset põllumaad ja metsa ning kui suur osa KOV-is on vee- ja kalamajandusel ning turbakaevandusel. On olemas teadmine kui suur on nende sektorite tööhõive kohalikul tasandil. On ettenähtud eelnevalt mainitud sektorite kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamine. | |
| On analüüsitud kliimamuutustest tingitud potentsiaalsed positiivsed muutused biomajandusele KOVi haldusalas. | |
| On teada, kui palju on kohalikke kutselisi põllumehi ja talupidajaid. Toodete transportimisest tekkivate heitgaaside vähendamiseks tuleks soodustada kohalike saaduste turustamist kohalikele inimestele | |
| Kavandatakse või on rakendatud bioenergia ressursside kasutus | JAH |
| Kogukond, teadlikkus ja koostöö | |
| --- | --- |
| Väide | Jah |
| On hinnatud kliimamuutustest tingitud mõjusid KOV-i kogukonna enimhaavatavatele inimgruppidele. | JAH |
| On planeeritud enimhaavatavete inimgruppide kliimamuutuste mõjude suhtes haavatuse vähendamine. | JAH |
| On tegeletud KOV-i tasandil inimeste riskiteadlikkuse tõstmisega ja juhiste andmisega kriisiolukorras käitumiseks. | JAH |
| On tõhustatud riskijuhtimist ja suurendatud KOV-ide ametnike ja töötajate teadlikkust ja kompetentsi kliimamuutustega kaasnevate riskide ning võimaluste osas kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele kaasa aitamisel. | JAH |
| On hinnatud kliimamuutuste leevendamisest tingitud majanduse ümber kujunemise sotsiaalset mõju KOV-i elanikele. Planeeritud on meetmeid nende riskide juhtimiseks. | |
| KOV on suunanäitaja rollis: keskkonnasõbralikud liikumisviisid ametlikeks käikudeks jne, energiatõhusad hooned, roheline kontor, ringimajanduse põhimõtete juurutamine KOVis jne. | JAH |
| KOV hallatavate haridusasutuste, noortekeskuste ja huviringide kaudu suunatakse teadlikkuse tõstmist kliimamuutustest ja ringmajandusest. | JAH |
📎 Original PDF: LoksaLVK_2026_m5_lisa.pdf
volikogu esimees
Rein Heina