LegalizeRaasiku valla kliima- ja energiakava kinnitamine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 ja Raasiku Vallavolikogu 12.06.2018. a määruse nr 11 „Raasiku valla põhimäärus“ § 13 alusel.
§ 1. Raasiku valla kliima- ja energiakava kinnitamine
(1) Kinnitada Raasiku valla kliima- ja energiakava (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lisa: Kliima- ja energikava
| Kütuse liik | Kütuse- kulu, € | Aastakeskmine hind tanklas, € | Kütusekogus (l/a) keskmise maksumuse alusel | Kütuse CO 2 emissioon (kg/l) | Tarbitud kütuse CO 2 emissioon (t) |
|---|---|---|---|---|---|
| Diisel | 694 | 1.55 | 448 | 2.614 | 1.17 |
| Bensiin | 5 999 | 1.70 | 3 529 | 2.328 | 8.22 |
| sh sõidukid | 5.15 | ||||
| sh muu kütuse- kasutus | 4.24 | ||||
| KOKKU | 6 693 | 9.39 | |||
| KOV mootorsõidukite arv | 3 | ||||
| --- | --- | --- | --- | ||
| sh bensiinimootor | 2 | ||||
| sh diiselmootor | 0 | ||||
| sh elektrimootor | 1 | ||||
| Muu tehnika | Jäämasin, traktor, raider, muruniiduk, | ||||
| trimmer, generaatorid, muu | |||||
| hooldustehnika. | |||||
| KOVi kütusekulu, bensiin, 2024.a, l | 5999,42 | ||||
| KOVi kütusekulu, diisel, 2024.a, l | 694,15 | ||||
| KOVi sõidukite kütusekulu, bensiin, | 3758,48 | ||||
| 2024.a, l | |||||
| KOVi sõidukite kütusekulu, diisel, | 0 | ||||
| 2024.a, l | |||||
| Soojusallikas — ahi, kamin, pliit — elektriotseküte — katel — kaugküte | Elamute arv — 1 087 — 108 — 339 — 38 | Elamute osakaal soojus- allikate lõikes elamute arvu alusel — 55.0% — 5.5% — 17.2% — 1.9% | Suletud netopind (m2) — 130 785.3 — 21 651.2 — 72 984.5 — 33 845.9 | Elamute osakaal soojus- allikate lõikes suletud netopinna alusel — 40.4% — 6.7% — 22.6% — 10.5% | |
| --- | --- | --- | --- | --- | |
| maasoojuspump | 1 | 0.1% | 224.9 | 0.1% | |
| muu | 91 | 4.6% | 4 275.9 | 1.3% | |
| puudub | 21 | 1.1% | 2 643.2 | 0.8% | |
| päikesekollektor | 6 | 0.3% | 3 617.8 | 1.1% | |
| soojaveeboiler | 1 | 0.1% | 164.5 | 0.1% | |
| soojuspump | 273 | 13.8% | 51 994.1 | 16.1% | |
| õhk-vesi soojuspump | 5 | 0.3% | 658 | 0.2% | |
| õhk-õhk soojuspump | 6 | 0.3% | 730.8 | 0.2% | |
| KOKKU | 1976 | 100.0% | 323 576.1 | 100.0% | |
| sh mitme soojusallikaga | 438 | 28.5% | 50 674.6 | 18.6% | |
| Soojusallikas | Mitte- elamutest hooned | Mitte- elamute jaotus soojus- allikate lõikes hoonete arvu alusel | Suletud netopind (m2) | Mitteelamute jaotus soojusallikate lõikes hoonete suletud netopinna alusel | |
| --- | --- | --- | --- | --- | |
| ahi, kamin, pliit | 156 | 20.3% | 10 361.5 | 5.9% | |
| elektriotseküte | 40 | 5.2% | 17 233.1 | 9.8% | |
| katel | 40 | 5.2% | 44 247.30 | 25.1% | |
| kaugküte | 16 | 2.1% | 31 761.20 | 18.0% | |
| muu | 3 | 0.4% | 2 603.80 | 1.5% | |
| puudub | 494 | 64.4% | 61 976.50 | 35.1% | |
| soojuspump | 18 | 2.3% | 8 192.60 | 4.6% | |
| KOKKU | 767 | 100.0% | 176 376.00 | 100.0% | |
| sh mitme soojusallikaga | 11 | 1.5% | 33 081.5 | 23.1% | |
| 2024.a kaugküttevõrk | Raasiku | Aruküla | |||
| --- | --- | --- | |||
| tootmine võrku, st tarbimine+trassikaod (MWh) | 1368 | 3197 | |||
| sh 0 emissiooniga osa (hakkepuit), MWh | 1239 | 3169.5 | |||
| 0 emissiooniga osa (hakkepuit) osakaal | 90.6% | 99.1% | |||
| CO emissiooniga osa (põlevkiviõli), % 2 | 9.4% | 0.9% | |||
| CO emissiooniga osa a energia võrku 2 (põlevkiviõli) | 128.5 | 27.5 | |||
| põlevkiviõlikatla kasutegur (%) | 85% | 85% | |||
| põlevkiviõli kogus MWH energia tootmiseks (t) | 151.2 | 32.4 | |||
| põlevkiviõli kütteväärtus MWH/t | 10.8 | 10.8 | |||
| Aruküla kaugküte, põlevkiviõli kogus (t) | 14 | 3 | |||
| 1 t põlevkiviõli kasutamise CO emissioon 2 (t) | 2.99 | 2.99 | |||
| kaugküte, põlevkiviõli kasutamise CO 2 emissioon (t) | 41.86 | 8.97 | |||
| sh munitsipaalhoonetega seotud emissioon (t) | 26.44 | 3.03 | |||
| sh muude hoonete soojavarustuse emissioon (t) | 15.42 | 5.94 | |||
| kaugküttepiirkonna klientide tarbimine kokku, MWh | 1243 | 2883 | |||
| sh munitsipaalasutuste tarbimine, MWh | 785 | 975 | |||
| kaugküttel munitsipaalhoonete tarbimise osakaal kogutarbimisest | 63% | 34% | |||
| Aasta | A | B | C | D | E |
| --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| 2025 | 8 | 3 | 1 | 2 | 1 |
| 2024 | 23 | 15 | 8 | 5 | 3 |
| 2023 | 20 | 9 | 4 | 0 | 1 |
| 2022 | 15 | 19 | 5 | 0 | 0 |
| 2021 | 18 | 19 | 4 | 2 | 2 |
| 2020 | 10 | 10 | 5 | 6 | 6 |
| 2019 | 2 | 27 | 8 | 2 | 3 |
| 2018 | 0 | 15 | 19 | 3 | 0 |
| 2017 | 1 | 7 | 21 | 7 | 2 |
| 2016 | 0 | 18 | 29 | 8 | 1 |
| 2015 | 1 | 7 | 20 | 3 | 0 |
| 2014 | 0 | 7 | 16 | 1 | 0 |
| 2013 | 1 | 0 | 3 | 5 | 0 |
| 2012 | 0 | 0 | 2 | 2 | 1 |
| 2011 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 2010 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 |
| 2009 | 0 | 0 | 0 | 3 | 2 |
| KOKKU | 99 | 156 | 145 | 50 | 22 |
| Osa- kaal (%) | 19.6 | 30.8 | 28.7 | 9.9 | 4.3 |
| Aruküla Põhikool ja spordi- hoone | 347.87 | 336.7 | 362.00 | 348.86 | 5754.2 |
| --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Aruküla lasteaed "Rukkilill" | 306.07 | 350.57 | 359.95 | 338.86 | 3882.8 |
| KOKKU | 1759.73 | 1812.13 | 1764.52 | 1778.79 | 19011.5 |
| Asutus | Tarve 2024 (MWh) | Tarve 2023 (MWh) | Tarve 2022 (MWh) | Keskmi ne tarve 2022-24 (MWh) | Suletud netopin d (m²) |
| --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Raasiku rahva- maja | 89.92 | 92.65 | 94.22 | 92.26 | 838.1 |
| Raasiku Tervise- keskus | 58.01 | 52.18 | 33.97 | 48.05 | 388.2 |
| Raasiku lasteaed | 128.11 | 109.81 | 92.37 | 110.10 | 1368 |
| Raasiku Kool | 508.96 | 540.98 | 484.74 | 511.56 | 4667.2 |
| Vallamaja Aruküla, Tallinna mnt 24 | 320.79 | 329.24 | 337.27 | 329.10 | 2113 |
| Energia- klass | Ühiktarbimise vahemik (kWh/m²) | Kaalutud keskmine ühiktarbimine (kWh/m²) | Suletud netopind (m²) | Pinna- kasutuse osakaal | |
| --- | --- | --- | --- | --- | |
| C | 80.5-87.3 | 85.5 | 5250.8 | 28% | |
| D | 109.6-155.8 | 122.5 | 7618.3 | 40% | |
| F | 123.8 | 123.8 | 388.2 | 2% | |
| Puudub | 60.6 | 60.6 | 5754.2 | 30% | |
| KOKKU | 60.6 kuni 155.8 | 93.6 | 19011.5 | 100% | |
| Asutus | Kütteliigi kirjeldus | Suletud netopind (m²) | Energiaklass | ||
| --- | --- | --- | --- | ||
| Raasiku valla jäätmejaam | Elektriotseküte | 9.9 | Puudub | ||
| Raasiku sotsiaalmaja | õhksoojuspump + elekter; päikeseenergia | 322.7 | B | ||
| Raasiku tuletõrjedepoo | õhksoojuspump + elekter+tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru) | 132.4 | Puudub | ||
| Aruküla raamatukogu/ter visekeskus | Vedelkütus | 646.2 | E | ||
| Pikavere Mõisakool | elektriotseküte + puit | 1123.4 | D | ||
| Aruküla meierei maja/pood | Puit | 347.1 | Puudub | ||
| Waldorf lasteaed | vedelkütus (diisel), kütteõli | 183.3 | Puudub | ||
| Huvikeskus Pääsulind | vedelkütus, katel | 695 | F | ||
| Näitaja | Maja- pidamised | Juriidilised isikud | Kokku | ||
| --- | --- | --- | --- | ||
| A Raasiku valla tegelik (MWh/a) | 13 773 | 13 099 | 26 872 | ||
| B Ekvivalent (MWh/a) | 7 314 | 18 979 | 26 293 | ||
| Vahe (A-B), MWh/a | 6 459 | -5 880 | 579 | ||
| Raasiku valla näitaja (A) suhe Eesti kesisesse tarbimisse (B), % | 188.3% | 69.0% | 102.2% | ||
| Aasta | Majapidamised | Juriidilised isikud | Kokku | ||
| --- | --- | --- | --- | ||
| 2022 | 13 153 | 12 791 | 25 944 | ||
| 2023 | 13 570 | 12 260 | 25 830 | ||
| 2024 | 13 773 | 13 099 | 26 872 | ||
| Näitaja | Kokku | Märkused | |||
| --- | --- | --- | |||
| Taastuvenergia väline tarbimine, MWh | 12 280 | CO ühikemissioon 0.513 2 t/MWh | |||
| Taastuvenergiapõhine tarbimine, MWh | 14 592 | 0-emissioon | |||
| Raasiku valla CO elektrienergia 2 tarbimise CO heide lokaalset 2 taastuvenergia tootmist arvestamata (t/a) | 13 784.0 | CO ühikemissioon 0.513 2 t/MWh | |||
| Raasiku valla elektrienergia tarbimise CO heide arvestades 2 lokaalset taastuvenergia tootmist (t/a) | 6 299.0 | Valla elektrienergia CO 2 emissoon, arvestades kohapealse taastuvenergia tootmise mõju CO 2 emissiooni vähenemisele | |||
| Raasiku | 22740.86 | 388.2 | |||
| --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Tervisekeskus/F | |||||
| Raasiku rahvamaja/D | 12852.39 | 838.1 | |||
| Vallamaja/D | 118408.38 | 2113 | |||
| Waldorf kool/puudub | 27198.08 | 347.1 | |||
| Huvialakeskus Pääsulind/puudub | 8525.43 | ||||
| Waldorf lasteaed/puudub | 5329.55 | 183.3 | |||
| Waldorf lasteaed/puudub | 2498.31 | ||||
| Huvialakeskus Pääsulind / Waldorf kool/F | 24800.31 | 695 | |||
| 1165865 | 22708.50 | ||||
| Asutuse nimetus/energiaklass | Energia- tarbimine, kWh | Suletud netopind (m2) | Elektrienerg ia ühiktarve (kWh /m2) | ||
| --- | --- | --- | --- | --- | --- |
| Raasiku valla jäätmejaam/puudub | 6106.43 | 9.9 | 616.81 | ||
| Kiviloo koolimaja/puudub | 92.588 | 369.4 | 0.25 | ||
| Raasiku lasteaed/C | 80948.15 | 1368 | 59.17 | ||
| Raasiku Kool/D | 109187.25 | 4667.2 | 54.07 | ||
| Raasiku | 143146.00 | ||||
| Spordihoone/D | |||||
| Raasiku sotsiaalmaja/B | 25313.22 | 322.7 | 78.44 | ||
| Raasiku tuletõrjedepoo/puud ub | 6521.10 | 43,1 ja 89,3 | 49.25 | ||
| Aruküla raamatukogu/tervise keskus/E | 23201.45 | 646.2 | 35.90 | ||
| Pikavere Mõisakool/D | 100273.53 | 1123.4 | 89.26 | ||
| Aruküla staadioni | 52017.05 | 5754.2 | 62.43 | ||
| jääväljak/puudub | |||||
| Aruküla Põhikool | 158101.23 | ||||
| II/puudub | |||||
| Aruküla Põhikool | 149101.50 | ||||
| Aruküla lasteaed I/C | 9638.00 | 3882.8 | 23.051 | ||
| Aruküla lasteaed II/C | 79863.72 | ||||
| Hooned ja rajatised | Tarbimine (MWh) | CO 2 ühikheide (t/MWh) | CO heide 2 (t/a), lokaalselt toodetud taastuvenerg ia osa arvestamata | CO heide 2 (t/a), lokaalselt toodetud taastuv- energia osa arvestatud | |
| --- | --- | --- | --- | --- | |
| Hooned | 1 165.865 | 0.513 | 598.09 | 273.33 | |
| Rajatised | 149.616 | 0.513 | 76.75 | 35.08 | |
| KOKKU | 1 315.481 | 0.513 | 674.84 | 308.40 | |
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt | ||||
| --- | --- | ||||
| Transport | Transpordisektori jagunemine: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudtee ja riigisisene laevandus. Riigisisese lennunduse KHG heitkoguste jaotamisel võeti aluseks lennujaamade asukoht ja lennuoperatsioonide arv siselendudeks mõeldud lennujaamades. Maanteetranspordi KHG heitkoguste jaotamisel kasutati Airviro süsteemis olevat transpordi heitkoguste andmebaasi. Sõiduautode, kaubikute, raskeveokite ja busside kasutamisega nii kiirteel, maa– ja linnaliikluses kaasnevate KHG heitkoguste jaotamisel võeti aluseks Airviro liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Mootorrataste puhul põhineb andmebaas eksperthinnangul. Maanteetransport moodustab ca 97% kogu transpordisektori KHG heitkogusest. Raudteetranspordist pärinevate KHG heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks olemasolev raudteevõrk ja KHG heitkogused jaotati võrdselt raudtee lõikude vahel vastavalt lõigu pikkusele. Laevanduse heitkoguste jaotamisel võeti aluseks Airviro süsteemis olev AIS süsteemil põhinev laevade andmebaas. Laevade AIS signaal saadetakse Airviro modelleerimissüsteemi Veeteede Ameti poolt, kus konkreetsed laevad identifitseeritakse IMO numbri põhjal ning viiakse kokku Airviro süsteemis oleva laevade andmebaasiga. IMO number on unikaalne identifitseerimiskood kõigile registreeritud laevadele ning kasutusele võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt. | ||||
| Muud sektorid ja hajusheide | Energeetika „Muu sektorite“ alla kuuluvad kütuste tarbimise KHG heitkogused: • Äri- ja avalik teenindus | ||||
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt | ||||
| --- | --- | ||||
| jaotamisel põllumajandus- ja metsandussektorite masinatest võeti aluseks PRIA põllumassiivide kaart ning KHG heitkogused jaotatakse vastavalt põllumassiivi suurusele. Kalanduses heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks Eesti suuremad sadamad. Sadamate aluseks on sadamaregistri põhjal koostatud kaart. KHG heitkogused jaotati võrdselt kõigi sadamate vahel. Hajusheite puhul arvestati maagaasi edastamisel ja jaotamisel tekkivaid KHG heitkoguseid. Territoriaalsel jaotamisel võeti aluseks KOTKAS-e andmebaasis punktsaasteallikatena defineeritud gaasijaotusvõrgud ning suuremate linnade vahejaamad. | |||||
| Tööstusprotse ssid ja toodete kasutamine | Tööstusprotsesside puhul, milleks on mineraali- ja metallitööstus, eeldati, et kogu toodetud lubja, keraamika, klaasi, plii kogused lähevad siseriiklikusse kasutusse, sest detailsemad andmed antud ettevõtete põhise impordi ja ekspordi kohta puuduvad. Siseriiklik kasutus jaotati elanikkonna paiknemise ja asustustiheduse põhiselt. Toodete, mis sisaldavad ja mille kasutamisel eraldub N2O, fluoritud süsivesinikke (edaspidi nn F-gaase) ja CO2 (sh kaudne CO2), KHG heitkogused jaotatakse elanikkonna paiknemise ja asustustiheduse põhiselt. Asfalteerimisega kaasnevate lenduvate orgaaniliste ühenditee (kaudne CO2), karbamiidipõhiste katalüsaatorite (Adblue) ja sõidukite kliima- ja külmutusseadmete kasutamisest tulenevad heitkogused jaotati elanikkonna paiknemise ja rahvastiku tiheduse alusel. Fluoritud süsivesinike ehk nn F gaaside heitkogused fikseeriti vastavaid ühendeid sisaldavate seadmete ja süsteemide loetelu ja paiknemise andmeallika FOKA andmebaasi põhiselt. FOKA andmestiku põhiselt on teada seadmete asukoht ning | ||||
| Valdkond | Hindamismeetod uuringu seletuskirja põhiselt | ||||
| --- | --- | ||||
| sellest lähtuvalt jaotati seadmete koguarvu ja teadaoleva 2022. a inventuuri F-gaasi kategooriate heitkoguse alusel keskmine heitkogus piirkonda, kus seade asub. | |||||
| Põllu- majandus | Arvutustes kasutati järgnevat metoodikat: 1) Sektoripõhine KHG emissioon (tonni, tonni summaarse toodanguühiku) kohta = KHG emissioon CO2 ekv/kokku, t (liha eluskaalus, piim, munad)*1000. Lähtealuseks on siin kasvuhoonegaaside summaarne loomakasvatusest loomakasvatussaaduste kogus. ning vastaval perioodil toodetud loomakasvatussaaduste kogus. 2) Sektoripõhisest KHG emissioonist jääb Eestisse = Sektoripõhine KHG CO2 ekv x Eestis toodetud ja tarbitud toodangu kogus (%). Kalkulatsioonis arvestatakse ka Eestis toodetud ja tarbitud põllumajandussaaduste kogust. Eestis toodetud, kuid eksporditud põllumajandussaaduste kogus enam arvesse ei lähe. 3) PM toodangu impordist lisanduv KHG kogus (CO2 ekv, kt) = Import (liha tapakaalus, piim, munad, muud tooted) + elusloomad x Sektoripõhine KHG emissioon (tonni, tonni summaarse toodanguühiku) kohta/1000. Arvutustesse lisandub Eestisse imporditud põllumajandus saaduste ja selle tootmisega seotud KHG kogus. Tarbimispõhine inventuur on seotud rahvastiku arvukusega KOV-ide lõikes. Tarbimispõhine KHG emissioon koondub piirkondadesse (KOV-idesse), kus rahvastiku tihedus on suurem. | ||||
| Omavalitsus | Kogus | Elanike arv | Emissioon elaniku kohta | Koht omavalitsuste seas suhtelise emissiooni alusel elaniku kohta | |
| --- | --- | --- | --- | --- | |
| Raasiku vald | 28 212 | 5 114 | 5.517 | 66. | |
| Rae vald | 297 024 | 22 901 | 12.970 | 8. | |
| Kose vald | 63 102 | 7 451 | 8.469 | 22. | |
| Anija vald | 67 823 | 6 263 | 10.829 | 14. | |
| Jõelähtme vald | 107 707 | 6 969 | 15.455 | 6. | |
| Valdkond | Ühik | Kogus | Osakaal (%) | Emissioon el kohta | |
| --- | --- | --- | --- | --- | |
| Energeetika, töötlev tööstus ja ehitus | CO t/a 2 ekv | 16 368 | 58.0 | 3.201 | |
| Transport | CO t/a 2 ekv | 5 063 | 17.9 | 0.990 | |
| Muud sektorid ja hajusheide | CO t/a 2 ekv | 2 056 | 7.3 | 0.402 | |
| Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine | CO t/a 2 ekv | 593 | 2.1 | 0.116 | |
| Põllumajandus | CO t/a 2 ekv | 2 927 | 10.4 | 0.572 | |
| Jäätmed | CO t/a 2 ekv | 1 206 | 4.3 | 0.236 | |
| KOKKU | CO t/a 2 ekv | 28 212 | 100 | 5.517 | |
| Kliimamõju/ sagenev ilmastikunäht us | Kliimarisk | Mõju avaldumine | Riski tõenäosus/olulisus | ||
| --- | --- | --- | --- | ||
| liigselt kõrge temperatuur, mis mõjutab oluliselt sisekliima kvaliteeti ja inimeste heaolu. | elamuid ja hooneid, kus jahutusvõimalused on puudulikud. Kortermajade ülakorruste lõunasuunaliste korterite on enim ohustatud. | ||||
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Põhjaveevaru de ammendumin e | Põhjaveevarude kahanemisel võivad tekkida veevarustuse piirangud või katkestused. | Tõenäosus: väike Mõju pole veel seniste ilmastikuolude ja tarbimismahtude juures veel avaldunud. Risk suureneb kuumalainete ajal, kui vee tarbimine kasvab. | ||
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Kulu või metsa süttimise ning maastikupõlen gute oht. | Kuivadel perioodidel kasvab tuleoht | Tõenäosus: keskmine Mõju: keskmine16 | ||
| Nullilähedane temperatuur talvel, sulailma ja miinuskraadid ega perioodide vaheldumine, | Teede libeduse sagenemine | Kasvab libedusest põhjustatud vigastuste arv ja sellega seotud esmaabi vajadus. Samuti suureneb libeduse tõttu | Tõenäosus: suur Mõju: suur | ||
| Kliimamõju/ sagenev ilmastikunäht us | Kliimarisk | Mõju avaldumine | Riski tõenäosus/olulisus | ||
| --- | --- | --- | --- | ||
| Aasta keskmise õhutemperatu uri tõus | Invasiivsete võõrliikide mõju kasv | Praegu esineb Raasiku vallas juba mitmeid invasiivseid võõrliike, näiteks hispaania teetigu, mustpeanälkjas ja Sosnovski karuputk. Seega on vastav oht juba avaldunud ning nõuab pidevat sekkumist ja tõrjemeetmete rakendamist. | Tõenäosus: väga suur Mõju: Raasiku valla looduskeskkonda ohustab üha süvenev negatiivne mõju. Tulevikus võib invasiivsete võõrliikide mõju tugevneda, eriti juhul kui olemasolevad tõrjemeetmed muutuvad vähem tõhusaks või piirkonda levivad uued invasiivsed liigid. | ||
| Muutused kuumalainete sageduses ja kestuses | Probleemid optimaalse temperatuuri tagamisel hoonetes | Suviste kuumalainete ajal võib hoonetes, kus puudub jahutus, tekkida | Tõenäosus: suur Mõju pole arvestatud. Mõju on juba avaldunud, kuid puudutab peamiselt | ||
| Kliimamõju/ sagenev ilmastikunäht us | Kliimarisk | Mõju avaldumine | Riski tõenäosus/olulisus | ||
| --- | --- | --- | --- | ||
| jäitepäevade arvu suurenemine, jäävihm | liiklusõnnetuste arv. | ||||
| Intensiivsete vihmasadude sagenemine, vihmased suved | Valla teedel ja tänavatel võivad sademevee tõttu tekkida üleujutused, kuna sademeveesüs teemid ei suuda vett piisavalt tõhusalt ära juhtida. | Sademevee üleujutuse puhul võib sademevesi tungida mõnedes Raasiku valla piirkondades hoonete keldritesse, põhjustades vee- ja niiskuskahjustusi. Üleujutused teedel võivad põhjustada ootamatuid liikluskatkestusi. | Tõenäosus: suur Mõju: suur | ||
| Tugev lumesadu | Rasked ilmastikuolud võivad põhjustada lume- ja libedusetõrje katkestusi. | Liiklus võib takistuda või täielikult seiskuda ning suureneb elektrikatkestuste oht. | Tõenäosus: suur Riski realiseerumine võib valda oluliselt mõjutada. | ||
| Tuulisus ja tormid | Tormide sagedasem esinemine põhjustab puude | Puude langemine teele võib põhjustada liiklusummikuid. Oht elektri- | Tõenäosus: suur Mõju: suur | ||
| Veetöötlusjaamas toodetud vesi (aastal 2024) | 348 m3/d | ||||
| --- | --- | ||||
| Raasiku valla kinnitatud põhjaveevaru (kuni 2030) | O-C: 900 m3/d C-V: 600 m3/d | ||||
| Vee erikasutuse keskkonnalubade L.VV/327531, L.VV/327383 ja L.VV/322347 alusel lubatud veevõtt | O-C: 537 m3/d C-V: 1,44 m3/d |
📎 Original PDF: RaasikuVVK_202_6m3_lisa_uus.pdf
volikogu esimees
Juta Asuja
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)