Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Eeskirja reguleerimisala

(1) Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Tartu vallas AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas.

(2) Eeskirjas kasutatakse seadustes, kohaliku omavalitsuse kehtestatud liitumise eeskirjas ja standardites toodud mõisteid.

§ 2. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

(1) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:

1) ainult joogivee saamiseks;

2) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.

(2) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:

1) lahkvoolse reoveekanalisatsiooni korral ainult reovee ärajuhtimiseks;

2) lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni korral ainult sademevee ärajuhtimiseks;

3) ühisvoolse kanalisatsiooni korral reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel.

(4) Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumisleping vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui tarbimiskohal puudub liitumisleping, loetakse liitumispunktiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses sätestatud alustel määratud liitumispunkt. Liitumislepingu puudumisel kehtivad automaatselt tarbimiskohasisestele vee-ja kanalisatsioonirajatistele vee-ettevõtte üldised tehnilised tingimused ja üldised tarbimiskoha liitumispunkti tehnilised parameetrid:

1) veeühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 25 mm (plasttorudel DE 32 mm), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m³ ööpäevas, maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 liitrit sekundis;

2) kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160 mm), maksimaalne ööpäeva vooluhulk 0,5 m³, maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 liitrit sekundis;

3) sademevee kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160 mm), maksimaalne hetke vooluhulk 5 liitrit sekundis.

(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

(7) Ühisveevärgist tarbijatele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

§ 3. Tähtajaline teenusleping

(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutiseks tarbeks (ehituseks, kaubanduseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

(2) Ajutise torustiku ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja omal kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja taotleja kulul.

(3) Ajutise torustiku kohta kehtivad tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldised tehnilised tingimused. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt.

(4) Tähtajalise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks peab taotleja omal kulul paigaldama ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõdusõlme ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning selle eest tasumist reguleeritakse kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

(2) Ühisveevärgiga ühendatud tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajaduse korral teiste päästetööde tegemiseks. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta muul otstarbel vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Ühisveevärgiga ühendatud hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt ebaseaduslikuks.

(3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse kehtestatud vastavast korrast või selle puudumisel, purgides vee-ettevõtte purgimiskohtadesse, vee-ettevõtte purgimise eeskirjadest. Vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades võib purgida vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

2. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE

§ 5. Teenuslepingu sõlmimine

(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

(2) Ajutise veetarbimise korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping.

(3) Vee-ettevõtja võib kehtestada teenuse osutamise tüüptingimused, mis on teenuslepingu lahutamatuks osaks.

(4) Tarbija peab vee-ettevõtjat teavitama esimesel võimalusel kontaktandmete muutusest.

§ 6. Teenuslepingu ülesütlemine ja uuesti sõlmimine

(1) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping üles öelda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(2) Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada ning teenuse lõpetamine on kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega. Tarbimiskoha omandiõiguse üleminekul on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest viisteist tööpäeva ette. Kui uus tarbija jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast tarbimiskoha omandamist esitama ettepaneku teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ebaseaduslikuks.

(3) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

(4) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks tarbimiskohale veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata.

(5) Pärast teenuslepingu lõpetamist on tarbijal õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui olemasolevaid liitumispunkte on võimalik nõuetekohaselt kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb tarbijal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

3. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE

§ 7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkt määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kohaselt.

§ 8. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

(2) Vähim tagatud veerõhk liitumispunktis, liitumistingimustes määratud tehniliste tingimuste ja tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldiste tehniliste tingimuste täitmise korral, on 2 baari (~20 m veesammast (edaspidi m H2O). Rõhk ei tohi liitumispunktis ületada 6 baari (~60 m H2O). Kui tarbimiskohal vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama tarbija oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.

(3) Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise või veevõtukoha testimise korral ei pea vee-ettevõtja tagama etteantud miinimum veerõhku.

(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m. Allpool paisutustaset paiknevate reoveeneelude korral peab tarbija korraldama reovee ülepumpamise ja paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse oma seadmetega ja omal kulul.

§ 9. Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

(1) Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kohta kirjeldatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldistes tehnilistes tingimustes, mille koostab ja kehtestab vee-ettevõtja.

(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni üldised tehnilised tingimused avalikustatakse vee-ettevõtja kodulehel.

§ 10. Veeseadmete plommimine

(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:

1) vee- ja reoveearvestit või liitmikku ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteemi;

2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurit ja hüdranti;

3) tarbimiskoha veevärgi sisend- ja kanalisatsiooni väljundtorustikku;

4) ühendusi tuletõrje veevajaduse rahuldamiseks, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

(3) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine ning teiste vee-ettevõtja paigaldatud plommide eemaldamine, lõhkumine ja rikkumine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

(4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:

1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;

2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

(5) Eemaldatud plommide asendamise kulud kannab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 11. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku kontrollimise õigus on vee-ettevõtja volitatud esindajal.

(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

4. peatükk TEENUSE OSUTAMISE PEATAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS

§ 12. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine

(1) Vee-ettevõtjal on õigus teenus peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(2) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse mõistliku aja jooksul, tarbija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist esitatud taotluse alusel, pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.

(3) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija tarbimiskohale vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest tarbijale või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

(4) Kui joogivett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus piirata tarbijal joogivee kasutamist muul otstarbel.

§ 13. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

(1) Kui on tekkinud avarii, siis korraldab vee-ettevõtja tarbijate veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist lähtudes kohaliku omavalitsuse antud korraldustest. Kui vee-ettevõtja täidab kohaliku omavalitsuse korraldust, siis ei ole alust teenuse häiretest põhjustatud kahjude hüvitamiseks.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub plaaniliste remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 12 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 12 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.

(3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kolm (3) päeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde ajal vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse tarbijaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm päeva enne tööde algust.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

(5) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud tarbija tarbimiskoha veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja, eeldusel et tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon vastab üldistele tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilistele tingimustele, tarbijale kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud tarbija kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.

(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud vajumise korral tähistab vee-ettevõtja vajadusel rikkekoha ja likvideerib purunemise või vajumise.

5. peatükk TEENUSE EBASEADUSLIK KASUTAMINE

§ 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine ja maksumuse arvutamine

(1) Ebaseaduslik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonikasutus on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.

(2) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu arvutamine ning maksumus määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel.

6. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA

§ 15. Reo- ja sademevee ärajuhtimise piirväärtused, nõuded ja tingimused

(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

1) reovee üldreostusnäitajate piirväärtused:

Reostusnäitaja

Tähis

Ühik

I grupp

II grupp

Piirväärtusi ületav reostus

Heljuvaine

HA

mg/l

< 550

550–900

900

Biokeemiline hapnikutarve

BHT7

mg/l

< 500

500–850

850

Keemiline hapnikutarve

KHT

mg/l

< 1100

1100–1700

1700

Üldfosfor

Püld

mg/l

< 10

10–15

15

Üldlämmastik

Nüld

mg/l

< 80

80–120

120

Naftasaadused

mg/l

< 0,6

0,6–1,0

1,0

Vesinikeksponent

pH

pH

6,5–8,5

6,0–6,4 või 8,6–9,0

< 6,0 või > 9,0

Rasvad

mg/l

< 25

25–80

80

Pindaktiivsed ained

mg/l

< 44

44–174

174

2) sademevee üldreostusnäitajate piirväärtused:

Reostusnäitaja

Tähis

Mõõtühik

Piirväärtus

Heljuvaine

HA

mg/l

25

Biokeemiline hapnikutarve

BHT7

mg/l

15

Keemiline hapnikutarve

KHT

mg/l

125

Üldfosfor

Püld

mg/l

1

Üldlämmastik

Nüld

mg/l

45

Naftasaadused

mg/l

1,0

3) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud piirväärtused.

(2) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainete kontsentratsioonid peavad vastama igal ajahetkel ega tohi ületada käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtuste ületamisel on vee-ettevõtjal õigus keelduda reovee vastuvõtmisest.

(4) Ühiskanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud juhtida reovett või sademevett, mis sisaldab:

1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;

8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke.

(5) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi liitumispunktis olla kõrgem kui 60⁰C.

(6) Ühiskanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muud sellist.

(7) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

(8) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

(9) Vett läbilaskmatute pindadega tarbimiskohtadel peab olema lahendatud sademevee ärajuhtimine selliselt, et see ei satuks lahkvoolsesse reoveekanalisatsiooni.

(10) Bensiinijaamade, autoremonditöökodade, garaažide, autopesulate, õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumilt enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õlipüüdurit ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.

§ 16. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

(1) Tarbija reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev või kanalisatsiooni peatorustikul asetsev kaev, millest on võimalik võtta proovi.

(2) Tarbija sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel võetakse proov vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.