J. V. Veski nimelise Maarja-Magdaleena Põhikooli põhimäärus
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, § 22 lg 1 p 34, alusharidusseaduse § 16 lg 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 5 ja § 66 lg 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
(1) Kooli nimetus on J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kool asub ja tegutseb aadressil Maarja põhikool, Maarja-Magdaleena küla, Tartu vald, Tartu maakond, 49126.
§ 3. Kooli tegutsemise vorm, liik ja tase
(1) Kool on üldhariduskool (edaspidi põhikool), õpilaskodu (edaspidi õpilaskodu) ja koolieelne lasteaed, mis tegutsevad ühe asutusena.
(2) Kool on Tartu Vallavalitsuse hallatav munitsipaalkool, mille pidajaks on Tartu vald (edaspidi kooli pidaja).
(3) Kool on kooliealistele lastele (edaspidi õpilane) I, II ja III kooliastmes statsionaarses vormis põhihariduse omandamist ning koolieast noorematele lastele (edaspidi laps) hoidu ja alushariduse omandamist lastehoiu-, lasteaia- ja liitrühmades võimaldav õppeasutus, kus korraldatakse õppekavavälist tegevust ka õpilaskodus.
(4) Lasteaia struktuur on määratud Tartu valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO (edaspidi e-keskkond ARNO) Tartu valla munitsipaallasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise korra alusel.
§ 4. Kooli pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
(2) Kooli pitsati kasutamise kord sätestatakse asutuse asjaajamist reguleerivate dokumentidega.
(3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.
(4) Koolil on oma tunnuslause ja logo, mille kehtestab direktor.
(5) Kooli dokumendiplankidel võib kasutada kooli logo.
§ 5. Õppe- ja asjaajamiskeel
(1) Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.
2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 6. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alusdokumendid
(1) Õppe ja kasvatustegevuse korralduse alusdokumentideks on peamiselt kooli arengukava, õppekava, kodukorrad, päevakavad ja põhikooli õppeaasta üldtööplaan.
§ 7. Kooli õppekavad
(1) Õpingute alusdokumendiks on riiklike õppekavade alusel koostatud põhikooli ja lasteaia õppekavad. Põhikooli õppekava üldosas kirjeldatakse õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise aluseid.
(2) Põhikool võib teha õpilasele individuaalse õppekava, millega muudetakse või kohandatakse õpilase õppeaega, õppesisu, õppeprotsessi ja õppekeskkonda. Rühmaõpetaja koostab vajadusel lapsele individuaalse arenduskava.
§ 8. Põhikooli üldtööplaan
(1) Põhikooli õppe- ja kasvatustöö on korraldatud üldtööplaani järgi. Põhikooli üldtööplaani kinnitab õppenõukogu.
§ 9. Rühma päevakava
(1) Lasteaia igal rühmal on päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse riiklikku õppekava, lasteaia õppekava, laste vanust, arenguvajadusi ning paikkonna kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone.
(2) Vastavalt vajadusele korraldatakse suvel lasteaias valverühma tegevus. Valverühm on lasteaia rühm, mis tegutseb suvisel perioodil ja kuhu võetakse lasteaedades juba kohta kasutavaid lapsi vanema avalduse alusel.
§ 10. Põhikooli päevakava
(1) Koolil on päevakava (sealhulgas tunniplaan), mis kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(2) Õpilasele ja vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud viisil teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
§ 11. Õppe- ja kasvatustöö koolis
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Põhikoolis koosneb õppeaasta õppeperioodidest ja koolivaheaegadest.
(2) Õpilase põhikooli ja lapse lasteaeda vastuvõtmise ja väljaarvamise otsused teeb direktor arvestades alusharidusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning muudes kehtivates õigusaktides sätestatut.
§ 12. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö korraldus
(1) Kool lähtub õppetöö korraldamisel kaasava hariduse põhimõttest.
(2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul tavaklassis.
(3) Kool võimaldab õpilasele tema arengu toetamiseks ja taotletavate õpitulemuste saavutamiseks täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide teenuse ning vajadusel õpiabi individuaalselt või rühmas.
(4) Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks pakub kool logopeedilist ja eripedagoogilist õpiabi.
§ 13. Kooli õppekavaväline tegevus
(1) Õppekavaväliselt võib kool korraldada tasuta ja tasuliste ringide, kursuste, stuudiote ning pikapäevarühmade ja koolieelikute ettevalmistusrühma tegevust, organiseerida üritusi, rentida ja üürida kooli kasutuses olevat vara.
(2) Huviharidus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus.
(3) Huvihariduse läbiviimise fikseerimine ja järelevalve teostamine on sätestatud kooli kodukorras.
§ 14. Õpilaskodu
(1) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.
(2) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister.
(3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord määratakse kodukorras.
3. peatükk LASTE, ÕPILASTE NING VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 15. Laste õigused
(1) Lastel on lasteaias õigus:
1) saada vajadustele vastavat tuge alates vajaduse tuvastamise hetkest;
2) heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale ning võtta osa tegevustest, mis tagavad alushariduse omandamise;
3) kavandada oma tegevust ja väljendada oma arvamust, millega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule arvestama.
§ 16. Vanemate õigused ja kohustused seoses lasteaiaga
(1) Vanemal on õigus:
1) saada alusharidusseaduses sätestatud korras lasteaialt tuge lapse arengu ning tema alushariduse omandamise toetamisel;
2) saada lasteaialt teavet lasteaia töökorralduse, õppe- ja kasvatustegevuse ning oma õiguste kohta;
3) osaleda alusharidusseaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös;
4) teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks ning olla kaasatud õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisesse ja läbiviimisesse;
5) tuua laps lasteaeda e-keskkonnas ARNO kinnitatud koha kasutamise alguspäevast;
6) tuua laps lasteaeda ja viia sealt ära vanemale sobival ajal, järgides rühma päevakava;
7) saada õpetajalt regulaarselt teavet lapse arengu ja õppimise kohta;
8) nõuda mõistlikkuse piires vajalike tingimuste loomist lapse mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujundamisele;
9) tutvuda päevakavaga, kodukorraga, menüü ja muude lasteaia tegevust reguleerivate dokumentidega;
10) pöörduda oma õiguste kaitseks direktori, hoolekogu ja vallavalitsuse poole;
11) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul.
(2) Vanemal on kohustus:
1) esitada lasteaiale kontaktandmed ning teatada enda ja lapse kontaktandmete muutumisest;
2) pöörduda lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
3) luua ja tagada lapse arenguks, lasteaias alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta vastavalt seadusele sellega kaasnev kulu, milleks on osalustasu ja toidukulu;
4) informeerida lasteaeda lapse eripäradest ja tervisehäiretest, sealhulgas nakkushaigusest, millega võib kaasneda teiste laste haigestumine;
5) pidada kinni rühma päevakavast, laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;
6) täita lasteaia kodukorda, lasteaiakoha kasutamise tingimusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest;
7) hoiduma lasteaia kasutuses olevate esemete kahjustamisest;
8) teha lasteaiaga koostööd alusharidusseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
§ 17. Õpilaste õigused ja kohustused
(1) Õpilastel on õigus:
1) kvaliteetsele põhiharidusele;
2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele ja koostöisele õppekeskkonnale;
3) küsida abi ja tuge ning kasutada talle määratud tugiteenuseid;
4) kasutada kooli loodud huvihariduse ja -tegevuse võimalusi;
5) taotleda mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpitu arvestamist õppekava täitmisena;
6) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
7) kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, töövihikuid ja töölehti;
8) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;
9) õppeaasta jooksul vähemalt neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat;
10) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
11) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
12) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
13) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
14) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat juhendamist väljaspool õppetunde;
15) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
16) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
17) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja kehtestatud korras ja ulatuses;
18) saada vajadusel vähemalt eripedagoogi, psühholoogi, logopeedi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
19) saada koolitervishoiuteenust;
20) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
21) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
22) olla õppeperioodi või kursuse algul teavitatud õppeperioodi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
23) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
24) tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse avaldamist.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt talle kohaldatud tunniplaanile ja õppekorraldusele;
2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
3) täitma õpetaja antud õiguspäraseid korraldusi ja ülesandeid;
4) täitma kooli kodukorda;
5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt;
6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
§ 18. Vanemate õigused ja kohustused seoses põhikooliga
(1) Vanemal on õigus:
1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisele;
2) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul;
3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeperioodi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
6) olla teavitatud õpilase hinnetest;
7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate üldkoosolekul;
8) enne mõjutusmeetmena õppes osalemise ajutise keelu rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
9) esitada taotlus õpilasele tasuta õpilaspileti saamiseks;
10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
11) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
(2) Vanem kohustub:
1) võimaldama ja soodustama õpilasel koolikohustuse täitmist;
2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi ning vajadusel küsima nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
3) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
4) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
5) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
6) tegema õpilase õpetamisel ja kasvatamisel koostööd kooliga;
7) osalema õpilase arenguvestlusel;
8) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise;
9) vanema soovil koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa;
10) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest;
11) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel õppest osalemise ajutise keelu korral;
12) taotlema vajadusel koolilt või õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise meetmete rakendamist.
§ 19. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Õpilastest moodustuval õpilaskonnal on kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi.
(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku.
(3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.
(4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond koostöös direktori määratud koolitöötajaga õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.
(5) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.
(6) Õpilasesinduse põhimäärus kehtib kolm aastat alates selle kinnitamisest. Õpilasesindusel on õigus algatada põhimääruse muutmine või uue põhimääruse koostamine enne nimetatud tähtaja saabumist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.
4. peatükk KOOLITÖÖTAJAD
§ 20. Töötajate koosseisu kinnitamine ja töölepingud
(1) Kooli töötajate koosseisu kinnitab direktor. Enne töötajate koosseisu kinnitamist peab direktor olema saanud koosseisu kinnitamiseks vallavalitsuselt nõusoleku.
(2) Direktor lähtub kooli töötajate koosseisu kinnitamisel õigusaktides sätestatud nõuetest ning kooli efektiivse toimimise tagamise põhimõttest.
(3) Õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.
§ 21. Töötajate õigused, kohustused ja vastutus
(1) Kooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus on kindlaks määratud seaduste, nende alusel antud õigus- ja haldusaktidega, ametijuhendite, töökorralduse reeglite, kooli kodukorra ning töölepingutega.
(2) Kooli töötajatel on õigus:
1) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
2) täiendada oma erialaseid ja pedagoogilisi teadmisi vastavalt töölepingu seadusele ja täiskasvanute koolituse seadusele;
3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
4) esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ning pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse poole;
5) olla valitud õppenõukogu liikmeks seaduses ja käesolevas määruses sätestatud korras;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(3) Õpetajad on kohustatud:
1) looma laste ja õpilaste kasvatamiseks, õpetamiseks ja arendamiseks vajalikud tingimused vastastikusel lugupidamisel ning üksteise mõistmisel põhineval koostööl laste, õpilaste ja vanematega;
2) hoolitsema õpilaste ja laste elu, tervise ja turvalisuse eest koolis viibides;
3) tagama rühma päevakava ning kooli õppekava ja tunniplaani järgimise;
4) arendama oma kutseoskusi ja olema kursis haridusuuendustega;
5) nõustama vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.
(4) Tugispetsialistide põhiülesandeks on aidata kaasa lapse ja õpilase arengut toetava õppe- ja kasvatuskeskkonna loomises.
(5) Kooli teiste töötajate põhiülesanneteks on tagada kooli häireteta töö, heaperemehelik majandamine ja kooli vara korrasolek ning majanduslik teenindamine, toitlustamine ja tervishoid.
(6) Töötajad on kohustatud andma teavet vallavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on alust arvata, et lapse või õpilase kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps või õpilane on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.
(7) Töötajatel on keelatud avalikustada lapselt/õpilaselt saadud teavet lapse/õpilase perekonna kohta.
5. peatükk JUHTIMINE
§ 22. Kooli direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab talle antud pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, tulemuslikkuse ning muude läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja.
(3) Kooli direktori kinnitab ametisse Tartu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Kooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem.
(4) Kooli direktoril on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning alusharidusseadusest tulenev pädevus ja ülesanded, sealhulgas:
1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest, sealhulgas arvestab arengukava koostamisel sisehindamise tulemustes esile toodud tugevuste ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega;
2) kehtestab põhikooli ja lasteaia õppekava, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele;
3) esindab kooli ja käsutab eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, alusharidusseaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele, hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras kooli töötajate koosseisu;
7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul laste piirarvu rühmas ja õpilaste arvu klassis;
8) moodustab lasteaias vastavalt vajadusele ja võimalusele hoiu-, lasteaia- ja liitrühmad;
9) moodustab vajadusel rühmi ja klasse hariduslike erivajadustega laste ning õpilaste õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks;
10) kehtestab kooli sisehindamise korra;
11) kehtestab õpilaste arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule;
⋯
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.