LegalizeMäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 14 lg 3 ja § 63 lg 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Palgajuhend on Tallinna linna ametiasutuste (edaspidi ametiasutus) ametnikele palga ja töötajatele töötasu määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette:
1) põhipalga vahemikud ja teenistuja individuaalse põhipalga kujunemise alused;
2) muutuvpalga ning muude lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord;
3) palga ja töötasu maksmise aeg ja viis;
4) puhkusetasu arvutamise ja maksmise kord;
5) teenistuja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded;
6) palgajuhendi ja ametniku palga avalikustamine;
7) teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise pädevus.
(2) Palgajuhendi eesmärk on kujundada linnateenistust väärtustav õiglane ja läbipaistev palgasüsteem ning luua selgus, millistest komponentidest teenistuja palk või töötasu koosneb. Nii tagatakse teenistujate võrdsetel alustel kohtlemine, arvestades teenistuskoha strateegilist mõju ja teenistuja töö tulemuslikkust.
(3) Palgajuhendil on järgmised lisad:
1) lisa 1 „Põhipalga astmestik, v.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakond, patrulli- ja valveosakond, registriosakond ning Tallinna politseiorkester“;
2) lisa 2 „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna, patrulli- ja valveosakonna, registriosakonna ning Tallinna politseiorkestri põhipalga astmestik“.
§ 2. Terminid
(1) Palgajuhendis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) ametiasutus – Tallinna Linnavolikogu Kantselei (edaspidi linnavolikogu kantselei), Tallinna
Linnakantselei, Tallinna Strateegiakeskus, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused;
2) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht;
3) teenistuja – ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
4) ametnik – ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu. Ametnik nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks;
5) töötaja – ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning tema teenistuskohta nimetatakse töökohaks;
6) tööline – töötaja, kes täidab lihtsaid ja rutiinseid ülesandeid, mis võivad eeldada füüsilist pingutust ja/või käsitööriistade kasutamist (töökoha tööväärtuspunktid vahemikus 74–84);
7) linna juht – linnasekretär, linnakantsler, ameti juhataja, linnaosa vanem, linnavolikogu kantselei juhataja, linnadirektor ja linna sisekontrolör (edaspidi kaks viimast koos linnadirektor);
8) kauaaegne linnateenistus – summeeritud töötamine ametiasutustes alates kümnest töötatud aastast;
9) ametijuhend – ameti- või töökoha juhend;
10) tööpere – sarnase funktsiooni või töö sisuga teenistuskohtade kogum, mis on jaotatud tasemeteks, lähtudes töö tegijale esitatavatest nõuetest, töö keerukusest ja vastutuse ulatusest;
11) põhipalga astmestik – teenistuskohtade jaotus palgaastmetesse, lähtudes tööväärtuspunktidest, mis on teenistusgruppide tasemetele antud Tallinna linna tööperede kataloogi ja analüütilise hindamismeetodi järgi;
12) põhipalga vahemik – igale palgaastmele kehtestatud kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära vahemik;
13) töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise lisatasust, valveaja lisatasust ja asendustasust;
14) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise lisatasu, valveajalisatasu ja asendustasu;
15) põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete, teenistuskohale esitatavate nõuete, teenistuja vastutuse ulatuse, teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja võimete põhjal;
16) muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;
17) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest määratav ja makstav lisatasu. See määratakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või töölepingus;
18) lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest – ametijuhendis või töölepingus nimetamata teenistusülesannete täitmise eest makstav täiendav tasu;
19) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest määratav ja makstav täiendav tasu;
20) tulemuspalk – aasta töötulemuste hindamise alusel tööplaanis kavandatud ja kalendriaastaks kokkulepitud eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise eest määratav ja makstav täiendav tasu.
2. peatükk Töö tasustamine
§ 3. Üldsätted
(1) Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kinnitab otsusega ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu järgnevaks kalendriaastaks üldjuhul enne linnaeelarve vastuvõtmist.
(2) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks ametiasutuse struktuur, teenistuskohtade nimetus, jaotus ameti- ja töökohtadeks, teenistuskohtade tähtaegsus ja koormus.
(3) Tallinna Linnavalitsusel (edaspidi linnavalitsus) on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus. Muudatusi teeb linnavalitsus linnavolikogu poolt ametiasutusele kinnitatud töötasu kulude eelarve piires.
(4) Lähtudes linnavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurist ja teenistuskohtade koosseisust ning teenistuskohtade palgaastmetele kehtestatud põhipalga vahemikest, kinnitab linnavolikogu esimees linnavolikogu kantselei ning linnavalitsus teiste ametiasutuste koosseisu koos teenistuskohtade palgaastmete ja neile kehtestatud põhipalga vahemikega.
(5) Teenistujale palga määramisel ja temaga töötasu kokkuleppimisel ning palga ja töötasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja käesolevast palgajuhendist. Põhipalga määramise alus on ametiasutuse töötasukulude eelarve, ametiasutuse teenistuskohtade koosseis koos põhipalga vahemikega ja palgajuhend.
(6) Ametiasutus maksab ametnikele palka ja töötajatele töötasu sarnastel alustel.
(7) Linna personaliteenistus arendab palgakorralduse ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töö tasustamise vastavust seadusele ja palgajuhendile.
(8) Linna personaliteenistus hindab palgajuhendi muutmise vajadust üldjuhul üks kord aastas. Vajadusel tehakse palgajuhendis muudatused.
(9) Palgajuhendi rakendamiseks võib linnavalitsus anda täiendavaid juhiseid.
§ 4. Palga ja töötasu komponendid
(1) Palk ja töötasu sisaldab lisaks põhipalgale muutuvpalka, eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu ja asendustasu.
(2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse:
1) öötöö eest;
2) riigipühal töötamise eest;
3) ületunnitöö eest.
(3) Muutuvpalk on:
1) tulemuspalk;
2) lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest;
3) preemia (v.a preemia kauaaegse linnateenistuse eest).
§ 5. Põhipalga astmestik
(1) Ametiasutuste teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemike kujundamisel lähtutakse põhipalkade konkurentsivõimest ja linna eelarvelistest võimalustest.
(2) Teenistuskohad (v.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna, patrulli- ja valveosakonna, registriosakonna ja Tallinna politseiorkestri teenistuskohad) kuuluvad teenistuskohtade hindamise tulemuste alusel palgaastmetesse 1 kuni 10. Teenistuskohtade hindamisel kasutatakse tööperedesse klassifitseerimise metoodikat. Tallinna linnas kasutusel olevad tööpered kirjeldatakse Tallinna linna tööperede kataloogis.
(3) Ühte tööperesse paigutatakse sarnase funktsiooni või töö sisuga teenistuskohad, mis tööpere sees jaotuvad eri tasemetele, lähtudes töö tegijale esitatavatest nõuetest, töö keerukusest ja vastutuse ulatusest. Tööpere tasemetele määratakse tööväärtuspunktid tööde hindamise analüütilise hindamismeetodi alusel, mis teeb erineva sisu ja vastutusega tööd omavahel võrreldavaks.
(4) Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna, patrulli- ja valveosakonna, registriosakonna ja Tallinna politseiorkestri teenistuskohad jaotatakse palgaastmetesse M1 kuni M5 teenistuskohtade gruppide järgi. Teenistuskohtade grupid moodustatakse lähtuvalt teenistuskohtade omavahelisest hierarhiast, võttes sealjuures arvesse töö keerukust ja vastutuse ulatust.
(5) Põhipalga astmestikud esitatakse palgajuhendi lisades 1 ja 2.
(6) Palgaastmetele vastavad põhipalga vahemikud vaadatakse üle ning vajadusel korrigeeritakse üks kord aastas koos palgajuhendi ülevaatamisega. Palgaastmestiku muutmine ei
tähenda automaatselt teenistuja põhipalga muutmist.
§ 6. Põhipalk
(1) Teenistuja kuu põhipalk määratakse teenistuskoha palgaastmele kehtestatud põhipalga vahemiku piires (v.a linnaosavanema põhipalk, mis määratakse palgajuhendi § 7 alusel), arvestades järgmist:
1) teenistuskoha seotust Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ (edaspidi linna arengustrateegia) elluviimisega ja ametiasutuse tegevusvaldkonna arendamisega;
2) teenistuja palgapositsiooni võrrelduna samasisuliste töödega ametiasutustes (sisemine õiglus);
3) teenistuja palgapositsiooni võrrelduna samasisuliste tööde turupalgaga Tallinna ja Harjumaa piirkonnas (väline õiglus);
4) teenistuja töö stabiilset tulemuslikkust ja pädevuse suurenemist;
5) vajadusel spetsiifiliste oskuste nappust tööjõuturul.
(2) Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga isik, kellel on õigus ta ametisse nimetada. Töötaja põhipalk lepitakse kokku töölepingus. Põhipalga määramise ettepaneku teeb struktuuriüksuse juht.
(3) Teenistujale on lubatud määrata palgajuhendi lisas 1 või 2 palgaastmele kehtestatud põhipalga vahemiku maksimummäärast kuni 30 protsenti suurem põhipalk põhjendatud juhul, näiteks kui teenistuskoha täitmine nõuab spetsiifilises valdkonnas väga suurt pädevust, mis on linna arengustrateegia elluviimise või ametiasutuse tegevusvaldkonna arendamise vaatest oluline ja mille järele on tööturul väga suur nõudlus. Põhipalga vahemiku maksimummäärast kõrgema põhipalga määramise vajaduse põhjendatust hindab struktuuriüksuse juhi ning ametiasutuse personalitöötaja seisukoha alusel ametiasutuse juht.
(4) Üldjuhul tehakse individuaalseid põhipalga muudatusi üks kord aastas, pärast arengu- ja hindamisvestluste tulemuste kinnitamist, võttes arvesse ametiasutuste palgaanalüüsi tulemusi, palgamuudatuste prognoosi, linna eelarvelisi võimalusi ning esitatud palgamuudatuste ettepanekuid.
(5) Põhjendatud juhul on võimalik põhipalka muuta ka muul ajal aasta jooksul, näiteks teenistuja naasmisel vanemapuhkuselt või tööjõuturu survel üksikute defitsiitsete oskuste tasustamisel, kui teenistuskoht on seotud linna arengustrateegia elluviimisega või ametiasutuse tegevusvaldkonnas kitsamate prioriteetsete ülesannete täitmisega ning teenistuja töösooritus on märkimisväärselt hea.
(6) Igal aastal koostab linna personaliteenistus ametiasutuste palgaanalüüsi, võttes aluseks teenistuskohtade tööperedesse klassifitseerimise tulemused ja palgaturu uuringute tulemused. Palgaanalüüsis antakse uus hinnang kõikide teenistujate palgapositsioonidele, võrreldes neid sarnaste teenistuskohtadega ametiasutustes ja palgaturul.
§ 7. Linnaosavanema põhipalk
(1) Linnaosavanema põhipalk määratakse koefitsiendina Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ alusel kehtivast linnapea töötasu määrast.
(2) Haabersti linnaosa vanema, Põhja-Tallinna vanema, Mustamäe linnaosa vanema, Tallinna Kesklinna vanema ja Lasnamäe linnaosa vanema põhipalga koefitsient on 0,7 linnapea töötasu määrast.
(3) Pirita linnaosa vanema, Kristiine linnaosa
vanema ja Nõmme linnaosa vanema põhipalga koefitsient on 0,65 linnapea töötasu
määrast.
§ 8. Muutuvpalk
(1) Teenistujale makstakse muutuvpalka ametiasutusele linna eelarves selleks ettenähtud rahalistest vahenditest (nende olemasolu korral).
(2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
§ 9. Tulemuspalk
(1) Tulemuspalga võib teenistujale määrata tööplaanis kavandatud ja kalendriaastaks teenistujaga kokku lepitud eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise eest. Tulemuspalk määratakse ühekordse tasuna teenistuja kalendriaasta töötulemuste hindamise alusel.
(2) Järgmise kalendriaasta eesmärgid, soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arengu- ja hindamisvestlusel ning need fikseeritakse tööplaanis ja/või teenistuja arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes.
(3) Teenistujale tulemuspalga määramise ettepaneku koos põhjendustega esitab teenistuja vahetu juht struktuuriüksuse juhile, kes esitab struktuuriüksuse teenistujatele tulemuspalga määramise ettepanekud ametiasutuse juhile. Tulemuspalga määramise otsuse teeb ametiasutuse juht.
(4) Tulemuspalka ei määrata:
1) teenistujale katseajal;
2) lühema kui kuuekuulise teenistussuhte korral;
3) teenistujale, kelle teenistussuhe on peatunud üle poole kalendriaastast;
4) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal;
5) töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.
(5) Tulemuspalk makstakse välja koos detsembrikuu palga või töötasuga.
§ 10. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
(1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.
(2) Teenistujale lisatasu määramise ettepaneku teeb ametiasutuse juhile struktuuriüksuse juht. Ettepanekus märgitakse lisanduvate teenistusülesannete sisu ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.
(3) Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse ametiasutuse juhi käskkirja või töölepinguga üldjuhul enne seda, kui teenistuja asub lisaülesandeid täitma. Käskkirjas või töölepingus fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ülesannete täitmise ajavahemik.
(4) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse kuni 20 protsenti teenistuja kuu põhipalgast, arvestades palgajuhendi § 8 lõikes 2 sätestatut.
(5) Lisatasu on kas ühekordne või perioodiline. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.
§ 11. Preemia
(1) Teenistujale, kellel täitub 10, 15, 20 jne aastat teenistust ametiasutustes, avaldatakse tänu kauaaegse linnateenistuse eest, antakse rinnamärk ja määratakse ametiasutuse juhi käskkirjaga preemia.
(2) Kauaaegse linnateenistuse eest määratakse preemia järgmiselt:
1) 10-aastase teenistuse eest 350 eurot;
2) 15-aastase teenistuse eest 450 eurot;
3) 20-aastase teenistuse eest 600 eurot;
4) 25-aastase teenistuse eest 750 eurot;
5) 30-aastase teenistuse eest 950 eurot;
6) 35-aastase teenistuse eest 1150 eurot;
7) 40-aastase teenistuse eest 1350 eurot;
8) 45-aastase ja pikema teenistuse eest (viie aasta kaupa) 1550 eurot.
(3) Ametiasutuse juhil on õigus määrata teenistujale preemia:
1) linna arengustrateegia elluviimist tagavate tegevuste või ametiasutuse tegevusvaldkonnas kitsamate prioriteetsete ülesannete silmapaistva ja väga hea täitmise eest;
2) põhitööl tehtud märkimisväärse lisapingutuse eest, mis on kaasa toonud töömahu ajutise ja tuntava suurenemise;
3) pikaajalise silmapaistva panuse eest linna arengustrateegia elluviimisse, ametiasutuse tegevusvaldkonna või teenistuskoha töövaldkonna arendamisse.
(4) Preemia määratakse üldjuhul vahetult pärast ülesande täitmist või projekti lõppu. Preemia määramise ettepaneku esitab ametiasutuse juhile struktuuriüksuse juht, nimetades põhjenduse ja ajavahemiku, mille eest preemia määratakse.
(5) Preemiat ei maksta ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ja töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.
§ 12. Asendustasu
(1) Teenistujale puuduva teenistuja ülesannete andmisel ja lisatasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 57.
(2) Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest juhul, kui teenistujad ei ole asendamise
ajal vabastatud oma ülesannete täitmisest, määratakse asendamise ajal asendustasu ühe asendaja kohta maksimaalselt 30 protsenti asendatava teenistuja põhipalgast.
(3) Asendamise mahus ja asendustasus lepitakse üldjuhul kokku enne asendama asumist.
(4) Puhkuse ajal asendamise eest asendustasu üldjuhul ei maksta.
(5) Asendustasu määramise käskkirjas märgitakse asendamise ajavahemik, teenistusülesanded asendamise ajal, asendustasu protsent asendatava teenistuja põhipalgast ja sellele vastav summa või kokku lepitud asendustasu summa.
§ 13. Tasustamine tööalasel koolitusel osalemise ajal ja teenistusülesannete täitmise takistuse korral
(1) Palk või töötasu säilitatakse teenistujale ajal, kui ta:
1) osaleb tööalasel koolitusel;
2) ei täida teenistusülesandeid lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse tõttu;
3) osaleb reservväelasena kaitseväe õppekogunemisel. Palk või töötasu säilitatakse õppekogunemise kutsel märgitud õppekogunemisel viibimise aja jooksul. Õppekogunemise kutse tuleb esitada tööandjale.
§ 14. Palga ja töötasu arvestamine ja maksmine
(1) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt töötatud ajaga. Palgalt ja töötasult peetakse seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse, kui teenistuja on sellega liitunud, ning makstakse seaduses sätestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Eelnimetatud makse ja makseid saavad asutused on nimetatud ja maksmisega kaasneva kaitse teave on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel.
(2) Palga ja töötasu arvutamise aluseks on kinnitatud tööajatabel.
(3) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus ametiasutuse töökorralduse reeglites ja/või töölepingus sätestatud palga maksmise tähtajal teenistuja poolt kirjalikult teatatud pangakontole. Kui palga ja töötasu maksmise päev on puhkepäev, makstakse palk või töötasu sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja ametiasutuse personalitöö eest vastutavat töötajat tööandja poolt antud meiliaadressilt.
(4) Teenistuja kirjalikul nõusolekul võib ametiasutus tema palgast või töötasust kinni pidada summa, mis ületab ametiasutuse arvel tehtavate kulude teenistujale kehtestatud limiidi.
(5) Teenistujale väljastatakse teatis arvestatud ja makstud palga või töötasu, puhkusetasu, neist tehtud kinnipidamiste, muude arvestatud tasude ja hüvitiste ning teenistuja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult ja palgaarvestajalt.
3. peatükk Hüvitised
§ 15. Hüvitis teenistuja töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks
(1) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist. Hüvitis makstakse linnapea käskkirja alusel välja koos juunikuu palga või töötasuga.
(2) Hüvitist makstakse kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses. Kui teenistuja on pidevalt töötanud ametiasutuses alla aasta, makstakse hüvitist proportsionaalselt töötatud ajaga. Vähem kui neljakuulise töötamise korral hüvitist ei maksta.
§ 16. Hüvitis töötaja töövõime kaotuse või hukkumise korral
(1) Kui töötajal on tööülesannete täitmisel aset leidnud õnnetusjuhtumi, tema vastu toime pandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise tagajärjel tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist. Seejuures lähtutakse Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt:
1) osalise töövõime korral makstakse hüvitist töötaja kolme kuu põhipalga ulatuses;
2) puuduva töövõime korral makstakse hüvitist töötaja kuue kuu põhipalga ulatuses.
(2) Kui töötaja hukkub tööülesannete täitmisel aset leidnud õnnetusjuhtumi, tema vastu toime pandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele või perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule hüvitist hukkunud töötaja 12 kuu põhipalga ulatuses. Kui töötaja hukkumisel taotleb hüvitist mitu nimetatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse rahalised vahendid linnavalitsuse reservfondist.
4. peatükk Puhkus ja puhkusetasu
§ 17. Teenistuja puhkus
(1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
(2) Ametniku ja töötaja (v.a töölise) põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
(3) Kui teenistuja teenistussuhe jätkub teises ametiasutuses, siis kokkuleppel teenistujaga ei maksta talle kasutamata jäänud aegumata puhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses.
§ 18. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
(1) Puhkuse alusdokument on linna töötaja portaalis loodud puhkusekäskkiri.
(2) Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamaksmise ajast, võetakse teenistuja keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud palk või töötasu. Õppepuhkuse, isapuhkuse ja lapsepuhkuse korral võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse alguse päevale eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud palk või töötasu.
(3) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, hoolduspuhkus) arvutatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse palga või töötasu maksmist juhul, kui see on teenistujale soodsam.
(4) Puhkusetasu makstakse teenistuja pangakontole proportsionaalselt puhatud ajaga:
1) üldjuhul puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu palga või töötasuga või
2) teenistuja kirjaliku avalduse alusel eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teenistujal tuleb sellekohane kirjalik avaldus esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.
(5) Kui teenistuja puhkus katkestatakse poolte kokkuleppel või katkeb puhkus teenistuja töövõimetuse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber. Teenistujale enam makstud summa peetakse kinni tema järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
(6) Töö- või teenistussuhte lõppemisel võetakse kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise arvutamisel aluseks kalendripäevad ümardatuna kahe komakohani, kasutades üldisi ümardusreegleid. Töö- või teenistussuhte lõppemisel väljatöötamata puhkuse eest palgast või töötasust kinnipeetava tasu arvutamisel võetakse aluseks ette puhatud kalendripäevad ümardatuna kahe komakohani, kasutades üldisi ümardusreegleid.
(7) Emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja vanemapuhkuse eest on teenistujal õigus saada hüvitist perehüvitiste seaduses sätestatud korras.
5. peatükk Palgajuhendi ja ametniku palga avalikustamine
§ 19. Palgajuhendi avalikustamine
(1) Käesolev palgajuhend avalikustatakse Tallinna veebilehel.
§ 20. Ametniku palga avalikustamine
(1) Ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
(2) Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka volikogu esimehe, aseesimehe, fraktsiooni või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitvate töötajate töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel.
6. peatükk Teenistusse võtmine, palga määramine või töötasu kokkuleppimine ja teenistuskohtadele esitatavad nõuded ning töötajale koondamisest etteteatamine
§ 21. Ametikohale nimetamine ja teenistusest vabastamine ning töölepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Linnasekretäri nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest seaduses sätestatud korras linnapea. Teisi tööandja õigusi teostab linnapea.
(2) Linnakantsleri ja ameti juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavalitsus linnapea ettepanekul. Ameti juhataja ametikohale nimetamise ja teenistusest vabastamise kohta teeb linnapeale ettepaneku linnavalitsuse liikmete tööjaotuses nimetatud vastava valdkonna linnavalitsuse liige. Teisi tööandja õigusi teostab linnapea.
(3) Linnaosa vanema nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosakogu arvamuse. Linnaosa vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada linnavalitsuse volituste tähtaega. Teisi tööandja õigusi teostab linnapea.
(4) Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest ning teostab teisi tööandja õigusi linnavolikogu esimees.
(5) Linnadirektor nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest Tallinna Linnakantselei või Tallinna Strateegiakeskuse põhimääruses sätestatud korras. Teisi tööandja õigusi teostab vastavalt alluvusele linnasekretär või linnakantsler.
(6) Linna valdkondliku teenistuse osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või temaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnadirektori ettepanekul linnasekretär või linnakantsler.
(7) Linnavolikogu kantselei osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või temaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavolikogu kantselei juhataja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega.
(8) Ameti juhataja asetäitja, ameti teenistuse direktori ja osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või nendega sõlmib ja lõpetab töölepingu ameti juhataja. Ameti teenistuse koosseisus oleva osakonna juhataja ametikohale nimetamise ja teenistusest vabastamise või temaga töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ettepaneku teeb teenistuse direktor. Osakonna juhataja asetäitja ametikohale nimetamise ja teenistusest vabastamise või temaga töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ettepaneku teeb osakonna juhataja kooskõlastatult teenistuse direktoriga.
(9) Linnaosa valitsuse haldussekretäri nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnaosa vanem kooskõlastatult linnasekretäriga.
(10) Linnaosa vanema asetäitja ja linnaosa valitsuse osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või temaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnaosa vanem. Osakonna juhataja asetäitja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või temaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnaosa vanem osakonna juhataja ettepanekul.
(11) Ametniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või töötajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu ametiasutuse juht struktuuriüksuse juhi ettepanekul.
(12) Linnavolikogu komisjoni korraldava nõunikuga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavolikogu kantselei juhataja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega.
(13) Linnavolikogu esimehe nõunik, linnavolikogu aseesimehe nõunik ja linnavolikogu nõunik töötavad tähtajalise töölepingu alusel. Töölepingu sõlmib ja lõpetab linnavolikogu kantselei juhataja linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe ettepanekul. Linnavolikogu esimehe nõunik, linnavolikogu aseesimehe nõunik ja linnavolikogu nõunik võetakse tööle kuni linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe volituste lõppemiseni.
(14) Linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi töötab tähtajalise töölepingu alusel. Töölepingu sõlmib ja lõpetab linnavolikogu kantselei juhataja linnavolikogu fraktsiooni esimehe ettepanekul. Linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi võetakse tööle linnavolikogu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui fraktsiooni tegevuse lõppemiseni.
(15) Linnavalitsuse nõuniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või temaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnasekretär.
(16) Linnapea nõunik ja abilinnapea nõunik töötavad tähtajalise töölepingu alusel. Töölepingu sõlmib ja lõpetab linnasekretär linnapea või abilinnapea ettepanekul. Linnapea nõunik võetakse tööle linnavalitsuse volituste ajaks. Abilinnapea nõunik võetakse tööle linnavalitsuse volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui abilinnapea volituste lõpuni.
(17) Linnaosa valitsuse nõuniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab töölepingu linnaosa vanem.
(18) Kui tööleping öeldakse erakorraliselt üles koondamise tõttu, sõltub sellest töötajale ette teatamise tähtaeg tema töösuhte kestusest tööandja juures. Töösuhte kestuseks loetakse summeeritud töötamise aeg linna ametiasutustes.
§ 22. Palga määramine ja töötasu kokkuleppimine
(1) Põhipalga määramisel lähtutakse teenistuskohale kinnitatud põhipalga vahemikust ja käesolevast palgajuhendist.
(2) Linnasekretäri põhipalga määrab linnapea käskkirjaga linnasekretäri ametikohale nimetamisel või põhipalga muutmisel.
(3) Linnakantsleri, ameti juhataja ja linnaosa vanema põhipalga määrab ametikohale nimetamisel linnavalitsus korraldusega. Palgamuudatused tehakse linnapea käskkirjaga.
(4) Linnavolikogu kantselei juhataja põhipalga määrab linnavolikogu esimees käskkirjaga linnavolikogu kantselei juhataja ametikohale nimetamisel või põhipalga muutmisel.
(5) Linnadirektori põhipalga määrab vastavalt alluvusele linnasekretär või linnakantsler käskkirjaga linnadirektori ametikohale nimetamisel või põhipalga muutmisel.
(6) Ametniku ametisse nimetamise või töötajaga töölepingu sõlmimise õigusega isik määrab teenistuja põhipalga käskkirjaga või lepitakse põhipalk kokku töölepingus. Ametisse nimetamise õigusega isiku käskkirjaga või töölepingus tehakse kõik teised ametniku palga või töötaja töötasu muudatused.
§ 23. Linna juhtidele esitatavad nõuded
(1) Linna juhina (linnasekretär, linnakantsler, ameti juhataja, linnaosa vanem, linnavolikogu kantselei juhataja, linnadirektor, linna sisekontrolör) võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja oskab ühte võõrkeelt B1-tasemel, sh valdab ametialast sõnavara.
(2) Linnasekretäriks võib nimetada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud nõuetele.
(3) Linna juhi ametikohal on nõutav tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus, vähemalt kaheaastane struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimise kogemus, majandusalaste teadmiste, sealhulgas avaliku sektori majandustegevuse ja eelarve koostamise põhimõtete tundmine. Soovitatav on töökogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
§ 24. Struktuuriüksuste juhtidele esitatavad nõuded
(1) Struktuuriüksuse juhina (osakonna juhataja ja juhataja asetäitja, sektori, büroo või muu üksuse juht, ametiasutuse juhi asetäitja, ameti teenistuse direktor, alluvatega juhtiv- või peaspetsialist) võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja oskab üht võõrkeelt B1-tasemel, sh valdab ametialast sõnavara.
(2) Struktuuriüksuse juhi teenistuskohal on nõutav tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus. Soovitatav on töökogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
§ 25. Teenistujatele esitatavad nõuded
(1) Ametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 15 kehtestatud nõuetele.
(2) Teenistuja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded määratakse kindlaks teenistuskoha ametijuhendis.
7. peatükk Rakendussätted
§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 27. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.
| Palgaaste | Tööväärtuspunktide vahemik | Põhipalga vahemik alates 01.03.2026 | |
|---|---|---|---|
| Miinimummäär | Maksimummäär | ||
| 1 | 74 – 84 | Kuutasu alammäär | 1 300 |
| 2 | 85 – 129 | 1 100 | 2 400 |
| 3 | 130 – 171 | 1 200 | 3 100 |
| 4 | 172 – 227 | 1 500 | 3 600 |
| 5 | 228 – 300 | 1 600 | 4 300 |
| 6 | 301 – 397 | 2 100 | 5 000 |
| 7 | 398 – 526 | 2 500 | 5 300 |
| 8 | 527 – 605 | 4 000 | 6 100 |
| 9 | 606 – 750 | 5 200 | 7 300 |
| 10 | 751 – 925 | 5 600 | 8 500 |
📎 Original PDF: Pohipalga astmestik.pdf
| Palgaaste | Teenistuskoha grupp | Põhipalga vahemik alates 01.03.2026 | |
|---|---|---|---|
| Miinimummäär | Maksimummäär | ||
| M1 | Spetsialistid, inspektorid | 1 100 | 2 200 |
| M2 | Vanemspetsialistid, vaneminspektorid | 1 600 | 2 600 |
| M3 | Peaspetsialistid, peainspektorid | 2 000 | 2 800 |
| M4 | Juhtivspetsialistid, juhtivinspektorid | 2 300 | 3 100 |
| M5 | Keskastme juhid | 2 500 | 4 000 |