Haljala valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Haljala valla (edaspidi valla) põhimääruses sätestatakse:

1) valla sümbolid ja nende kasutamine;

2) valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine;

3) Haljala Vallavolikogu (edaspidi volikogu) tööorganid ja nende pädevus;

4) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ja volikogu töökorraldus;

5) volikogu komisjonide moodustamine, komisjonidele õiguste ja kohustuste andmine ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine;

6) Haljala Vallavalitsuse moodustamine, vallavanema valimise ja asendamise kord ning vallavalitsuse pädevus;

7) volikogu ja vallavalitsuse ning komisjonide töös osalemine elektrooniliste sidekanalite kaudu ning kaugosaluse kord;

8) valla arengukava, eelarvestrateegia ja valla eelarve koostamise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

9) valla ametiasutuste, hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamine;

10) valla esindamine ja välissuhtlus.

§ 2. Haljala valla sümbolid

(1) Haljala valla sümboliteks on vapp ja lipp.

(2) Valla vapil on sinisel kilbil vasakult tõusev hõbedane haldjas, kelle ettesirutatud käte kohal on kuldne kaheksaharuline täht.

(3) Valla lipu vardapoolses küljes on kahe ühiku laiune valge püstlaid. Lipu sinisel põhiväljal on kollane kaheksaharuline täht. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 9:7 ja normaalsuurus 105 x 135 cm. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(4) Vapi ja lipu kirjeldused on toodud põhimääruse lisades 1 ja 2.

(5) Valla logo ja tunnuslause kasutuselevõtmise ja kasutamise korra otsustab volikogu.

§ 3. Haljala valla sümbolite kasutamine

(1) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse ja valla teenuskeskuse hoonel samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades.

(2) Valla lippu võib kasutada ja heisata:

1) ametlike delegatsioonide kohtumisel ja avalikel üritustel kus osaleb Haljala vald;

2) valla asutuste üritustel;

3) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel.

(3) Igaühel on õigus kasutada valla lipu värvikombinatsioonis viiru (vimplit). Viir ei asenda valla lippu.

(4) Valla vapi kujutist võivad kasutada oma pitsatitel ja dokumentidel ainult volikogu ja vallavalitsus.

(5) Haljala valla vapi kujutist võib kasutada:

1) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;

2) valla ja ametiasutuse aumärkidel, tunnustusavaldustel, meenetel, trükistel ja suveniiridel;

3) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(6) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja vapi kasutamine, sh kasutamine ärilistel eesmärkidel, vallavalitsuse loal.

§ 4. Haljala valla õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

(1) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid ning komisjonide protokollid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi või koosoleku toimumist. Avalikustamisele ei kuulu õigusaktid, protokollide puhul see osa protokollist, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse sisemiseks kasutamiseks.

(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

(3) Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

2. peatükk VOLIKOGU

§ 5. Volikogu ja volikogu liige

(1) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras.

(2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.

(4) Volikogu asjaajamist korraldab vallavalitsuse kantselei.

§ 6. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

3) juhib eestseisuse tööd;

4) vajadusel määrab volikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber, kui volikogu pole otsustanud teisiti;

5) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;

6) koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu;

7) vajadusel algatab volikogus laiapõhjalisi arutelusid valla olulistes küsimustes;

8) korraldab vallavalitsuse seisukoha saamist vallavalitsuse tööd puudutavale volikogu õigusakti eelnõule, mida ei ole algatanud vallavalitsus;

9) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele;

10) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu esimehe teenistuslähetusse saatmise ja puhkusele lubamise otsustab volikogu. Volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise otsustab volikogu esimees.

(3) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid temale volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 7. Volikogu eestseisus

(1) Eestseisuse moodustavad volikogu esimees, aseesimees ja komisjonide esimehed.

(2) Eestseisus on volikogu esimehe nõuandev kogu ja selle kutsub vajadusel kokku volikogu esimees või tema asendaja.

(3) Eestseisus aitab volikogu esimehel ette valmistada volikogu istungeid ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. Eestseisuse seisukoht on volikogu esimehele soovituslik.

§ 8. Volikogu komisjon

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Komisjon:

1) annab arvamuse talle läbivaatamiseks suunatud volikogu õigusakti eelnõu kohta;

2) annab vallavalitsuse soovil arvamuse volikogu pädevusse kuuluva õigusakti ettevalmistamiseks;

3) vaatab läbi talle informatsioonina esitatud materjalid ja kujundab oma seisukoha;

4) vaatab läbi talle vastamiseks suunatud märgukirjad, selgitustaotlused ja muud dokumendid.

(3) Komisjonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelu;

3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seoses täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 9. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

(2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli seaduses sätestatud ulatuses. Kontrolli teostamise aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a. juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

(3) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialiste.

(4) Kontrolli teostaval isikul on õigus:

1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;

2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist;

3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(5) Kontrolli alustamisest informeerib revisjonikomisjon kontrollitava asutuse juhti vähemalt kolm tööpäeva varem. Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav asutus peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused.

(6) Revisjonikomisjon ja kontrolli teostav isik võivad kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.

(7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

(8) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga püstitatud ülesandest lähtudes.

(9) Revisjoniaktile kirjutavad alla revisjoni läbi viinud isikud. Revisjoniaktis peab sisalduma:

1) viide õigusaktile, mis reguleerib kontrollitavat valdkonda;

2) faktilise olukorra kirjeldus;

3) järeldus, millist õigusakti ja mis osas on rikutud;

4) järeldus tekitatud otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta.

(10) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab vajadusel eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(11) Enne valla majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande.

§ 10. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe valimist uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.

(3) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek.

(4) Volikogu esimehe kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile ülesseadmise järjekorras.

(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras.

(6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine põhimääruse § 19 lõikes 4 sätestatud korras.

(7) Pärast volikogu esimehe valimist valib volikogu aseesimehe oma liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel.

(8) Volikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

(9) Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine volikogu aseesimehe valimisel toimub põhimääruse §-s 20 sätestatud korras.

§ 11. Volikogu komisjoni koosseisu valimine ja kinnitamine

(1) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

(2) Pärast komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist kinnitatakse avalikul hääletamisel komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseis. Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kolm liiget.

(3) Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse, et iga volikogu liige osaleb vähemalt ühe alatise komisjoni töös, erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus ning valla eri piirkondade esindatust.

§ 12. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

(2) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist edastades koosoleku päevakorra ja esitatud eelnõud. Komisjoni koosoleku päevakord edastatakse teadmiseks vallasekretärile.

(3) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekule kogunemata. Kokkukutsuja või komisjoni sekretär edastab kõikidele komisjoni liikmetele arutusele tulevad materjalid ja tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

(4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liige, vallasekretär, komisjoni mittekuuluv volikogu liige, õigusakti eelnõu algataja või tema esindaja. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(5) Otsuste vastuvõtmisel hääletatakse juhul, kui vähemalt üks komisjoni liige seda nõuab. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Sõnavõtja taotlusel protokollitakse tema seisukohad. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist.

§ 13. Volikogu õigusakti ettevalmistamine

(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsuse kantseleisse üldjuhul hiljemalt 14 päeva enne istungi toimumist. Volikogu üldakti eelnõu peab olema esitatud üldjuhul hiljemalt 30 päeva enne istungi toimumist. Volikogu esimees võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu.

(3) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning vastama hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

(4) Üldakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse:

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) kuidas on käesoleval ajal küsimus reguleeritud, millised on edasised tegevused ja milliseid valla õigusakte on vaja muuta või tühistada;

3) õigusakti rakendamisega kaasnevad kulud ja kulude katteallikad;

4) kas ja milliste huvirühmadega eelnõu kooskõlastati ning milliseid arvamusi esitati;

5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta kui eelnõud ei esitanud vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud.

§ 14. Eelnõu menetlemine

(1) Nõuetele mittevastava õigusakti eelnõu võib volikogu esimees sõltuvalt puuduste olulisusest tagastada eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. Kui puudused kõrvaldatakse kahe tööpäeva jooksul, suunab volikogu esimees eelnõu menetlusse.

(2) Nõuetekohaselt esitatud õigusakti eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel kahe tööpäeva jooksul läbivaatamiseks volikogu vastavale komisjonile. Kui eelnõu suunatakse mitmele komisjonile võib volikogu esimees vajadusel määrata juhtivkomisjoni.

(3) Komisjonid edastavad oma seisukoha õigusakti eelnõu kohta vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt viis päeva enne volikogu istungi toimumist. Kui komisjon nimetatud ajaks oma seisukohta kujundada ei jõua, eelnõud istungi päevakorda ei võeta. Kui komisjon ei avalda oma seisukohta30 päeva jooksul on eelnõu algatajal õigus nõuda eelnõu võtmist volikogu järgmise istungi päevakorda. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena.

(4) Kui eelnõu ei saa komisjoni, või mitmele komisjonile saadetud eelnõu puhul juhtivkomisjoni, heakskiitu eelnõud istungi päevakorda ei võeta. Sama eelnõu edasise menetlemise otsustab volikogu esimees.

(5) Mitmel lugemisel menetletav eelnõu esitatakse volikogu istungile kehtestamiseks terviktekstina arvestades menetluse käigus tehtud muudatusi.

(6) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal enne selle lõpphääletusele panemist tagasi võtta.

§ 15. Volikogu istung

(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu istungist tehakse tehniliste võimaluste olemasolul videoülekanne. Istungi ülekande asukoht avalikustatakse valla veebilehel. Kinniseks kuulutatud küsimuse arutelu osas annab üldsusele ülevaate istungi juhataja valla veebilehe kaudu.

(3) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus.

(4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele. Volikogu kutsutakse kokku ettepanekus tehtud tähtajaks kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

§ 16. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja ettekandjad. Päevakorra eelnõu koos lisadega peab olema volikogu liikmetele elektrooniliselt teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Nimetatud teave peab olema avalikustatud samal ajal ka valla veebilehel.

(1) Kaugosalusega istungi kutses märgitakse lisaks tavapärasele informatsioonile istungi toimumise elektrooniline keskkond ja istungi toimumisega seotud tehnilised üksikasjad ning juhendid.

(2) Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

(3) Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liige, volikogu komisjonid, vallavanem ja vallasekretär.

§ 17. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.

(2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(3) Enne päevakorra kinnitamist antakse sõna:

1) arupärimise või õigusakti eelnõu esitamiseks;

2) vallale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise taotluse üleandmiseks;

3) volikogu nimel esitatava avalduse teksti üleandmiseks. Avalduse tekst lisatakse istungi protokollile.

(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja kinnitatud päevakorda muudetakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

(5) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta volikogu koosseisu häälteenamusega. Päevakorda võib võtta küsimusi, mis ei nõua õigusakti vastuvõtmist.