Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja mõistete kasutamine

(1) Määrusega sätestatakse Haljala valla (edaspidi vald) eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

(2) Kord reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

(3) Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

(4) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses.

§ 2. Sotsiaalhoolekandelisele abile õigust omavad isikud

(1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema füüsiline isik, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Haljala vald, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalhoolekandelist abi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.

(3) Lapsest lähtuva sotsiaalhoolekandelise abi saamise aluseks on lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht Haljala vallas.

(4) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Haljala vald.

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Haljala Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus).

(2) Toetuste määrad ja piirmäärad kinnitab Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

(3) Teenuste osutamise täpsema regulatsiooni ja hinnakirja kinnitab Haljala Vallavalitsus täitevorganina (edaspidi vallavalitsus).

(4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga, välja arvatud sissetulekust ja abivajadusest mittesõltuvad toetused, mis kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse isiku põhjendatud vajadusest, isiku tegelikust toimetulekuvõimest ning sellest tulenevast kõrvalabi vajaduse ulatusest.

§ 4. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon

(1) Vallavalitsus (täitevorganina) moodustab ametiasutuse teenistujatest korras sätestatud toetuste andmise ja teenuste osutamise otsustamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ja hindamiseks ametiasutuse juures tegutseva komisjoni (edaspidi komisjon), mille kollegiaalne otsus on aluseks toetuse või teenuse määramisele, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemise ja osutamise tingimused ja kord

§ 5. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja põhjendatud taotluse läbi Haljala vallavalitsuse toetuste ja taotluste esitamise e-keskkonna. Erandjuhtudel võib taotlust esitada e-posti teel või paberkandjal vallavalitsuse kinnitatud vormil.

(2) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel esitab taotleja tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse ja taotleja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks:

1) sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud kulude tasumist tõendavad dokumendid;

2) perekonna sissetuleku suurust tõendavad dokumendid;

3) vajadusel muud tõendid või dokumendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse väljaselgitamiseks.

(3) Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab ametiasutuse sotsiaalvaldkonna teenistuja (edaspidi teenistuja) välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

§ 6. Abivajaduse hindamine

(1) Ametiasutus kontrollib taotleja õigust toetust taotleda ning esitatud andmete ja dokumentide vastavust määruse nõuetele. Ametiasutuse teenistuja, kellele see pädevus asutusesisese töökorraldusega on antud, selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja teeb ettepaneku vastava abi määramiseks.

(2) Taotlust menetleval teenistujal on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut, kulusid ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Teenistujal on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.

(3) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab teenistuja vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.

(4) Abivajaduse muutumisel tuleb läbi viia korduvhindamine.

(5) Üksikisiku või perekonna abivajaduse ja majandusliku toimetuleku hindamisel sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel ei arvata sissetulekute hulka:

1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;

3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

4) riigi tagatisel antud õppelaenu;

5) tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;

6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;

7) töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni.

(6) Sissetulekust sõltuvaid valla eelarvest makstavaid sotsiaaltoetusi ning tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenust on õigus saada üksikisikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on:

1) alla 50% riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast üksikisiku või esimese pereliikme kohta;

2) alla 40% riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast iga järgneva pereliikme kohta.

§ 7. Sotsiaalhoolekandelise abi määramine

(1) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

(2) Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(3) Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega.

(4) Abivajaduse hindamise põhjal määratakse isikule sobiv sotsiaalhoolekandelise abi liik ning vastav otsus kinnitatakse haldusaktiga.

(5) Vallavalitsusel on ametiasutuse teenistuja põhjendatud ettepanekul õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustest.

§ 8. Toetuse või teenuse määramisest keeldumine

(1) Toetuse või teenuse määramisest võib keelduda, kui:

1) taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele;

2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;

3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente vastava nõude saamisest alates 10 tööpäeva jooksul;

4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;

5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;

7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus);

9) taotlejal on võlgnevused Haljala valla ees.

(2) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil.

§ 9. Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmine

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise lõpetamisel ja alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõudmisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust.

(2) Kui isikule on vaja abi anda viivitamata, võib ametiasutus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikult seisust, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.

3. peatükk Sissetulekust mittesõltuvad toetused

§ 10. Sissetulekust mittesõltuvad toetused

(1) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:

1) sünnitoetus;

2) matusetoetus;

3) hooldajatoetus;

4) toetus õnnetusjuhtumi korral.

§ 11. Sissetulekust mittesõltuva toetuse taotlemine

(1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

(2) Toetuse saamiseks esitab isik taotluse ametiasutusele käesolevas määruses sätestatud korras.

§ 12. Sissetulekust mittesõltuva toetuse määramine

(1) Toetuse taotluses esitatud andmed kontrollib ja toetuse määramise otsustab sotsiaalvaldkonna teenistuja, toetus kantakse STAR-i ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

§ 13. Sünnitoetus

(1) Sünnitoetus on Haljala valla eelarvest lapse sünni puhul makstav ühekordne sotsiaaltoetus, mis üldjuhul koosneb rahalisest toetusest. Erandkorras võib rahalise toetuse asendada imikule vajalike tarvetega.

(2) Sünnitoetust makstakse last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi taotleja), kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud lapse sünni registreerimise päevast arvates Haljala vald.

(3) Toetus makstakse välja kahes osas:

1) esimese osa saamiseks esitab lapsevanem taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates;

2) teise osa saamiseks esitab lapsevanem taotluse hiljemalt kolme kuu jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates. Toetuse teine osa makstakse välja juhul, kui taotleja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on taotluse esitamise hetkel jätkuvalt rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald.

(4) Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust kehtestatud toetuse määras iga lapse kohta.

(5) Sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teises omavalitsuses, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist.

§ 14. Matusetoetus

(1) Toetust makstakse surma hetkel Halja valla elanikuna rahvastikuregistrisse kantud isiku surma korral tema matusekorraldajale.

(2) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud.

(3) Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku avalduse.

(4) Toetuse määramise aluseks on isiku surma registreerimine ning taotluse esitamine ametiasutusele. Matusetoetust on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

(5) Matusetoetust ei maksta:

1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;

2) kui matusekorraldajaks on ametiasutus.

§ 15. Hooldajatoetus

(1) Hooldajatoetust on õigus saada täisealise isiku hooldajaks määratud isikul või 1,5-15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus või kooselus oleval isikul või eestkostjal (edaspidi hooldajal) kui:

1) 16-aastase ja vanema isiku või puudega lapse hooldaja tegevus vastab hooldusele käesoleva määruse mõttes ning ta vastab hooldaja määramise tingimustele;

2) hooldatava 16-aastase ja vanema isiku või puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald;

3) puudega lapse vanema, vanemaga abielus või kooselus oleva isiku või eestkostja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald.

(2) Kui isik on määratud mitme hooldust vajava isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest. Kui isik on mitme puudega lapse hooldaja, on tal õigus saada toetust iga puudega lapse eest.

(3) Hooldajatoetuse taotlemiseks 16-aastase ja vanema isiku hooldajale esitab taotleja ametiasutusele hooldatava ja hooldaja kirjaliku taotluse, milles on märgitud:

1) hooldatava ja hooldaja nimed ja isikukoodid, elukohad, kontaktandmed;

2) andmed hooldatava seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu kohta ja nende kontaktandmed;

3) hooldatava seos hooldajaga;

4) arvelduskonto number;

5) hooldaja sotsiaalne seisund.

(4) Hooldajatoetuse taotlemiseks 1,5–15-aastase puudega lapse hooldajale esitab taotleja taotluse, milles on märgitud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed ning kinnitus, et taotleja ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

(5) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:

1) puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;

2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.

(6) Hooldajatoetust ei määrata, kui:

1) taotleja töötab;

2) taotlejale endale on määratud raske või sügav puue;

3) kui hooldust vajava isiku hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(7) Hooldajatoetuse maksmist alustatakse alates toetuse määramise otsuse tegemisest 10 tööpäeva jooksul.

(8) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest.

(9) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse kui hooldaja või hooldatav viibib järjest vähemalt 30 kalendripäeva haiglaravil.

(10) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul ametiasutusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa:

1) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise;

2) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise;

3) hooldajatoetuse maksmise peatamise.

(11) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse järgnevate hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates:

1) hooldust vajava isiku paigutamine ööpäevaringsele üldhooldusteenusele, erihoolekandeteenusele või muule haridus-, tervishoiu-, või hoolekandeteenusele, mis tagab vajaliku hoolduse;

2) hooldust vajava isiku surma korral;

3) hooldajale raske või sügava puude määramisel;

4) hooldaja ebasobiva või hooldust vajava isiku heaolu ja huve kahjustava tegevuse korral.

(12) Hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks esitab hooldajatoetuse saaja ametiasutusele taotluse, millele lisab hooldajatoetuse tähtajalist määramist tinginud asjaolude jätkumist või hooldajatoetuse maksmise lõpetamise tinginud asjaolude äralangemist tõendavad dokumendid.

§ 16. Toetus õnnetusjuhtumi korral

(1) Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda tulekahju, üleujutuse või muu õnnetuse tagajärjel, mille tulemusel on kas osaliselt või täielikult hävinenud taotleja vara ja ta on kaotanud esmased vahendid elutähtsate vajaduste rahuldamise tagamiseks (toit, rõivad, eluruum jmt).

4. peatükk Sissetulekust sõltuvad toetused

§ 17. Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused

(1) Sissetulekust sõltuvad toetused on:

1) täiendav sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks;

2) vältimatu sotsiaalabi;

3) kooli- ja lasteaiatoidu toetus.

§ 18. Õigus sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks

(1) Õigus sissetulekust sõltuvate toetuste saamiseks on käesoleva määruse § 6 lõike 6 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks.

§ 19. Täiendav sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks

(1) Toetust makstakse käesoleva määruse paragrahv 6 lõike 6 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks.

(2) Toetust võib volikogu kehtestatud piirmäära ulatuses maksta järgnevate kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks järgmistel juhtudel:

1) retseptiravimite ja invatehniliste abivahendite soetamisel või laenutamisel omaosaluse osaline maksumus kuni 90% ulatuses;

2) ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmisega seotud transpordikulud;

3) isikut tõendava dokumendi taotlemine või elamisloa pikendamise taotlemine;

4) laste prilliklaaside maksumus 100% ulatuses ja täiskasvanute prilliklaaside osaline maksumus kuni 90% ulatuses;

5) üksi elavatele ja seadusjärgsete ülalpidajateta eakatele ning teistele abivajadusega isikutele või perekondadele küttepuude või muu eluruumi kütmiseks vajaliku kulu maksumus üks kord aastas;

6) muude ettenägematute abivajadusest tulenevate kulude katmine;

7) haigla voodipäevatasu osaliseks hüvitamiseks kuni 90% ulatuses.

(3) Toetuse suurus sõltub eelarveaastas sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja või tema seadusjärgse ülalpidaja sissetulekutest ning taotleja põhjendatud vajadusest.

(4) Toetuse maksmise aluseks on taotleja avaldus, millele on lisatud vajalikud kuludokumendid ning sissetulekuid tõendavad dokumendid.

§ 20. Lasteaia- ja koolitoidu toetus

(1) Toetust makstakse laste toitlustamiseks Haljala valla lasteaedades käivatele vähekindlustatud perede lastele toidupäevamaksumuse kompenseerimiseks ja valla üldhariduskoolides õppivatele lastele hommikusöögi või pikapäevarühma toidu maksumuse kompenseerimiseks.

(2) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem ametiasutusele 15. septembriks ja 15. jaanuariks avalduse koos vajalike kuludokumentidega ning sissetulekut ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega.

(3) Toetus määratakse käesoleva määruse paragrahvis 7 sätestatud korras mitterahalise toetusena. Toetuse määramine võimaldab lapsele tasuta toidu lasteaias ja koolis.

§ 21. Vältimatu abi

(1) Vältimatu abi osutamist korraldab ametiasutus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 8 sätestatud korrale.

5. peatükk Sotsiaalteenused

§ 22. Sotsiaalteenuste liigid

(1) Määruse alusel osutatavad ja/või korraldatavad teenuste liigid on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) raske või sügava puudega isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) sotsiaalnõustamine;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) vaimse tervise toetamise teenus;.

15) muu vajaduspõhine teenus.