LegalizeNeeme Kooli arengukava kinnitamine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 67 lg 2, Jõelähtme Vallavolikogu 15.05.2025 määruse nr 65 ”Volituste andmine” § 13 lg 1 p 15 ja Jõelähtme Vallavolikogu 11.02.2016 määruse nr 71 ”Jõelähtme valla põhimäärus” § 34 lg 9 alusel.
§ 1.
Kinnitada Neeme Kooli arengukava aastateks 2026-2031 vastavalt lisale.
| mõõdik | selgitus | algtase | sihttase |
|---|---|---|---|
| Ennastjuhtiv õppimine (õpilaste tagasisidehinde põhjal 1-5) | Mõõdab mõtestatud õppimist ja ennastjuhtivust, peegeldab avastus- ja probleemõpet ning õppija aktiivset rolli. Küsimused õpilasele: Ma oskan leida viisi, kuidas huvitavad asjad endale selgeks teha Mulle meeldib välja mõelda, kuidas mõnda rasket ülesannet lahendada Õppides kontrollin ise üle, kas ma olen asja korralikult selgeks saanud | 3,6 | 4,0 |
| Õppetöö mõtestatus (õpilaste tagasisidehinde põhjal 1-5) | Mõõdab kas õppimine on õpilase jaoks arusaadav, sihipärane ja päriseluga seotud – mis on mõtestatud õppimise üks põhikomponente. Küsimused õpilasele: Õpetajad toovad igas tunnis näiteid elust Õpetajatel on tavaks kirjeldada õpitava materjali seoseid igapäevaeluga Uut teemat sisse juhatades selgitab õpetaja kus ja milleks neid teadmisi kasutada saab | 3,5 | 4,0 |
| Seotus (õpilaste tagasisidehinde põhjal 1-5) | Mõõdab sotsiaalset arengut ja seotust, mis on väärtuspõhise õpikäsitluse oluline osa Küsimused õpilasele: Klassikaaslased hoolivad minust Ma saan klassikaaslastega hästi läbi Teised õpilased aitavad mind, kui seda vajan | 3,6 | 4,0 |
| Õppijakeskne õpetamine (õpetajate tagasisidehinde põhjal 1-5) | Mõõdab mõtestatud õppimist, valikute andmist ja autonoomiat – oluline osa väärtuspõhisest ja kaasaegsest õpikäsitlusest Küsimused õpetajale: Kasutan harjutamisel nõrgemate ja tugevamate õpilaste jaoks erineva raskusega ülesandeid Lasen õpilastel valida ülesandeid, mis on neile jõukohased/huvipakkuvad Uue teemaga alustades kontrollin testiga vm vormis, millised on kõigil õpilastel vajalikud eelteadmised | 3,7 | 4,0 |
| Tegevus | Soovitud tulemus | ||
| --- | --- | ||
| 1.1 Säilitada sotsiaalsete oskuste õpetamine. | Kooli õppekavas on jätkuvalt sotsiaalsete oskuste ainekava. Õpilaste suhtlemis-, koostöö- ja eneseregulatsioonioskused arenevad järjepidevalt | ||
| 1.2 Arendame õpilaspäeviku ja tunnistuse tõhusaks kodu–kooli koostöö tööriistaks | Õpilaste eesmärgistamise oskus ja kodu kaasatus paranevad | ||
| 1.3 Õpieesmärkide ja „miks“-selgituste muutmine õpilasele nähtavaks igas tunnis „Mida ma täna õppisin?“ ja „Mille jaoks seda vaja võiks minna?“. | Õpilased oskavad kirjeldada, mida ja miks nad õpivad, ning tajuvad seoseid õpitava ja päriselu vahel. Õpilaste hinnang (3,5) „mõtestatud õppimisele“ läheneb õpetajate hinnangule (4,5). | ||
| --- | --- | ||
| 1.4 Korraldame klassidevahelisi koostööpäevi; rakendame projektõpet või avastusnädalat kord aastas | Õpioskused, meeskonnatöö ja seotus päriseluga tugevnevad | ||
| 1.5 Laiendame õuevahetunni, õuesõppe ja liikuva õpikeskkonna võimalusi | Õpilaste heaolu ja õppimisvõime kasvavad tänu liikumisele ja mitmekesisele keskkonnale | ||
| 2. Tugevdada koolimeeskonna professionaalsust, koostööd ja väärtuspõhist | |||
| tegutsemist. | |||
| Valdkond: Organisatsiooni ja personali arendamine | |||
| mõõdik | selgitus | algtase | sihttase |
| --- | --- | --- | --- |
| Enesetõhusus (kompetentsus) (õpetajate tagasisidehinde põhjal 1-5) | Hinnang professionaalsusele: kas õpetaja tunneb, et ta suudab oma tööd kvaliteetselt teha. Küsimused õpetajale: Minu ettevalmistus õpetaja tööks on piisav Tunnen ennast tööl kompetentsena Tunnen ennast õpetades enesekindlalt | 4,3 | 4,7 |
| Uute õpimeetodite ja - strateegiate rakendamise sagedus | Mõõdik kirjeldab, kui regulaarselt õpetajad integreerivad oma igapäevasesse õpetamisse uusi või uuendatud õpimeetodeid ja - strateegiaid (nt projektõpe, diferentseerimine, koostööpõhised meetodid, nuti- ja digivahenditel põhinevad strateegiad, refleksioonipõhised õpivõtted jms). | Koolis on loodud toetav süsteem: jagamisringid, õpiringid, tunnivaatluste tagasiside, toimivad praktika kogumiskohad. | |
| Meeskondlike arutelude, supervisioonide ja õpiringide regulaarsus | Mõõdik kirjeldab, kui sageli ja järjepidevalt toimuvad koolis meeskondlikud arutelud, supervisioonid ja õpiringid, mis toetavad õpetajate professionaalset arengut, ühise praktika kujundamist ja koolikultuuri arengut. Sagedust hinnatakse tegevusplaani, kalenderplaani ja tagasiside põhjal. | 2-4 korda aastas | Hoida regulaarsust |
| Tegevus | Soovitud tulemus | ||
| --- | --- | ||
| 2.1 Sotsiaalsete oskuste õpetajate koolitamine ja tunnivaatluste korraldamine | Õpetajad omandavad ühtse metoodika, saavad vaatluste kaudu tagasisidet ning arendavad oma professionaalset pädevust. | ||
| 2.2 Supervisioonide korraldamine kord aastas | Õpetajatel on võimalus jagada kogemusi ja saada professionaalset tuge, mis aitab ennetada läbipõlemist ja tugevdab koostöökultuuri. | ||
| 2.3 Mentorlusprogrammi ja sisseelamise toe loomine uutele töötajatele (sh sisse- ja väljaelamise mapp) | Uued töötajad saavad süsteemset tuge, kohanevad kiiremini ning osalevad meeskonnatöös enesekindlalt ja teadlikult. | ||
| 2.4 Korraldame regulaarselt õpetajate õpiringe | Õpetamine on ühtsem ja toetab järjepidevalt Hooliva Kooli ja ennastjuhtiva õppimise põhimõtete igapäevast rakendamist | ||
| Lastevanemate tagasisideküsitluste vastamismäär | Näitab, kui hästi sihtrühm on kaasatud ja motiveeritud oma arvamust avaldama | 64% | 75% |
| --- | --- | --- | --- |
| Kooli juhtkond arvestab lapsevanemate arvamusega (lastevanemate tagasisidehinde põhjal pigem nõus/nõus) | Hindab, kuivõrd vanemad tunnevad end kaasatuna otsustesse ja aruteludesse – oluline kogu kogukondliku koostöö toimimiseks. | 84% | hoida stabiilselt kõrgel |
| Saan koolis toimuva kohta infot. (õpetajate tagasisidehinde põhjal 1-5) | Mõõdab kooli kommunikatsiooni läbipaistvust ja regulaarsust, mis on eesmärgi keskne osa. | 4,5 | hoida stabiilselt kõrgel |
| Koostööprojektide ja kogukonna esindajate osalus kooli üritustel või õppetegevustes 1. isade ja emade nädal 2. Pärandivaderid 3. Merkuur 4. lastevanemate koosolekud/õpiringid, aktused, VV sünnipäev jm tähtpäevad 5. karjäärinädal, töövarjupäev 6. raamatukogu 7. eelkool,lasteaed | Osalus kooli üritustel, projektipäevadel või õppetundides kajastab kogukonna huvi ja valmisolekut panustada kooli arengusse ning rikastada õppimist päriseluliste kogemustega. | 7 | 7-8 hoida stabiilsust |
| Tegevus | Soovitud tulemus | ||
| --- | --- | ||
| 3.1 Õpiringid ja vestlusringid lapsevanematele. Kavandada õpiringide teemad (n: Hooliva Kooli kohvik, lapse areng, suhtlemine,töö tunnistusega). Koguda ideid ja ettepanekuid (ideekorjed, küsitlused). Kaasata õpilasi ja vanemaid ühisprojektidesse (nt visuaalid, kampaaniad, väärtuste loomine). | Lapsevanemad mõistavad paremini kooli väärtusi ja toetavad ühtsemalt laste arengut. Suureneb vanemate kaasatus ja turvatunne kooli suunal. | ||
| 3.2 Koostööprojektid kogukonnaga ja tähtpäevade tähistamine Planeerida iga õppeaasta alguses koostööprojektide kalender (nt teadlaste öö, külalistunnid, töötoad). Kaasata kohalikke asutusi ja kogukonna liikmeid. Korraldada rahvakalendri tähtpäevade üritusi koos kogukonnaga. | Kogukonna kaasatus kooli tegevustesse kasvab. Lapsed saavad mitmekesisemaid ja päriseluga seotud õpikogemusi | ||
| 3.3 Lapsevanemate tagasiside ja koostöö soodustamine | Vanemate tagasiside andmise aktiivsus ja vastamismäär tõuseb. | ||
| Avada küsitlused mitmes kanalis (eKool, e-post, veebileht).Saata meeldetuletusi. Kasutada klassipõhist motiveerimist. Selgitada vanematele selle mõju otsustele. “Mida muutsime tänu teile” | Kooli ja kodu koostöö muutub usalduslikumaks ja tõhusamaks | ||
| --- | --- | ||
| 3.4 Sisekommunikatsiooni toetavate traditsioonide loomine Korraldada regulaarsed meeskonnakoosolekud. Tugevdada väärtuste nähtavust (nt väärtuste meeldetuletused, „rääkivad seinad“). | Koolimeeskond hoiab ühist infovoogu, väärtusi ja sõnumeid. Kommunikatsioon muutub ühtsemaks, mis toetab usalduslikku suhet vanematega. | ||
| 3.5 Veebikeskkonna ja visuaalsete infokanalite arendamine Uuendada kooli veebilehe ülesehitust ja sisu regulaarselt. Luua selged ja ajakohased teadetetahvlid ja ekraanisõnumid. Tõsta nähtavale kooli väärtused, sündmused ja partnerprojektid. Tunnustada koostööpartnereid (nt tänukirjad, sotsiaalmeedia esiletõstmised, koostööüritustel tänamine). | Vanemad ja kogukond saavad kiiresti ja kergesti kätte vajaliku info. Suureneb kooli nähtavus ja usaldusväärsus. | ||
| Kooliga rahulolu | |||
| --- | --- | --- | --- |
| Autonoomia (õpilase tagasisidehinde põhjal 1-5) | Peegeldab, kas õpikeskkond on tähenduslik ja toetav. Mõõdab nii õpetaja-õpilase suhet kui õppekorralduse kvaliteeti Küsimused õpilasele: Tunnen, et saan koolis olla mina ise Tunnen, et saan õppida nii nagu ise parimaks pean | 3,4 | 3,7 |
| Kooliga rahulolu (õpilase tagasisidehinde põhjal 1-5) | Turvatunne on otseselt seotud vaimse heaolu ja Hooliva Kooli põhimõtetega.. Annab selge mõõdiku keskkonna turvalisuse kohta. Küsimused õpilasele: Enamasti lähen kooli hea meelega Koolis on huvitav Tunnen ennast koolis hästi | 3,0 | 4,0 |
| Lapse rahulolu kooliga (lapsevanema tagasisidehinde põhjal 1-5) | See on otseselt seotud eesmärgiga luua turvaline ja heaolu toetav keskkond. Muutused ilmnevad kiiresti – sobib seega jooksvalt jälgimiseks. Vanemate hinnang lapse turvatundele on eriti tundlik signaal keskkonna kvaliteedi kohta Küsimused vanemale: Minu laps tuleb enamasti koolist heatujuliselt Minu laps tunneb end koolis hästi | 4,2 | 4,5 |
| Tööga rahulolu (õpetajate tagasisidehinde põhjal 1-5) | Õpetajate heaolu on otseselt seotud õpikeskkonna turvalisusega. Kui õpetajad tunnevad end koolis hästi, on nad võimelised looma õppijatele turvalist ja mitmekesist keskkonda. Küsimused õpetajale: Olen tööga rahul Tunnen ennast tööl hästi | 4,3 | 4,7 |
| Kiusamine | |||
| Kahe viimase nädala jooksul on teiste õpilaste poolt meelega haiget tehtud | Õpilase tagasisidehinde põhjal: mitu korda 0 %, ühel korral 57% | 57 % | 0% |
| Minu laps on kahe viimase nädala jooksul kogenud koolis löömist, tõukamist vmt | Lapsevanema tagasisidehinde põhjal: pigem nõus/täiesti nõus | 33% | 0% |
| Füüsilinekeskkond ja infokeskkond | |||
| Rahulolu ruumidega (õpetajate tagasisidehinde põhjal 1-5) | Küsimused õpetajale: Olen rahul klassiruumidega Olen rahul õpetajatele mõeldud töö- ja puhkeruumidega | 3,9 | 4,5 |
| Visuaalse infokeskkonna, väärtuskeskkonna ajakohasus ja selgus (veebileht, ekraanid, | Mõõdik annab ülevaate sellest, kas kooli füüsiline ja digitaalne infokeskkond toetab õppimist, väärtuskultuuri ja turvatunnet, või tekitab segadust/infomüra. | Koolil on kokkulepitud süsteem, kuidas ja kui tihti visuaalset | |
| Tegevus | Soovitud tulemus | ||
| --- | --- | ||
| 4.1 Luua sobivad ruumid 1 : 1 vestluste läbiviimiseks (arenguvestlused, nõustamised). | Koolis on privaatsed ja turvalised vestlusruumid, kus saab rahulikult pidada arenguvestlusi ja pakkuda toetavaid teenuseid. | ||
| 4.2 Võtta kasutusele ergonoomilised (tõstetavad) lauad õpetajatele ja/või õpilastele. | Füüsiline keskkond toetab tervist, keskendumist ja töötajate/õpilaste heaolu. | ||
| 4.3 Kujundada ja liigendada õueala, et pakkuda mitmekesiseid tegevusvõimalusi (liikumine, loovus, rahunemine). | Õueala toetab õpilaste aktiivsust, loovust ja emotsionaalset taastumist; võimaldab mitmekülgseid tegevusi. | ||
| 4.4 Paigutada Hooliva Kooli põhimõtted nähtavalt ja arusaadavalt (veebileht, seinad, õpilaspäevik). | Kooli väärtused on kõigile nähtavad, igapäevast käitumist suunavad ja ühise kultuuri osa. | ||
| 4.5 Rakendada viise, kuidas õpilased saavad väljendada oma tundeid ja vajadusi (emotsioonikaardid, „kuidas ma täna tunnen“ tahvel). | Õppija heaolu ja eneseteadlikkus on toetatud; koolikeskkond soosib positiivseid hoiakuid ja rahunemisvõimalusi. | ||
| 4.6 Kujundada klassiruume ja üldruume koostööd, kuuluvustunnet ja mitmekesist õppimist toetavaks. | Õppimisruumid on paindlikud ja toetavad rühmatööd, seotust ning erinevaid õppimisviise. | ||
| 4.7 Korraldada ideekorje õpilaste ja õpetajate kaasamisel (nt „Minu unistuste kool“ kampaania). | Kogukond on kaasatud keskkonna kujundamisse; lahendused lähtuvad päris vajadustest ja suurendavad omatunnet. | ||
| I | II | III | |
| --- | --- | --- | --- |
| T | 3 | 3 | 4 |
| P | 5 | 7 | 7 |
| 8 | 10 | 11 | |
| õa | I | II | III |
| --- | --- | --- | --- |
| 26-27 | 9 | 8 | 10 |
| 27-28 | 13 | 9 | 8 |
| 28-29 | 5 | 13 | 9 |
| 29-30 | 13 | 5 | 13 |
| 30-31 | 9 | 13 | 5 |
| 31-32 | 4 | 9 | 13 |
| Jõelähtme valla arendussuund | Seosed Neeme Kooli arengukavaga | Olulised ühisjooned | |
| --- | --- | --- | |
| 1. Noor on terve, ennastjuhtiv ja ettevõtlik | Kool keskendub ennastjuhtiva õppija kujundamisele, heaolule ja päriseluga seotud õppimisele. | Ennastjuhtiv õppija Vaimse ja sotsiaalse heaolu toetamine Aktiivne liikumine, tervisekäitumine Päriseluga seotud õppimine ja ettevõtlikkus | |
| 2. Uuendusmeelsed ja kogukondlikud asutused, tihe koostöö | Kool toimib kogukonnakeskse õpikeskkonnana, kaasab lapsevanemaid ja kohalikke partnereid. | Kogukonnakool, mis kasutab ümbruskonda õpiruumina Süsteemne koostöö lapsevanematega Uuendusmeelsed õpetamisviisid Õuesõppe ja kohapõhise õppimise põhimõtted | |
| 3. Atraktiivsed ja toetavad töötingimused töötajatele | Kool arendab õpetajate professionaalsust, koostööd ja heaolu. | Süsteemne ametialane tugi Koostöökultuur ja ühisõppimine Töökeskkonna ja heaolu väärtustamine | |
| 4. Investeeringud (energiatõhus valge maja, spordimaja) | Kool seab eesmärgiks mitmekesise, turvalise ja liikumist toetava õpikeskkonna. | Loovad paremad tingimused liikumiseks ja tervisekäitumiseks Aitavad ennetada ruumipuudust ja toetavad õpikeskkonna kvaliteeti Toovad juurde võimalusi kogukonnakoostööks ja huvitegevuseks |
📎 Original PDF: Arengukava 2026-2031.pdf
vallavanem
Andrus Umboja
vallasekretär
Leho Kure
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.