Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse rahvastikuregistri andmetel Hiiumaa vallas elavatele inimestele korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) osutamise tingimused ja kord.

(2) Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi valitsus) võib osutada sotsiaalteenust enda hallatava asutuse kaudu või volitada sotsiaalteenuse osutamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

(3) Määrusega reguleerimata osas lähtutakse teenuste korraldamise põhimõtetes haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 2. Teenuse osutamise põhimõtted ja lepingu sõlmimine

(1) Valitsus teeb abi vajavale inimesele ettepaneku sõlmida teenuse osutajaga leping 30 kalendripäeva jooksul asjaomase ettepaneku tegemisest arvates.

(2) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, lepitakse lepingus kokku eelkõige järgmine:

1) teenuse sisu ehk teenuse saaja vajadusest tulenevad toimingud;

2) teenuse maht ja teenuse osutamise periood;

3) teenuse omaosalustasu suurus ja omaosalustasu maksmise kord, kui omaosalustasu arvestamise alused on kehtestatud;

4) teenuse kasutamise tingimused ja kord.

(3) Teenuse osutaja teavitab esimesel võimalusel valitsust kavatsusest lõpetada teenuse saajaga leping.

(4) Teenuse osutaja lõpetab lepingu, kui teenuse vajadus langeb ära ja/või teenuse kasutaja suunatakse sobivamale teenusele.

§ 3. Teenuste liigid

(1) Valitsuse poolt korraldatavad teenused on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

2¹) väljaspool kodu osutatav päevahoiuteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelehooldusteenus;

14) nõustamisteenus;

15) päevakeskuseteenus.

(2) Põhjendatud vajaduse korral korraldatakse abi vajavale inimesele eespool kirjeldamata muud teenust, mis toetab inimese ja tema perekonna arengut ja toimetulekut. Teenuse täpsem sisu ja selle osutamise tingimused tulenevad hinnatud abivajadusest ja lepitakse kokku juhtumipõhiselt.

2. peatükk Teenuste kirjeldus

§ 4. Koduteenus

(1) Koduteenuse eesmärk on tagada täisealise inimese iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutaja abistab või juhendab inimest, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu vajab kodustes tingimustes toimetulekuks kõrvalabi. Koduteenuse raames osutatakse koduabi ja isikuabi vastavalt teenuse saaja tegelikele vajadustele, edendades teenuse saaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada.

(3) Koduteenus sisaldab inimese vajadustest lähtuvat abi, ennekõike:

1) koduabi – teenuse saaja abistamine igapäevaeluks vajalikes tegevustes;

2) isikuabi – teenuse saaja abistamine füüsilist kontakti vajavates enesehooldusega seotud toimingutes.

(4) Koduteenuse osutaja arvestab teenuse osutamisel teenuse saaja tahet ja võimekust ning selgitab talle eelnevalt toimingute sisu.

(5) Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel, kuhu vajadusel kaasab teenuse taotleja perearsti, lähedased või teised vajalikud osapooled.

(6) Koduteenus ei sisalda koduõendust.

§ 5. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tuleneval põhjusel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teise teenuse või muu abi osutamisega.

(2) Üldhooldusteenuse osutamisel tagab üldhooldusteenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis on määratud teenuse saajale koostatud hooldusplaanis.

(3) Üldhooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 22¹ sätestatule ja Hiiumaa Vallavolikogu 01.07.2023 määrusele nr 43 "Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamise kord".

(4) Kui üldhooldusteenuse maksumus ületab sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22¹ alusel tasutava kulu maksumust, tasutakse puudujääv üldhooldusteenuse maksumuse osa üldhooldusteenust saava isiku varaliste vahendite arvelt või nende puudumisel ülalpidamiskohustuslaste vara arvelt.

§ 5¹. Väljaspool kodu osutatav päevahoiuteenus

(1) Päevahoiuteenuse eesmärk on kindlustada mäluhäiretega või hooldusvajadusega isikule turvaline ja toimetulekut toetav keskkond ning järelevalve, et vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust ja lükata edasi isiku suundumist üldhooldusteenusele.

(2) Päevahoiuteenust on õigus saada isikul, kellel on päevane hooldamise ja kõrvalabi vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik.

(3) Päevahoiuteenust osutatakse täisealisele isikule.

§ 6. Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

(2) Olenevalt teenuse saajast on teenuse osutamise täiendav eesmärk:

1) täisealise puhul tagada tema iseseisev toimetulek juhendamise ja motiveerimise kaudu;

2) last kasvatava inimese puhul aidata tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav keskkond;

3) lapse puhul toetada koostöös last kasvatava inimesega lapse arengut, sealhulgas vajaduse korral teha puudega lapse puhul hooldustoiminguid. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

(3) Ametnik hindab teenuse saaja abivajadust ja koostab selle põhjal tema iseseisva toimetuleku parandamiseks juhtumiplaani koos tegevuskavaga. Selles kirjeldatakse täisealise inimese, lapse või last kasvatava inimese parema toimetuleku saavutamiseks vajalikke tegevusi ja teenuseid.

§ 7. Täisealise isiku hooldus

(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.

(2) Täisealisele inimesele määratakse hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele või ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele.

(3) Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

(4) Hooldajaks määratakse teo- ja töövõimeline inimene, kes on võimeline hooldust vajavat inimest tema vajadustele vastavalt hooldama.

(5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

(6) Hooldaja võib üldjuhul olla ühe hooldusvajadusega inimese hooldaja. Kahe või enama hooldusvajadusega inimese hooldaja võib olla siis, kui hooldusvajadusega inimesed on tema pereliikmed või elavad samas eluruumis.

(7) Hooldajaks ei määrata inimest, kes ei saa hooldusvajadusega inimest vajalikus mahus hooldada.

(8) Hooldajat ei määrata, kui inimese hooldusvajadust on võimalik katta või see kaetakse teiste teenustega.

(9) Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel.

§ 8. Isikliku abistaja teenus

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamisel ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi.

(2) Isiklik abistaja aitab inimest tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles inimene vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutatav isik. Kui teenuse saaja vajab abi teenust osutava isiku leidmisel, abistab teenuse saajat ametnik.

(4) Valitsuse hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalstruktuuriüksuse abivallavanem sõlmib teenuse osutamise lepingu.

§ 9. Varjupaigateenus

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.

(2) Varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.

§ 10. Turvakoduteenus

(1) Turvakoduteenus on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine:

1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abina tuleb isikule vajadusel tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Teenuse osutamise maht ja kestus sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

(4) Turvakodu vajavale lapsele osutatakse teenust kuni lapsele turvalise elu ja kasvukeskkonna tagamiseni.

§ 11. Sotsiaaltransporditeenus

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada erivajadusega inimesele, kes ei saa kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle, õppeasutusse, tervishoiuasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus kasutada erivajadusega inimesel, kes funktsioonihäirest tingituna kasutab liikumisabivahendeid või vajab liikumisel ja transpordivahendi kasutamisel kõrvalabi ning kes ei saa kasutada ühistransporditeenust või isiklikku sõiduautot.

(3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse õigustatud isiku tellimuse alusel juhuveoteenusena hoolekande või tervishoiuasutusse või avalike teenuste kasutamiseks.

(4) Juhuveoteenuse tellimus tuleb teenuse osutajale esitada vähemalt kolm tööpäeva enne soovitud sõitu maakonna siseselt ja seitse tööpäeva väljaspool maakonda, märkides ära juhuveoteenuse kasutamise kuupäeva, kellaaja, lähte- ja sihtkoha, sõidu eesmärgi ning saatja kaasamise vajaduse.

(5) Sotsiaaltransporditeenus on selle saajale tasuline, v.a lastele koolis käimiseks, avalike teenuste kasutamiseks või muudeks igapäevaeluks vajalike toimingute teostamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tasemeõppes õppiva lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

(6) Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel, kuhu vajadusel kaasab teenuse taotleja perearsti, lähedased või teised vajalikud osapooled.

§ 12. Eluruumi tagamine

(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Eluruumi tagamise teenusel lähtutakse Hiiumaa Vallavolikogu 28.10.2024 määrusest nr 74 "Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord Hiiumaa vallas".

§ 13. Võlanõustamisteenus

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on isiku abistamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, uute võlgnevuste tekkimise vältimisel toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(3) Võlanõustamisteenust on õigus saada inimesel, kellel on võlgnevus või selle tekkimise oht ning kes ei ole iseseisvalt võimeline rahalisi kohustusi täitma ega võla sissenõudjatega läbirääkimisi pidama.

(4) Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

(5) Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel.

§ 14. Lapsehoiuteenus

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Lapsehoiuteenus tagatakse õppivale 18-aastaseks saanud noorele kuni õppeaasta lõpuni (31. august) või kooli nimekirjast väljaarvamiseni, sh HTM-i statsionaarsel täienduskoolitusel õppijale.

§ 15. Asendushooldusteenus

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on tagada pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õigused, võimaldada lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused ning luua lapsele turvaline ja arenguks soodne elukeskkond, mis tagab võimalikult iseseisva toimetuleku täisealisena.

(2) Lapsele osutatakse vajadustele vastavat asendushooldusteenust:

1) hooldusperes, kus vahetult teenust osutav inimene on hoolduspere vanem;

2) perekodus, kus vahetult teenust osutav inimene on perevanem;

3) asenduskodus, kus vahetult teenust osutav inimene on kasvataja.

(3) Asendushooldusteenuse osutamisel eelistatakse lapse paigutamist hooldusperre. Pere- või asenduskodusse paigutatakse laps erandina tema olulisi huve arvestades.

(4) Lapse paigutamisel asendushooldusteenusele tagatakse lapse sidemete säilitamine vanemate ja kodukohaga ning luuakse lapsele tingimused sinna tagasitulekuks.

(5) Asendushooldusteenus tagatakse lapsele vajaduse korral kuni tema 18-aastaseks saamiseni, kui lapse eestkostjaks või eestkostja ülesannete täitjaks on määratud Hiiumaa Vallavalitsus.

(6) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse kahe- või kolmepoolne haldusleping.

(7) Laste heaolu spetsialist hindab teenuse saaja abivajadust ja koostab selle põhjal tema toimetuleku parandamiseks juhtumiplaani koos tegevuskavaga, milles kirjeldatakse muu hulgas asendushooldusteenuse saamise üksikasju.

§ 16. Järelhooldusteenus

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on toetada eestkostelt või asendushoolduselt lahkuva inimese iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist. Järelhooldusteenust osutatakse inimesele kuni 25-aastaseks saamiseni ning üldjuhul õpingute ajal. Kui inimene ei õpi, osutatakse järelhooldusteenust juhul ja ajal, kui ta astub oma võimetest lähtudes piisavaid samme selleks, et parandada enda toimetulekut täisealisena edasises tööelus.

(2) Järelhooldusteenuse osutamiseks koostab ametnik koostöös teenuse saajaga juhtumiplaani, millega planeeritakse teenuse saaja elukorraldus tervikuna.

(3) Valitsus maksab inimesele isiklike kulude toetust ning abistab teda eluaseme tagamisel ja muude vajaduste täitmisel juhtumiplaani alusel.

§ 17. Nõustamisteenus

(1) Teenuse eesmärk on parandada täisealise isiku või alaealise isiku ja tema perekonnaliikmete heaolu ning toetada nende iseseisvat toimetulekut, leevendades toimetulekut takistavaid pingeid, lahendades kriise ja suhtlemisprobleeme ning kasvatades iseseisvust probleemide lahendamisel.

(2) Teenuse saaja on täisealine isik või alaealine isik, kes vajab psühhosotsiaalset abi iseenda isiksuse, suhete, elusündmuste ja elumuutustega seotud probleemidega toimetulekuks.

(3) Kui teenuse saaja on alaealine isik (laps), võib vajadusel teenusele kaasata tema perekonnaliikmeid.

(4) Teenuse määramise otsustab ametnik, kus märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse eest tasumise põhimõtted.

§ 18. Päevakeskuseteenus

(1) Päevakeskuseteenus on teenus, mille eesmärk on edendada ja säilitada sotsiaalsel sihtrühmal suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsust, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise, huvitegevuse, vabatahtliku töö, toimetuleku toetamise ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamise.

(2) Päevakeskuse teenuse raames pakutakse erinevaid toetavaid teenuseid nagu näiteks iluteenused, pesupesemine ja pesemise võimalust.

(3) Teenuse saamiseks pöördub inimene otse teenuse osutaja juurde.

§ 19. Muud sotsiaalteenused

(1) Valitsus võib korraldada isikule muu teenuse (resotsialiseerimisteenus, sotsiaalvalve teenus, toimetulekuõppele suunatud sotsiaalteenus, kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine, tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine, rehabilitatsiooniteenusel osalemine, erihoolekandeteenusel osalemine, toiduabi, tõlketeenus, viipekeele teenus ja muud toetavad teenused) osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.

3. peatükk Rakendussätted

§ 20. Määruse rakendamine

(1) Käesoleva määruse jõustumiseni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tähtpäevani või kehtetuks tunnistamiseni ja nende alusel sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtpäevani või lepingu lõpetamiseni.

§ 21. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. augustil 2025.